Kultuuriga ja. Tere kuulama kultuurikaja, mida täna toimetab maris Johannes. Millest räägime. Hamlet jõudis Tallinnasse Vanemuise külalisetendused. Draamateatris. Avatud Eesti fond toetab feministide ja raamatukogu töötajaid. Kunstilaat raekoja platsis, Elo järve skulptuurid Toom-Rüütli galeriis, skulptorid, Tallinna loomaaias, kunstisuvi Stockholmis ja muusika suvi Eestis. Alustame teatriteemaga Pille-Riin Purje. Nüüd siis on Hamlet ometi kord ka pealinnas viibinud külalisvisiidil Tartust Vanemuise teatrist, Mati Undi lavastuses. Publikut oli neljapäeva õhtul draamateatris ohtrasti, nii teatraale kui teisi maksumaksjaid. Et lavastaja oli oma Hamletiga proovi teinud, võis märgata mitmest väikesest, aga vaimukas Finessist. Iseäranis hästi lõikasid näitlejate tuleku stseenis vihjet pealinna näitlejatele Rembukas lauset, pealinnas olla esile kerkinud terve noor põlvkond näitlejaid, kes kõvasti röögivad, võeti vastu mõistva elevil naeruga. Tõsisem probleem oli Hamleti lavapildi mahutamine draamateatri suurele lavale, mis Vanemuise suure maja kõrval uskumatult tilluke tundus, kui lossitorn külalislava peaaegu üleni täitis. Hamleti isa vaim Aivar Tommingas pidi kummituslikust kõrgusest lossi katusel kolima vaatajaile palju lähemale, küll kloosi. Tänu sellele agastus Hannes Kaljujärve Hamlet vaimuga kõneldes lavalt saali. Huvitavalt haakus selle misens stseeniga Rain Simmul minister polooniuse sokkide väel balansseerimine lava ja saali saletial serval. Sünkes finaalis ei õnnestunudki lossi lavalt ära lükata. Ei tekkinud suure tühja elu näitelavaefekti nagu Tartus aga Hamleti jala Etese Riho Kütsari saatuslikku vehklemisstseeni. Selle pinget see muutus ei kahandanud. Undi lavastus võeti tõesti hästi vastu. Trupp mängis intensiivselt, poenteeritud üleminekud, koomika straagikasse toimisid löövalt rääkimata juba ehtundilikust muusikalisest kujundusest. Maailma absurdsus ja hullus tuli tabavalt esile norra Fortin Brazi sõjaka ebardliku soenguga Margus Jaanovits ja ta löögisalga grotesksed vallutus marsis Poola peale. Kalaäärtesse naasmine barrikaadi kangelasena, Prantsusmaalt Camp kav Rosse kannul lisas ajaloo näitelavahõngu ja ajastute ristumist põimumist, mis Shakespeari loomelaadiga con geniaalne. Sel võimuareenil olid paeluvad mitmekihilise pingega rollid Raine loo Gertrud Jüri Lumiste Claudius Rain Simmul poloonius ja finaalis juba must stsenaarium automaadivalangutega Fortinbrazi diktatuur, millega universaalne nuhkoratsio Andres Dvinjaninov õhinal kaasalut tab. Sureva Hamleti vaba naer on selle hullu maailma taustal meeldejääv üldistuslikviiv. Enne lõpp vaikust. Endiselt on üks lummavamaid stseene Ofelia Liina Holmaru hullumine, kui kõik need trossid teda apla igatsusega jälitavad ja kus Liina Olmaruga korraga aimatav nii sander kui jalutu Tiina kujundiin. Sest kuninganna kõneleb tema uppumisest, nagu muutuks Ophelia Untiiniks. Ja järgmisel päeval Vanemuine Undiini Tallinnas mängiski. Mati Undi Hamlet on ammendamatu. Korduvalt vaadates on seal aina midagi avastada, nagu ka vaimukas proosa tõlkes. Muide, Vanemuise külalisetenduste nädalat jälgides torkas silma üks kelmikas detail. Kaks Hamletit eelnenud lavastust mõjusid kui nutikas reklaam. Mitte iga teater ei saa oma repertuaaris nii mängleva süsteemi luua. Kolme mehe komöödias kolmekesi kahevahel autor Luighillunaari lavastaja Tiit palu on Rain Simmul professor, see, kes tsiteerib Hamletlikult mäkretit ja Indrek Taalmaa erusõjaväelane, nendib seepeale, et elus ei saa ju kogu aeg Hamletit mängida. Komöödias bluff, autori Jürgen Hoffmann, lavastaja Ain Mäeots toimub tegevusteatris ja seal on Hamleti mängimisel lausa keskne osa. Aivar Tommingas on see näitleja, kes stiilse paatosega etendab Hamleti olla või mitte olla monoloogi. Nõnda krohviti publiku ootust oskuslikult ja mänglevalt üles. Kahtlemata kujuneski Hamlet augustikuise teatrielu kulminatsiooniks. Eesti nahakunsti grand õud leedi elujärv on oma näitusega sisse õnnistamas üht uut galeriid Toom-Rüütli tänaval Anne Parksepa intervjuu. Toompea kunstigalerii igan üpris nooruke, aga siin on jõutud päris palju sel suvel ette võtta. Ivika kärmik, teie olete nüüd tõesti palju vaeva näinud, et siin kõik nii kena oleks, see vaev ei ole veel lõppenud ega siin on praegugi veel asjad poolikud, aga näitasime, oleme juba teinud. Ja Elo Järve näitus on teine, Kristiina Kaasiku näitus oli esimene. Põhimõte on meil selles, et meil on oma kudumisateljeed, teostame seal oma loomingut tekstiili ja püüame niivõrd-kuivõrd, meil jõudu ja jaksu ja materiaalseid võimalusi on teha huvitavast kunstist huvitavaid näitusi, sest see Toompeamaja ruumid iseenesest on niivõrd ilusad ja avarad ja kõrged. Et siin nagu peaks niisugune tegevus toimuma ja, aga nüüd on siin nahkskulptuurid, nahkskulptuurid, kunstnik, ela, järgasin. No ei ole vist eriti kutsumusega nahakunstnik olnud. Karbikestega suveniiride tegemine ei ole mulle kunagi sobinud. Tegelikult ma teen neid skulptuure juba paarkümmend aastat ja see oli mulle nagu väljapääs naha eriala kitsastest piiridest. Leidsin endale niisuguse tehnoloogilise võimaluse ja äkki oli mu ees nagu väga avar mängumaa. Eesti nahakunstnike töid on imetletud ikka läbi aastate, sinu meelest täiesti nahakunst on praegu väga halvas seisus hetkel hetkel just nimelt kuna kõigil teistel erialadel on välissidemed ja kõikvõimalikud üle ilmsad liidud ja ühingud, aga nahakunstnikel peaaegu et ei ole. Köite kunstnikel on nahakunstnikel, nagu hakkab praegu midagi kujunema, on väike lootus, sest on tekkinud mõningad sidemed ja näiteks Portugalis annab üks nahakunstnik kunstiteadlane isegi oma käe peal välja nahakunstnike ajakirja, kuhu ta korjab ka ülailma erilisemat nahakunstnike tööde pilte ja artikleid. Nendest tutvustab näide üksteisele, nii et see on juba üks kümmekond või paarkümmend kond nahakunstnikku. Mingil määral minu laadiga haakuvas laadis ülemaailmas on ka huvitav. Seni arvati, et minu tööd on üsna ainukesed maailmas. On rõõm teada, et on ka kolleege. Näiteks Kanadas on üks väga põnev nahakunstnik, kes on enda küllaltki üles töötanud ja suured üleilmsed. Näitused on tal olnud Jaapanis ja Saksamaal nahamuuseumis siis on üks Mehhiko nahakunstnik ja on teisigi. Elo Järv, teie tööd on siin Toompea kunstigaleriis väljas kolmes ruumis, tegelikult need lood, mis siin väljas on, need on peaaegu et 20 aasta amplituudiga kõige esimene, mille ma praegu välja panin, valikuliselt, on 88.-st aastast. Kuna näituse nimeks panin ma looma taastamine, siis oligi ohvriloom ja kuni viimaste töödeni kõige viimased nimi on lootusetu katse püüda eest ära kõndinud loom need juhuslikult loomast loomani. Noh, siis ongi looma taastanud x Igalühel, neil on oma lugu ja kindlasti ja nimi on väga tähtis olnud siiamaani, kuigi viimasel ajal mulle tundub, et nimede tähtsustamine on väga pretensioonikas ja ei tahakski enam. Aga vahel on isegi ainult nimi alguses ja see tegemine on väga pikk protsess, kuna modelleerinud algul plasteliinist ja siis vahepeal kasutan vormi. No väga mitmesuguseid etappe on selle töö juures ja töö nagu kasvab tasapisi, sest igas etapis saab midagi muuta ja tunnetada ja midagi ära kaotada ja noh, et kõige olulisem järgi jääks. Ja nii ta siis kasvab, vahel tundub, et noh, ma ise ei teegi, kuigi see on väga vaevaline. Aga ta nagu lihtsalt kasvaks, kuni lõpuks tunduvad tal valmis. Miks teil sellised veidi müstilised tööd? Ma suhtlen üldiselt inimestega küllalt vähe, vähemalt siiamaani olen põhiajale olnud oma ateljees. Ja siis on need tööd nagu suhtlemise üks viigis või noh, vahel on nii, et tööd on nagu ütleme, putuka tundlad või kassi vurrud, millega saab maailma tunnetamiseks siini, süngemast helgema ja muinasjutulise mäe poole. No üks põhjus on lihtsalt materjalis, sest et praegu on võib-olla rohkem kättesaadavaid värve materjal dikteerib ikka väga palju, sest meie valik oli äärmiselt piiratud ja nahk on üldse oma tehnoloogiaga äärmiselt piiratud ala ja ikkagi surub su traditsiooni tagasi, kui sa oled midagi juba leidnud ega väga palju leiutada ei saa. Aga lihtsalt ma olen viimasel ajal leidnud ühe võimaluse värvide uute värvide kasutamiseks. Parem ei olnud lihtsalt neid värv. Et nad on ja need on väga toreda värvilisi toit. Kunagi Tiina käesel ütles, et kirjutas arvustuste lõpptulemusena, ta jõudis järeldusele, et, et see on nagu luuletamine materjalis luuletamine. No ma tahaks, et vaatajal tekiks just nimelt niisugune assotsiatsioonide rida või tema tunneks ja näeks seal seda, mida tema suudab näha. Ja on muidugi tore, kui ta minu mõttest midagi ära tabab. Ja nüüd tahame teile teada anda avatud Eesti fondi võimalustest, kus töös on parajasti kaks kultuuriprojekti. UM neist on toetada soorolle käsitleva kirjanduse ilmumist Eestis, räägi vasta trummel avatud Eesti fondist. No võib-olla suur olla käsitlev kirjandus on isegi natuke laialivalguv mõiste, see on pigem ikka feministlik kirjandus ja püüda seda siis nii seda mõistet iseendast kui ka baaskirjandust tuua eesti lugejale lähemale ja tutvustada, mis asi on üldse sooroll, kuidas seda käsitletakse kirjanduses ja ja siis on võib-olla kergem ka sellel teemal diskuteerida ja arutleda, selle täht lisaks on 15. oktoober on meil üsna pika aja pärast, aga noh, mõtlema võiks hakata juba nüüd, et millist raamatut eesti lugeja vajaks sellisel teemal ja ja millised kirjastused siis on valmis seda ka välja andma. Rahasumma ei ole nüüd väga suur, toetuse ülempiir on 5000 Ameerika dollarit. Ja eeldatakse, et see raamat ilmub kahe aasta jooksul. Ja samuti esitatakse kirjastustele konkreetsed nõudmised ja tingimused, millisel juhul seda toetust on võimalik saada. No näiteks peab olema kirjastaja juba eelnevalt kirjastanud vähemalt kaks sellist akadeemilise sisuga raamatut, et see ei saa olla päris niisugune jutukirjandus, mis nüüd otsustab välja anda sellist soolile käsitlevat raamatut, teost. Kuna lugejaskond ei ole nii suur, et seda kasudega maha müüa, siis vot see kahjumi vähendamise protsent ongi seal selle toetuse taga avatud Eesti fondis tekkis see mõte, et üleüldse on vaja natuke lähemalt tegeleda soorollidega ja, ja nende soorollide erinevate ülesannetega siin meie ühiskonnas paar aastat tagasi, aga nüüd me oleme nagu kuidagi hoo sisse saanud ja, ja see ei piirdunud ainult kirjastamisega, kui kirjastamine on üks, üks suur osa sellest, et võib-olla jah, pigem on kirjastamine selline suund, et kui raamat valmis saab, siis saavad lugeda paljud ja kui on üks raamat, mille põhjal siis juba edasi mõelda ja diskuteerida, et siis on nagu olemas mingi baas, et võib-olla see on niisugune lihtsalt põhja loomine. Aga nii-öelda selle temaatika tellimus, kas see on tulnud Eestist või kuidas see nagu kujuneb, see on pigem üldine trend. Ei ole nüüd otse meie Eesti avatud Eesti Fondi väljamõeldis, et sellised kirjandus peaks tegema, see on no ütleme, ideede koguma see selliseid märke, et sellist kirjandust on vaja on tulnud mitmelt poolt, siis see on niimoodi ühiste jõududega kokku pandud ja on veel üks teine projekt, mis puudutab eelkõige just raamatukogu inimesi, võib-olla paari sõnaga sellest ka raamatukogu inimestel on jällegi võimalus taotleda stipendiumi, et 12 nädalat järgmisel aasta kevadel seal siis märtsist juunini pidaja praktiseerida Ameerika kongressi raamatukogus Washingtonis sinna stipendiumi alla kuulub aega peale tagasitulekut seminaride, voksoppide korraldamist, koha peal, oma kodumaal, et siis edasi anda need kõik need teadmised ja oskused, mis seal on omandanud taotlusi saab jällegi avatud Eesti fondilt ja neid saab esitada kuni kuuenda novembrini. Kas on mingeid uusi kultuuriprojekte tulemas kirjastamisprogrammidest peale nüüd selle avatud Eesti raamatu, mis mis on meie oma sari ja millest just 25. raamat ilmus, on veel kaks ja mida me ka jõudumööda edasi arendama ja üks on siis Kesk-Euroopa Ülikooli kirjastuse käele kahasse tehtud ka niisugune filosoofilise kirjanduse tõlke ja kirjastamise sari. Ja teine on niisugune sari, kus Kesk ja Ida-Euroopa riigid tõlgivad omaenda naabrit teose noh, see nüüd ei, ei tähenda mitte seda, et konkreetse naabriteoseid, aga üldse sellest regioonist autorite teoseid põhimõtteliselt ja nimekirjadega saab siia tutvuma tulla. Suurematele kirjastustel on nimekirjad laiali saadetud, et kellel veel huvi on, et siin 14. septembrini saab kas neid programme projekte täita. Järgnevate päevade kaalukamaid kultuurisündmusi tuleb aga otsida muusikailmast räägib Ivalo Randalu. Tänane. Ja homne päev on tähelepanuväärselt selle poolest, et järjekordselt puutuvad kokku kattuvad serviti ridamisi festivalidest kaks suurt ei, kogunisti kolm lõpule jõuavad Rapla kirikumuusika Pärnu raemuusika ning algab selle suve viimaseid Tallinna suvemuusika fest. Alustame Christian järgist ja tema absoluutansamblist. Kristjanit tunneme juba võib öelda küll aastaid, sest esmakordselt käis ta koos isaga siin olles alles keskmises stuudioosus Muusikuse seisuses. Juba siis jutustas ta kirglikult oma rokitudengiansamblist ja eesmärkidest sellega. Nimelt lõhkuda ehtameerikalikku sellised vaheseinad süvaja kergemate žanrite vahel ja seda mitte üksnes repertuaari, vaid ka nii-öelda muusikavälist vahendit tee abil. Viimane näiteks tähendab seda, et akadeemilises saalis visatakse seljast frakid akadeemilist muusikat aga mängitakse näiteks mõnes tohutus mahajäetud tehase puses. Olulisem on aga raputamine muusikalise kokteili endaga. Eks see kulub mõnelegi konservatiivid ära ka, eriti kui sitseeritakse põnevad taset aga peaks olema, sest ansamblisse ei kuulu mitte ainult maailma linna muusikakõrgkoolide üliõpilased, vaid ka vilistlased, Need, kellega Christian koos alustas. Nüüd ollakse siin ja mängitakse uut muusikat. John Adamsi, Frank Zappa, teisi. Tänane kontsert algab kell üheksa õhtul Pärnu rannahotelli õuel. Ülehomne kell seitse Estonia kontserdimajas. Ei mäletagi enam, millal võis kuulda täis Mozarti kava, pealegi sakraalsed. Homme kell kuus Rapla kirikus niisugusega Rapla fest väga ilusasti õpetatakse. Kõlavad Aveeveerumissa pree viis kirikusonaadi kataloogi numbriga 145 ja 224 ja mõndagi veel. Esitajaks stuudio kale Tallinna barokkorkester ja solistid Kaia Urb, Teele Jõks, matid tuuri ja Uku Joller juhatajat Toomas Siitan. Samas samal ajal toimub Estonias kui reegli psalm kõrvale jätma. Ta sisuliselt hooaja esimene ERSO kontserti dirigeerib Arvo Volmer. Solist on aga omamoodi eksootiline vene päritolu jooklane Gennadi ruut niisuguse instrumendiga nagu balalaika. Selge see, et balalaika on rahvapill, kuid rahvapille on päris ulatuslikult kasutatud kunstmuusikas enne Eduard Tubina. Nimelt tuleb ettekandele Tubina eksiilis kirjutatud balalaika kontsert ja kes seda kuulnud, andmeid, eks raadiostki teavad, et tegu pole kummardusega vene rahvamuusikale, vaid toredale instrumendile ja seda valdavale Virtoosile. Kontsert on muide Läänes just nõnda populaarne, nagu üks mitteakadeemiline lugu olla saab. See on plaadistatud ja kõlab aeg-ajalt siin-seal saalideski. Teiseks mängitakse tol õhtul homme velskriabini teost ekstaasi poeemi Nende kolme looga algab siis Tallinna suvemuusika fest. Esmaspäeval kuuleme Estonias nagu eelöeldud Kristjan Järvi absoluutansamblit kuni neljapäevani veel mitut kontserti, kuid neljapäev kujuneb üheks selle suvetipuks kahtlemata. Sest Estonias tulevad ettekandele meie aja suurmehe, poolaka toff, Penderetski, Stabat, Maaterja Agnus Dei koolile ning Jeruusalemma seitse väravat solistile lugejale kolmele koorile ja orkestrile. Autoriõhtu lühemat esimest poolt juhatab kohale sõitnud pan Penderetski ise, seistes silmitsi ERSO ja 120 liikmelise tooriumi kooriga. Teist poolt juures olema seitse väravat dirigeerib Andres Mustonen, kes ongi Penderetski siia kutsumise initsiaatoriks. Jeruusalemm on tõeline suurteos, Penderetski võimsaim loodud vana testamendi tekstile ning valminud 1996. Nimelt nimetatud linna kolmed. Tuhanded tahaks aastapäevaks. Kui vähegi mahti, saate puhastage kontserdi pääsmed juba eelmüügis, sest nende samadega tulete siis mitte muusika alguseks seal kell 19 vaid juba poole kuueks Estonia kontserdimajja, et kohtuda vanameistri endaga. Vestlustes arendab Igor Karsnek. Meiepoolsed pärimised pole seega kohustuslikud. Kuid kui Karsnek meie uudishimu lõpuni rahulda, võime seda saalist igaüks ise teha. Niisiis neljapäeval kell 17 30 või hiljemalt kell 19. Meie saate akadeemilised uudised on sedapuhku läbi, järgnev rubriik võiks kanda pealkirjakultuur ja elu. Alustame loomaaiast, kus eile avati esimene läänemeremaade animalistliku skulptuuri festival kus osavõtjaid Eestis, Lätis, Leedus ja üks Mohikaanlane Ameerika ühendriikidest. Kõigepealt lähenes skulptorite juurde. Kelly Tammik, teie olete üks neist kunstnikest, kes praegu on alustamas loomaaias oma skulptuuriga, kas üldse sellises õhkkonnas millegi tegemine on see teie jaoks normaalne tööprotsess? Ausalt öeldes selliselt rahva ees välisõhus? Ma modelleerin esimest korda, sest ma armastan rohkem teha rikk, ta vist kipubki nii olema, et kunstnik on ju siiamaani ikkagi oma ateljees olnud, aga miks sellist üritust teie jaoks vaja on või miks te siia tulite, ütleme nii. Et mul on hea meel konkursiga mind välja, valiti sinna osalema. Ja mis mulle väga meeldinud, Nemad on hästi lähedal, et neid võib jälgida, kui midagi tuleb. No mõtlesin kompositsiooni panna, et siis võib uuesti puuri juurde minna ja kohe vaadata, et kuidas nüüd ikka oli. Looma on väga raske modelleerida, ma pean ütlema, sest ta on ju väga liikuv, ta ei ole modell, kes sul ees istub, tähendab eelnevate, tegite siis juba nagu mingi eskiisi või kuidas teid valiti üldse siia paari sõnaga. No eelmistel teedel järgi me pidime kõik, skulptorid pidid tooma oma tööde pildid loomadest, aga kuna noh, ma olen loomaaeda ja ninasarviku teinud konkursiga jälle, siis mul oli neid loomapilte ka muid näidata, et ninasarvik istuli, põhiline, et mind valiti ja kuidas te siis seda oma praegu varsti algavat tööd olete planeerinud või keda, kui ma sain teada, et ma võin osaleda, siis mul tekkisid kohe mõtted, nii et siiamaani ma olen seda mõtet edasi arendanud ja nüüd kui ma seda puuris neid loomiga, siis on see asi paika pandud, aga ma veel ei ütle välja. No see on teil seda vist juba ette antud, et milline see skulptuur siis olema peab, tema nii-öelda gabariidid? Jah, skulptuur peab olema kuni 50 sentimeetrit kõrge, nii et seda kõrgust ei tohiks nagu ületada, siis on kõigil nagu võrdsed võimalused, et mingisuguste suuruselegi kaltsusega ei paista silma. Aga see töö hakkab siis niimoodi olema, et te olete seal puuri juures ja, ja vaheldumisi siin töölaua taga või kuidas ilmselt kuidas keegi, mõnel on võib-olla juba kavand valmis ja ta võib kohe hakata laua juures tööle. Aga mina arvan küll, et mina liigun pidevalt selle puuri juures, keda ma teen. Ja siis ta seal nagu joonistate, siis tulete siia tegema või veatega oma laua sinna puuri juurde täis lauda ma ei vea, sest mulle jääb meelde, et mul on väga hea mälu. Nii et üles ka ei ole vaja joonistada, jääb teatud määral on juba mingid eskiisid tehtud, aga muidugi ma täpsustan neid. Antud juhul on tore, et see toimub. Ja nii lähedal need loomad ja kui kaua teil skulptuuri tegemine aega võtab, mis te arvate? Meile on antud kõigil neli päeva modelleerimiseks, siis läheb juba vormi võtmiseks pronksivaluks, nii et ma ei kujuta ette, muidugi need tööpäevad tulevad pikad ja väga pingelised, ma arvan. Sest noh, et ega ei saa ju, ta teeb seda tööd teha ning väga kiiruga teda peab ikka tegema. Noh, hingega tundlikkusega, ma arvan. Aga see teid nüüd kõrvuti nii palju on, kuidas see mõjub? Üldiselt mina oskan väga hästi kontsentreeruda, mind absoluutselt ei sega. Aga vaataja vaatajatelt vaatajaid võivad häirida, aga need, kes teevad tööd minu kõrval, need ei sega mind üldse. On teil analoogset kogemust kuskilt mujalt maailmast võtta? Ma olen kolm korda käinud Jurmalas rahvusvahelisel sümpoosionil just nimelt loomas skulptuurides ja see vist on andnud mulle ka teatud määral kogemusi ja mul on sealt tulnud niukseid toredaid loomi välja, mida ma olen näitustele pannud välja tänase päeva seisuga, milline on see skulptori jaoks, ütleme, see tellija ja kas tööd on tänases päevas Eestis teil? No mina teen ikka oma loomakesi, mulle meeldib neid kohutavalt teha, sest ma armastan loomi ja lapsi ei ole midagi teha. Ma ütleks mõne portree, ma olen ju ka teinud elus ja tellimuse peale ja noh, portreed on ka huvitav teha. Aga mulle meeldib loomi rohkem teha ja neid, kes teie loomi tahab, nii-öelda turg, teil on olemas. Praegu on üks inimene Rootsis, kes on peaaegu kogunud minu töid, väike muuseum on välja kujunenud. Nii et ma olen selle üle õnnelik, et kui see meie riigikord oli vahepeal väga segane, et palju töid läks kaduma ja minul ka varastati ära sealt kunstilaost, kus meil kunsti fondistan. Aga et ta niimoodi toredasti järjepidevalt käis ja see hoidis mind elus, sest kunstnik peab ju ka elama. Simson seakülast, kas teie jaoks on see loomaaiaüritus enda jaoks nihuke reklaamiüritus või, või mida ta teie jaoks eelkõige nagu tähendab? Reklaamüritus on, kindlasti ei ole see lihtsalt, et ma saan oma koduste loomade keskelt vähegi teiste loomade seltskonda. Nii inimeste kui loomade mõttes see midagi tegema hakata on seotud nagu selle loomaaiaga või selle koduse loomaaiaga. Ei, ma arvan, ma teen Toomas tiiru peale ja siis vaata, mis elukad siin üldse olemas, on mul esimest korda tegelikult selles loomaaias oma tunnistama nende loom tervisepära otsustada, aga niimoodi avalikult mässata, möllata see sobib hingelaadiga aastaid tagasi võib-olla natuke häirinud, aga nüüd on nii palju selle skulptuuriga tegelenud ja, ja noh, et juba see on see lahkun tuimaks läinud, et peaasi kui pussnugasid sajad, siis saab ikka selle kuradi asja valmis tehtud. Loodetavasti kogub see skulptuuri festival kuulsust ja järgmine kord leiavad siia tee ka skulptorid lääne poolt zooloogia laste lemmik Andrei Turovski tegi kunstnikele ekskursiooni. Enne seda küsisin loomaaiamehe käest. Milleks neil sellist üritust vaja on. Vaadake, meil on kunst on, loomad on järelikult liig ja meid kõiki maja on igal juhul, milleks tuleb mõni laps loomaaeda, vaatab loomi, vaatab kuju, võrdleb neid omavahel, võib-olla ta endale aru sellest ei anna, aga midagi juhtub tema hinges ja temast saab kunagi skulptor või zooloog või niisama hea inimene, kes hakkab loodust kaitsma, higi, tea, milleks ei võidelda, asi vajalik, on ja vajalikuks või noh, välja kujuneda. Me lihtsalt loodame, et loomne elu, see on meie peahuvi ja töö ja eriala ja armastuse objekt, loomne elu on seda väärt. Et seda ülistada, uurida. Toetada absoluutselt igas aspektis nii kunsti kui ka puudroloogilises kui ka veterinaarmeditsiinilisest. Jah, loomulikult kasvatusaspektis, selge see, me töötame väga palju lastega ja alati on väga hea, kui lastele saad elusa looma kõrval näidata ka seda, mismoodi eks konkreetne liik kunstniku silmis uut kuju võtta. Kuidas te valisite välja neid kunstnikelt? Tatasias see dekantiia loomaaeda? Mina oskan ainult nii palju öelda, et igal juhul kutsed saadeti laiali Kulsikutele skultalitele, keda meie tunneme, tähendab Tallinna loomaaed siis paluti abiga kunstifondi inimestelt, kuid mina näen siin inimesi, selliseid meie dolomiit skulptuurisümpoosionil kaks aastat tagasi. No üks asi on selge, puht kitsarinnalised ambitsioonidest, inimene ei tule selle ilmaga siia lahtise taeva all midagi hoolima või tegema. Kindlasti kõik need inimesed, kes olid nõus ja kes tulema ja kes tunnevad huvi osavõtu vastu. Sellise sümfooseumis peavad. Õelust õrnust, tähendab ma ütlen endale kõigepealt, et looduses on kõik olemas, välja arvatud sentimentaalsus vat sentimentaalsus ei ole looda sellega evolutsioonil, ega loomulikult ka mitte. Kõigi muu on, mida nad tahavad näha, seda ma üritan nendele näidata. Kui skulptorid töötavad neli päeva loomaaias lageda taeva all, siis tarbekunstnikud tegid kaupa raekoja platsis Kathryn leini jätkab. Tallinna Raekoja platsil on puhkenud igati keskaegse vanalinna vääriline elu. Vanalinnasüdamenädalaks vallutanud kunstnikud raekoja platsil toimuval näitusmüügil eksponeerivad oma taieseid umbes 60 autorit, tekstiilikunstnik Helgi Polli. See vanalinn võib öelda, on meile suur kingitus eelnevatest põlvkondadest ja kui me seda ise ära ei oska kasutada, siis meie õnnetusse selline laat siin raekoja platsil, see on parim asi, kus Eesti saab ennast näidata või kunstnik saab ennast näidata. Keskajale viitab ka ürituse nimetus kunstilaat. Laadad on sajanditevanusekaupmeeste kultuuripärand. Ostmisel müümise kõrval on seal alati suurt tähtsust mänginud tihe suhtlus müüja ostja vahel müüjat endi vahel. Sellist laadasuhtluse eripära hindavad ka kunstilaadast osavõtjad. Alates 1992.-st aastast on Tallinnas Raekoja platsil suviti toimunud kunstnike näitusmüük. Kuni tänavuse aastani kandis üritus nime Kunstifestival. Üritust toetas kunstifestivali fond. Tänavu oli kunstifestivali fondi tegevus jäänud soiku ning juba kuuendat aastat toimuv üritus võinuks ära jääda möödunudaastase, näitas müügi korraldaja Helgi Polli. Me oleme seda kunstiüritust või festivali teinud juba 90 teistest taastast ja esimestest aastatest alates olime jõukamad, meil oli siin peale selle, et kunstnikud nagu müüsid, olisin lava raekoja platsil ja laval toimusid moe-show'd ja kontserdid ja oksjon ja kõik, mis veel. Pluss see, et raekojas oli ühel aastal meil üks, üks toredamaid kunstioksjon ja selle käive oli 270000 ja tollel ajal ei olnudki niisuguse käivega kunstioksjoni toimunud, kuigi tänaseks päevaks juba on 330000-ga käiveline oksjon on maha peetud just sellel aastal. Kui nüüd võrrelda seda asja meie poolest, oleks ta tänavusel aastal peaaegu tegemata jäänud, ka on inimesi ja neid võib öelda, et 1000-st kunstnike liidu liikmest sellest 1000-st inimesest on kuskil 100, kes seda kunstilaata igatsevad ja tahavad siin olla siin platsil. See on nüüd üks kümnendik küll eesti kunstnik konnast, sest teised leiavad oma elatusvahendid kuskil mujal ka skulptuur kapitaliga seoses või teevad tööd mingitele firmadele ja kujundavad ja kuidas keegi elatud saab. Aga tarbekunstnikud, kellel on selgineb suveniiride na mõjus looming, neile on see nagu mingi füüsiline vajadus juba siia tulla. Tänu ettevõtlikule moekunstnikule Saima Prixile üritas siiski toimus. Igal juhul olen mina seda meelt, et traditsioon tõesti ei tohiks katkeda ja mina isiklikult olen nõus ka järgmistel aastatel sama asja kordama, ühesõnaga võtma avalduse kasvõi oma peale, sest kunstnikud on sellised inimesed, et enamjagu, igaüks soovib teha oma töid, pühenduda loomingule ja ka igaühel ei ole võib-olla organiseerimise kogemust. See on suur ja ränk töö ja eriti kui võtta veel üksinda oma õlgadele, kui see organiseerimistöö, see tähendab vastutust, see tähendab kohutavat pingelist igapäevast, sellist sekeldamist, inimestega suhtlemist, nii et praktiliselt mina oma asju olen saanud siin väga vähe müüa. Kunst on suures sõltuvuses keskkonnast, milles teda eksponeeritakse. Kui ta sätitakse vanalinna, võib see keskaegne ruum õhata täijastesse käsitööhõngu. Küsisin hälgi Pollilt, kus tema arvates läheb piir kunsti ja kunstkäsitöö vahel. Mina leian, et sellist piiri teha on üldse mõttetu, sellepärast et kord on moes üks laad ja üks suund ja siis võib tulla moodi täiesti vastupidine ja, ja me ei tea iial, mida see tulevik meile toob, kas ta tõstab pinnale just sellise, mida me oleme halvustanud ja üldse mitte kunstiks pidanud? Ega me ei tea ju, mis moetäkki löövad maailmas laineid, meie lihtsalt jälgime seda või läheme edasi või ma ei usu küll, et me nüüd ise suudame maailmamoodi muuta üldse selles kunstis või elamises või eluolus või kujunduses või üks ükskõik mida. Ta on üks väga kummaline asi, see kunstiliikumine ja seal ei saa piire teha. Tänapäevase kunstniku roll on laienenud, hõlmates osalt ka keskaegse käsitöölise ülesandeid. Kunstnik valdab tehnikaid ilu loomiseks, vajades ilu järele on arenenud enamikel inimestel kunstnikku teenivaid inimestele vajaduse rahuldamisel. Nad suudavad anda lihtsatele asjadele ilusat vormi, kuid asetades kunstnikud kui kaupmehe rolli toimub küll esmapilgul ühildamatu pühendamine. Pärisin seda. Tekstiilikunstnik Sirje Raudsepalt. Kuidas kunstniku roll ja oma taieste müüja roll kaku alguses oli see päris rask, ausalt öeldes. Aga noh, ma olin või on see piisavalt kurnav ja väsitav, pigem rohkem selline rõõmu. Hallikas, noh, nädala peab ikka vastu küll, aga raske on muidugi kunstnikud ja äritegevus, igasuguse äritegevusega kaasneb teatavasti ka edu. Ja kus edu seal on ka kadedust, kas kunstnike seas on, on küll. Loomulikult pole kunstnikele inimlikud nõrkused võõrad kuid see madaldanud emissiooni ühiskonnas. Helgi Polli. Kunstnik kujundab seda keskkonda ja seda inimeste mõttelaadi ise selle sellest endale aru andmata, aga see toimub niimoodi nähtamatult ja, ja ma arvan ka, et need 1000 eesti kunstnikku kujundavad meie ühiskonda ja on paljude heade asjade algatajad, sest kunstnikuloomus on selline siiras, vahetu, emotsionaalne ja ta on heatahtlik. Ta tahab oma kunstiga muuta maailma paremaks ja ükskõik, mil viisil ta seda ei tee, kas tal on hea nägemine või head käed või, või mis veel. Põhiliselt on ta käsitööline. Ta vahendab käsitöö kaudu seda emotsiooni, mis ta maailmas saab. Neid huvitavaid inimesi ning nende loomingut köitede raekoja platsil nautida veel terve nädalavahetuse. Ja nüüd lugu hoopis teises tonaalsuses ja teisest kandist jätkab Tiina udumets rootsi raadiost. Tänavusuvine kaheksandat korda Stockholmis toimuv e-festival, millele täna punkt pannakse, on kul tuuri üritus või lihtsalt linna räpaseks muutev joomapidu. Sellele ei oska vastust anda ei korraldajad ega Stockholmi elanikud. Igal juhul üheksa päeva kestnud suurejooneline veefestival lõpetatakse täna plastmassist kollaste partide võiduajamisega kuningalossi ümbritsevas vetevoos. 20000 nummerdatud parti hakkavad üheaegselt veevoolu abil finiši poole triivima ning eks muidugi esimene õnnelik part ja loosiomanik saavad auhinna, milleks tavaliselt on auto sissetulekud. Lotomüügist lähevad aga fondi nimega Stockholm mootoris, milleks on rahvusvaheliselt jagatav veekeskkonnaauhind ja mida antakse kas isikule või organisatsioonile, kes on puhta vee hoidmiseks kogu maailmas midagi märkimisväärset teinud. Tänavuaastase auhinna 1,2 miljonit Rootsi krooni andis kuningas Carl 16. Gustav üle neljapäeval Stockholmi linnamajas staatuse professorile ja põhjavete teadlasele kedeondakaanile Iisraelist kes on tegev Tel Avivi ülikooli juures. Samuti on auhinnasihtasutus omapoolse panuse teinud Läänemere vee hoidmiseks. Näiteks 195. aasta suvel pandi alus uuele veepuhastusjaamale Eestis, Hiiumaal, mida osaliselt toetati just veeauhinnafondist. Nii et eelpool olev jutt peaks küll mõtted viima päris kasulikule üritusele, kus kesksel kohal on puhas vesi ka tänavuaastane ilutulestik, millega taevast kaunistati viiel korral oli keskkonnasõbralikuna pürotehnilised vahendid ei tohtinud sisaldada pliid, kaadmiumi, elavhõbedat, tsinki ja plastmassi. Et aga ilutulestik selle võrra lahjem oleks olnud, seda ma küll lihtinimesena aru ei saanud. Küll aga kurtsid pisut kaugemal seisnud inimesed, et õhku paisatud raketid lendasid pisut madalalt. Muide, ühele tänavu ilutulestiku eest vastutavale firmale usaldati pürotehnika show korraldamine ka Kopenhaagenis, Mikeelduseksoni sünnipäeval. Möödunud aastal külastasid festivali umbes miljon inimest ning neist 42000 saabus siia turistidena. Samadest arvudest võib rääkida ka tänavu, kuigi jahedamata ilmade tõttu õlle müük küll kahanes. Mõnus oli vaadata, kui pisikest kasvu jaapanlased seisid kogu perega Rootsi rahvusroogi maitsma ja kui sakslased põhja rootsi tüüpilist õhukest ja hapendamata leiba süües arutasid Stockholmi vaatamisväärsustest või ühe nurga peal näiteks parati tursakala põske või keelt, mida siin aga suureks delikatessiks peetakse. Kas turiste meelitada siia v festival, pole teada, kuid igal juhul festivali teatakse juba rahvusvaheliselt, seda on näha rohkete esinenud vaata nimekirjast. Muusika, teater, tsirkus ja sport, nii võis igaüks midagi meelepärast leida. Nimelt nagu Tom Johns ja Berk ei vaja vast lähemalt tutvustamist. Tsirkust iitsi Prantsusmaalt aga kindlasti, kuid nende Beatööritavaid trikke peab lihtsalt ise nägema. Festivalilt jäi meelde Ginis rekorditenurk, kus igaüks võis oma võimed proovile panna, nii näiteks üks mees hakkama 18 küpsisesuus ümberpööramisega üheaegselt. Üks noormees suutis ühe minuti jooksul 43 korda pühitseda. Saavutused jäävad rekordite raamatusse kandmata, küll aga läheb arvesse ühe noormehe rekord, kes suutis 1,29 sekundi jooksul üles panna küllalt raskelt kokku monteeritava rannatooli. Samuti prantslaste eelmise rekordi üle soomlane ulasiltala, kes veetis vee all sukeldumiskostüümis 50 tundi järgemööda. Mehe sõnade järgi oli tal ainus probleem magamisega ning igavuse peletamiseks, kuigi vahepeal oli tal võimalik ka interneti kaudu maapealsete kahejalgsete ka juttu puhuda. Pole mõtet siinkohal aga hakata artistidest ja esinejatest rääkima, sest see võtaks muljete põhjal aega tunda. Küll aga tahan kutsuda kõiki veefestivalile juba järgmisel aastal augustikuus festivali väliselt toimuv Stockholmi staadionil sõpruskohtumine saami jalgpallimeeskonna ja eesti poiste vahel. Tribüünidel olid umbes 30 kohalikku eestlast ja umbes 300 saami poolehoidjad ning nagu kuulda, võite sinna jätsingi. Oma hääle saamidel oli ta kaasas trummid, mida põristades kutsuti teise poolaja lõpuks välja tõeline äikesevihm ning vaatamata eestlaste ponnistusele ja saamide manamisele lõppes matš seisuga null. Null. SõprusmatšAga toimus saamide meistrivõistluste raames, mille aeg valiti nimme, kuna samal ajal tähistati ka ÜRO põlisrahvaste päeva saamidel õnnestus ka Rootsi valitsuselt saada ametlik vabandus ülekohtu eest, mis saamidele aastate jooksul on osaks langenud. Nimelt Rootsimaa põhjaosa koloniseerimine andis küll riigile juurdepääsu loodusressurssidele, kuid tõrjus välja põlisrahva nende aladelt saamidaga, jätkavad oma õiguste nimel võitlust ning nõuavad kohalikke omavalitsusi kommune ja lääne. Samal ajal ei saa juga ära unustada, et käimas on kultuuriaasta üritused ka väljaspool v festivali kultuurimajas ehk kultuur. Füüsetis on avatud näitus nimega kuule ning kus välja on pandud pildid ja tehnika esimestest kosmoses viibimistest. Möödunud nädalal külastas näituse korraldajate kutsel Stockholmi elav legend, maailma teine kosmonaut German Titov. Pressikonverentsil esitas Rootsi press talle tema jaoks igavaks jäänud küsimusi, küll aga rääkis ta lahkelt Rootsi raadio vene toimetusega. Nii näiteks selgus, et mees siiani kahtlustab, et juuriga kaarin mõrvati. Samuti rääkis ta huumoriga sellest, kuidas ta paariline peale kuri oli. Too ei hoiatanud kaaluta oleku eest kosmoses, mis kõigepealt inimese jalad ülespidi keerab. Need olid siis Titovi sõnad, on Titov, 63 aastane ning muide veendunud kommunist ning ikka veel NSV Liidu kommunistliku partei liige. Igal juhul oli mees jätnud ajakirjanikele sümpaatse mulje, kes end näitusel välja pandud primitiivse tehnika vahel üsna koduselt tundis. Kui Stockholm jälle pärast veefestivali oma rütmi tagasi saab, siis on teatrihuvilistel võimalik August Trent pärifestivalist osa võtta. Etendust preili žürii on võimalik vaadata viies variandis, muuhulgas klounaadi na ja Albaania variandina. 22. augustil avatakse kolm nädalat kestev festival, kus saab olema nii muusikat kui teatrit, August Trent, päriga seotud on. Esinejate valik on tänavu väga rahvusvaheline, näiteks teavad monolooge Jaapani ja Austraalia kirjanikud. Ka muusika seisab tänavu kesksel kohal 420. programmi punktis, kuna august trump oli ka ise hea laulja ning valdas mitut muusikainstrumenti. Nii et kokkuvõttes pean taas nentima, et Stockholmis on tõepoolest põnev kultuurielu sel aastal. Head päeva jätku. Tiina udumets Raadio Rootsi Eesti toimetus, Stockholm. See oli tänane kultuurikaja, mille valmistasid ette Külli tüli ja maris Johannes. Ilusat päeva jätku teile.