Tekstiga on olnud niimoodi küll, et kuulad mingit lugu. On ta nüüd oma või ei ole ja lõpuks tuleb välja, et ikkagi ikkagi on. Seepärast, et nii palju on ju neid elus tehtud, et jõuab ära unustada seda, mis kõik on tehtud. Oled sa üles märkinud arvepidamine palju näitab, palju see tekst on tehtud. Arvepidamine rammu segamini, viimati 3000 juurde pidama ja mis edasi sai, aga noh, ega eriti palju ei ole võib-olla juurde tulnud, sellepärast et noh, aeg läheb edasi ja noored tulevad peale ja palju siis ma ikka enam teen. Minu see toodang on rohkem nii minevikku, toodang. Kui nüüd tagasi vaadata nendesse algusaastatesse, millest sina ise kõige rohkem oled mõjutust saanud ikka sellest Käsmus. No seda kindlasti seepärast, et pärast sõda džässmuusika oli nagu see ainukene õige muusika. Ja siis sai teda kuulatud kõikvõimalikest kohtadest Ameerika häält ja ja BBC pühapäevaseid saateid soomlastele kus oli väga head muusikat, kõike seda Ameerika sõjaväesaatjat Saksamaal ja aga huvitav on see, et kui tol ajal nagu peale Ameerika muusika mitte midagi nagu ei olnud olemaski, ei tunnistatudki midagi õigete muusikainimeste hulgas. Ja noh, sõda oli läinud mööda ja see saksa värk oli kõigil veel meeles. Siis kui nüüd aeg on edasi läinud, huvitav, on see siis nüüd mingisugune niisugune nooruse nostalgia, aga selles tavalises Saksa niisuguses senti mentaalses laagris tunned, et selles on ka midagi nagu olemas, seal on olemas meloodia, väga ilus meloodia. Ta võib-olla ei ole alati nii kenasti ära tehtud, nagu annaks see meloodia teha. No ma mõtlen seda, et näiteks ameeriklased orkistreerivad suurepäraselt ja ja saksa muusikal on alati niisugune mingisugune magus maitse juures. Aga midagi midagi seal nagu on, ma ei oska praegu isegi seda öelda. Kas sa tahad nüüd öelda, et sulle saksa muusika meeldib? Ei, ma ei taha sugugi seda öelda, aga ma tahan seda öelda. Et kui varemalt nagu üleüldse peale selle džässi mitte midagi nagu ei no tunnistada ja see oli lihtsalt häbiasi, ma mäletan seda kadunud. Naissoo ütles seda, et issand jumal, et ega sa ei kujuta ette, et ma hakkaksin tangot kirjutama. No see oli nagu mingi niisugune pat, et suuremat enam olla ei saa siis võib-olla inimene aja jooksul muutub nagunii tolerantsemaks ja, ja leplikumaks ja leiab, et midagi peab kusagil olema, kui ühte muusikat nii-öelda vajatakse, kui on sellel oma austajate ring olemas ja niimoodi, siis ta ei saa absoluutselt väärtusetu olla. No kahju, et Uno Naissoo käest ei saa küsida praegu, et kui näiteks tuleb üks soomlane ütleb, et siin on sul 1000 marka kirjutama üks tankur. Pangoliin Soomes populaarne? Jah, muidugi. Kes seda teab? Oleneb sellest, missugused tema suhted Soomega on. Kui ta saaks teistmoodi 1000 parka teenida, siis ma ausalt öeldes tangot ei kirjutaks. Aga ometi õnne jätsu meeste hulgas ja paljude pillimeeste hulgas käibel selline fraas, et saksamaagi. Ja seda muidugi ja ma ise olen täpselt samuti alati olnud ka selle saksa mage ja selle idajagamise ja kõige selle vastu ja saksa mage, saksa, mage, see ei käinud mitte üksinda saksa muusika kohta, vaid seal näiteks niisugune lugu. Ma mäletan, omal ajal oli roosid Picardiast roosist pikali. Selle kohta öeldi. Kahetsen saksa Mageia. Poisid ei tahtnud seda sugugi mängida, kuigi see ei olnud saksaluu. Uno Naissoo sa juba meenutasid temaga vist koos saigi algus kunagi sink lapiga. Ja temaga sai algus, tähendab, ma kirjutasin tekste. Niisuguseid, noh, ütleme tõlketekste või välismaa lugudele, aga Esimehe niisuguse Eesti loo või ütleme, originaalmuusikale tehtud teksti, selle ma kirjutasin, Uno Naissoo oli arglik brigadir. Siis olid veel valimiste valsid ja muud seal sundklappi päevadel poisid mängisid Sakalas ja ja siis oli üht ja teist nagu Eesti lugusid ka vaja ja kus neid siis nii kangesti ikka tol ajal võtta oli seal kusagil 50.-te algul, nojah, 49 hakkas see asi peale ja viiekümnendat 50.-te algus. Meenutab natuke Swing klapi aega, kes seal mängisid ja kuidas töödel oli organiseeritud. Sundklapp oli puhtalt Asjahuviliste niisugune noh, kuidas öelda, ansambel, asi ei hakanud sugugi peale sellest, et nüüd oleks vaja kusagil esineda ja, ja raha teenida vaid lihtsalt teha seda muusikat, mida tol ajal ei tohtinud teha. Siis mängisid seal Naissoo, mängis akordioni. Ustus, Agur, ma usun, et praegu seda nime tunnevad kõik tema mängis viiulit. Siis oli seal Peeter Saul, mängis kontrabassi. Aleksander Rjabov mängis nii kitarri kui klarnetit. Loop oli seal tableti mängija muide, loopi laulnud seal üldse lauljad olid hoopis teised. Loobi laulmine algas hoopis hiljem, oleks seda teadnud ta nii hea laulja on siis võib-olla rohkem pinna peale käinud ja pannud ta laulma. No ja kes seal veel siis oli? Winter, Ülo Vinter, K mängis kontrabassi selles ansamblis, Karl Aavik oli seal lauljad, olid hilja, Hollas, Erblast krutop. Nonii, ja mis seal siis oli? Me saime Sakala kultuurimajas ühe ülemise korruse väikese toaproovide tegemiseks, Fregi raudteevõrk oli tol ajal. Kas ta oli nüüd? Ei, ta ei olnudki direktor, ta oli kunstiline juht tol ajal seal. Ja tema suhtus meisse väga hästi, aga hakkas rääkima ka sellest, et kui te nüüd siin seda maja kasutati, esin proovi, teete, et siis peaks selle eest nagu natukene võib-olla mõnel üritusel mängima ka. Ja siis eriti niisugusel üritusel, kus midagi ei makstud. Noh siis poisid käisid seal mängimas ja ja hiljem Sossis tselluloosikultuuriklubis ka SC mängis. Aga noh, ikkagi, kuna tol ajal poisid õppisid ja ega keegi niuke nii Professionaalse pillimehe karjäärist tol ajal nagu ei mõelnud, kõik muu töö kõrvalt sai seda asja tehtud, seepärast võib-olla ei olegi ta nii tuntud nagu vaatab tolleaegset veel, kes olid seal rütmikud, jaa. Jaa. Kuidas ja kust te seda repertuaari saite? Ka tol ajal sai lihtsalt need muusikat raadiost maha kirjutatud ja selles muidugi oli erikõva poiss oli Ustus Agur. Tal oli mingisugune oma välja petetud muusika stseno grafeerimise. Viis ta tegi noodi joonestikule, mingeid imevigureid seal, millest ta pärast võis terve orkestri välja tuletada. Ja kuna tol ajal Noh, kuulis neid lugusid, momendi, poplugusid kuulis ka küllalt tihti raadiost siis kui ka natukene nii pead otsas oli nagu naissol ja Aguril, nad kuulasid, võib-olla lugu neli-viis korda, lugu jäi juba pähe ja siis nad orkestreerinud. Tegelikult SC oli alguses kvartit, nii et suurte orkestrite orgistreeringuid lihtsalt sai sinna kvartetile nagu ümber seatud. Kuna ta oli nagu klubi, oli teil ka omad eeskirjad ja, või sisekirjad. No midagi seal oli, aga? Klubi muidugi jah, selles mõttes klubi, et vahetevahel paar korda aastas saime kuskil kokku ja pidasime pidu ja siis see oli see klubiline tegevus. Pluss muusika, eks ole, pluss muusika sinna juurde kindlasti. Mis toona mõjutas ja mis värvi andis maalia muusiks? Swing põhiliselt Swing. Ja muidugi, mis selles Niukest uuemat tuli, see köitis poisse näiteks stanudkentoni, suurt orkestrit püüti kvartetile seada. No kuidas see muidugi välja tuli, see on iseasi, aga aga tahtmine oli. Mis sinul nendest aastatest meelde jäänud, milline muusika, mille ansambel, milline laulja vesine. Kindlasti näkkincoul siis ta ei olnud veel niivõrd niisugune meeleolu, laulja Ta mängis oma trioga. Laar ise mängis klaverit ja ja, ja laulis siis tema laulmine oli nagu niisugune svingi lik ja see oli midagi väga mõnusat. Ja siis suured orkestrid tol ajal piibop oli juba nagu läbi murdnud. 50.-te aastate alguses aga siis kui veel tagasi tulla SC juurde oli Naissoo, tema mängis akordioni, eks ole. Tema suureks ideaaliks oli õrni filis. See oli akordionimängija, mängis samasuguse kvartetiga samasuguses koosseisus ja teda oli suhteliselt vähe kuulda, aga tol ajal siiski noh, aeg-ajalt kuulis. Kuid hiljem kadus ta kuskil ära, siis jäi niisuguseks suureks akordionivirtuoosi Art Van Tamm. See meeldis ka naissul, aga just see õrni filisee oli tema nagu suur õpetaja. Ja mis finišis saanud on, teda tänapäeval praktiliselt ei kuulegi enam, on sinul tema mängu kusagil lindil olemas? Ei ole. Aga noh, ma, kui ma tuletan meelde, kuidas Naissoo mängis, siis tuletan meelde samaaegselt käe, kuidas filism mängis, nii et Naissoo Võttis siiski väga, väga osavalt ja väga-väga targalt üle selle parima, mis finishis oli. Me peame leppima siis Aton tammi, Mägunud. Nähtavasti. Kui te seda keelatud muusikat tegite ja veel inglise keeles kaks pahandusi olnud, kas. Inglise keeles eriti palju ei tehtud seda muusikat. Sellepärast mind sinna kampa tõmmati, et saaks inglise lugudel ameerika lugudele saaks eestikeelsed tekstid. See oli nagu minu ülesanne. Ütle, kas olid inglise keelt õppinud või tuli kõik see töö käigus kuulasid nii palju muusikat ja pidin selle laulu sisu selgeks tegema. No ma olin õppinud koolis kolm aastat inglise keelt, aga kui palju sellest kasu oli? See on veel küsimus omaette põhiliselt jah, aga olen ma ikka ise õppinud ja eks ta tule praktiliselt ju kui midagi kuulata. Pidevalt ja midagi jääb arusaamatuks, sõnaraamatut kasutada, tol ajal sai ju ikkagi palju kuulatud Ameerika raadiojaamu, inglise raadiot, see on umbes samasugune asi nagu meil inimesed enamasti oskavad kõik soome keelt tänu sellele, et nad vaatavad Soome televiisorit ja ja noh, lihtsalt pikkamööda jääb asi külge. Siis oli vajadus ka öösiti õhtuti üleval olla kogu aeg, eks ole. No tol ajal oli jah. Nii ta enam ei ole, nüüd lähen vara magama. Tõused hommikul varem. No natuke varem jah, aga mitte eriti palju. Ma helistasin pika magamisega. No kui sa nüüd oled kokku kasvanud selles ringiga ja toonase muusikaga saksa muusikasse rääkisid seda talutavalt juba kuulad, aga ütleme tänapäeval Tšassist ja kes seal enam meelde Tänapäeva. Ma ei oska öelda, et, et kõik see, mis tänapäeval on, et ma sellest üldse aru saaksid nagu näiteks praegu suur mood, räpp, no minu jaoks see nagu eriti palju, midagi ei pakku. Võib-olla sellepärast, et ta ei ole puhas muusika, sinna juurde on tingimata vaja seda tantsu, seda liikumist. Aga niisugused omaaegset muusikat nagu Swing seda võiks kuulata ka väga hästi plaadi pealt, raadiost, ilma et midagi oleks näinud, ta oli ikkagi sama hea muusika, nagu ta on, kui visuaalne moment juures on räppar kelle melodeklamatsioone velo Clamatsioon rähmi taustal Ma ei saa muidugi öelda, kui nii muusikasse suur pööre tuli rock ja biitlid ja kõik need seal tuli väga huvitavaid asju ka, näiteks Platzwetentiers niisugune ansambli Chicago ja teised niuksed, kus oli seda džässielementi sees, neid ma võtsin ja võtan siiani väga-väga hästi vastu. Ma pean ütlema seda, et võib-olla niisuguse teksti tegemine praeguse aja muusikalisi on võibolla raskem sest omal ajal kõik oli niisugune selge kvadraat või oli seal kaks Aabeeaa vorm. Iga salm oli ühesugune, said selle rütmi kätte ja siis ta juba tuli. Aga praegu kõigepealt hakata selle muusikavormi endale selgeks tegema, see on juba tükk tööd ja siis alles hakkad selle tekstile lähenema ja vaatama, mis seal on ja mis tast teha saab. No tänapäeval me alles hakkame seda maailma tundma, seda, mis meid ümbritseb ja kust me oleme tulnud, kuhu lähme ja kust tuleb meile see energia, kus tuleb meile see, see plahvatus, see säde, kõiki inspiratsioon kui nad mõtlevad oma aastate peale, sa oled ju kogu aeg olnud nagu nelja seina vahele surutud ja see töö on siin laua taga, sa pead selle välja imema, kas sa tunned, et sa vahel saad mingi impulsi, et säde tuleb sul äkitselt või peatselt tõesti hakkama ennast sundima ja konstrueerima selle Sanypyleid. No nii üht kui teist, vahest tuleb säde, aga vahest on ka niimoodi lihtsalt tähtaeg surub peale ja ja siis tuleb midagi välja imeda. Ega see alati kerge ei ole. Aga noh, siiski ma ei ütleks, et see asi nii hull on. Ja vahest vahest tuleb noh, kui nüüd mõelda tagasi selle peale, kuidas need asjad kõik olnud on ja. Noh räägiksid niisuguse loo kunagi hoidiga, me tegime laulu, mille pealkiri oli lõkke preerias. See rääkis kau poist, kes läheb koju, loodab oma poega näha ja niisugune võib-olla natukene sotsiaalne moment sealjuures. Tegime selle laulu valmis pidi minema. Võistluskontserdile. Aga siis tuli niimoodi, et kunstide valitsuses seal üks kõrgem ametnik hakkas nagu vaatama, et ei, et see asi ikka päris nii ei ole, et seal see ideoloogia oli nii välja toodud, nagu oleks vaja ja ja tuleks seda teksti ümber teha. Ja mis mul siis üle jäi, mõtlesin, vaatasin seda lugu igatipidi ja leidsin ikkagi, et ei, ma ei tahaks seda ümber teha. No ootasin paar päeva ja siis helistasin Kultuuriministeeriumi sellele samale mehele ja ütlesin, et teate. Ma olen nüüd selle asja ümber teinud. Kas ma tohin teile ette lugeda selle, võib-olla nüüd siis asi sobib? Ja palun väga, lugesin ette, noh, ma ei olnud mitte midagi muutnud seal, aga kus tema, seda mäletas, tal muudki tegemist. Kuulab selle ära ja ütleb, noh, matsin otsekohe, see asi on kohe suurepärane, nüüd niimoodi nagu on, nii läheb. Oled sa pidanud tegema Dextenbergaar rohkem? No eks, eks ikka ole. Ma ei mõtle mitte lihtsalt, et helilooja palub, et teeme siia mõne teise sõnaga lihtsalt puht ütleme poliitiliste motiivide ja seda on olnud, aga suhteliselt vähe, sellepärast et ma ei ole nii kangesti poliitilisi tekste teinud, kus saaks hakata seal näpuga rida ajama, et see nagu ei lähe. Päris valitseva ideoloogiaga hoovis ei lähe, minu lood on olnud enamasti sellised. Inimlikumad loovad kevadest ja armastusest ja muust niisugust, et riiki pole sa tahtnud kukutada, puht õuelaulik pole soolot kaasa. Jah, ei ole välja, kui nad või nii, ma pole ise selle peale tulnud, aga kunagi Boris Lehtlaane ei tahtnud laulda hoidi tuhaväljade tuult, ütlesid need sõnad ei sobi ja kui talle tehti selgeks, et seal ei ole ju midagi nii kangesti riigi vastas, tema raputas pead ja ütles, et ei, et minu vanemad mind teistmoodi kasvatanud. Nii et ma selle peale ei tulnud, käiks mind talle ka võib-olla natuke teistmoodi kasvatatud. Kuidas su Kinder stuubeli? Minu kindel stuube oli selline. Kuue aastaselt pandi mind saksa lasteaeda. See kestis umbes üks aasta. Siis läksin Westholmi gümnaasiumisse ja see oli, see oli täiesti niisugune kool. Et kui veel praegu selle peale mõelda siis paari esimese aastaga pandi kõik paika mida inimene tohib teha, mida ei tohi, millised on niisugused põhiväärtused inimese elus, millega tingida ei saa. Ja vot see oli see rohkem see kindel stuube, kui, kui kodu või midagi ja see, mis andis, ma ei mõtle puht nii pedagoogiliselt või selle suhtes, et et kogu see õpetuse kvaliteet oli väga hea ja aga just need põhiteed, inimese ellusuhtumine ja see pandi seal paika ja, ja see oli täiesti niisugune üldinimlikest väärtustest lähtuv. Ja kui praegu veel selle peale mõelda, siis seda oleks veel tänapäevalgi kangesti vaja. Nii et kõik, mis siin on, sinus on head võlgentsa vestolmile ja džässmuusika või? Jah, seda kindlasti. Ja eriti eriti vestolmile maa sain seal käia, selles õiges restoranis on ainult viis aastat käia. Aga sellest täielikult piisas. Vaevalt et hilisema siis oli 12 aastat kestis Koldid, vaevalt see hilisemat seitse aastat oleks seal midagi kardinaalselt muutunud. Kuidas sa üle elasid? Esimesed päevad ja aastad oma haiguse raske haigus. Ma ei tea, ma olen kogu aja optimistlik olnud. Ja ma nagu võib-olla lootsin. Paranenud rohkem. Aga siiski, ega ma ei saa seda öelda. Omal ajal ma käisin küllaltki ringi ja, ja elasin nii nagu teisedki, ainult neid hilisematel aastatel muidugi. Mida rohkem aastaid tuleb peale seda noh, nagu viletsamaks jääb liikumise võime ja. Toona ei tunnistatud eineid, ekstraseanssidega, nõelravi ega mingit muud maagiat. Aga sa ei ole praegu mõelnud, et või oled sa pöördunud. Sensitiivi poole, et kas midagi ütleb. Ja ma olen isegi paari niisuguse inimese käes olnud, aga huvitaval kombel ma ei tea. Mul ei mõju see. Kas ma ise võib-olla ei usu nii kangesti sellesse ja. See pidavat olema niimoodi, et, et ise peab endal kangesti tugevust ja, ja, ja laskma ennast kuidagi täiesti sellest nagu, nagu haarata, ümbritseda võib-olla nagu iga minus eneses kellesse või millesse sa usud, siis kellesse või millesse ma usun? Dial, ma usun Mommuninimlikkusesse. Seepärast, et ilma inimlikkuseta võib-olla üldse ei ole võimelised midagi tegema kuhugi edasi minema. No mulle tundub, et praegu sa oled isegi natukene eelistatud olukorras, et sa ei liigu väljas, sa elad siin oma toa keskel, sa ei näe seda, mis meid ümbritseb praegu, mis toimub linnas? Ja, ja säilinud, kus sa ei ole, sai, oli esimene, kes seda ütleb? Seda on ennegi öeldud ja võib-olla tõesti seepärast, et kõik see, mida räägitakse, kõik see, mida kuuleb kõik see, mida võib ajakirjandusest lugeda. Ega see muidugi midagi eriti meeltülendavat ei ole. Millega sa ennast päästad, siis hakkad jälle kirjutama, kuulad muusikat, kuulan muusikat ja. Nüüd ütlesin jälle selle, noh, sõna, mida nii kangesti kogu aeg pruugitakse, millest ise tahaks kangesti nagu hoiduda, aga vahetevahel lipsab ikka sisse. Jah. Muusika on tõesti niisugune asi, mis palju aitab. Selge on see, et sa oled oma põlvkonna laps. Oled seotud olnud nendega, kellega sa koos üles kasvanud. Arne Oit ja Uno Naissoo on siin juba meenutamist leidnud ja meil on kaasas ka üks elav kink kes sinuga koostööd on. Palju teine tantsinud pole? Sul ongi praegu mingi. Kodused ülesannet kaasas. Nojah, ma võtsin kaasa. Paar süng laulu aga ma mõtlen, kas me seda siin hakkame nüüd arutama, et me teeme temaga visa, vii need? No seda küll, aga millised soovid ja millised nõudmised? Nõudmisi mul ei olegi temale, aga mul soovid küll. Ja soov on tihti, aga noh, aga võib-olla natuke paar sõna räägiks üldse, miks ma Heldur juures käin nende soovidega. Kui tema saate alguses ütles, et tema kasvas ju svingi peal ja mina olen täpselt samuti, sest me oleme praktiliselt üheealised, mäed. Ja sving on niisugune ääretult otseütlev muusika. Donsiivsus, muusika. Vaata näiteks, kui võrdleks seda svingmuusikat permi maffiaga või kaubandusmaffiaga siis need töötavad ju varjatult. Nendel on variisikud, kes käivad lipsud ees ilusti puhtalt, aga siis taga teevad tööd, kes käivad öösel, paneb sulle nuiaga pähe. Võib-olla see läheks rohkem rokivalla, aga sving ütleb illust otse välja. Ta sapakas meeldida või mitte, meeldis, aga ta ei peta sind. Ja kui ma Heldur juurde tulen koju ja tahan siit 100 teksti selleks või teise jaoks, järelikult nad on vaja siirast ilusat samal ajal poeetilist tekste. Mind paneb alati imestama, et kust tema põrguvärk leiab nii palju ilusaid kujundit, kui ta on 3000 teksti kirjutanud. Indber ikka ja jälle tuleb ja tahab ja ta teab, et ta tahab Elle poeesiat, ilusat siirast teksti. Elagu nad välja tulevad. Ma ütleksin, kas või paar rida ühest tema tekstist, mis mulle ääretult meeldib, seda on lauldud ja olen seda seadnud ringi ühele kui teisele ansamblile. Ahjusoojas suus veel hõõgub süsi. Pimeduse öös käib maa, ära enam muinasjutte püsi, Poe unekais, USA paljusinud ilusaid kujunesid, eks ole. Nii siirast loomingust, nojah, näed, nüüd ta juba hakkab lahkama. Aga pisaraid ladvas, aga ma ütlen, et et mitte ainult minule või temale, aga nii paljudele, kes kus laulavad laule, õpetanud neid tohutult selliseid meeldivaid ja nüüd ma võtsin siis kaasa, nagu öeldakse. Et võta kaadid, eks ole, noodid ja. Ja neel tuli juurde, ma olen ikka tulnud, tähendab noodi Visendi kagus, täpne rütm on kõik peal. Ja mina tean kahte teksti, autorid, kellega ma olen töötanud koos, kes kunagi ei eksi sõna vältes sõna rütmis, sünkoobisteriooliseks, toolist, toolis kvartalis on mulle vähe teinud, on teinud Priit Aimla ja kõige rohkem muidugi Heldur Karmo celon laitmatult rütmit korras. Nonii, kas võtan välja siis? Vaata, mis seal on siis. Nii nonii, nega siis kaks, kaks lugu, tähendab, mai alguses käis sind Helsingist meie õues ringi juht Märt rattasse, keda ma hästi tunnen. Tema juhatab meie õue Õues vingan segaansambel neli pluss neli, neli naist, neli meest, mõõk, palju kuld. Ja nagu ma juttu olid, Me oleme siin kõik nagu svingirüütlit või jüngrit koos, ükskõik kuidas, meie ega siis mul tuli idee kuskil märtsikuus neid mafikseerisin kaks laulu ja kummasin mai alguses tutvustasime Märt Ratassepale. Siis talle need, noh, ma ei tea, kas meeldisid, aga igatahes tal väga nad istusid ja ta ütles jaa, aga nende kahe vahel peab olema kindlasti veel üks lugu. Ja siis oleks mul neid kolm, aga ütles, ma tahaksin rohkem veel, nad tahavad kusagil augustis minna soome kontsertmatkale, ehitasid ja meil on nimetust eesti Erreppelt tuli eesti laule vähe ja svingi, kuna nende nimetus on meie õues ving, siis ma mõtlesin, teen talle, istusid ja nüüd on siis ainukene tee oli tulla Heldur Karmo juht ja siin laua peal, nüüd seisab. No see on nüüd puhas partituur, kui nii võib öelda, pealkirjad puuduvad, aga mida sa oled mõelnud nüüd sisuks või mida sa tahaksid sisuks? Ja vot selle manitseja ei ütle. Tähendab, see niisugune töö siseneb protsess see meie kahe omavahele, mis siit välja tuleb, seda ette ei tea me kunagi. La vahest tähendab, teen soovid omalt poolt teksti, leia Heldur neidu võtnud omaks ja teeb järgi, vahest ta leiab uue käänu ja ma ütlen, et ka muidugi nii või parem. Heldur kas siis peab enne nüüd meloodia selgeks õppima või vaatad lihtsalt partituuri järgi, praegusele meloodiajoonele? No eksands mulle tutvustab seda meloodiat kindlasti. Aga tekstitegemise juures muidugi aitab noodipildist ma kunagi õppisin viiulit Peeter Sauli isa juures ja sealt ma sain noodilugemisega ja sellepärast, ega siin ei olegi mingisugune noh, suur positiivne asi siin esile tõsta. Ma nendest väldetest jaa, jaa, trioolidest ja asjadest siin kinni pean, mul on lihtsalt kõige kogemus olemas selle koha pealt, mida üks noodimärk tähendab Raimond Valgre kirjutas paljutki oma laulud inglise keeles. Kas sinu laulud on tõlgitud ka mõnesse teise keelt, ütleme need tekstid, mida sa oled teinud? Väga vähe mõned saksa keelde, mõned soome keelde. Ja ma ei tea, kas inglise keeles on või ei ole. Vahepeal nagu jutt oli, et midagi oli, aga ma ise täpselt ei tea. Aga kui paljust paljudest keeltest sina ise oled laule ümber meie eesti keelde mis tähendab ümber paremini mingisugusest keelist. Tähendab, kui palju oled sa olid, ütleme, teinud uue teksti, ütleme kas puhtalt tõlkidele isendit. No ja ma olen tõlkinud, aga ega see ei tähenda, kui ma mingisuguse noh, võtame minu poolest portugali loo, teen, et see on siis portugali keelest tõlgitud, see võib olla tehtud lihtsalt mingi oma tekst selle peale. Niiet Ma ei oska öelda, kui paljudest keeltest. Muidugi mul on sõnaraamatuid väga palju ja ja kui on trükitud nooti ees, kus on noh, jääme sellesama portugali keele juurde, et seal on portugalikeelne tekst, ma võin sõnaraamatu abil selgeks teha, mis millest seal jutt on. Aga kui lugu on näiteks lindis ja kus ma seda trükitud, seda teksti ei näe, siis ma muidugi ei saa enam hakata lihtsalt kuulmise järgi midagi sõnaraamatust otsima ja sel juhul ma pean tegema lihtsalt oma teksti, aga noh, muidugi neid Keel on terve hulk üks, kümmekond keelt kindlasti. Kust saab aru, et kõige tähtsam on ikkagi sea Fantasy? Jah, seda kindlasti. Järgneva tunni jooksul kuulame neid laule, millede tekstid pärinevad Heldur karmult sõiva nimetasite esimeseks lauluks oli arglik brigadir solinskid kolhoositeemaline, kus selline sunduslik teema toona. Sunduslik ei olnud keegi ette midagi kirjutanud, aga. Oli tahtmine teha midagi niisugust, mis ei jääks ainuüksi nii oma omavahel või nelja seina vahele sinna eelpool nimetatud SC harjutusruumis. Aga tegelikult see lugu ju tuli välja alles hiljem, kusagil kas oli 57 või? No umbes niimoodi ligemale 10 aastat pärast seda, kui ta kirjutatud oli. Ja kui 1958. aastal kadunud Aarne Oit alustas neid lauluvõistluste sarja siis olid sina aju, kogu aeg vist igal võistlusel kaasalööja. Igal inimesel igal võistlusel kaasalööja, kuigi igalt võistluselt ei tulnud sugugi auhindu alguse olemas heliloojatest. Vaevalt küll alguses esimene Me võistluskontsert oli kohe meie mal hoidi laul, siis oli ka naissooga tule minu olevasse purjepaati, see tuli ka esikohale. No lõkke preerias sellest oli juba juttu. Hiljem oli hoidiga. Hoidil tuli niisugune plahvatuslik loominguline puhang. 70.-te aastate alguses tuli talle ridamisi preemiaid. Siis meie koostööst sündisid seal suveöö unustuse jõel. Muide unustasin selle kohta ma võib-olla ka paar sõna lisan. Kunagi oli Eestis üks tuntud helilooja Paul Tammeveski. Kirjutas niisugused lood nagu üksainus õis ja igatsus ja ja 44. aastal ta emigreerus, tegeles väga paljude asjadega leiva muret, nagu ikka, jättis muusika tegemise maha. Hiljem Torontos hakkas ta laulma eesti meeskooris ja 76. aastal kirjutas tema ka sellele unustuse jõel tekstile viisi ja ta ise on öelnud selle kohta niimoodi, et kui ma seda laulu nägin ja mulle need laulusõnad üliväga meeldisid, aga mitte nii palju see viis, siis mõtlesin, et tahan teha talle parema viisi ja võtsin kätte ja tegingi ausalt öelda, ma ei oska siin kohtunikuks olla, seepärast, et seda Paul tammeveskiviisi ei ole ma siiani kuulnud. Minule meeldib ka see unustuseleid, see on tõesti tore ja seal miski igikestev, see teema ja see meeloleja mõte. Oit Naissoo olidki põhiliselt veel ja siis andsin pragaks Hans Hindpere ka samuti Bodelski oli suur minu klient. Kui nii võib öelda. Tema oli ka niisugune omamoodi. Naernud teda seepärast, et ta oli väga vaimustatud oma muusikast ja ta igal pool laulis seda ja ja rääkis sellest ja eks see nisugune impulsiivsus selle juures võib-olla tekitas natukene hämmastust. Tol ajal pidid ju kõik inimesed olema nagu ühe vitsaga löödud nisugune. Loominguline inimene, kes võib-olla põleb kogu aja ja ja oma loomingust räägib, tundus veidrik, kuna aga siiski ma pean ütlema Bodelski kiituseks kaitseks seda, et ta sealjuures võib-olla nii mõnigi arvas et ta on kuidagi noh, nagu öeldakse, valge juut. Aga ta oli siiski väga heasüdamlik inimene ja kui ta Kedagi sai aidata, siis ta seda ka tingimata tegi. Ja nii et ma ei saa tema kohta küll mitte midagi halba öelda. Ja tal oli ka niisugune ja nuh nagu Aarne hoidilgid oskas ka väljamaa tuntud meloodiatest võtlusele iva üla ja tema oli ka, tegi väga ilusaid meloodiaid ja no peale selle oli ta ikka tõeline muusikainimene selles mõttes, et tal ju suurepärane pianist. Ta oli ja klaverisaatja näiteks, ega Georg Ots ei oleks endale saatjaks võttudiste nii viletsavõitu saatjat. Ja peale selle ta Oli küllalt niisuguse laia ampluaa, aga ta kirjutas filmimuusikat. Ta tegeles dirigeerimisega. Dirigeerimine on niisugune asi, seal on inimesel vaja kuidagi ennast väljendada, näiteks hoit ei saanud dirigeerimisega kunagi hakkama ja ahtis dirigeerida, see oli nagu tema igatsus. Aga ta ütles, et ta ei suuda seda teha lihtsalt sellepärast dirigent peab ette laulma, orkestrile näitama, mismoodi teha tema ei saanud laulda äärmisel juhul, mis ta võis teha, natukene vilistada või siis akordionil mängida, akordionil mängida, meil pillid jah, aga ei no ta muidugi pidas viisi ja ta ei olnud sugugi nii, et ta ei oleks saanud laulda, aga millegipärast tal oli niisugune sisemine tõrge, et lauljad temast ei olnud. Aga kui nüüd mõelda koostajale Bodelskiga, millised laulutsele enesele meelde on jäänud? Vaat niimoodi on väga raske öelda, neid laule on olnud palju. Võib-olla oli niisugune laul, nagu sa piki sinijõgi jõge sõitsid. Varasemast koostööst võiks nimetada filmist vallatud kurvid mõtisklust. See millegipärast mulle tundub, et õnnestus meil päris hästi, seal on muusik ja, ja tekst nagu päris. Kooskõlas. Hans Hindpere, millal sina seansid, Heldur Karmo poole pöörduda, et ta sulle mõne teksti kirjutaks? Sellepärast, et no vahepeal üldse ma sukeldusin nagu väga palju kirjutasin lavamuusikat nukuteatrile näidenditele siis isegi tegin rumalus, kirjutasin ühe oratooriumi pooletunnise ja, ja siukest muud tõsisemat pool tõsist muusikat. Nii tõsine mees ei ole muidugi. Ja siis noh, ma võin ju ära öeldud, et mul kunagi oli mul nagu ihuveri luuletaja oli Helgi Muller, kes traagiliselt hukkus. Ja pärast seda siis juba jäid mul nagu rohkem autorid ja ja eks kusagil siis meie kontaktid hakkasid, aga minu teada olid vist kõige esimesed kaks tekti ja need tulid väga ilusad kodumast laulan ja nii õrne. No kusagil 20 aastat tagasi. No igatahes kusagil 70.-te aastate esimeses pooles hakkasime kooste vaikselt peale. No Eltonil on ka seda lapsemeelsust, teil on mitmed lastel oleks koos valminud. Jah, neid on tehtud. Ja need on jäänud nagu noh ma ei ütleks, et just viimasel ajal, aga nüüd asi on see, et, et ma nii nagu eila nägin jälle ühte meie laste muusikabossi bussis või trollis ja jällegi siin on vahet teha, mõtlesin ikka, teeme ikka, teeme kogu aeg. Mis siis ministeerium laene, las ta olla, ega me lastelauludest märatseda ei vaataja. Ja kui tulevad ideed, siis Eldulikadeemika jälle küll me teeme. No nüüd me otsime seda sinisilmselt ja puhta südametunnistusega eestlast, sul on sinised silmad parteisse kuulunud jale? Ütle, oled sa mõne valitsuse preemiaga saanud? Olen küll see sellest ei saa kuidagi mööda minna. Neid preemiaid on isegi rohkem kui üks olnud. Aga näiteks koos naissooga oli üks niisugune laul nagu hüvasti kalja. Ja Kosoidiga oli ka. Oota, oota, pane pane kinni. Aga, aga aastapreemia see kalja oligi aasta peale, see oligi varsti Kaljo oli aastapreemia ja seda muusikalist aastapreemiat enam ei ole nagu paljusidki, preemiaid ei ole. Nüüd tuleb lihtsalt kuidagi niisama hakkama saada. Tegelikult praktiliselt võib öelda, et sa oled koostööd teinud kõikide nende helilooja heliloojatega, kes toona alustasid, kui sina alustasid oludeksite tegemist. Ja seda kindlasti. Kui mandril lool Felix Mandre, Valter Ojakäär, Vello lipanud kes siis veel tol ajal olid, ma ei ole teinud. Kõrveriga on ka paar laulu. Aga ma ei ole teinud jäävalt Vainuga sellepärast et Evald Vainule naine ise tegi tekste. Ei tahtnud teise leiva käest ära ühe. Ja aga noh, kui niimoodi võtta, et lugeda kaasa ka need, kellega on kas või paar-kolm laulu tehtud siis jah, praktiliselt on peaaegu kõigiga. Valter laager mulle tundub, et Heldur Karmo on vist kõige muusikaalsem texi tegija meil? No küllap on sellepärast, et ta on, ma ei tea juba, kui, kui, kuid mitu aastakümmet selle kogu asja juures ja ja mõtleb kogu aeg selle peale, kuidas asi võiks ka lauldes kõlada. Muidugi, ainuke õnneliku käega teksti autorid on veelgi, aga no tema on selles mõttes just just laulutekstidega on muidugi kõige suurem proff. Sul ei ole temaga eriti palju koostid olnud, aga need, mis on olnud, need on jäänud siiski nagu öeldakse meie levimuusika ajalukku. No kuule, kus see koostöö saigi sel ajal olla, kui kõik heliloojad olid ukse taga järjekorras kõik Arne Oiti, Uno Naissoo, Anziltory ja loendamatu arv teisi, nii et ma lihtsalt ei või praegu tagantjärele ei pääsenud löögile. See ei olnud valuutat ka, millega makstaks, sel ajal käis vene rublaga täies aus ja hiilguses Heldur, selline mees alunud, kes kellega oleks? Ei, muidugi, päris viimases lõpus ta tegi mulle tegelikult ju hirmus palju tõlkeid laulge kaasa jaoks laulge kaanelt välja andsid ja ja nüüd on, siinkohal on võimalik ka täie häälega välja öelda, et see väljaanne on surnud, kuigi kõige viimane 92. number oli koostatud ja välja joonistatud ja mis pidi ikkagi ilmuma kirjastusepoolse lubaduse küll suusõnalise lubaduse. Ma segan vahele, et võib-olla sellepärast on see laulev revolutsioon ka lõppenud meie. Ei tea, ei tea jah, aga sinna sinna ta tegi ikka hästi palju tekste, kuigi viimasel ajal hakkas juba natuke nagu võib-olla seal tuli tõlkemürgitus ka. Mida öelda siis peatselt läänevaseni pooldale mida öelda? Vastupidavust, vastupidavust ja veel kord vastupidavust, sellepärast, et, et elu on raske ja muidugi telefoni teel me oleme pidevalt ühenduses, tema on üks neid väheseid, kelle telefoninumber mul peas. Nii et. Andamen vaan ja mulle tundub, et ta on ka üks sellistest meestest, et kui nüüd tuleb ka meil telefonimakset, talle ikkagi helistatakse. No arvata on jah, sellepärast et temaga on väga meeldiv juttu ajada, ta on tead, mispärast ta on alati heas tujus, vähe inimesi minu tutvusringkonnas, kes nii heas tujus kui Heldur ja ta kuidagi nagu värskendab alati temaga jutuajamine. Ja see saadoja, see optimism ja selline heatahtlikkus kiirgab välja ka tema laulutekstidest. Kahtlemata, ja seda enam veel paneb see isegi imestama. Et kui kellelgi on põhjust viriseda oma ilu pärast, siis kindlasti temal oleks, aga vaat on niisuguseid inimesi, kes kes kõige kiuste ja, ja ja ma ei tea, võib-olla ma teen endale praegu liiga, kui ma ütlen, ta on rõõmus lihtsalt sellepärast, et ta elab. Aga see on ka põhjus, mispärast rõõmus olla, kui palju on võimalus olnud, vot sellel põlvkonnal kuhu nüüd temaga ma 65-ga kuulub ühel ilusal päeval mitte enam elada. Ja väga varases nooruses. Võib-olla on temas seda prantslasliku optimismi. Mäletad Francis leil on see laulu motivad elada, elada? Sealt leiab ja ja kõik need teised tekstid Sõrvaiv ja vastu pidada ja üle elada ja ja see on nähtavasti mida kergema südamega ja mida, mida õnnelikumalt see periood, mis meil praegu tõepoolest üle pea kokku lööb, saab üle elatud, seda, seda kergem on igalühel meist. Siin tuleks lihtsalt 11 aidata. Ja tema on kindlasti oma tutvusringkonda tugevasti aidanud selle oma hea tujuga. Nüanss, sina elad siin kaunikest Elduri lähedal on, sul on lihtne võtta see noot kaasa tulla endale just läbi, aga omal ajal mäletan, et kadunud naishoiti seal mõnikord ühe-kahe paiku, lihtsalt sina ei ole seda moodust kasutanud. Ja ei ole ma alati vaatan, kellad ei oleks mitte liiga varasemast, mina olen väga varane. Aga ma vaatan, et kusagil mitte enne poolt kümmet helisteldurile. Aga millal see kõige parem plahvatus on, millal see kõige parem töö aegunud? Vanasti oli öösel, nüüd on hommikupoole hommikupoole päeva mõnikord isegi kella üheksast helistada või noh, katsetada võib alati, eks, eks see paistab. Ja nooremalt heliloojad kirjutavad tänavalisi selleks nende nooremad pöördun sinu poole ja põhiliselt kirjutavad ise või üleüldse põlvkondade vahetus ütleme niimoodi omal ajal, kui mina alustasin, siis ma vaatasin nende vanemate kirjutajate peale ka, et oh, mis need vanad inimesed, mis need veel üldse kirjutavad ja mis need teha oskavad. No nüüd on siis asi nii kaugele, et ega mina ka enam suurt teha midagi ei oska. Siis oleks sobiv lõpeta selle toredast troofiga, mis on sul kirjas? Laulus elame veel, et läbi rõõmu läbi murele looklev, tee üle rõõmu, mure, elame veel. Väga tore, aitäh.