Imeilus Itaalia võrratu roheliste küngaste, ka Toskaana kõik nagu muusika, selline rõõmus ja rütmika muusika sobib ehk finantsselles Windows Ghanas linnale, mille pika ja kuulsusrikast ajalugu elustavad maailma tuntumate kunstnike ja valitsejate nimed. Narda, Michelangelo meeditsid, Firenze särab kõik need kunstiteostest pakatavad ballatsud kirikuid ja katedraale. Kõik need väljakud vägeva teadsadelasinioriaga eesotsas turistide vool Firenzes, Eilaka iial. See võiks Firenze muusika olla rahvast tulvil tänavate ja väljakute muusika Firenzes vaid 70 kilomeetri kaugusel lõunas. Ikka imekaunist oskaanas seisab üksteise meeleoluga linn. Siena Firenze ajalooline võistleja, Siena, mille sära on vaikne ja sissepoole pöördunud. Ilusat pühapäeva, siis jälle kord. Mina olen Helgi Erilaid ja vikerraadios algas. Seena reetus Tseevitas virgenis Siena neitsi Maarja igivanalinn seenest kõige parema ettekujutuse siis, kui põigata Ta linna viival teel mõnele seda ümbritsevale künkale. Õhtuses päikeses sulavad linna ookerkollased majad kokku, moodustades telliskivist evoltidena põimuvaid seinu, mis kulgevad kolmel seljandikul. Seljandikul meenutavad vahtralehe rootse sooja kollakaspunast, värvimajade read laskuvad neilt alla orgudesse ja õhtustumenevatesse aedadesse nagu sügisvärvides vahtralehtedest. Sõrmed. Kõige kohal kõrgub katedraal. Ebatõeline nagu valge marmorlaev majade merelainetes vastas seljandikul tõuseb rohkem kui 100 meetri kõrgune raekoja torn. Hingeline ja ilmalik tervitavad teineteist samal kõrgusel katedraali valgest ja mustast marmorist triipudega klaarilt jahedate seinte kontrastiks son majade mullakarva tellis ja selle kõik on sulgenud oma kaitsvate käte vahele Siena igivana linnamüür. Oi, kuidas mulle meeldivad sõnadega maalitud pildid, aitäh Erki Toivanen õhtuste jalutuskäikude eest Euroopas ja seeennale pühendatud peatüki eest. Astugem ajalukku. Nagu teisedki iidsed asustused Toscana küngastel. Nii rajasid ka Siena Edruskid vana ja rahvas Kesk-Itaalias truurjas, et Ruskid olid arenenud kultuurne rahvas. Nad ehitasid hästi planeeritud võimsate müüride ja väravatega linna templeid, teid, veehoidlaid ja uhkelt kaunistatud hauakambreid. Seenerajamise ajaks arvatakse umbes 900 aastat enne Kristust ning rajajaks ET Ruskides Raina hõim. Kuid umbes 400 aastat enne Kristust alustas lõuna poolt pealetungiv üha tugevnev Rooma riik. Ja imperaator augustuse ajal rajati, praeguses ei anna kohale juba Rooma linn saena Julija. Esimene märge selle linna kohta ajaloo ürikutes leidub aastast 70 juba meie aja järgi. Nüüd tuleb meenutada tuttavat legendi, kuidas emahunt leidis mahajäetud beebi Askaksikud from mulluse Jerrimuse hakkas lapsi imetlema ning kasvatas nad üles. Roomuluse järgi saanud Rooma oma nime, kuid Siena linna ehitanud rõõmuse poeg seenius, mistõttu kaksikuid imetav emahunt ehib embleemine rooma kõrval kassiiennata. Ajaloolased aga armastavad teatavasti väidelda ja vaielda. Osa on kindlad, et Sienna linn saidi oma nime seeniuse nime järgi. Teised arvavad, et nimeandjaks oli juba, et Ruskyde hõimsaina kolmandad leiavad, et tegu on ladinakeelsest sõnast seeneks, mis tähendab vana tulnud vormiga seene ja vana olema. Mis ka ei oleks. Üks asi on kindel, rõõmuse poeg seeniust põgenes Tseenasse oma paha onu Roomuluse tagakiusamise eest, kes oli ratsanikud seen just kinni püüdma saatnud. Legendis on see asi täiesti kindel, sest miks muidu on Siienelased nii pöörases vaimustuses Paaljo nime kandvatest ratsutamisvõistlustest, mida linnas kaks korda aastas peetakse. Aga nendeni läheb meil siin veel natuke aega. Rooma võimu all näiust RED õitsenud mitte enne, kui lambarglased linna ning selle ümber seisvad alad vallutanud olid. Nemad võitsid kasutusele vanade roomlaste kaubateed. Aureelia ja Kazja teed ühendati Bütsantsi kaubateedega ja niimoodi tuligi välja, et Lombardia, põhjapiirkonna ja roomavahelised kaubateed hakkasid läbisi Ena kulgema. See teadagi tähendas see nagu ei kaubalinna kiiret arengut millele aitas kaasa ka läbi linna Rooma suunduv palve rändurite vool. See vool kestis sajandeid ka noil aegadel, kuidas skaalat valitses üks vähestest keskaegsetest sõjasaavutustega ajalukku läinud valitsejanna test, laagrankond, teisemat Hildade kannussa. Kanossas oli seisnud valitsejanna, iidne kanna loss. Siit siis nimi, kannasamad Tilda, kuigi rohkem on too salapärane daam tuntud Toskaana Matilda nime all. Matilda oli aadlisoost pärit ning õppinud juba noorena relvi tundma ja ratsutama. Samuti osanud ta saksa, prantsuse ja ladina keelt. Tema isa valitses osa Põhja- ja Kesk-Itaalia linnadest ja pärast vanemate surma jäi see töö tol ajal kolmekümneaastase Matilda õlgadele. Samal ajal arenes äge konflikt paavst Gregorius seitsmenda ja Saksa kuninga Heinrich neljanda vahel. Sõjaline konflikt, millest Matilda oma vägede eesotsas osa pidi võtma lahingud kestsid kaua vaheaegadega tervelt 21 aastat. Siis lahkusid Saksa väed Itaaliast, kuid Matilda jätkas sõjakäike nende linnade vastu, kes Hendrikule truuks olid jäänud. Ferrara, Mantoa, Parma. Ka need linnad allusid lõpuks Toskaana, Matilde Ale. Üks Matilda eluga seotud seik on veel õige huvitav. Matilda abiellus oma poolvenna kood friga ja tõi aastal 1070 silmale tütre läedricze. Enamuse ajaloolasi on avastanud fakte, mille põhjal see laps oma esimesel eluaastal suri. Kuid Michelangelo rotiaegsed sugupuude uurijad on kinnitanud, et Beatriitši jäi ellu ning et tal oli järglasi, kelle hulka Michelangelo ka ennast arvanud kuuluvat. Niisiis asetanud ta end kanossaarli, soo ja Toskaana Tilda otseste järeltulijate hulka. Kes teab, Toskaana asferencesto kuulus kujur ja maal ja oma teed igatahes alustas. Eks ole, ajalugu põnev. Kuidas Kaana Matilda aastal 1115 suri, lagunes suur kanosse aadlisuguvõsa valitsuse all olnud piirkond õige varsti üksikuteks autonoomseteks linnriikideks. Siena õitses aga edasi, siin arenes kiiresti villakaubandus, siin gooti kangaid ja rajat veevärki ja siin tegutses hulk rikkaid raha. Laenud Ta jäi ta. Juba siis osati siin rahaga raha teha, nagu kirjutab Erki Toivanen Siena rüütlite ja kaupmeeste asutatud Kaubanduskoda. Maniatav olla suur laud, laenas raha kuningatele ja verstidele ning vahetas liire, Floriine, franke ja dinaare. Küllap vägevate protsentidega. Ning seenevõimsad von seeniorid nõudsid mitmete maade kirikutelt paavsti nimel sisse Peetruse Killingud. Järikastusid püha isa Eri soosingu all ka ise ja linn kasvas. 12. sajandil kerkis võimas toomkirik Siena katedraal ning linna südames muutus üha tähtsamaks ilmaliku elu keskuseks kaunis väljak. Peatsadelgampa. Peatsadel Campo Siena keskväljak, mida ühelt poolt piirab Elegantne raekoja hoone, Palazza publiku kolm kõrget korrust, lameda sakilise äärega katusekeskusest tõuseb vägeva fassaadi ehteks veel neljas samuti sakilise äärega madal, võimas nelinurkne torn ja väljaku servast raekoja hoone küljest kerkib taeva poole nelinurkne kellatorn lihtne ja kõrge akendeta torn, mille hele, kahekorruseline sakiliste äärte ning kõrgete akendega tippsaja kahe meetri kõrgusele ulatub Torre del mansija. Seena keskväljakul. Kuulge, ega kogu kesklinnas pole eales näha ühtki autot, et need tuleb linnaäärsetes parkimisplatsidelt jätta. Puhta õhuga linn vabades linnakodanike jaoks. Kas pole kummaline mõelda, et see Siena, mida me praegu imetleda võime, kujunes põhimõtteliselt välja juba 12. sajandil? Muidugi on linna aastasadu ehitatud rekonstrueeritud ja täiustatud. Kui linnaplaneeringus on kogu aeg kindlaid reegleid arvestatud, kujundati uued tänavad, mis viisid Campole keskväljakule millest Erki Toivanen oma Euroopa jalutuskäikude raamatu Siena peatükis taas kord sõnadega pildi on maalinud. Poolringi kujuline kaunis järsu kallakuga plats on üks kuulsamaid Itaalias ja kogu euro Euroopas. See ei ole sümmeetriline, vaid meenutab pigem meri PVA Ostrit. Seda ümbritsevad linnavõimumeeste ja suurte kaupmeeste suguvõsade paleed. 1297. aastal olid linnaisad kehtestanud reeglid, mille järgi paleed ehitati. Tulemus oli harmooniline, ükski hoone ei lõhu väljaku üldpilti. Seene Campo ongi üks Euroopa ilusamaid väljakuid. Ta pole toretsevad. Ta peegeldab Siena olemust, ühiskonna seesmist harmooniat. Kamp on olnud turuplats, täis puuvilju, köögivilju, kaalu ja kariloomi. See jäna kaitsepühak Püha Bernardi, Hiina on jutlustanud platsil linlastele rahu ja armastuse sõnumit. Ja kloostrivennad on vaestele vilja jaganud. Sellel platsil on aukülalisi tervitatud, kurjategijaid poodud ja tuleriidel ketsereid põletatud. Väljak jutustab sellest heast valitsusest, mida kujutab Lorentz Etti fresko. Milline Lorents õieti fresko, Erki taevanen ei jäta mütsi? Siena raekojas, saledel apaaties rahusaalis on vastastikusel seintel kaks freskat. Üks kujutab seenetänavaid ja väljakuid. Selle nimi on ilmuon, Kaaverna hea valitsus. Teine on ajahambast rängalt puretud il katiivogoverna halb valitsus. Siena linnaisad tellisid need maalid Ambraadio Lorents tilt 1300 kolmekümnendatel aastatel. Nende abil taheti linlastele näidata, et Siena edu saladus ei ole sõjaline kuulsus ja au, vaid rahulik töö tegemine ja kaubavahetus. Seenepühak Püha Bernardi Hiina on kirjutanud. Kui olin Siiennaste raiutluse reisidel meenusid mulle tihti need maalid ja nad pakkusid võrratu lähtepunkti mu kõnele, sõjast ja rahust. Ma pöördun ja vaatan head valitsust ja ma näen kaupmehi ostmas ja müümas noori tantsimas mehi, tellingutel, katuseid, parandamas viinamarjakasvatajat oma aedades noorukit, kes ratsa läbi linnavärava jõe äärde ujuma läheb. Piigad on teel pulma. Võllas ripub kurjategija, kes on kohtus oma teenitud karistuse kätte saanud. Kõik see ongi leplikkus ja rahu inimeste vahel. Aga pöördudes näen ma teist maali pole, kauplemist, pole tantsu, on vaid inimene, inimese kallal maju ei parandata, Need lammutatakse või põletatakse maha. Põllud on kündma, et noored mehed ei lähe ujuma, vaid sõtta raudrüüd seljas, tapma ja vägistama. Õiguse jumalanna kuju on ümber lükatud, selle käed küljest murtud, jalad seotud, kaalud puruks pekstud kõikjal valitseb hirm ja kõhedust. Maalid võivad väga õpetlikud olla, kuid ajaloo käiku nad määrata ei suuda. Ja kindel fakt ajaloos on see, et seene ja Firenze mõlemad keskajal väga tähtsad ja jõukad linnad tahtsid mõlemat Oscanas ka kõige tähtsamat kohta saavutada sest see tähendas ka Prantsusmaale viivate kaubateede kontrollimist ja mängu tulevad veel ka Velfid ning kibelliinid. Kaks lepitamatut poliitilist rühmitust Firenzes olid võimul paavsti pooldajad, Kressid, Seenas kibel liinid keisri pooldajad. Eks taustad olid siin hoopis keerulisemad, aga see pole päriselt tänane teema. On aga teada, et neljandal septembril 1260 astusid Siena Cyberliinid Sitsiilia kuninga Manfred vägede toel üritusel Manta Pertti lahingus ferentsegi Velfide vastu välja. Venelasi oli 22000 meest Firentslaste 33000 vastu enne tähtsat lahingut pühendatud aga kogu see na linn neitsi Maarjale. Siena sõjakomandant pane, kui ta Lukaari kõndis, paljapäi ja paljajalu poomisnöör ümber kaela Siena toomkiriku juurde. Ta saatis linnaelanike rongkäik ja kiriku juures võttis teda vastu kogu vaimulikkond piiskopiga eesotsas Logaari ja piiskop embasid teineteist, et näidata riigi ja kiriku ühtsust ning lokaari annetesse järel kogusena linna ja maakonna sümboolselt Neitsi Maarjale. Muide, sellist pühendamist tseremooniat on seeneajaloos õige mitmel korral toimetatud viimati aastal 1944, et neitsi linna liitlaste pommirünnakute eest päästaks. Kuid sellest, mis Manta Pertti lahingus juhtus septembris 1260 pajatab legend järgmist. Taevast laskunud alla lahinguväljale tihe valge pilv, mis varjanud seenevägesid ning aidanud neil rünnata. Tegelikult olnud lugu nii, et Firenze laste armee teinud päeva jooksul mitu tulud rünnakut ja kui see venelased vasturünnakut alustanud tapnud Firenze vägedes leidunud reeturid, ferentslaste lipukandjad tekkinud kaoses põgenenud kogu Firenze armee lahinguväljalt ja peaaegu pooled sellest tapeti. Venelaste võit oli nii hävitav, et isegi tänapäeval, kui kaks linna näiteks spordivõistlustel vastakuti juhtuvad, hüüavad Seenalaste toetajad vastastele. Meenutage Montab Berti. Küllap oli rõõm võidetud lahingu üle linnas ülevoolav ning see Jänelased püüdsid elada edasi nii nagu õpetas neid hea valitsuse fresko raekoja rahusalis. Oma rikkuse üle uhketena tahtsid nad endale uue hoopis suurema katedraali ehitada. See pidi saama kõige kaunimaks kogudus Ghanas ning Firenze ja piisa kirikut kaugele maha jätma. Kurb küll, see plaan jäi teostamata. 1348 ründas linna katk, must surm. Ja kroonik on meile kirjelduse jätnud. See oli nii kohutav ja julm, et ma ei tea, kuidas alustada linnas valitsenud õuduse kirjeldamist. Nii suure kannatuse ja valu nägemine oleks inimesed peaaegu hulluks ajanud. Sageli surid ohvrid püstijalu, kaenlaauk paistetas üles liigestesse, tekkis paise ja inimene kukkus surnult maha, õieti arugi saamata, mis toimub. Mõnikord jäi lause pooleli. Isad põgenesid poegade eest, emad oma abikaasade eest. Vend hülgas venna, sest üksnes haige hingetõmme võis uut surma levitada. Kes vähegi suutsid, matsid oma omaksed maha ilma õnnistuseta, ilma jumalateenistused ta ilma kellalöökideta. Haiguse kätte suri 80000 inimest, iga kolmas linna elanik. Niisiis ei saanud seenelased endale Toskaana kõige uhkemat katedraali kuid nende tooma toomkirik on ikkagi üks uhkemaid romaani stiili näiteid itaalia arhitektuuris. Selle ehitamist alustati juba 12. sajandil. Peafassaad sai valmis 1380. Sellel on kolm Portaali kaunistavad kaared, sambad ning pühakute rinnagu judovaalsetel medaljonidel. Nelinurksete tornide vahel kõrgub ülespoole tohutu Kolmnurkne sakiliste äärtega viil. Kõike seda kroonivad pühakud, nende seas linna kaitsjad Püha Katariina ja Püha Bernardina. Fassaadi keskel on hiigelsuur ümaraken selle ümber kootiliku Kivibitsi torne ja tornikesi sambaid ning kujusid. Katuselt kerkib hiigelkupp, supelhoonest tõuseb taevasse ka kõrge kellatorn. Üleni musta-valge triibuline. Just kätedrealil on nii seest kui väljaspool mustast ning valgest marmorist triibud mis selle templi kuidagi rõõmsamaks muudavad. Ja just nende triipudega võib seenekatedraal esimesel pilgul meelde tuua Firenze marjadelphiore toomkiriku, eriti selle musta-valgetriibulise ristimiskabeli. Siiski ainult esimesel pilgul. Seena toomkiriku sees leidub teadagi suur hulk maailmakuulsat kunsti Frandiseksileti raamatus mees Vincist on tsiteeritud Siena maalikunstnike põhikirja aastast 1355. Jumala halastuse läbi oleme meie kutsutud näitama harimatutele inimestele, kes ei oska lugeda imetlusväärseid asju, mis on teoks tehtud püha religiooni läbi Kunst tohutus Sienna toomas näitab inimestele tõepoolest imetlusväärseid asju. Siin pole üksnes seenekunstnike looming, aga ka mõned suurepäraselt säilinud kellanda Johvreskod ja Domenico Girland. Aiaateljees õppis ju ka noor Michelangelo ise ja katedraali all asuvas ristimiskabelis seisab imeilus, pühitsetud veeastja mida ehivad tonatellocki, Berti ja mitmete teiste 15. sajandi skulptorite reljeefid. Ja eriti uhke on katedraali põrand, kuid selle kirjeldamiseks tuleb taaskord Herkki Toivanen appi paluda. See venelased ehitasid raekoja külge musta surmaohvrite mälestuseks kabeli. Uue katedraali asemel tellisin nad vanasse vaid uue põranda. Seda ehitati 180 aastat. Põrandale on laotatud värvilisest marmorist mosaiik, piltide seeria. See töö on nõudnud oskusi ja kannatlikkust, lõputut kannatlikkust. Vanimad marmormosaiigid meenutavad vapikilpe, aga samm-sammult stiil kõndija jalge all muutub. 14.-st sajandist saab 15. sajand ja ilmub perspektiiv. Järgmisel sajandil jõuame juba baraki. Pühakute elu ja piiblilugusid kujutavad pildid, elavad neis on valgust ja varjumõõdet. Nad jahmatavad kõndijat panevatel pea kergelt ringi käima. Seena katedraali põrand pakub ainulaadse elamuse sellele, kellel on kannatust peatuda ja kiskuda oma pilk lahti altarimaalist ning teistest suurepärastest kunstiaaretest. Seena katedraal on meeleolult hardaim kõigi kristlike kirikute seas. Erki toebanen õhtusel jalutuskäigul Euroopas Siena. Vinge. See on ajalugu, kulges edasi ikka pidevas võitluses ferendusega ja mõnikord ka liidus. Näiteks aastal 1404 oli vaja Naapoli kuningale vastu astuda. Itaalia linnriikide vahel käis ju lõputu võitlus. See jänes loodi 1472. aastal. Maailma vanim praeguseni tegutseb pank. Linn elas kenasti, siin tegeldi kunsti ja teadusega. Kuid pikkade aastakümnete jooksul vaheldusid kas sõjad ja rahuaeg. Kuni Siena väed Marciana lahingus aastal 1554 Firenze vägedele alla jäid. Lootus hakkas kaduma, kuid 18 kuud peeti veel piiramisrõngas vastu. Aprillis 1555 andis Siena Firentslastele alla. See tähendas Siena vabariigi lõpulinn ühendati Toscana hertsogiriigiga kuni kogu Itaalia ühendamiseni juba 19. sajandil. Siena keskaegne keskväljak peatsadel kampa on tavaliselt vaikne ja rahulik. Sa võid siin päikese käes istuda, kohvi rüübata ja ballatsusid imetleda. Kõik kaks korda aastas muutub kampa tundmatuseni. Teisel juulil ja 16. augustil. Nimelt toimub siin metsik ja pöörane ratsavõistlus. Paljo. Campole mahub neil päevil uskumatult palju tuhandeid ja tuhandeid inimesi. Enne iga Paaliad toimub see ajalooline rong käik, millega meenutatakse seenelaste hiilgavat võitu Firenze üle aastal 1260 ning kurba kaotust aastal 1554. Siis astuvad 10 hobust ja ratsanikku võitlusse Paaljo eest. See hinnatud ajalooline trofeed kujutab enesest lippu, millele on maalitud Neitsi Maarja kujutis. Täiesti meeletu kolmeringiline ratsasõid. Campol on 90 minutiga möödas kuid need on üpris erakordsed minutid. Rahvahulga kohutava lärmi saatel kihutavad ratsanikud mööda väljakut. Ainsad reeglid olevat, et ratsanikud ei tohi üksteise Ratasimetest kinni haarata. Hinged, sadulaid ei ole kõik muu, ka vastase sillutisele tõukamine, vastase hobuse piitsutamine, doping või altkäemaks. Kõik on lubatud. Võidab esimene hobune, kes finišisse jõuab kas rätsanikuga või ilma. Selline asi spaalio seenelaste ohtlik pidu, mida peetakse igaldus Kaana kaunil suvel ja lausa kaks korda ning mis olevat mälestus keskaegsetest tseremooniat. Test, millega linnaelanikud oma kaitsepühakuid austasid. Me rääkisime metsikust, ratsasõidust, paljast, aga hobused. Hobuste eest on loomakaitsjad siia Nabaljatel toimuva pärast juba ammu välja astunud. Eks paistab, kuidas kuulus null seitse James Bond nendega hakkama saab. Järgmise James Bondi filmi tegevus leidvat nimelt aset Sienas ning jõudvat kõige põnevamast faasi just Paaljo pidustuste ajal. Loomakaitsjad protestivad, et Bondi filmis ülistatakse keskaegadest pärit metsikut traditsiooni mille jooksul alates 1970.-st aastast 50 hobust surma on saanud ja väga paljud loomad vigastatud. Millest uus Bondi-film täpselt räägib, seda muidugi ei teatata, kuid Siena linnavalitsus olevat andnud loa filmida, kuidas Bond keda mängib taas kord Daniel Craig linna kitsastele järskude kivi tänavatel oma vaenlast taga ajab, järgnedes talle mööda katuseid ja maa-aluseid akvedukt. Samal ajal kui Campol metsik ratsavõistlus käib. Filmitegijad on lubanud venelaste traditsiooni igati austada ning keeldunud oma filmis igasuguse vägivalla näitamisest, puudutagu see siis hobuseid või inimesi. Praeguseks ajaks peaks filmimine juba tehtud olema. Arvult 22. Bondi film pidi plaani järgi välja tulema järgmise aasta mais mondi looja Jean fleemingi 100.-ks sünniaastapäevaks kuid esilinastus on lükatud novembrisse 2008. Nagu tänane lugu algas, nii tahaksin sellega lõpetada. Soome ajakirjanik Erkki Toivane näib oma õhtustel jalutuskäikudel Euroopas Siena linna olemuse ära tabanud olevat. Piret Saluri on tema sõnadega maalitud pildid ka meisterlikult eesti keelde tõlkinud. Ja oleks ju patt selline leid kasutamata jätta. Sest meiena hämaratel kitsastel tänavatel ei kujuta inimhulki ette kolme, nelja korruselised majad ei ole eriti ilusad. Siin-seal hakkab silma patriitside paleesid. Esiküljed on lihtsad, vaid väheste puhul on kasutatud kaunistuseks marmorit või mõnd muud kivi. Enamusele on tellis murenemas aknale pidevärv praguneb seene ei ole arhitektooniline ehe nagu Firenze. Siin tuleb vastu kogukond, inimeste linn. Seeneeesmärgiks ei ole võõrastele muljet avaldada. Pärast 1554. aasta kaotust ferentslastele sai seenest Firenze valitsuse all olev Toskaana osa välismaailma unustas Siena linnu innusama seljandikke veergudele sajandite pikku, kusjuures see on hoides au sees suuri mälestusi, jama olemust. Seenele heideti ette, et see on oma mälestustesse hangunud vilets küla, mille elanikud on upsakas nagu mõned suurriigi kodanikud. Viimastel aastakümnetel on Siena olnud Itaalia kõige turvalisem linn. Hea valitsus teadis, mis ta tegi, kui otsustas kujundada linnast kunstiteose inimesi harima ja lõbustama. Õnneks on Seena säilinud peaaegu endisena. Praegu valivad Siena oma reisisihiks need, kelle sooviks on päästa euroop, pealinnad kõikvõimalikest dogmadest ja ideoloogiatest pimestatud arhitektide ja linnaplaneerijate meelevalla Gründerite ahnuse ja poliitikute lühinägelikkuse eest. Seenasse on hea põgeneda betoon, eeslinnade, ostukeskuste, parkimismajade ja kiirteedeks, muutunud tänavate ning liiklustunnelite keskelt. On, nagu oleksid põrguväravast paradiisi esisesse mõisa sattunud. Erki Toivanen õhtusel jalutuskäigul Euroopas. Siena linn nagu meistriteos.