Tere hommikust kõikidele raadiokuulajatele ja ilusat uut aastat ka võime oma saatetegijate poolt täna veel soovida. Pühapäeva hommik on teadupärast see aeg, kui inimestel natukene rohkem aega vaielda igasuguste tegemiste peale ja mõelda näiteks ka selle peale, kuidas neil elus läinud on. Ja vikerraadio on sellise mõtlemise edendamiseks abistamiseks juba mitut puhku hoidnud saatekavas saadet nimega jutusaade, kus tuleb küll üks inimene, kes räägibki või siis mõtleb kuuldavalt teiste inimeste ees, kuidas tal läinud on ja miks tema elu just niimoodi läinud on. Saatejuht on saatel ka, kes aitab külalisel mõelda, saatejuht Tarmo Tiisler ja mõtleja kuulajate ees, ehk siis jutusaate külaline on spordiarst Gunnar Männik. Tere hommikust, Kunna. Tere hommikust. Spordiarst on sinu selline uhkelt kõlav tiitel. Andrese tapma. Kas sinu poole on nüüd sellel aastal olnud viie päeva jooksul ka pöördutud abipalvetega, et kuule sõitmist liiga palju, et, et äkki annab mõned nõuanded? No sellised nõuanded esineb ikka iga kuu, aga viimasel nädalal on olnud selliseid küsimusi tõesti, et et inimesed peavad nõu, küsivad et mida teha või kuidas treenida ja, aga põhirõhk ikkagi on mul vigastuste ennetamine ja ravi. Ma olen kogu aeg mõelnud seda termi küsimust ja nüüd hea võimalus küsida, et on arstid, Jon spordiarstid on nii või, ja, ja kui on, siis mille poolest nad erinevad? Eno arstid jaotatakse ka erinevad. Miljonisse liike aga ikkagi õpitakse arstiks. Tartus õpitakse spordiarstiks. No viimasel aastal siis spordiaasiks spetsoliseeritakse läbi residentuuri, kuid kui mina õppisin, siis saime nii-öelda, õppisime kohe konkreetselt spordimeditsiini lisaks siis ravi eriala teadmistele, need meil oli riigieksam mitte ainult et ravi erialaga, vaid ka oli eraldi riigieksam ka spordimeditsiinis. Et me oleme nagu diplomeeritud spordiarstid et kes siis hiljem siis vastavalt siis kus keegi siis töötab, on, et on veel eraldi veel spetsialiseerunud, kas siis eraldi, kas peedias või, või mingid muud distsipliinid esse või ongi jäänud spordiarstideks, kuid spordimeditsiin kui selline, siis jaotataksegi nagu kahte suurde erialagruppi, et ühed on sellised, kes tegelevad, et ütleme, funktsionaaldiagnostika ka see tähendab, et südame verevarustuse uuringutega ja kontrolliga head ees seltskond on, kes tegeleb traumortopeediliste haigetega ja nende raviga. Üks on, kes tegeleb nagu tarkvaraga ja teine, kes riistvaraga. Võib ka niisugune meditsiinikauge inimese sõna sõnalend, aga sina oma raja peale sattusid suhteliselt hilja, olen ma nendest vestlusest, mis ma olen sinuga pidanud aru saanud? Sa ei ole selline lapsest saati tahtnud soodusspurdi. Just vastupidi, ma olin lõpetanud keskkooli Tartus Tartu 10. keskkooli ja kuskil aasta peale seda olin ma päris kindel selles, et minust peab saama spordiarst. Aga kõigest sellest hoolimata hakkasime õppima spordiarstiks arstiks üldse kolmekümneaastaselt tehes eelnevalt läbi, siis kehakultuuriteaduskonna saades siis treener, õpetaja kutse. Selle järgi suunati meid kursusel, kui ma ei eksi, üheksa inimest Nõukogude armeesse ohvitseride noh, nii-öelda olime nii-öelda kahe aasta mehed. Ja mina sattusin Kaliningradi ja olin seal ja samal ajal siis õnnestus valmistada eksamit teha eksamid juba aspirantuuri, et kui ma tulin tagasi Lõpetanud selle ohvitseriga karjääri jutumärkides selle kaheaastase siis hakkasin tegema teadustööd. Viis-kuus aastat kaitsesin väitekirja bioloogiakandidaadikraad, mis nüüd praegu on väärtustatud, siis filosoofiadoktori kraadime. Ja pärast seda, kui on juba teaduslikult tehtud, hakkasime õppima alles arstiks. Sest ma tundsin, et et ma ei ole selleks nii tark ja ma kartsin väga eksamitele minna ja eksamid teha ja nii edasi, ühesõnaga ma tunnetasin, et et ma ei olnud veel täielikult küpsele jaoks, kuigi ma kuigi ma tahtsin sinna astuda. See oli selline noorest põlvest tubli õpilane või korralik punktuaalne. Olin küll ja ma võin öelda, et püüdsin olla hästi edasipüüdlik ja teha oma asju korralikult. Aga miks see spordimeditsiin on sind kuidagi lummanud on või või miks sa kohe tahtsid saada selleks? No suureks patrooniks mul sel ajal oli siis kui ma mängisin ise aktiivselt korvpalliga olin Tartu korvpalli koolis treeneriks, peamiselt oli kadunud Aarne Laas. Suureks patrooniks oli siis juba sel ajal õppiv ja hiljem siis tegutseb olev spordialas doktor Rein Jalak kes andis nii-öelda sellise vaimse süsti mulla, et et võiks, võiks õppida just spordimeditsiini ja ma tahtsin kindlasti siduda oma tuleviku meditsiinikinnaste spordiga. Siis ma tundsin, et see sport on väga hinges, nii et noh Ja mis muudab ja tagasi nende eksamite asjadele, mis muudavad spordimeditsiini, sest tol ajal Noh. Ta püüdsin minna sinna spordimeditsiini sisse saada kuid siis tuldi Nõukogude liidu kaudu igast kuldmedalitega Armeeniast, Gruusiast ja nii edasi ja, ja neid kohti oli väga vähe ja lihtsalt ei õnnestunud sinna niimoodi astuda ja sellepärast tuli tehase suur ring. Mul on päris mitu tuttavat arsti erineva eriala peal ja ma ei ole tegelikult kunagi neilt küsinud või ei ole osanud küsida või noh, võib-olla ei ole tahtnud küsida, et mis see on, mis arstinduse juures köidab sind näiteks. Noh, ma saan aru, inimene on mingi ala meister, ta teeb valmis ühe tüki ja siis on tal hea meel, et see tükk on sellisel kujul valmis. Mina teen raadio- ja teletöötajana saate siis mingil hetkel saab see valmis ja siis ma vaatan seda valmis tehtud tüki ja, ja vaatorit, näe, tuli seekord välja selline ja teinekord ei tule päris välja selline, et mis on, mis sind sinu elukutse juures pael? See on inimeste aitamine. Tunnetan oma sisemuses, ma pean aitama inimesi ja selleks on, annaks nüüd meditsiin läbi meditsiini seda teha nii võimalikult hästi kui, kui saab. Ja õnneks ma ei karda verd, sest paljud noored, kes hakkavad meditsiini õppima või tahavad minna meditsiini õppima need, või tahaksid, ütleme, minna meditsiini, siis nad ei saa minna, sest nad kardavad verd. Kallavad neid tegevusi, mis arstitegevuses käivad kaasas ja ei ole võimalik lihtsalt õppida, sest nendega ja muidugi ka nende levib pea meeldima see asi. Et just see inimestepoolne niukene humaanne lähenemine. Aga see noh, nägemine ka, et sa näed, kuidas sinu patsient saab tervemaks või tal hakkab kergem või hakkab parem, kas see on kuidagi selline sportlik hasart ka, et mida ma suudan või kui hästi ma suudan või kuhu tasemeni ma suudan? Ei päris sporti teha inimese peal, niimoodi sa inimeste tervise peale, et see arsti töö on suur kunst ja see kunst baseerub nendel teadmistel, mida sa ülikoolis saad ja hiljem siis väga tugevalt kogemustele. Suhteliselt ruttu tuleb nii-öelda aru saada mis inimestel viga ühesõnaga panna diagnoos. Et kas ja kui palju ma saan, suudan seda inimest aidata. Nii et, et see inimese aitamine läbi meditsiini on üks. Tohutult tähtis minu seisukohast ja vot see ongi need, kuidas sa suudad seda inimest aidata, kuidas sa suudad seda aru saada? Kuidas sa suudad mõista tema probleemides ja tihtipeale selleks on see, et lisaks ei ole aega, liiga vähe on aega selle, seda mõista nii-öelda võttase anamnees sellel patsiendilt eelnevalt, et millelt lähtuvalt sa saad teha siis oma otsuse. Sa oled kindlasti pidanud ju ütlema ka inimestele, et seda konkreetset liigest ei saa ravida, see on lootusetult. Kuidas nüüd arsti keeles ongi deformeerunud või et seda ei anna parandada. Et, et ma ei tea, kas sa oled pidanud inimesele ütlema, et sul on ravimatu haigus. Et, et mismoodi sina selle enda jaoks oled lahti mõtestanud, et kuidas see käib või kuidas seda teha? Õnneks ma ei puutu eriti kokku selliste haigustega, mis noh lõppfinaal on võib-olla surm näiteks onko onkoloogia puutuvad sellega tihedamini kokku ja sellepärast spordiaas kui selline on just vastupidi, et tema peaks tegelema just nagu tervete inimestega, kellele võivad esineda mingisugust kõrvalekalded. Aga need kõrvalekalded on võimalik korrigeerida ja ravida, see puudutab nii tugiliikumisaparaadis kui ka südame vere vas, aga mina tegelen tugi lükkimis aparaadi süsteemi raviga. Ja seal on ka jah, tõesti inimesi, kes tahavad teha sporti, tahavad teha rahvasporti, tahavad elada ilma valuta, aga nad ei saa seda teha, sest et nende liigesed on juba nii deformeerunud vanematel juhtuda. Et nad vajavad abi. Need abi, võimalused on suhteliselt vähesed põhiline sümptom, mis, miks inimene üldse arsti juurde nagu tuleb ortopeedia traumatoloogia ja sellistes vigastuse valdkonnas on see, et ana valu ja see valu tuleb lihtsalt kuidagi saada. Ja tuleb leida see varu põhjus, mis on, ja kui on liigestega tegemist, siis vanemad inimesed Spyderaan, selleks deformatsioon ehk liigese kulumus. Ja seda liigesekulu must juba ei ole võimalik enam nii-öelda, et terveks teha, et teda, tema, teda saab nii-öelda tema arengut ütleme, saab natukene pidurdada kerge mingil määral, kuid põhiline on see, et selle inimese saab ära võtta valu, et ta saaks ilma valuta elada. Ja see puudutab ka sportlasi. Et vigastused on küll see, et nagu traumad ja ülekoormusvigastused ja noorematel inimestel on rohkem ülekaalus just ka ülekoormusvigastused. Sellepärast et inimesed, kes käivad treeningutel süstemaatiliselt nii noored kesk-eas kui ka vanemas eas näpp lihtsalt pakuvad üle ajaliselt teevad rohkem teatud lihasgruppidele teatud piirkondadele treeningut, kui on seda haardmisioloogilised organism seda kannatab. Ja selle tagajärjel võib tekkida ülekoormus. Vigastus selles piirkonnas. Aga ikkagi sina pead seda talle ütlema, et sinuga on selles ja selles kohas asjad halvasti, et kas, kas vabandust, et kas, kas see ütlemine on kuidagi treenitav sinu enda poolt vaadates halva asja? No halva asja ütlemine käib kaasas arsti halva tööga kindlasti, et, et olukord on selline ja et sa pead sellest aru saama ja ja nendesse juhinduma nii-öelda arstitegevusest. Et väga palju asju saab korrigeerida läbi liikumisteraapia, liikumisharjutuste, kui tehakse õigeid asju ja, ja ei pea alati andma nii-öelda neid mürkkemikaale ravimeid, siis et väga palju vigastusi ma pean just silmas spordis saab taastada, teha, ravida ilma medikamente. Aga see on juba arsti kunst, kuidas ta seda oskab teha? Sellepärast üheks variandiks, mida mina kasutan oma praksises on Ottopeediliste haigete juurde ülekoormusvigastuste puhul manuaalteraapia. See tähendab, et lülisamba korrektsioon ehk lülisamba muutmine normaliseerimine läbi käte läbi arsti kätte, ühesõnaga vähe, vabastatakse lüli liigesed nii-öelda nende, nii nimetatakse blokeeringutaks blokeeringutes, kust lähtuvad närvid, mis siis mõjutavad kogu motoorikat kogu lihaskorseti kaasa arvatud siseorganeid, et parandada sealset tegevust, parandada sealset ainevahetust, mille taustal on võimalik taastada pikapeale läbi harjutuste ka üldine organismi tegevus. Kui sa oled Eesti jalgpallikoondise arst, geid koondisega kaasas, treeningkogunemistel kõik koondise kaasas mängudel Eestis, sa oled arst inimeste juures, kelle jaoks käed-jalad, selg, kael ongi igapäevane töövahend mitte selleks, et lihtsalt ära elada hommikust õhtuni, vaid teenivad selle abil endale leiva. Ja eks see tippspordiarst või siis tippspordi spordiarst olemine on kuidagi teistsugune. Spordiarsti töö, kui sa oled spordiharrastajate jaoks, kes tulevad sinu juurde, et näe tahaks viis kilomeetrit joosta, aga näe, kuidagi sealt miskit torgib. No ongi tippsportlastega lugu selline, et Nendega nad on emotsionaalselt väga tundlikud natuurid väga paljud see tähendab seda, et nad mahuvad ruttu-ruttu saada terveks tuues tagasi saada ja sellepärast Ja vastutus on teine, absoluutselt kui on tegemist ikkagi tippsportlasega, kes on, tegeleb tulemus spordiga siis see vastutuse mõõt on on määrava tähtsusega. Et kui tegema tegeleda rahvasportlasega, et siis sellega nii-öelda ajada, noh, on selles osas natukene lihtsam. Aga, aga vastutus kui arstliku vastutus selle eest, et sa pead tegema Oma soovitustega oma ravitaktikaga viima nii kaugele saavad terveks, on ikkagi üks ja sama, kuid vastutuse tähtsus. On tippsportlasel kindlasti suurem. Ja teine asi, mis, mis ma annan siis tähelepanud, ongi kindlasti see emotsionaalne taust. Et et see ajaline limiit, tippsportlane. Aga rahvasportlane üldjoontes nad tahavad teada saada kindlasti seda aja pikkust. Kui on mingi vigastus saadud, siis orienteeruvalt, kui palju läheb aega selle haak selle vigastuse saamiseks, sest mul on olnud rida patsiente, kellel on olnud vigastusi. Seal vigastuse kestus on olnud näiteks pool aastat ja kaua ma pean silmas just ülekoormusvigastused ja ka traumajärgselt olevat seisundit siis ja nad ei ole saanud terveks, nüüd ikkagi tulevad arsti juurde ja põhipõhjus on see, et see piirkond valutab, aga, aga on olemas teatud piirkonnad inimesel, mille ravi ongi väga pikk. Aga nemad tahavad saada kiiresti terveks. Aga üldiselt tippspordis või tippsportlased, profisportlased vigastusest saavad terveks või nad saavad selle vigastuse niivõrd eral leevendatud, et nad saavad mõnda aega. Ei, see ikka tuleb teha ikka niimoodi, et nad saavad terveks. Sest kordusvigastuse oht on ikka väga suur, kui sa ei ole lõplikult välja ravinud vigastust. See puudutab nii draamat kui ülekoormusvigastust ja, ja üks suuremaid vigu, mis tänapäeva nii-öelda spordimaailmas tehakse treenerite poolt, ongi see, et lastakse pooli produktina välja. Valuvaigisti sisse. Ja siis ja mine ja tee edasi, see puudutab ka tänapäeva jalgpalli maailmas, kus tehakse nädalas kaks, kolm matsi seda meest on sul vaja. Ja siis valuvaigisti ajendil siis läheb, ta mängib järgmisena nii-öelda, et see tegelikult meditsiini seisukohast ei ole õige. Saab mänge vaatad, eks ole ju sealtsamast treeneripingilt, kui on keegi murul pikali, siis kohtunik annab loa ja sa jooksed oma kohvrikasega väljakule. Kui sa mängu vaatad, sa, mis muud sa vaatad, mis pilguga spordifänni pilguga, et läheks omadel hästi, või oled sa tiimitiimi liige, toht, minu mehed, pange kutid, või oled sa ars, kes vaatab, et näe, see, mis jookseb, ma tean, et tal on hüppeliigesega probleeme, tal nüüd jumala hästi juhtuks. Midagi. Ja see sõltub kõik situatsioonis kõik, et kui eelnev taust on teada ühel või teisel mängijal ja kui on toimunud mingi kindel situatsioon siis on väga suur ohumoment, tekib tõesti, et võib-olla mingisugune uus tugev vigastus see puudutab just peamängus. Jalgpallis, tähendab ma pean silmas, et peatraumad, need on ühed hullemad traumad jalgpallis ja ja jalgpall kui selline on ikkagi kontaktspordiala puutuvad kokku, eks, aga kui mõni vend tuleb ikka jalad ees sisse siis on selge pilt, et sa punane kaart. Aga samas. Mis kasu sest on, kui inimene haiglasse? Täpselt, et mis sellest kasu on, et sellest võib tulla jalaluumurde mu praktikas on olnud paar juhust kus on niisugune situatsioon, on olnud nii, et on esinenud lahtine jalaluumurde ja see mängija on väga-väga pikka aega nii-öelda eemal tippspordist. Sa nii imelik, kui see ka ei ole, noh, see ei kõla küll eriti nagu toredalt, võib-olla hea lugupidavalt sinu suhtes, härrased, kirjutad muusikat. Sa kirjutad luuletusi. Me hakkame muusika sinu kirjutatud muusika kuulamisega pihta ja pärast lugu räägime sellest pikemalt, aga kõigepealt ütle väike saatesõna sellele sellele teosele, mida me See teos on ühelt plaadilt seal minu esimene plaat klaverimuusika, kuna ma olen ise klaveri eriala lõpetanud lastemuusikakoolis. Siis kui ma olin juba ikka mitu aastat tagasi, kui ma olin kaasa ikka keskeas inimene tekkis nii-öelda selline kiiks, et ma pean muusikat natukene hobi korras süvenenult õppima ja mul õnnestus saada endale fantastiline õpetaja, helilooja Tõnu Kõrvits, kelle juures ma aeg-ajalt käin, kes mind juhendab. Ja see plaat, mis nüüd väljas või sees, on koos noodiga nagu välja antud. Ja see on mõeldud Eesti vabariigi laste muusikakooli klaverieriala õpilastele mängimiseks, seal on noodis on 19, plaadis on 18 klaveripala erinevas vanuse klaasiv erineva tasemele. Ja üks nendest siis täna tuleb esitusele, nii et eks siis kuulata. Ehk siis kuulame Läheme jutusaatega edasi. Spordiarst Gunnar Männik on tänaseks külaliseks tema kirjutatud klaveripala kõlas äsja eetris Gunnar. Sa mainisid enne, et sa lõpetasid Vändra laste muusikakooli klaveri erialal. Kas sa mängisid ise selle plaadi? Ei, muidugi mitte ise, sellepärast et näha ei ole, ikkagi profib Brow pianist ja need lood on ikkagi mõeldud ikkagi plaadistamisel prof pianisti jaoks. Selleks on mul oli väga suur au saada tuttavaks. Inimesega pianistiga, keda ma pean Eesti vabariigis väga, ma arvan, top viie hulgas kindlasti. Tegemist on pianist Andrei Hinniga, kes on praegu Heino Elleri muusikakooli õppejõud. Ja tahan Arbo Valdma õpilane. Ja ta nõustus nii-öelda mängima sisse oma plaadile need minu kirjutatud lugusid. Need. Ma tänan teda veel kord läbi raadioseenega, kui ta kuulab seda. Tuttavad kuulavad, et et tegemist on väga andeka muusikuga. Kas sinul seda mõtet ei olnud kunagi mingil eluetapil, et läheks kohupis muusikuga? Jah, oli küll, see oli siis vahetult pärast seda, kui ma lõpetasin enda laste muusikakooli aasta sisse 109 74, kuid samal ajal ma tegin, tegelesin ka siis väga aktiivse spordiga. Jaa, kahjuks või õnneks või kuidas seda nüüd öelda, tekkis mul vildakselgsust, sest kasvasin kiiresti ja pidev klaveri taga istumine soosis nii-öelda seda villak selsuse tekkimist ja ma hakkasin lihtsalt kartma seda, et see võiks nii-öelda suureneda, et või niimoodi tiks reie naha jääda ja ma loobusin nii-öelda nagu muusikuga tippmuusika. Kuigi ma käisin Tallinnas nii-öelda, valmistasin ette ennast juba nii-öelda selleks, et, et minna edasi muusikat õppima praegusesse Georg Otsa kooli. Aga ma valisin ikkagi spordide ja aktiivse sporditee ja tegelesin, siis hakkasin tegelema ja hiljem siis korvpalliga ja Tartus siis korvpallikoolis Aarne Laas juures juba juhendamisel. Ja kui väga kaugele seal ei jõudnud, eks, aga kas poori lummus ikka Meeretega kuni tänapäevani. Kui tihti sa tänapäeval lihtsalt klaveri taha paned käed klahvidele ja vaatad, mis tuleb. No klaveri taga istumine viimastel aegadel on suhteliselt tagasihoidlik, sest tööd on niivõrd palju arstina, aga nendel vabadel hetkedel, mis me oleme täiesti istun ja püüan nii-öelda tegeleda komponeerimisega edasi, nii-öelda seda teemat arendada. Nii palju kui võimalik, on hobi korras, ma pean silmas, toonid on hobi korras ja kui midagi jälle siis valmib või nii-öelda koormasaamani uus lugu siis pöördun jälle Tõnu, kõrvitsa, Poola. Lepime aja kokku minema, temaga saan, sest tema on helilooja keda kõik teavad väga tunnustatud ja ma pean silmas Tohutu suure potentsiaaliga ja väga erudeeritud ja inimene lihtsalt lisale lisaks muusika kirjutamist lisanud muude asjadega me saame ka noh, nii-öelda muudel teemadel lihtsalt rääkida ja olla ja ja tema on suur pedagoog minu jaoks. Ma arvan küll, enamus elukutseid on sellised väga süvenemist nõudvad, aga, aga teisalt jälle tundub mulle olemata küll kummagagi kokku puutunud, et nii meditsiin kui muusika on kuidagi süvenemist vajavad. Ehk siis, kui sa midagi klaveri taga teed, kas sa selle meditsiiniukse täielikult kinni enda jaoks ja sa ei mõtle samal ajal patsientide küünarnukkidel või kuidas sul selle See need hetked on puhkuseks oma istub klaveri taga ja kui ma kirjutan muusikat sellepärast et kui on ikkagi päevas sul ikka väga palju inimesi käib. Ja õhtul oled sa ikkagi päris väsinud siis teinekord õhtul lihtsalt klaveri taga ja tõesti paned ukse kinni ja mõtled selle muusika, see samal ajal ta väga hästi puhastaks sind sisemiselt nii-öelda Velne eelnevast päevast. Ja nende vabastab nendest pingetest, mis sul on olnud ja viib absoluutselt teise maailmas end. Sest arstikunst on ka tegelikult looming. Ja selles ma ei kahtlegi, aga just et kuidas sellest teiste inimeste mure maailmast välja saada, et sa ju näed inimesi läbi päeva, kellel valutav põlv on ja võib-olla tema elu kõige suurem mure ja ta tuleb sellega sinu juurde. Ja, ja tuleb järgmine nädal sinu juurde ja sa tead, et tal on see mure ja samas noh, sa ei saa ju kõikide inimeste muresid noh, kogu aeg läbi muretseda. See ongi õige, sellepärast selle jaoks muusika minu jaoks ongi, et vabastada sellest eelnevast, et muidu ei saa sa lihtsalt elada kui teiste inimesi muresid kogu aeg sisemuse kanda, et sa saad põled läbi kiiresti. Aga kas see mitte muretsemine on ka õpitav kuidagi või oli sul see kunagi probleem, et sa võtsid oma patsiendid kõik koju kaasa? Noh, ülekantud tähendab. Ülekantud tähenduses jah, et see on tõesti hea ja see eluajapikku aastate jooksul ongi see, et sa õpid oskama selles nii-öelda nii-öelda paksu nahaga olema, et sa kõikkis ei, lihtsalt ei suuda endale sisse kanda, et et see ei ole võimalik, et sa põled läbi lihtsalt. Sa kirjutad luuletusi ka, oled neid lausa avaldanud. Üks kogu ilmus päris hiljuti. Kust see vajadus sul tuli? No see on teine selline hobisuund ja see hobisuund on seotud nüüd minu nende spordiarsti tegevusega, kui ma olin FC Floras 12 aastat ja nüüd siiani ka Eesti koondise tohter siis just nende FC Flora aastatel sai väga palju reisitud üle Euroopa ja bussisõit oli tohutult palju ja lihtsalt, et lisaks sellele, et sa erialased loed sest ma lugesin pakkide viisi erinevaid artikleid, selle aktsepteeritud, toda raamatuid, inimeste jaoks, erialasi, raamatuid, aga ta ei suuda seda teha kogu aeg. See aju lihtsalt vajab puhkust, midagi muud vaja teha. Ja üks variant, milleks mulle siis on nagu võimalus antud, on see, et ma hakkasin paberi peale panema, siis luuleridasid juba aastaid. Aga aga miks sa neid avaldama hakkasid, mitte et ma neid kuidagi kahtluse alla seaks nende väärtustega, aga ikkagi noh, see on ka mingisugune samm järgmisele tasemele, kui ma võtan get kokku oma julguse ja need ka teistele lugemiseks Ma ei oska sellele öelduna, et see võib-olla siis sisemine edevus või Et ma ei tea, et seda mulle on soovitatud ikka proffide poolt, kes on kes on selle ala spetsialistid? Ma pean silmas just näiteks Karl Martin Sinijärv kes on mind väga palju selles osas nii-öelda toetanud. Et sa võiksid need kirjutada. Päris sahtlisse ma nagu ei oleks saanud, sest esimestel aastatel Noh, see on ikka üle 10 aasta tagasi oli jah, et ma kirjutan ainult sahtlisse neid asju, aga siis Ma näitasin neid näiteks Karl Martinile ja ja tema ütles küll, et sa võid need avaldada muidugi, et siis niimoodi see julgus järjest kasvas. Noh, et niimoodi on tekkinud. Aga miks just lastele? Kaks lugu, kaks kogumis on ilmunud, esimene ongi ainult sporditeema. Ja see on ka põhiaktsent, on ikkagi noored ja lapsed ja selle inspiratsioon saadud spordist kõik seal sündmus, mille sees sa oled olnud. Teine kogu on ka kirjutanud lastele, sellepärast et. Ma ei tea, mulle lapsed väga-väga meeldivad? Jaa. Kui mainin literatuuris ja tegin pediaatri tsükleid, siis mulle tehti ettepanek, et sa võiksid saada lastearstiks, aga ma ei tahtnud selleks, et ma teadsin seda. Et ma ikkagi spordimeditsiinile tegelane ja, aga aga mulle väga lapsed meeldivad ja võib-olla see on üks aktsent, mille pärast ma olen nendele just kirjutanud siiani, aga olen ka täiskasvanuna kirjutanud, nii et on materjali nii-öelda sahtlis ka täiskasvanute jaoks. Tulles nüüd spordimaailma juurde tagasi, ma arvan, et enamik inimesi tippsporti näeb ju vahendatult läbi teleriekraani või loeb lehtedest, ehk ta vaatab tippsporti siitpoolt. Ja sina vaatab tippsporti sealt sportlaste poolt, Maarman, sest oled ju Nendega koos ja näed, kuidas see tegelikult sünnib, mis pildis ikkagi üsna glamuurne välja paistab, et kas need pildid tegelikult siit ja sealtpoolt vaadates on väga erinevad. Ja kas ma nüüd küsin teise küsimuse ka kohe otsa, mida sa võid ka kohe hakata vastama, et kas see, mida meie tegelikult siitpoolt näeme, on väga väärpilt. Olles selles köögi poole peal, siis mis muudab tippsporti ja tippsportlastega tegemist, siis see on väga, väga raske töö. Ja see selle töö kannatab, kine varem-hiljem kannatab selles töös, inimeste tervis. Ühesõnaga sa balansseerima tippsport, balansseerimine, tervise ja haigus patoloogia vahel. Kas inimene tahab seda teha või mitte, see on selle inimese enda soov. Et kindlasti ei ole see, mida Tarmo Tiisler näeb ajakirjanikuna see, mida näeb, spordiarst Gunnar Männik, köögipoolega absoluutsed erinevad variandid. Huvitav kummist õnnelikumalt. No kuidas võtta need? Et võib-olla ma olen õnnelik, et ma ei tea võib-olla ongi nii seda, mis seal tegelikult. Mis, mis tegelikult on, sest see on väga ränk töö ja seda ei suuda teha kõik inimesed, kui ütleme lisaks sellele, et sa oled andekas, sellest ainuüksi ei piisa tippspordis, sa pead olema meeletult töökas. Et saada, et lüüa läbi tippspordis. Ja sul peab kolmas asi sul peab vedama, sul peab õnne olema. Sa pead sattuma õigete treenerite juurde õigesse kohta, nii-öelda õigel ajal. Kui need kolm asja langevad kokku, siis on suur šanss sellest sellest Spo tippsportlasest võib tulla kasvada, kas olümpiavõitja või ta pääseb kuskile tippvõistkonda või või nii edasi. Aga äkki siis tippsport või siis profisport ehk siis võistlemine, kes hüppab kaugemale, kes viskab täpsemini, äkki see on üsna mõttetu tegevus, kuna ta on nii palju inimest lõhku pakub meile ehk siis mulle mingisugust emotsiooni. Ma saan olla ka õnnelik, et ma näen, minu mees on kõige kõvem ja ja niimoodi, et äkki seal nihukest hulluajamisel ja enda lõhkumisel pole mingit mõtet. Mõtet kindlasti ei ole, sellepärast et inimesed ajavad rahvuskangelasi ja üks üheks rahvuskangelaseks saamine toimub läbi spordi, nagu me teame, eks võtame siin Kristjan Palusalu, Jaan Talts siis Kristiina Šmigun ja nii edasi, eks, et aga nendeks, et seal nii kaugele jõuda, et see on üks suur suur lõhkuma ja tõesti nii enda tervise ja enda ajaga ja kõikideni. Aga oled sa aru saanud, miks need, kes tahavad jõuda väga kõrgesse tippu, seda tahavad? Sisemine motivatsioon midagi elus korda saata. See on nii üürike aeg, tegelikult ja kui nad tunnetavad oma sisemuselt, et nad on suuteline saavutama lisaks sellele, nad tunnetavad, et nad on andekad, mingi mingi vabana ja nad meeletult teevad tööd selle nimel siis nad kindlasti saavutavad selle selle taseme, mis nendel on. Nad tahavad tunnetada seda piiri, kuhu on loodus neid loonud. Tippspordi tegemisel. Ja kui palju tegeled sina sellega, et öelda sportlastele, et ära mine üle piiri, isegi ära mine piiri lähedale, sest see võib saada sul ohtlikuks, kas just eluohtlikuks, aga igal juhul see võib sinu järgmised 40 aastat põhjalikult kihva keerata. Ja see on õige lähenemine selles mõttes, et kui näed arstina kõrvalt, et seal sportlasel tekib väga palju ülekoormus, vigastusi just nimelt ülekoormus, vigastusi, mitte traumasid. Ja ta ei suuda taastuda välja eelnevatest vigastustest nii kiiresti, kui võimalik on. Ja sa oled seal juba teatud vanuses, et et võiks hakata lõpetama nii-öelda seda tippsportlase karjääri nii-öelda järk-järgult taamale tõmbama sellest mida kohe vaid järk-järgult, taamal tähendab. Et see on ühesõnaga need ülekoormuste vigastuste sagedus just. Ma pean silmas siin jalgpallis näiteks siin 30, üle 30 aastastele juba mõnel ka vähem enne, aga tavaliselt just üle 30 aasta vanustes. Ja see taastumiskiirus järgnevateks treeninguteks, et ei ole õige peal, ta ei ole. Ta ei ole valmis alustama uut treeningut, et niimoodi, et ta ei ole taastunud eelnevast treeningust siis need on märksõnad selle ajaks, et on vaja hakata natukene mõtlema sellele, et mis nüüd edasi saab. Kui näiteks Eesti jalgpallikoondisel läheb hästi, mingis mängus võidetakse või lausa jõutakse mingisugusesse järgmisesse faasi, sina oled selle kõige tunnistaja ja vahetu kaasaja. Et mis sellel hetkel on, või ka vastupidine näide. Me saame kelleltki peksa. Ja meil ei lähe hästi. Et kumb tunne sull domineerib, kas see nagu üldine võit, kaotus või siis mõne mängija jala või pea terveks jäämine või, või inimese teeks konkreetses mängus. Ei no ikkagi emotsioon on see primaarne, et sa sporti tehakse selle nimel, et ikkagi võita teist võistkonda aga, aga sellega selle võidu nimel või siis selle kaotuse nimel käivad kaasas tõesti vigastused. Sest vigastuste protsent jalgpallis võrreldes teiste spordialadega maailmas on kuskil neljandal-viiendal kohal. Et see on kaunis kõrge, on see vigastuste saamise tõenäosus. Ja kui oleneb, mis vastas on, kui on vastas, ütleme, seal lõunamaa nii-öelda väga agressiivset, ma pean silmas türgi või sinna Armeenia või või sellised, et kes tulevad julmalt kohe nii-öelda sulle peale sisse ja vot siis, ja kui see mäng on lõppenud, siis tõesti tahtsin ka hea, et nii läks. Et mingit julma vigastust ei tekkinud. Kui palju sina pead tegelema nii-öelda käe hoidmisega koondise juures? No viimasel ajal vähem sellepärast et mul on fantastiline, teine arst, kellega me koos oleme, doktor Kaspar Rõivassepp, noor ortopeed väga andekas inimene, ka muusikaga muusikakooli lõpetanu, nagu minagi ta Valga laste muusikakooli lõpetanud. Ja, ja tema ongi nii-öelda noh, järk-järgult võtab selle koondise meditsiinipoolse juhtimisega rohkem nagu viimasel ajal olengi teda aidanud, kui tema mind nii-öelda kuigi noh välisõitudel oleme põhiliselt ema kodus, oleme mõlemad ja sest arsti töö lihtsalt ei luba olla laagrites pikka aega, sa pead tegelema oma erialase tööga ka. Et me ootame nii-öelda teineteise Allase oma oma töö ära. Kuidas sõnastaksid paari lausega mis teeb arstist andeka hästi või väga andeka olekski see termin, mida sa oled kasutanud. Millesse andekus seisneb arsti juures? Andekuse ja selline see minu meelest, et sa oled pühendanud oma erialailma pühenduseta meditsiini, ei ole võimalik arstina töötada. Et niimoodi, et vaatame ära nüüd, mis sul viga, anname seal mõned valuvaigistit ja läheb. Kui sa ei räägi selle inimesega, ei süvene sellesse asjasse. Siis see, see ei ole pühendusse pühend. Pühendus kui inimesena pühendust, sellesse patsienti ja ta tahab siiralt seda ravida. See on üks osa sellest andekuses, teine osa, mis puudutab kirurgias, on käeosalus. Ühel on seda antud, teisel ei ole. See on umbes nagu tisleritel, siis mõni teeb ilusa kapi ja mõni ei. Nii et sul peab, sa pead tunnetama seda arusaama, et kas, kas sa teed seda operatsioon hästi või sa ei tee seda siis, kas sul on see käeosavus olemas, ma pean silmas kirurgideliust või sul ei ole. Ja kolmas moment on nüüd väga paljud operatsioonid tehakse nii-öelda optiliselt ato skoopia näiteks ortopeedias. Et seal peab olema senine tunnetus selline nii-öelda. Sest kui tehakse Ado skoopiline operatsioon näiteks põlveliigeses, siis suurendus on seal 50 korda. Aga sa pead tunnetama seda oma käeliigutuste järgi, et sa ei pane mööda, et sa nagu oled sa ekraanil vaatate. Video mängisid, vaata, öeldakse, et, et need, kes mängivad videomänge hästi, need, need, nende eeldus on saadaga Georgina väga head noh, nii-öelda skoopilisi operatsioone teha, et sa, et sa tunnetad seda kraanid, tunnetad seda. Seda, selle, selle liigutuse suurust. Gunnar rannik, nii kahju kui see ka ei ole. Kell raadius ülimuslik lell ütleb meile seda, et varsti on 11 ja saade saab läbi. Meil on üks muusikapala veel kuulata, seegi on sinu kirjutatud, seda saab kuulata aeg-ajalt lilleküla jalgpalli staadionil, kui Eesti koondis võidab, võidab kuidas see pala sündis? Sul on minut selle seletamiseks. See pala sündis ühel reisil mööda Euroopas, sõitsime ühest riigist teise ja sellel kõigepealt tulid sõnad selle reisi ajal ja siis ma hakkasin need sõnad väga meeldima. Ja selle järgselt läksin ma koju ja istusin klaver klaveri taga ja teki tegin ka viisi sellele ja siis ma näitasin seda. Meie lugupeetud muusikule anti kamistele kelle poeg mängib ka teatavasti aktiivsed jalgpalli. Ja Ta oli nõus nii-öelda organiseerima seda lugu ja see sai teoks koos Eesti jalgpallikoondis, aga need taust, taustalauljad on siin põhimõtteliselt väga paljud Eesti jalgpallikoondise mängijat, kaasa arvatud treener. Igal juhul väga uhke ja Juhkelile sind siin jutusaates kohata sinuga rääkida, aitäh, doktor Gunnar Männik. Aitäh. Ja jutusaade, lõpetab Gunnar Männiku lugu. Võit kõlab lõpetuseks ja järgmine saade järgmisel pühapäeval. Ja. Päris uue hiljaaegu teile näidata ei püksi hilja kuue männipuud leile elusse. Ta ennast võidus kõige tähtsam lahingusse tormanud deso feeling House võitleri meie muru peal, õhu, võitavastaskollija. Aju teleka munakoorkülas, lääneweeaa suuruma, suline sallide võõrsilt voolumüüja voor palle täis. Andureid.