Eesti sõduritund. Tere tulemast kuulama oktoobrikuu sõduritundi. Milliseid oktoobrisse langevaid, sündmusi ja tähtpäevi võiks leida kaitseväekalendrist? 105 aastat möödus tänavu 11. oktoobril vabadussõja sangari leitnant Julius Kuperjanovi sünnist. Oktoobrist 1919 veeresid Eesti soomusrongid veel kord Lätimaapinnale, seekord ka Riia peajaama sest peaminister Ulmanis oli läkitanud Eesti valitsusele järgmise telegrammi. Riiat ei ole võimalik hoida ilma teie kiire abita. Saksamaa ja Vermonti eesmärk on vallutada Läti ja Eesti. Oktoobris 1927, seitse aastat pärast vabadussõda viidi gümnaasiumi vanemate klasside õppekavasse riigikaitse õpetus. Elame teise iseseisvuse kaheksandal aastal. 60 aastat tagasi, oktoobris 1939 avati Moskva ähvarduste survel Eesti piiriväravad punaarmeebaasi vägedele. Ja nüüd pöörame ette järgmise kuu. Ülehomme, esimesel novembril on Eesti piirivalveaastapäev. Kus iganes juhtute kuulma seda marssi kuuldeulatusse marssimas, on Eesti piirivalve orkester paraadidel pidulikel, rivistustel või mistahes pidulikul puhul on see meile üsnagi tuntuks mängitud piirikaitsjate marss ja. Nagu traditsiooniks ja, ja kui me seda oleme mänginud, siis vähemalt aatomeid, teisi orkestreid segamini. Teie ju selle marsi looja olete, kuidas see sündis, iseenesest veelise tellimuste ise ei olnud tellimuste, selle peale tulin ja seal iseseisvalt, et noh, neid vanu marssasin mängitud ja on nagu uksed uusi marsse põlemaksid, prooviks nagu ka ise sulle. Aga piirivalve orkestri tegutses juba sellal ja ta juba tegutses siis kas õnnestub käigu pealt öelda missugustes linnades te seda marssi mänginud olete väljaspool Eestit. No võib hakata otsast peale, siis on Stockholm kohe siis on nad siis on muuden siis Itaalias olime Genowas. Vaata, kas nüüd veel tuleb midagi? Paugupealt nagu tule on mängitud ja Lätis Leedus ei ole käinud ja vot ikka jah, Läti ja Leeduga, Riia, Vilnius on ära proovitud. Kas seda ei ole siis juba liiga palju mängitud? Sõduritunnile on luure ette kandnud, et üks uus piirivalvurite lugu tuleb ettekandele piirivalveaastapäeval kahe päeva pärast esmaspäeval? Jah, aga siin ma pean ütlema, et see ei ole mitte minu lugu. Selle auto ootus, härra Kaup nii viis kui sõnad, mina ainult seadsin ta orkestrile ja orkester mängib seda ja orkester mängib koos rivaalile poistekoorile. On ilus, ma vähemalt tean alles, ta on soositud juba. Järsku oleks võimalik esimese takti vilistada, mul ei tulevile välja. Uued kuivas. Ja nii edasi, loodame et ja nii edasi, edaspidi seda kuuleme õige tihti. Nii, samal päeval on teie ja Tallinna tehnikaülikooli meeskoori uue helikandja esitlus. Jah, nüüd ma siis oleme saanud nagu ütleme siis selle neljanda lindi ja siis kolmanda šiidiga maha seal meie päev direktori nagu palve soovitus kontradmirali soovituse ja et võiks nüüd üks lastelauludega plaat ja lint alla ja no siin aasta tagasi hakkasime, siis mõtleme seda materjali koguma ja nüüd ta siis lõpuks sai teoks teha. Ma kardan, et need on rohkem siit nagu põhjarannikult täidlased, meremehe laulud, kas mõni annaks sõdurilaulu mõõdu ka välja? Vaata seda, ma ütlen nüüd küll, et see aatomite tunduvalt erinev selles mõttes, et ei seal nüüd eriti marssida küll ei saa seal rohkem kas kolme või kahe peale seal tantsida ja laulda ja nii edasi. Küll ta. Eaka mis arvad, kas ta lühemaks ka läheb? Mapsavastmete muul virvel poolel jooma Meidel niiki kena. No. Ja alpikann. Minu ka. Loomi ja. Ja. O. Kuuldu on nimilugu, vastvalminud meremehelaulude valimikust, meremehe süda, esitajaks Tallinna tehnikaülikooli meeskoor ja Eesti piirivalve orkester. Õieti on see neil juba neljas koostöös valminud helikandja sarjast ühel häälel ühel meelel. Kaks esimest olid eesti sõdurilaulude taas elustajaks eetris. Eesti sõduri tunni nime kandev saade on kord varemgi kuuldav olnud Tallinna lainepikkusel seda sõja aastatel. Kui on midagi ühist tookordsel ja tänasel sõduritunnil, siis vast see, et nii tollal kui nüüd oli saatekäivitajaks rindemeeste nõudmine käesoleval korral siis endiste rindemeeste vabadusvõitlejate ettepanek ja abi. Täna on meil õnnelik võimalus sõna pakkuda eestiohvitserile, kes laulumehena tegi kaasa omaaegses sõjaaegses sõduri tunnis. Lähipäevil 80 viiendat sünnipäeva pidav kotkaristi kavaler Edgar lamp palun. Ohvitsere kutsuti tunduvalt varem juba teenistusse ja nii sain minagi kutse Tallinna ja, ja seal oli, organiseeriti üks kohalik kaitsepataljon ja mina jäin selles pataljonis teenima rühmaülemana tol korral ja Meil oli lauluarmastajaid, mehi pataljonis ja eelkõige kolm ohvitseri, kes kohe nii ilusasti ja armsasti lauludega tegelesime. Ja ma ei mäleta praegugi, kelle poolt selle ettepanek tuli, aga nähtavasti helbemäe vist võttis selle pataljoniga. Ühendus andis niukse info, tema oli sõduri tundide korraldaja kirjanik Elron, hiljem ta neid elas ja suri Londonis. Ja tema oli nende saadete organisaator. Ja ma mäletan just seda, need kui meil nüüd kolmekesi olime juba koos, mina olin esimene tänur. Leitnant Laisaar oli teine tenor ja ülemleitnant, oja oli esimene pass ja meil oli teist passi tarvis siis lai särary tuttav mees. Hiljem oli ta Estonia teatris pikka aega ooperitrupis sepa nimeline noormees ja temale siis ei olnud sõjaväelane. Kuna nimetati see kvartett sõdurite kvartetiks, siis sepale panime mundri selga ja Welceevlekud peale ja meie lühikese ajaga oli meil repertuaar olemas ja siis 42. aasta lõpul ja terve 43 mäel laulsime pidevalt igal nädalal sõdurilaule ja mitte ainult sõdurilaule üldse tol ajal oli, Tallinnas oli minu arvates üldse vist kõigi aegade üks ilusam meeskvartett oma kvaliteedilt heli. Nii. Ja neljas oli Jaan Harbijaabeeerrori esimene tenor teine tenor oli tammeveski ja siis Willard oli esimene pass, need olid kihkutseses laudilisi paljus, kõik olid Estonia teatri artistid. Nendel oli väga suur menu kõikidel kontsertidel ja nad esinesid võrratult hästi ja oma väga suurepärase kavaga. Ja mul tuli äkki idee, et ma otsin tammeveski üles ja küsin tema käest repertuaari. Ja nii ma tegingi, ühetoalises korteris ta elas, ta võttis väga sõbralikult mind vastu, kuulas ära ja andis mulle kohe terve portsjoni neid noote, me ise paljundada sinna ära ja jälle tagasi ja näitlejale sõdurite tundide kaudu. Me saavutasime ka nii üks endale nime ja meid hakati kutsuma kontsertidele. Ja põhiliselt ma ütlen kohe üks esimene ilusam meie esinemine oli Estonia kontsertsaalis. Sõja ajal toimusid minu mälu järgi igal nädalal Estonia kontsertsaalis nõndanimetatud kirevad õhtud. Nad olid väga erinevad, aga, ja, ja seal ei ole, on ainult ainult kutselised artistid. Näiteks meie saime kutse ja mul on nii selgelt meeles meie esimene esinemine. No me olime noored mehed mundrites. Ja teatavasti nagu mäletate, Saksa munder oli suhteliselt ilus munder ja, ja tuleme lavale juba ja kirevad õhtud alati saal puupüsti täis. Tuleme lavale, see emotsioon oli juba ääretult võimas ja mul on nii selgelt meeles, et esimene laul oli n võrgul on üks niisugune tore laul, mullane tähendab sõnad kahjuks jälle meelde jäänud, aga. Kui me lõpetasime, siis isolatsioon oli selline, et meil tuli kaks korda seda laulu korrata. Ja, ja niimoodi me saime. Raske öelda, aga ma arvan, et 10-l korral küll, vähemalt me meil oli hiljem kutse nendele kirjevatel õhtudel esinemiseks ja suurepärane konseran, see oli tol ajal, Teet Koppel. No minu arvates ta, ta oli lihtsalt erakordne nähtus, ta suuvärk oli tal erakordne ja üks nali järgnes teisele. Ja siis mäletan, oli ühel korral kindlasti Martin Taras oli siis Mari Möldre, Mari Möldre on niisugune tore lugu. Mari Möldre tuleb lavale, see oli novembri lõpp, ma arvan. No ilm oli kohutav, vähemalt hull. Lume, lörtsi 100., külm tuul, vinge tuul, ja ometi, aga saal oli rahvast puupüsti täis. Ja Mari Möldre tuleb lavale, ütleb, et kas te teate, kus ta praegu tuleneb? Rahvas, kohe põneval, ma tulen Tartu maanteed pidi, tulin jala siia kontsertsaali. Ja teate, keda ma kohtasin seal Tartu maanteel. Tallekene pall läks, töötud, viimane programm, will ära võetud. Mina küsin, tallekene, no ütle, kes ometi sind nii paljaks selle külmapügalad on? Talleke vastab mäe. Provokatsioonidele ei olnud lõppu. Me käisime kontserdil, ma mäletan Viljandis, Pärnus seal Põltsamaal ja Paides ja Türil ja, ja, ja, ja rääkimata nendest Tallinna, nii et niukene ja muide, kui ma siis arreteeritud olin lõpuks siis selle üks süüdistus mul oligi, veel paragrahv 58 10 oli see sõdurikvartetis sõjalaulmine, et ma olen teinud agitatsiooni saksa poole peal. Muidugi me laulsime seal väga niukse toredate tekstidega laule, mis element venelasi väga tagasi. Kas kirevat õhtut jõudsid eetrisse? Läksid need sõduri tunnis, kui läksid, ei, tema tehtud olid eraldi puhtkontserdid, need olid kontserte, sest see eetrisse läks janud meie stuudios eesti sõduri tund. Sõja ajal oli eetris neljapäeviti ja pühapäeviti ja siis veel kordused, nii et üldse viis saadet nädalas. Meie laulsime minu mälu järgi iga nädal üks kord ja see terve aasta jooksul vähemalt kui ta poolteist aastat. Kas sõduritund läks otse-eetrisse või võeti ta otse salvestad otse otse otsesaade oli, mäletan kindlasti otsesaade, ollut ootasid oma järge ja ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja fenomen oli, meil oligi niivõrd hea koosseis ja, ja need laulud tulid. Ma ütlen tagant, mul on nii kahju, et ei ole ühtegi. Need olid nii meeldiv kuulda olnud. Ja keskrefereeris või kes teadustas kaske Elbjamise Ta oli meiega alati nii, nagu me sinna majja läksime. Ta oli otsekohe nagu meie meie ansambli liige, otsekohe koos tegutsemine. Ta tundis meid igat ühte üksikult ja ja, ja lõpmata kahju, et ei olnud võimalust, ütleme, tarast inimlikult suhelda nende inimestega, kellega nii palju meeldivaid mälestusi. Siin on 1944. aastal trükitud õhuke raamatuke Ringhääling ringhäälingualmanahh 1944. Siin on paar pilti sees. Vaatame, kas need on teile tuttavad, jei. Esmakordselt kõlab Eesti leegioni laul, aga see on üks suurem suurem ansambel, võib näha ka väikemeeskoor mariga. Kuusike Marigandagedega kireva lõhtume olime, koostöö ei ole seda raamatut näinud, ei ole. Ütlesin nüüd laule, mis tookord saates kõlas, et kõigepealt leegionäride Laul leegionäride Laul, siis on merevood, noorte laul. Olgu tervitatud koduma, päike, rindamine igatses kaugel sinust ja kodumaast kaugel võõrava, tööl, kaugel, kaugel näiteks need asjad, kõik me laulsime ja siis kaugel veel selles venes seda asja, laulsime lepalind, seda laulsime, seda laulsime seal kaugel idas. Seal kaugel-kaugel idas, kus sõda, möllamas salvehitlemise turveres, peavõit on tulemas. Ahoi ahoi eesti neiu, adjöö, väike neiu, elan hästi, kallike, kodume neid ikka sinule. Aga meie ope? Sinakas malevamäele. 1944. aasta sügis Eesti kaitselahingud taandumine ja Tallinna mahajätmine on olnud vikerraadio viimaste nädalate teema selles saatetunnis laupäeviti. Täna kuuleme Ringhäälingu veterani Eino pilliks meenutusi, kuidas lõppesid saated Tallinna lainepikkusel. Ringhääling asus sel ajal juba puruks pommitatud Estonia teatrimaja varemeis. Ja meil oli nii, et saatekava tegid parajasti kaks artisti. Voldemar Panso Jahilo Andri kes istusid siis kolmekesi alla selles mikrofoni ruumis. Te küsisite, kes kolmas oli, pudel konjakit. Isse seal kolmekesi halal mikrofoni ruumis ja vestlesid omavahel. Ja tuleb sisse. Tormab sisse üks jõuk, sõdureid, Eesti sõdurid. Aga parajashipsus? Üks väga aktiivne allohvitser on neil Debelmis võt, meie tulime teid üle võtma. Vehkida, midagi üle võtta, teevad, võtame kaitsele, värgile. Aga see, mida teete? Et küll millegi midagi teeme, aga vahepeal niisugune lugu hommikul hommikule oli tulnud sinna üks mees ohvitseride reservist. Ohvitseride serv oli sõjaministeeriumi maas Vitšerdamiserve reservist, et tema pöördub. Elanikkonna poole raadio teel. Ja kooliajal öeldud, et peksmine. Mul hakkas süda kribele, ma ütlesin, et ma tahan kõigepealtnäha. Tema vaidleb veel vastu, et temaga on juba kokku lepitud, siis pole kellelgi kokku leppida, mina olin ainukene võimsin, kellega te kokku leppida võite. Palun, tekst. Ja teate, mis tekst oli? See oli ta väga ilusti tehtud, jutt algas sellega kuidas eestlased, liivlased, omal ajal sõdisid koos ja kuidas liivi rahvas hävines, kuna nendel kadus tahe võidelda. Aga eestlased võitlesid püsima lekka praekogus idarindel ja lõunarindel. Eesti üks teevad tõhusat tööd. Caniit tuleb jätkata seda võitlusvaimu. Ja lisaks jutule nii. Ega neid mitte mingit koostööd punaste okupantidega Peicenic ahistada, nii palju kui saate, kellel relvad, kasutage relvi. Kasutage tulirelvi, kasutage külmi relvi, kui teil midagi oli, võtke kasvõi kivi. Aga peaasi, ärge alistuge. Ma kujutasin ette, mis Tallinna soovis juhtunud ja vaatasin, et ma ei saa sellist vastutust enda peale võtta. Pütseensele merenii, et mul on väga kahju, aga see saade jääb täna ette kandmata. Taal protesteerisid, muud on kooskõlastatud, mõtlesin näite, kus see kooskõlastus Hamm kuidagi kooskõlastust seal paberi peal ei olnud ja kuuleksin nokkima ei oleks, laskmata mikrofoni. Raske, siis ma stiige käest küsisin. Stig ütles jah, et siin käis üks mees ja tuli mingi tekst, mallasin siin läbi lugeda. Et see ei arvasid, võiks minna kyll. Ja hakkasin suuremaid, kellel ta laskis läbi lugeda, tuli välja raamatupidamise trammidest, oli seal läbi käinud ja tema oli palunud selle vaadaku läbi, mis on mulle näib, et te olete selle üle hiljem korduvalt elus mõelnud. Olen küll. Ja mul on väga raske moment olnud. Ja on tõesti hetki, kus mõtled, kas kõigel sellel, mis Need on, oli üldse mõtet ei olnud. Aga igatahes see fakt, et ma selle saate siiski ära keelasin seda ma kirjutan enda positiivsuse kontosse. Ja ma arvan oma Corp ja Peetrusele aru andma, siis ma võin seega rahulikult ette kanda. Ega tegelikult, kui on sõda, on ohvrid aga ohvri pepule mõtte. No muidugi ma ütlesin, et ei, sellist asja ette ei kanta. Olgjaagadcastuma hea küll, läksid nemad ära ja varsti pärast seda tuli sisse sõdurite seltskond meid üle võtma. Ja minul oli hirm, et kurat teab, et järsku on seal ka mõni niisugune vend hulgas. Ja teate, kui istutakse püssirohutünni otsas. Kerso kutsutakse üles võtta, tulge hakake vastu, kõigi võimalustega. Tuulepäid oleks leidnud kindlasti. Ja mis ohvritzeroiks tulnud, kes selle eest oleks vastutanud? Mina mõtlesin, et ma ei anna teile feimi, võtame vahiani sunniviisil ja teate, milles asi väga teravaks. Päästeingliks tuli Voldemar Panso. Tuljavalt keldrist parajasti välja nägi, et me vaidleme seal kõvasti. Eilis, tema oli relv, minul küll kabur oli eaka püstolit, ei olnud minu püstoli autos. Ja ei tea milleks asjas lõppenud. Ja tuleb Panso välja. Vaatab, jagab kohe, milles olukord on? Läheb selle alla. Kurat, kas lõikan pilliks, et ei tunne. See põrkub tagasi minuni kõiki pidanud oli, kus alases õienda ja rahutas selle mehe maha. Ja mehed läksid ära. Aga neil on niisugune asi, et Panso ja mandri tekitses Mointermeediumin konjaks otsa. Ja mis nüüd teha? Te ütlesite Panso ja Mandri-Flandria. Nad olid ka kaks nõmmemeest ja kaks sõpra. Läksid ära. Mis nüüd teha, aga ei tohi jätta raadio jääma tühjaks. Kui on niisugune põnev olukord. Ja minu abikaasa oli seal ja võttis kätte võttes ei luuletust. Jaka sealt luuletusi lugema mikrofoni ees. Ja siis tuli Panso ka tagasi. Siis banzuga kahekesi lugeja ei, kordamööda mängis õigele vahepeal natuk, mõne heliplaadi lugusid jälle. Niimoodi käis asitajate, kuni ütleme kella neljast kuni pea kella üheksani. Vahepeal aga oli, meil oli ringhäälingusse CSS valvega sees see nõudis, et me kohe ruumid vabastaksime, temal üle annaksime selle hävituskompanii. Meie muidugi niikaua, kuni saatja töötas, ei andnud. Ütlesin, ei, niikaua kuni saatja töötab, temal on käsk. Temal on käsk üle võtta. Ja mina ütles, aga minul on käsk saadet jätkata. Aga kuna mina olen ohvitser, tema ei olnud, siis ta pidi alistama. Distsipliin oli esse Sägedes istik kõvel. Ja nüüd oligi nii, et need mehed istusid seal kõrval ma valveruumis. Ja meie improviseerida saadet. Kuni siis ühel ilusal kellaajal. See oli midagi üheksa paiku. Saatja vaikis. Tähendab, Kopli saatja oli õhku lastud. Siis menetlesime SS valvemeeskonnale, et vabandage, aga meie lõpetame ära. Tehke tegemised, teie naati. Räige. Advokaadibüroo palub teateid August Toomi tundmatu ründemeestelt. August Toom oli suvel 44 väljaõppel Kloogal, kust saadeti Narva rindele. Rinde lagunemisel jäi teadmata kadunuks. Viimati nähti meest tapal, kas keegi teab ja mäletab teda. Teiseks, kes teab midagi Rebase pataljoni mehest Voldemar viirnast, kelle nimi enne eestistamist oli Vihter Stein olles 47. rügemendi üheksanda Kompanii kuulipildur saida Griva soo saavad. Kui Rebase võitlusgrupp Tartu rindele läks, jäi Voldemar viirna Avinurme laatsareti ning langes taganemisel Porkuni lahingu aegu 21. septembril 1944. Üksuse kaaslastel, kes teda mäletavad, palume kirjutada Eesti raadio aadressil Gonsiori 21, Tallinn sihtnumber 150 20 Eesti sõduritund.