Eesti sõduritund. Oktoobrikuu sõdurikõndi alustada tuleb viidata äsja kuuldud laulu viisile. Oktoobri hakul möödus 105 aastat mehe sünnist kes pidas elus sadat ametit, kuid tegi ühe laulu, mis on jäänud. Victor Oxford oli ühe ainsa laulumees. Tuntuks sai kolmekümnendatel Eesti kaitseväelaste rivilauluna. Aga kogu rahva omaks lauluks tunnistati ta vist iseseisvuse menetlemise järel sest sõnapaari jää vabaks sai uhkelt laulda. Saa vabaks. Laul elas eesti sõdurilauluna üle teise maailmasõja ja viidi kaasa viimaste võitlust jätkavate meeste poolt sinna, kuhu neil varjuda, oli. Eesti viimase metsavenna August Sabe haual avati mälestuskivi. Oktoobris, 20 aastat tagasi maeti ta Tartu Raadi kalmistu ääremaale nimeta risti alla seisusele. Vastavalt. Mälestuskivi avamisel osales nüüd auvahtkond kaitseväe juhataja kindralleitnant Kert kaitsejõudude peastaabiülem, kindralmajor Laaneots. Sadakond kalmistule viimast austust avaldama tulnud. Habe surnukeha toodi lahkamiseks Tartusse ning maeti 14. oktoobril 1978. aastal siia Raadi kalmistule. Saba oli tavaline aus eesti talumees, kes tahtis elada ja töötada oma talus oma vabal isamaal. Okupandid tal seda ei võimaldanud ning ta oli sunnitud varjama end üle 30 aasta metsad kuid ta ei alistunud vaenlastele. Ta jäi vabaks meheks ja suri vaba mehena. Ta jäi Eestile surmani truuks. Pärja panekul ütles kaitseväe juhataja kindral Kert muuhulgas. Lugupeetud eesti rahvas, saagem üle veel siin-seal silmatorkavad silma hakkavad orjameelsusest veel mingisugusel kujul järjest vähem ja vähem, võib-olla isegi mõnedele inimestele intuitiivselt. Oskamata neid sõnadeks valada, elab kusagil sisemuses arusaam, et nüüd on kaitseväelastel relvad. Nüüd on kaitseliitlastel relvad. Et mis siis saab, kui okupant tagasi tulevad, need hakkavad vastu. Murdkem endas külik orjameelsus kui seda veel kusagil on. Me oleme rabas vabal maal täna ja peame siin ehitama oma tulevikku. Seda tulevikku on vaja kaitsta. Selle tuleviku kaitseks on vaja valmis olla. Riigikogu liige Enn Tarto iseenda, riigikogu riigikaitsekomisjoni ja kaitseliidu vanemate kogu nimel. Aateline kasvatus on tähtis ka selleks, et meie kaitsevägi oleks tugev, oleks kaitseliit tugev. Aga on veel üks probleem. Ramona ahtelise inimesi, mida rohkem needki, kes on aatilised ja ausad, on tõrjutud, seda lihtsam on ühel osal seltskonnast Eesti riiki ja rahvast varastada, korraldada panga krahh. Ja mida rohkem on aatilisus maha trambitud, seda väiksemad on meie, pensionid, stipendiumid, seda suuremad on meie maksud. Nii et see ei ole lihtsalt mineviku probleem, see, mis me siin näeme, see on ka tänapäeva ja tuleviku probleem. Ja ma tahaksin öelda veel kord, mis on kõige olulisem. Et kui üks riik ja üks rahvas on nõrk, siis ta lausa kutsub endale kallale. Aga kui potentsiaalne agressor teab, et tõepoolest vastupanu kestab kas või aastakümneid, vajaduse korral kuli lõpliku võiduni agressori väljaajamiseni siis mõeldakse, kas tulla kallale või mitte. Raiutuna sõbrad teadke kõik mu hinge viimne hõik Te kätetasu tema elu eest. Viimane võitluses langenud Eesti metsavend August Sabe hukkus Võhandu jõel 27. septembril 1978. aastal. Igavene mälestus kõigile, kes võitlesid, relv käes nõukogude okupatsiooni vastu. 1941 ja 1944 kuni 1978. Ja ega ma ei, kui olin vabama nüüd metsavennana peale elama. Mind kurvaks kevade ja. Me ümber hulgume meil vabadust siis sa mu neiuke way kuuluda minule ja tulevikule mõtleme. Oikoviga loor kõrgel trikoloor ja kalevis mao saab vabaks. Iga. Aasta teatrini langema. Oktoobris 1939 tuli üle idapiiri kahe päevaga rohkem võõrväge kui oli Eesti riigil kaitsejõududes, mehi, sõjatehnikast, lahingumasinatest rääkimata. Punaarmee sissemarss algas 18. oktoobril vastavuses meile peale surutud baaside läbirääkimistega, mida Eesti poolel juhtis välisminister Selter. Otsides mälestusi sellest oktoobripäevast, sattus sõduri tunni toimetaja juhuslikult toonase välisministri nimega aimule. Mehele, kelle nimi on samuti Selter meenutab Voldemar Selter. Minul esimesed punaarmee kohtumised olid Rakvere Rakvere raudteejaamas, kui tulid esemeid sisse, toodi tankiüksused. Poisid käisid jaama valves, olime, et ei lasknud rahvastsema neid vahtima. Nojah, siis olid ju Kaitseliitlased kah maantee ääres igal pool väljas. Ja meil oli ka, otsiti neid poisse, maid, noorte Naiaga, et ma olin kaitseliidus olnud, siis ma oskasin relvaga ümar käis, võeti need esimesel päeval noored, kes olid relvaga Me Väätsa vallast siin veel üks. Siis võeti need mehed janti relvad kätte, teised ju veel ei osanud seal. Kas te olite siis Eesti sõjaväelasena või olite kaitseliidu mehena sõjaväelase naha aega teenimas? Ja siis me nägime neid jaamas ja neid tanke sime, imestasime, niuksed plekikarbid, et mis need mõned sõjamehed ja asjad ümber räpased ja mustad ja määrdunud olid, need mehed seal ja me vaatasime, et see mõni sõjavägi või keda. Aga aasta hiljem siis kui nemad sisse tulivad, siis ma olin juba. Ma olin talinas juba velsker, mõtlerskerite sõjaväe Se kursusel. Ja see elu ületulek oli meil seal süvenenult sissetulek oli väga dramaatiline, sest et nad tulid meil sisse südaöösse. Kell 12 löödi meid Kõpursi kõik aluspesu väel seinaääri ja kohe maha laskmiseks. Sellepärast et meie relvad võeti õhtul ära. Nemad tulid relvi otsima, kus relvad on? Relvad võeti ära, meil tuli õhta valges alles. Tuli auto ette kuulibedai katusel ja need. Kes need olid, need alt maailma pätid ja kõik, mis siis olid ja need olid kuskil natuke kuulibelda saanud ja ja nende juht oli selle sõjaväe keskhaigla autojuht, olid neil juhiks. See ja masinaga tulid sinna ja vaata, andke relvad ära, neil ei olnud IRL-i kuskilt võtta, meil 60 vintpüssi ja laskemoon, kõik oli olemas. Punase lindimehed võib-olla ringid linti. Seal sel õhtul veel linti ega midagi. Ja vaat siis tuldi venelaste ideesse sisse kaks tanki, tülitseme haigla territooriumil pöörasid seal haljasalad kõik segamini ja ja nemad olid tigedad selle pärast mikspärast. Me andsime Velvad niukse allmaailma rahva kätte, need möllavad neid linna peal. Ja otsiti veel relvi, kõik madratsid torgiti läbi ja meid ei lastud kaks tundi seal. Seisime seina sõjas kõik. Ja see läks meil väga dramaatiliselt mööda. 21. juuni õhtul ööl oli Raua tänava koolimaja juures lahindamala, ühel oligi sama ja mulle on räägitud, et tookord toodi sealt Raua tänava koolimajast haavatuid, toodi haiglasse, toodi, oli neid üks või kaks meest või rohkemgi, ei mäletanud. Igal juhul oli üks ohvitser leitnant, tuli haavatud ja, ja kaks väiksemat aukraadiga mees, kas allohvitseri, mis nad olid? Igal juhul kolm kolm mees minu teada oli, toodi ära haigla pea, see autojuht olija, tema oli raksus meie komando ülema korreüks vält, Veeber Rebane oli meie komandu vanem või nii-ütelda, sest et meile kom 60 meheline komando oli meelse velskrikursus. Meil ei olnudki kõrget ülemust, sellepärast et üks vanem seersant oli üks väikene mees, oli meil siis A joogis meil kõik need asju korraldasid ajas õppus, tegija Välisrivi õppused, sanitar, rivi, õppused ja, aga meil oli see kursusevanem oli korruse ülem, oli õieti kapten lender ja marjaarst kutset. Ja ma ei tea, kas seda saab siin pargust rääkida, sest tema oma kohtusin veel Saksamaal vangilaagrisse. Enamik sei rääkida. Sest tema ja kus tema siis jäi, aga tulid nii välja ta nende baltisakslastega läks Kuura. Ja huvitav kombel oligi, et kui seekord ma jõudsime, mina ka jõudsin sinna Saksamaale sandastaablekki vangilaagris, seal üks väga suurlaager, mis Hitler oli, ehitas juba seal enne sõda sinna sõjavangilaager ja sõjavangilaager, seal oli seal umbes 100000 mehega misse võis olla, seal olid inglased, prantslased poolakad ja kõike. Nii, kui ma kolmandal päeval läks, nagu saksa täpsus oli ükskord kihkes laagrist tuli, see läks kohe arstliku komisjoni läbi minema. Ja kõige huvitavam asi oli see. Minu saatus oli väga mõjus palju kaasa, nagu me kolme poisiga sisse läksime, veel sirgurus, mis viimane korrus olija. Lember oli sõjaväevormis saksa ohvitseri farmis, oli seal laua taga, ütles, et vot tere, Eesti poisid. Ja siis tema määras meid neljakesi, miks olid puskar Tallinnast? See oli meie hulgas ainukene, kes oli gümnaasiumiharidusega poiss oskas saksa keelt. Ja määras, et mikspärast need siis velskri siin vangis ringi vangilaagris ringi huvitavad. Need paneme tööle, et meil on vaja, oli selle vangilaagri laatsaret tuli eraldi Laksad laager oli hoopis eraldi, ma ei tea, kui kaugele see oli, aga väga kaugele kilu mõni alla 10. Ja ühtlasi oli ka parajasti neli meest, sattusid sinna, olid ka, olid oma teada velskri taga, kas nad olid õõd ja ütles, et lätlased tulevad sanitarid, eks, ja neli meest eesti velsker lähevad, sime velsker, eks, ja siis puskar oli siis määrata siis edasi, et tema valdab saksa keelt, saab tema, jääb sinna tõlgiks. Ja oligi meil nii kaua, kui ma seal laagris olin enne jõulugu detsembrikuu säradoadeniga maalingu kohemisel velsker. See oli üks õnnelik juhus ja õnnelik otsus, sest ega seal ju ületoitmist karta ei olnud. Tai köök oli prantsuse köök. Prantslased olid seal kööki, sõnade materjalid, niisugust toitu, et isegi naeru peale, kui hakka rääkima porgandipealsed seest, nii, nii head ja vägevat suppi, mida siin peremees teha ei oska ja nad olid uhked mehed ka. No nii, kui tulid Kameraaterega määradolka kaitsid tulel köögis, Einari maha jälle ja muudkui veinipudel välja ja kohe küpsisepakk ja nendel oli niisugune seadus, et iga kuu tuli neile, seal on Prantsusmaalt toodi neile siis nagu prantsuse, see põhiline asi on ikka küpsised ja vein. Toodise ja seal on ja sellesama eseme transpordiesemega sai sealt laagrist niisama palju kui mehi peale lähisaadid kodumaal tagasisesse prantsuse kindral oli ka seal seitsama limusiiniga ringi, seal ta. Ja prantsuse ja üldse Euroopa sõjavangid, need elasid teistes tingimustes kui ja kui ida poolt võetud ja. Ise inglise lenduritel oli Saksa lenduri ohvitserid, kõrgemad ohvitserid saksa sõduridentsikuks ees. Seda traati olime eraldi traat. Kõike need, inglased ja prantslased olid eraldatud, tsoonid olid laagri sees muidu, aga laagri oli väga vägev laagris, sest tal oli oma raha oma side ja oma, kõik asfalteeritud teed olid nagu ikka saksa täpsusega kõik välja arvestatud, tehtud. Tuleme nüüd tagasi aastasse 1940. Kõigepealt pandi teile siis ju need teised tunnused peale viisnurk otsa etaja. Ma ei pannud teda, ei olnud see mina, siis meid oli sedasi, et me saime kuu aega puhkust, kursus lõppes, andsime, saame oma tunnistused kätte ja saadeti väeosadesse laiali ja ment komandeeriti Narva rügementi. Ja kuu aega olin kodus, sõin puhkusel ja läksin tagasi Narva. Ja Narvas oli siis Narva sõjavägirügement, esimene rügement oli kõikuma kasarmutest välja löödud. Ja see pataljon oli major, oli, vot seda ma ei tohi nime ütelda piibuga meie soovidele tema pataljoni element, komandörid, tema, tema koosseisu kuskil hoiu, Sinise Risti palvemajas oli see pataljon, hoovis oli siis väliköögid, söömine oli väga uhke. Suhkurt oli nii palju, et pandi kohe kohvikannu, tõid pooleli suhkruga ja, või kast oli katlanurga peal, igaüks ise võttis. Minul oli see Ambolents rügemendi ambulanss oli ka välja kolitud ja see oli, ma tean, täpselt, oli selle koha peal, kus on veename, vabriku peasissekäik oli üle tee, oli üks pikk ühekordne maja, see Ambolents oli seal. Et mina paljud väeosas ei käinudki, sest seal võimalused öösse seal ööbida ja olin seal valves ja nii et alati, kui rahvas kella nelja vahetas, Greenodeerisime sealt akendest nägime, kus rahva puhul käissis linnas tuli linnale. Jah, ja siis oli see aeg tuli kätte, kus, vat need tulebki see kurb, kurb lõpp Narva linnale, kus eesti armee saadeti Narvast välja. Venelane nõudis. Ja minul oli au olla siis esimese ešeloniga, mis tuli siis Narvast välja. Rügement rügemendi Esedunulise. Aga meil oli ka, neil oli ka, ma ei tea, neil oli ka mingeid relvi või õieti või mis oli, sest et neil oli ka hobuseid, oli seal Selonis kaasas vagunites. Ja see oli väga kurb, siis rahvast oli terve Narva linn tuli sõjaväkke ära saatma. See pühapäev. Ja rahvas nuttis jaamas. Ja venelaste valve on ainult kaks kuulipilduja posti oli jama ja see rohkem ei olnudki, rahvas lauldi jälle seda hümni ja orkester mängis rügem, nendel oli oma puhkpilliorkester ja ohvitserid ei olnud üldse staabivagunis nõul määrati ka Taavi jagunes, jätan koht seal, seal on teada siis kus kättesaadav midagi juhtub juhtunud mitte midagi. Ohvitserid olid kõik vagunites, meeste hulgas, lauldi kaasa ja ja kõik näed ja Potkamis jamama said, kõik osteti kõigist asjadest tühjaks, Sid toodi sõduritele, rahvas nuttes ja jätate Narva mehe Narva maha. Järve sõdurid lähevad minema, kuidas me veel siin elame, venelaste sees. Viimane sõna. Ja õhtu hakkas liikuma ja seal on kogu aeg orkester, mängis ja tulime, hommikuks jõudsime Tapale Tapa soomusrongidest, toode, mees aga järgmised Eseremis öösse, teine homiku juba laaditud, sinna polnud enam ühtegi inimestki lastud. Sõduritunni järgmise helilõigu saatesse toomiseks ei tarvitsenud toimetaja raadiomajast väljuda. Tegelased jalutasid ise kohale. Mikrofonid asuvad esimeses stuudios raadiomaja suurimas kaitseväe orkestrit juhatamas leitnant, saan. Kaitseväe orkester on nädalapäevad mänginud hommikust õhtuni meile tuttavaid marsse lihvinud, viimistunud, jälle uuesti mänginud, mis on õieti teoksil? Teoksil on idee, millest ma olen umbes aasta aega rääkinud igasugustes instantsides, nüüd on ta jõudnud siis teostuse tasandile, et anda välja helikandja, on ta siis plaat või kassett eesti tseremoonia Maal muusikaga kõige selle muusikaga, mida kasutatakse nii tsiviil- kui sõjaväetseremooniate puhul alates Eesti vabariigi hümni lõpetas rivi marssidega. Praegu peaks tulema kokku umbes 55 60 minutit ja rohkem teda tõenäoliselt ka Eestis praegu ei ole, mida kasutatakse tseremooniamuusika. Nimetame mõned lood, kindlasti vanad, ka tuntud Eesti sõjaväemarsid, tseremoonia marsid tamme tervitusmarss, presidendi marss, pori lastemarss, mis olid juba enne neljakümnendat aastat kasutusel, aga samas on ka täiesti uued, mida oleme praegult hakanud esitama, on Arvimiido poolt komponeeritud siin presidendi saabumise signaal näiteks või lipumarss, mis on täiesti uued, samuti ka politseimarss, mis on politsei enda orkestri pillimehe, Jüri Maimiku komponeeritud, nii et on nii päris no kui ka päris uusi marsse ja lugusid, mis tulevad esitusele müüdi Eestis ongi vist kaks tugevamat militaarorkestrit, kaitseväe orkestrit ja piirivalve orkester. Ja loomulikult ei saa muidugi unustada ka politseiorkestrit, mis on lihtsalt koosseisult natuke väiksem ja tema võib-olla ampluaa on natuke teine, nad on pannud rõhu bigbänd muusikale. Aga jah, selliseid suurtest orkestrites kaitsevägi ja piirivalve on. Meil praegult esindusorkestrit. Kas neist jätkub, kui palju oli sõjaväeorkestrid enne sõda? Eestis? Ma võin nüüd eksida, aga see number olid märkimisväärselt suurem. Siis olid olemas ka sellised asjad nagu diviisid ja nendel olid omad orkestrid Tallinna väljaspool Tallinna. Praegusele hetkel, kui meil on ainult nagu me nimetame üksikud pataljonid, siis nende juurde orkestrid moodustada, ma ei pea otstarbekaks. Aga kui keegi leiab ja arvab, et ta selleks raha piisavalt on Eesti kaitseväel või Eesti riigil siis kahe käega toetan, aga ma usun, et seda raha ei ole nii palju. Mis siukseid tähtsaid tegelasi on teil tulnud vastu võtta ja ära saata teie tegevusaja jooksul? Ma usun, et suurem osa, aga kõik, kes on siiamaani meil külas käinud, siin on ka meie poolt vastu võetud ja ära saadetud välja arvatud Rootsi kuningas, kes jõudis tulla vist enne, kui me meie orkester moodustati, siis võttis vastu seda piirivalve orkester aga rooma paavst, kuningas, nüüd viimane külaskäik, samuti kõik presidendid, kes on siin viibinud ja peaministrit, kellel on ette nähtud protokolli järgi vastuvõtt, orkestrite, ka samuti kaitseministrid, NATO Euroopa vägede juhataja ja kõik kõrgemad ohvitserid, kellele on ette nähtud orkester, vastuvõtuks on, on meie meie muusika järgi liikunud marssina. On teil maailma kõikide riikide hümnid? Ma usun, et kõikide riikide hümne vist ei ole, sest neid peaks siis kokku olema palju meil ÜRO-s on üle 200 200 ringis. Nii palju meil nüüd küll ei ole, aga ma usun, et tähendab nende riikide hümnid, kellel on Eestiga diplomaatilised suhted sõlmitud, nendele meil kindlasti on. Ja kes seda plaanivad teha, need oma hümnid meelega saadavad. See probleemi ei ole tekitanud. Missugune teie meelest seni mängitutest kõige omapärasem on nende hulgas selliseid mis millegi poolest kuidagi nagu üllatavad on või, ja kindlasti. Küll peab tunnistama hümnid üle maailma on siiski noh, nagu me nimetame euroopaliku muusika traditsiooniga, sest eks need võõrapärasemad riigid on ikkagi olnud asumaad ja neil on prantsuse või saksa või inglise või ameerika pool, on jah, aga aga noh, kui mõni riik on ikka endale pähe võtnud, siis ta on siin teinud endale ka sellise hümni, et vot nüüd on kohe selge, et kohe tuleb palmilehtede ja tamm tammidega ja odaga mees välja ja, ja ja on olnud siin Malagast vabariigi, mis näiteks oli täiesti üllatav meile oma ülesehituselt ja instrumentatsioon on küll jah, euroopalikult paika pandud, nii nagu puhvla, kes seal ikka käib, aga muusikaline ülesehitus oli äärmiselt üllatav nuhk, kasvõi seesama jaapanikihi, mis on haiku, eks ole, kestab mõni sekund ainult ja nii edasi ja nii edasi, nii et on, on omapäraseid, aga suurem osa noh, ei saa muidugi mainimata jätta Ladina-Ameerika hümne, mis kestavad täis esituse puhul neli ja pool minutit näiteks ja meenutavad pigem nõnda rasiini avamängu Itaalia stiilis avamängu mille lõpus siis tuleb see laulev osa, mis on nagu hümnina mõeldud, aga aga ladimsetest võistlevad omavahel, kellel pikem on, nii et seal Peruu ja Tšiili ja Argentiina ja nende imid on neid ma ei, ma ei kujuta ette, väga pikad, ilmne, et on erinevaid, ikka väga erinevaid stiile hümni kirjutamise juures. Põhiliselt ikkagi nad arusaadavad ja mängitavad, missugune marss teile endale kõige rohkem hinge möödunud või meeldib? Kui rääkida eesti muusikast eesti marssidest, siis kindlasti kindlasti põhjalaager põhja lagemarsson siis Nix mann või guru. Põhjalaagrimarsi kirjutas Tartus paiknenud teise diviisi orkestri kapellmeister kapten Henrik uru. Septembris 1941 kuulas teda polaarjoonetaguses Norrilski vangla res üle julgeolekuuurija, kes esitas küsimuse, missugused on teie poliitilised vaated kurvastust, rahvuslikud ohvitserina olin ustav omavalitsusele ja arvan, et Eesti peaks olema iseseisev. Järgmine küsimus. Kuidas suhtusite punane armee Eestisse tulekusse ja nõukogude võimu kehtestamisse? Kuru vastus vaenulikult. Ma ei tahtnud, et Eesti kaotaks oma sõltumatuse ja iseseisvuse Nõukogude võimust ei tea ma midagi head. Olen kuulnud ainult halba. Sõnad on protokollitud Norilski vangilaagris, kus ka kapten guru suri juba järgmisel sügisel, 21. septembril 1940. Kas Eesti sõjakaotuste mälestuse jäädvustamisel mõeldes on Virumaa vabadusvõitlejatel teile relvavennad ettepanek, selle loeb ette valter lehtla. Teises maailmasõjas võitlus Eesti vabaduse eest kümneid tuhandeid mehi selles julmas võitluses langenute tegelikku arvu ja paljude noorte meeste kalmukoht ei teatagi Narva jõe läänekallas mägedel auvere lähistel, kriba soost Tartu rindel ja Porkuni Loksa piirkonnas langenute kohta on üsna puudulike isikuandmeid. Eesti taas okupeerinud punane võim tegi paljud sõduri kalmistud maatasa. Eriti jõhkralt tehti seda Ida-Virumaal, kus eestlasi oli pärast sõda suures vähemuses. Pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist on hakatud tähistama ja korrastama sõjahaudu ning mõnel pool on eeskujulikku korda viidud kuid on sõdurite matmis Kohti, kus kalmu tähistusi on korduvalt rikutud või hävitatud. Kõige tähtsama riikliku mälestusmärgi Vabadussamba püstitamiseks Tallinnas meie riigi pealinnas, kus ei oleks rohkem kaitstud ja tõeliseks vabadusaate sümboliks ei ole kui Vabadussamba püstitamise fondi laekunud vähesed tuhanded kroonid kõrvale jätta. Ideest kaugemale jõutudki meie oma kodumaa vabaduse eest võidelnud aeg hakkab täis saama. Aina järjest jääb meid vähemaks. Eesti leegioni sõjamehed, kes moodustasid kõige suurema ja tõhusama osa meie vabariigi idapiiril võidelnud rahvusväeosadest kaotas ka kõige enam oma võitluskaaslastest. Paljud veel vähestest elus olevatest on kehva tervisega, mis on tõenduseks, et meid pole enam kauaks. Teatavat masendust põhjustab ka viimasel ajal üha paisuv laimulaine Eesti leegioni kui saksa relva SS-vägede koosseisu kuulunud lahinguüksuse suhtes. Eesti leegioni veteranide. Inimeste organisatsioon, kes julgeb auga oma nime kanda. Meie väike algatusgrupp, kes on leidnud toetamist oma mujal elavatelt relvavendadelt sõjaveteranidele, teeb ettepaneku algatada toetusfondi kogumisEesti vabariigi pealinna Tallinna Vabadussamba püstitamiseks. See mälestusmärk peab saama kõigi Eesti vabariigi eest langenute meenutamiseks. Võimatu on kõigile langenud võitleja Reiljan nende kalmudele püstitada nimelisi hauasambaid. Kui puuduvad isikuandmed ja kalmukohti. Enam pole võimalik kindlaks teha, kas on õigustatud ühtse mälestusmärgi püstitamine. Meie Eesti leegioni veteranide Virumaa klubi liikmed, teeme ettepaneku nii oma klubikaaslastele kui ka kõigile teistele sõjaveteranidele ja hea tahtega inimestele aidata kaasa raha kogumiseks Vabadussamba püstitamise fondi. Oleme valmis loovutama sõjast osavõtu Jes saadava nii kaua, kui see tootlus raha vähemalt kolme kuu jest loodavas summas. Kutsume üles meie ettepanekut järgima ja Vabadussamba püstitamisel kaasa aitama. Ma loodan, et meie relvavennad sellega ühinevad. Sellest, et ma olen ikkagi kellega on võimalik vestelda, on, on leidnud toetusse algatus. Jah, nõustun eeloleva jutu käega. Näete, ei ole sellesse 123-st kroonist nii väga kahju. Ja kui ausammas püstitatakse. Nojah, see ausammas tuleks siis juba esimese vabaduseaegsed aegsetele ka Tallinnas polegi teiste ausammas ka, et õpetajate õpilaste ausammas. No see on elus asi küll, nende langenute mälestuseks peaksidki mingisugune mälestussammas olema. Üks juust tuli meelde mulle Griva soost. No vaata, see, kes mind ära tassis kandmise pealt sai seal surma jäi sinna indiviidiga minema, sealt mina, sest enam rohkem ei tea, kuhu ta maeti, kas viis minemata? Narva all Narva sidesse surnuna nurgas, ma sain pihta ka täietabavuse kaugele laskepatareist lasi, tead, ja sealt kolm meest sai haavata, kael jalad otsast ära ja. Kas nad elama jäid või seal 11? Priit alla või saunaahju ja kohe vaatleja poolt vaatasin, et need teise matsu ahela üks jäi lõhkemata Narva-Jõesuu ja peale ja teise matsu pani. No neid jäi kaugemale Vene mulda ja Narva lahingut, see siia jäi. Nii palju. Kuigi ma saan aru, et ega seega ka kasvõi 141 krooni kuus, mis me saame seal sõjast osavõtu ees ei ole teab mis nimetasväärne raha, aga noh, eks ta kulub ikka igaühele ära. Ja kui meie seda asja praegu ei algata ega, ega toeta no kes siis peab seda veel tegema peale meie?