Head kuulajad jälle on käes see aeg, kus saab osaleda raadiomängus, keskkond ja mina. Igal teisipäeva õhtul sel kellaajal see mäng meil jälle lahti läheb. Kuuendat hooaega ta kestab ja nagu telefoni helistajat oma arvukusega märku annavad. Mängul veel minekut on, nii et jätkame. Kõigepealt tutvustame stuudiokülalist, kelleks on täna Andres Tõnisson, ökoloogia Instituudi teadur, noorem mees, kes viimased neli aastat eriti tõsiselt uurinud kõrvema järvi pärast nende veekogude vabanemist võõrväe haardest on ilmutanud läbi töötatud järeldusi geograafia seltsi kogumikes. Värskelt on ilmumas üks kaastöö Eesti looduses ja teine Saksa ajakirjas linnuloogika. Ju me ka täna ei pääse järve teemast. Olge hea. Tere õhtust, tänan tahaksingi täna teha juttu tõepoolest järvedest ja temperatuuri iseärasustest, nendes olete kindlasti kõik märganud. Sügisesel ajal, kui jää tekib järvele, siis see saab alguse servadest. Samamoodi servadest saab alguse kevadine sulamine. Tuuled, hoovused tingivad temperatuuri suure horisontaalse varieeruvuse järve pinnal. See on kõigile arusaadav ja põhjused tihti selged. Et soojuse ja valguse levik on igas veekogus elutegevuse alguseks, siis on nende käsitlemine k linoloogias väga vajalik. Peale selle horisontaalse temperatuuri varieeruvuse esineb enamikus Eesti järvedes aga ka vertikaalne ehk siis pinnalt põhjani vee temperatuuri muutus või vee termiline kihistus. Ka sellega olete kõik kindlasti kokku puutunud ujudes, mõnes väiksemas veekogus, mõnes tiigis või raba laukas. Kui käega jalalabaga, siis riivate külmemat veekihti ja saate siis hoiatava signaali et tuleb olla ujudes ettevaatlik. See vertikaalne kihistus sõltub selgelt päikesest ja on hooajalise iseloomuga. On ööpäevane rütm, nii nagu aastane rütm, sõltub siis otseselt päikesekiirgusest. Muidugi vesi on märksa inertsem kui õhk ja kõik need rütmid veekogus leiavad aset mõningase hilinemisega. Soojusmahutavus on järvedes suur. Peale päikese mõjutavad aga seda termilist kihistust ka läbivool. Tuuled läbipaistvus hea läbipaistvuse korral võib vesi soojendab pinnalt mitme meetri sügavsügavuseni ja saavutada sama temperatuuri. No ja on ka siis ujujale suhteliselt ohutu halb läbipaistvus, mida tingivad kas siis vetikad, orgaanilise aine rikas vesi või midagi muud. Haldoy paistvus tingib aga aga järsu temperatuurigradiendi ja olukorra, kus pinna ja veidike sügavama veekihi vahe on tõesti oluline. Üldiselt on meil Eestis ja mujal aasta läbi olukord, kus järvede pinnatemperatuur on siiski soojem kui põhjas. Vastupidi, on vaid jääalustes tingimustes, talvel. Ka sügisel võib õhujahtumisest tingitud vee temperatuuri langus pinnal viia selleni, et pind on mõnda aega külmem ja põhisoojem. Hakkamegi jõudma. Küsimusele lähemale. Selgub esijärvedes ei liigu mitte ainult lainete hoovuse tuulte ja välistegurite mõjul vaid vee liikumist põhjustab ka Meie enda tiheduse erinevused. Teatud temperatuuril on ka Veetihedus kõige suurem. Ja küsimus ongi see, missugune vee temperatuur tingib vee kõige suurema tiheduse ja järelikult ka kõige suurema raskuse. See on rohkem füüsikaline küsimus, aga järve teadvuses ka väga oluline. Nii et kordan, missugune temperatuur tingib vee kõige suurema tiheduse? Kuna küsimust korrati, siis peaks asi selge olema. Ja kes vastab kõige lähemale, see ongi siis esimese vooru võitja või hoopis täpselt, vastab veel parem telefon oma pakkumist edasiandmiseks on meil sama, mis varasematel mängudelgi olnud. Neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika ajal saame siis teiega suhelda. See on üks kirjutis Eesti looduses, mis puudutab küll mitte nüüd Eesti, aga Inglismaa vast tuntumat järve seal windeneri järv. Ja põgusalt on seda kihistuse juttu ka selle järve näitel valgustatud ma ei näe, kas pühendus on valmis tehtud või sünnib ühenduse kirjutan kohe juurde. Soovin kõike head raadiomängu parimale vastajale uusi kohtumisi, avastusi ka järvede vallas. Ja allkiri ja tänane kuupäev. Nii, kuidas selle kõige parema vastusega siis küsi enda poolt olla. Õige vastus oleks neli kraadi. Tavaliselt sellise temperatuuriga vesi asub just nimelt järvede põhjas, see on kõige raskem vesi. Ja harva, kui meil õnnestub nii oma käe või jalaga seda vett kogeda. Suvel, kui meie rohkem järve äärde satume ja pinnakihti ujudes võib-olla puudutame on mesi seal 20 kraadi või isegi üle selle. Ja põhja ja pinnatemperatuuride vahe võib olla väga suur, üle 20 kraadi. Nähtus, mis on selle nelja kraadiga oluliselt seotud, on aga järvede vete kevadine ja sügisene segunemine. Sügise jooksul jahtub pinnakiht oluliselt ja tekib olukord, kus järvepind nelja kraadi juures sisaldab raskemat vet kui seda järve põhi. Sellest hetkest hakkab sügisene järve vete segunemine ehk siis ümberpöördumine ja see kordub sügavamatel järvedel, aastast aastasse. Muidugi on ka nii sügavaid järvi on ka Eestis, kus see protsess ei toimu põhjani, vaid ütleme poole järve ulatuses. Ja on ka selliseid madalaid järvi, kus ei olegi termilist kihistust ja raskus ja erinev vee tihedus mingit tähtsust ei mängi. Kuid kõikide bioloogiliste protsesside juures Se järvede segunemine kevadel-sügisel on väga oluline ja väga ütleme tähtis, et segav faktor. Esimese küsimusega ja tema kommenteeritud vastusega on nüüd asi, ühel pool hetke pärast me oma mängu jätkame, et minna siis teise küsimuse suunas. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan teega keskustelus, meie ökoloogia Instituudi teadur Andres Tõnisson. Me jätkame. Teine küsimus puudutab veevahetust, järvedes olles väga tihedalt seotud nüüd esimesega. Veevahetus on periood, mille kestel uueneb kogu veemass järves. Ehk siis vesi vahetub välja uue vastu. Vesi on ju ainult näiliselt järves kogu aeg üks ja see sama. Tegelikult leiab aset pidev veevahetus ja vee segunemine. Vahepeal öeldakse jõgede puhul, et pole võimalik kaks korda järjest ühte jõkke astuda. Seda öeldakse ka filosoofilise alatooniga. Minu meelest sobib seda kasutada ka järvede puhul, ainult et ajaline distants peab olema natukene pikem näiteks nii, et pole võimalik iga kuu samasse järve astuda. Kuna järv on pidevas muutumises. Sisemiste muutuste hulka noh, kuulub ka eelmises küsimuses käsitletud kihistuse teke ja lagunemine. Väliseid mõjureid järve vee kujunemisele on aga mitu. Ja nendest nüüd küsimus hakkab välja kooruma. Igal järvel on oma sissetulek ja väljaminek, mis määravadki, veebilansi ja veevahetuse kiiruse. Sissetuleku moodustavad kõigepealt otseselt sademed veepinnale. Meie Eesti oludes nii keskmiselt 60 sentimeetrit aastas. Teiseks pindmine sissevool, mille määravad ojak kraavid. Sellel on selgelt hooajaline iseloom. Ja kolmandaks maa-alune sissevool, mis on kõige raskemini määratletav. Ta sõltub väga paljudest teguritest, nagu pinnasest, Melvusest, auramis, tingimustest, taimkattest kaldal. Neid väljamineku moodustavad kõigepealt auramine. See on siis meil Eestis kaks kolmandikku sademete hulgast või isegi kõrgem. See sõltub väga palju avatusest tuultele õhuniiskusest, Varju alguse vahekorrast. Teiseks väljamineku komponendiks on pindmine, äravool järvedel ikka kui esineb sissevool, on ka tavaliselt väljavool. Ja kolmandaks on siis maa-alune äravool ehk infiltratsioon põhjavette. Igal järvel on nende sissetuleku ja väljamineku komponentide omavaheline suhe erinev ja see kõigub aastate lõikes olenevalt siis kuiva aasta märg aasta. Veevahetus järvedes on aga ometi oluline teada sest tal on mitu tähendust. Kõigepealt veevahetuse kiirus näitab seda, kui stabiilne on see järv nii ökosüsteemi seisukohalt kuivõrd võib seda muuta, kas tammiga tõkestada või sealt vett võtta. Teiseks näitab meie vahetuse kiirus järve isepuhastuse võime ulatust. On ju selge, et väga aeglase veevahetuse puhul ei ole järv kuigi tundlik saastumise suhtes. Ja kolmandaks veevahetus on oluline teada ka järve majandamisel just eriti veevõtu vihmutus v. Tarvitamisel järvest, sest on igal järveli oma kriitiline miinimum, kuhu tohib vett võtta. Küsimus oleks kuulajad, on muidugi aru saanud, et veevahetus erineb järvedest tunduvalt ja on kinnistes suletud umbjärvedes märksa aeglasem kui läbivoolu, järvedes ja küsimus olekski palju pakute ei vahetuse kiiruseks eesti umbjärvedes. Mitu aastat võiks see olla Eesti sügavamates järvedes? Nii et kui kiiresti siis vesi ühes umbses järves vahetu, mis on küllalt sügav järv ja küsiti aastates, nii et, kuid ja sajandeid siin ilmselt pole vaja tarvitada. Mõelge pisut, võib-olla loogika aitab, võib-olla mingite teadmised ja võib-olla leiab kuskilt kiiresti ka vastus üles, ega see ei ole meilgi elatud. Nii, telefon on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika saame teie pakkumisi vastu võtta. Jah, see on tõesti see insener järve puudutav kirjutis selles järves. Näiteks leiab veevahetus aset iga viie aasta jooksul, tähendab viie aastaga, siis vahetub järvevesi. Pühendus on sama sõnumiga või on natuke teistmoodi. Ühendus on soovin raadiomängu parimale vastajale uusi kohtumisi ja avastusi just järvede vallas. 22. november ja ja allkiri tuli siia veel juurde. Nii, kuidas siis meie järvedega, mis on homsed ja küllalt sügavad meie järvede jaoks see kõige parem vastus oleks. Jah, siin ma oleks tõesti nüüd valeprohvet, kui ütleksin ühe aasta lõpliku vastusena sest otseseid mõõtmised niisugustes küsimustes meil tehtud ei ole ja kogu järvede veevahetus põhineb kaudsetel arvutustel. No siiski võib väita, et sügavamates umbjärvedes küünib see veevahetusperioodi 10 kuni 20 aastat. Nii et vast 15 aastat oleks vastusena kõige lähem. Sest siin tuleb arvesse võtta mitut asja järve, keskmist sügavust ja veemassi, interinfiltratsiooni kiirust ja veevahetust siis oma valgalaga ja väga paljudel suletud umbjärvedel piiratud valgala tingimustes tõepoolest vett ei lisanduks mujalt kui ainult otseste sademete kaudu. Ja veevahetus ongi võimalik tuletada siis selle sademetekihi iga-aastaselt lisamisel selle järve veemassile ja siis niimoodi oodates, kuni ükskord kogusam järve mass on välja vahetatud. See võib võtta siis päris pikka perioodi. Jah, tänu teile saime nüüd teada, ega see järvevesi nii vaga ja tasane olegi, toimuvad kihistumise, mis on järve eluks vajalik, kui ta on oma kindlad temperatuurid, kus need mängud algavad ja kõige intensiivsemalt toimuvad. Ja et verijärves vaheldub umbjärves küllalt aeglaselt, tähendab sääraste järvede suhtes meil peab olema eriti ettevaatlikud. Suured muutused inimese poolt põllumajanduse poolt tööstuse poolt võivad siin väga saatuslikuks saada sest vesi on harjunud, taimestikku harjunud, kalastik on harjunud ja suured nihked, nagu teada looduses tavaliselt headei. Too suur aitäh.