Ja jälle on see teisipäeva õhtune aeg, kus me saame kokku nende kuulajatega kellele meeldib osaleda või lausa telefonitsi kaasa lüüa. Raadiomängus, keskkond ja mina. Kui ma tänase stuudiokülalise evisiibakuga enne tänast kokku sain, olid Tallinna botaanikaaia kasvuhoonete perenaisel käed päris mullased. Ta seadis kauneid orhideesid klaasialuse ühte nurka kokku, nii et ilu oleks kõik korraga tulijale hästi nähtav ja võluv. 1975. aastal bioloogi kutsega Tartu Ülikooli kasvandikud on botaanikaaia kasvuhoonetes hoida üle 2000 troopilise ja subtroopilise taime või täpsemalt öeldes taksoni. Nii et pere on väga suur. Ja oleme astunud ju ka jõulunädalasse. Millest nüüd kuulajatega alustada, millest pajatada? Oleme valmis kuulama, palun. Praegusel jõuluajal on peaaegu kõikjal näha jõulutähti meeleolu loomas. Võib päris julgesti öelda, et see taim on viimaste aastatega vallutanud eestima. Ta ladinakeelne nimi on Neuforbija pul Errima ja eesti keeles oleks ta kaunis piimalill ehk jõulutäht. Piimalillede perekonnas on ligikaudu 2000 liiki. Nad on levinud kogu maailmas, ka Eestimaa looduses kasvab neid viis liiki. Kuid kõige rohkem võib neid siiski leida troopilistel ja subtroopilistel aladel, eriti Mehhikos, Vahemere maades, Edela-Aasias ja Aafrikas. Kasvukujult võivad piimalilled olla väga erinevad. Nende hulgas on selliste õrnade lehtedega rohttaimi, nagu jõulutäht on Astlaliste või siledate vartega, põõsaid, madalakasvulisi puid aga ka väga palju suculente, mille lehed on kas täiesti taandarenenud või ilmuvad ainult noortes võrse tippudes. Inglane hingavad peatselt maha. On kaktusekujulisi tüvi suculente, mis võivad olla kas kerajad või samba kujulist. Epististeli hakati vartega. Aafrika kuivade alade maastikupildile on väga iseloomulikud kroonlühter jalt harunenud sammastega. Tihti üle 10 meetri kõrgused piimalilled. Nado Captustega väga sarnased ja mõnikord nimetataksegi neid aafrika suuri piimalilli vana maailmakaktus teks. Ime on piimalilled saanud vartes sisalduva valge piimmahla järgi mis enamiku liikide puhul on väga mürgine ja võib inimese organismi sattudes põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Seda mürki on tuntud ja kasutatud juba vanal ajal. Räägitakse, et pärismaalased kasutasid mitmete, eriti mürgiste liikide mahlad nooleotste mürgitamiseks. Mõnedest liikidest saadi ravimeid. Suurt ja mitmekesist piimalille perekonda ühendab omapärane õie ehitus. Piimalillede õied on väikesed, õiekatte redutseerinud ja õisikut ümbritsevad kõrglehed, mis tavaliselt on eredalt värvunud ja meenutavad seetõttu kroonlehti. Seega jõulutähed ei ole mitte punaste, roosade või kreemide õitega, nagu mõnikord öeldakse. Vaid kõrglehed on värvunud punaseks, roosaks või kreemikaks meeldivaks kontrastiks sametistele rohelistele lehtedele. Õied aga on päris tagasihoidlikud kõrglehtedest roseti keskel ja jäävad tihtilugu hoopis märkamatuks. Lisaks jõulutähele on piimalilledest toataimena levinud just Aafrikast pärit suculentset piimalilled. Üsna palju kasvatatakse kolme kandilist piimalille kanaari, piimalille, suure särbelist piimalille või siis sinakat piimalille. Väga populaarne on Madagaskaril pärit sära piimalill ehk kristuse kroon. Piimalilled on üsna tavalised, vastupidavad toataimed ja lepivad tingimustega, mida me toas neile suudame pakkuda, see tähendab, neile sobib. Tavaline toatemperatuur lehtedega taimed tahavad rohkem kastmist, lihak taimed vähem. Ja kuigi toataimed aretustöö käigus on muutunud elastsemaks, see tähendab nad taluvad palju rohkem, kui võiks oletada. Nende metsikute esivanemate kasvutingimusi teades on ameti kasulik teada, kust see taim pärit on. Ja siit tuleks meie tänane esimene küsimus, kus on kauni piimalille ehk jõulutähe koduma. Selle põhjaliku selgituse järel oli küsimus ilmselt väga arusaadav, aga teate, kui inimene kuulab raadiot ja käsi on telefoni küljes, vahel läheb midagi kaduma, sellepärast kordame küsimust. Küsimus oli, kus on kauni piimalille ehk tuntud jõulutähe koduma. Kes teab või saab mälust kätte või leiab raamaturiiulist õige lehekülje raamatus, siis kõik on lubatud. Telefon vastamiseks vastuste äraandmiseks on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja nüüd edasi mõne minuti jooksul muusika ja saame siis pakkumisi vastu võtta. See on Tallinna botaanikaaia kasvuhoonejuht. Mille võitja saab auhinnaks Ma õnnitlen võitjat ja sisse on kirjutatud parimate soovidega Eevisiibak. Aga lisaks sellele on mul võitjale anda veel üks potilill, mis on särav piimalill ehk rahvasuus tuntud kristuse kroon. See on Madagaskari liik. Looduses võib ta kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks. Rohkesti harunevaks põõsaks kodusta õnneks teil nii suureks ei kasva. Teil on ta nüüd talve pärast hästi pakitud, mina ainult kuuldepildi sain, aga, aga eks jah, võitja siis saab seda iluga imetleda ja ja sobitada oma teiste lillede lähedusse või kuskil aukohale. Nüüd aga peame ise vastama. Küsimus oli veel õhus. Jõulutäht on pärit Mehhikost, kus ta kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks. Põõsaks ja tema kodu on vaikse ookeani ranniku lähedastes hik lehistes mäestikumetsades. Teda kasvatatakse küllalt palju ka subtroopilistel ja troopilistel aladel. Pargi põõsana. Meie parasvöötmes on saanud populaarseks aastavahetuse potililleks. On aretatud hulgaliselt sorte. Toas eelistab ta valget kasvukohta 15 kuni 18 kraadi sooja ja hea oleks veidi niiskem õhk. Kui jõulutähe lehed varakult kolletuvad varisevad, võib põhjuseks olla, kas temperatuuri kõikumine, liiga vähene või liiga rohke kastmine või ka järsk. Asukoha muutus. Esimese küsimusega ja sinna juurde kuuluva vastusega ning selgitustega on nüüd asi ühel pool hetkeks pausiks muusikaline fraas ja siis me oma mängu jätkame. Te kuulete, raadiomängukeskkond ja mina tänan stuudios Tallinna botaanikaaia kasvuhoonete perenaine Eevisiibak. Me hakkame lähenema teisele küsimusele. Jõuluaeg on tihti ka meenutuste aeg. Ja teine küsimus ongi mul seotud natuke meenutustega. Tallinna botaanikaaed on olnud tuntud oma orhideesortide poolest. Enamuse neist on kinkinud botaanikaaiale Oskar savik mees, kes 1927. aastal asus elama Austraaliasse. Seal pidi olema soe kliima ja ka tööd jätkuma. Oskar savik proovis mitut ametit, enne kui leidis oma suure armastuse orhideekasvatuse. Kerge see töö ei olnud, nõudis suurt asjatundmist ja mis peaasi hoolikust. Kuulnud Tallinna botaanikaaia loomise kavatsusest pakkus ta kingitusena orhideede paljundusmaterjali. Tsiteerin kirja 24.-st märtsist 1957 Oskar linnule. Aprilli lõpus saadan lennupostiga teile, taimed saadan esialgu 10 tükki, kui jõuavad kohale elusalt, saadan rohkem kui see kasvatamine, aga teil korda läheb? Eks suur uhkus Eestis tõesti seal nuhke taim, kui õitseb. Minul on üle paari 1000 poti õiet, saadame Ameerika, loodame, ehk saab veel paar aastat nendega leivaraha, mis siis saab, ei tea. Üks suur Ameerika äri hakkab siin kasvatama neid suurel mõõdul. Ja edasi kirjutab ta. Orhideed Te kasvatamine on siin väega laialt arenenud ja mind loetakse sel alal paremaks tsümbiidium orhideekasvatajaks. Vabandan, et ennast kiidan. Olen kindlas arvamuses, et Eestis on võimalik neid edukalt kasvatada. Tõesti ütlen. Mul on üks huvitavamatest aiandusealadest. Oleks mina noorem ja külma ei kardaks, tuleks Eesti ja aitaks kaasa. 1960. aasta augustis kirjutab Oskar savik Wella veskile. Eestis on võimalik orhideesid, kasvatan ta ja õitsema ajada. Londonis on suured sünbiidiumide, kasvatused saadavad neid igasse ilma laiali. Eestis tuleks talvel triiphoones kasvatada ja suvel väljas päikese käes varjatud külmade tuulte eest ehk klaasi all. Ja palju päikest, nii ka talvel. Küll oleks tore, kui teie neid Eestis hakati saatma laiali oma suurte kodumaale. Pärast esimest kodumaa külastamist ja näinud, et tema saadetud taimed on heades kätes, kirjutab Oskar savik 1962. aastal virveroostile. Mina hoolitsen selle eest, et teil saab olema kõikse paremad orhideed. Mina olen kindel, et paneme nemad õitsema. See vigur on minul teada. Mina oleksin väga rõõmus, kui me saavutame seda, oleks midagi suurt põhjamaal. Kõik teised botaanikaaiad tuleks teid külastama. Pärast abikaasa surma sai koduigatsus orhideekasvatajast võitu. Oskar savik likvideeris oma orhideekasvatuse ja saatis parimate sortide algmaterjali Tallinna botaanikaaiale ning naasis ka ise 1966. aastal elama sünnimaale. Praegu puhkab orhideekasvataja metsakalmistu mändide all aga tema Austraaliasse saadetud orhideesid kasvatavad edasi ta õpilaste õpilased. Ja küsimus oleks seekord selline. Millise orhidee, perekonna hübriidi test on jutt. Millise orhideede perekonna hübriididest oli ilust just jutt? Kes teab või kuidagi paneb selle vastuse kokku, siis palun, telefon on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal jälle saame siis oma arvepidamist teha. Seekord on näha, et võitja on orhideesid küllalt hästi tundnud, kui ta oskab ära öelda perekonna tsümbiidium. Ja auhinnaks ongi tsümbiidiume noor taim. Taime juures potis on etikett sordi nimega mina vett. Ja etiketi tagaküljel on numbrid, mis tähendavad ümberistutamise aastaid. Mina vetan kollaste õitega. Hübriid ja tema õisik on katsetes faasis püsinud üle 40 päeva ilusana. See väike paberirull on taimega kaasa antud lühike orhidee kasvatamise juhend kus on pühendus. Lootuses, et saate korda öelda, nagu Oskar savik ütles. See vigur on minul teada, kuidas teda õitsema panna. Suur aitäh teile. See oli väga asjakohane selle nädala esinemine teie poolt ja ma usun, et kõik, kes on saanud pühendusi separaate kirjandust on olnud tänulikud, aga võib-olla üle lillede. See teie sõnum jääb nendesse peredesse ja võib-olla idaneb seal edasi. Ja see oleks, kui teil oleks õpilasi ka väljaspool botaanikaaeda vähemalt seda lootma.