Raadiomängukeskkond ja mina huvilised, nüüd on teie pooltund, olgem valmis. Selleks, et alustada. Kõigepealt tutvustame tänast stuudiokülalist, kelleks on Tiit Sillaots, keskkonnaministeeriumist peaspetsialist mees, kuidas karjääri pärast põllumajandusakadeemia lõpetamist metsastada parandajana, kuid hiljem on saanud temast tõeline looduse hoidja ja nii palju, kui mina mäletan, ikka on seotud tema tegevus looduskaitsealade edendamisega. Viimasel ajal aga seadusloomega ja kolm aastat peaaegu võttis mehel kaasalöömine tugev kaasalöömine kaitstavate loodusobjektide seaduseelnõu tegemisel sest ei olnud veel maareform, käivitunud asjaõiguse seadus alles oli tulemas, kuid kõike tuli ette näha, et ei sünniks poolik seadus. Muidugi on tulnud palju esineda ka kirjutada. Viimases valges raamatus on artikkel maareform ja looduskaitsealad. Ka üks ingliskeelne iluväljaanne on seotud Tiid sillaotsa nime ja käega. Aga täna ma arvan, et vist ja looduskaitsejääki teemaks? Jaa, palun. Võib-olla kõigepealt viiksime juttu meie kaitsealade peale, sest meie looduskaitsealad on väga pikka aega juba sellises kummalises olukorras mis tuleneb alates maareformi seadusest siis jõustunud asjaõigusseadusest. Nüüd sellel suvel jõustus kaitstavate loodusobjektide seadus. Nii et see periood on juba õige pikk, kus pidevalt midagi muutub ja kaitsealad peavad olema kogu aeg valmis ka iseennast muutma. See muutus on ju õige suur, sellepärast et meie omaaegsed kaitsealad on loodud riigi poolt riigimaale, nii nagu ta sotsialismi ajal oli ja see, et mõne tüki peal oli ühe või teise talumehe maa. Sellest ei olnud mingit küsimust, sest omanik oli lihtsalt nii-öelda sunnitult kaugel ära. Nüüd on situatsioon tugevalt muutunud ja õigusriigis kindlasti on olukord selline, kus looduskaitse peab toimima omanike ja valla elanike tahtmisi ja soove arvestades ära kuulates. Ja kõige sellest tulenevaga. Nii selle selle tõttu võttiski nii palju aega selle kaitstavate loodusobjektide seaduse ettevalmistamine ja sellest tulenev töö, mis sellele järgneb, tähendab seda, et et kõik kaitsealad, mis Eestimaal kunagi loodud on, tuleks selle seaduse paragrahve silmas pidades üle vaadata, see tähendab nendele tuleb koostada tsoneerimiskava. Tuleb koostada kaitse korraldamise eeskirjad, mis tuleb ka omavalitsustega läbi arutada ja kinnitada nad vabariigi valitsuse poolt. Et siis need looduskaitse nõuetest ja eesmärkidest tulenevad piirangud oleksid kohustuslikud ja seaduslikud ja jalad kestaksid. Sellest seadusest tuleneb ka see, et muutub meie kaitsealade noh, koosseis ja nimetused ja arv pindala poole pealt on muutusi, selliseid, et on küll täiesti selge, et osa tükke arvatakse kaitsealadest välja aga on tehtud ka mitmeid suuri uusi kaitsealasid ja oleme alustanud seda tööd, et noh, revideerida ja vaadata üle nende nimetused. Ja selle tõttu Muutub kaitsealade nii-öelda loend Eestimaal lähitulevikus veelgi. Taust on nüüd kenasti selgitatud, kas võime juba esitada ka esimese küsimuse? Noh ei küsiks näiteks seda millised on praegu Eestimaal olemasolevad rahvuspargid. Aha küsimus on küllaltki lihtne esimesel pilgul, millised on Eestimaal asuvad rahvuspargid praegusel momendil, need tuleb siis lihtsalt kuidas lugeda, ja telefon, kuhu te saate teada anda meie väikese surijate oma vastused on neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks, neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusikal saame teiega suhelda. Ma võtsin kaasa ühe niisuguse kena raamatukese pealkirjaga kaitsealad elule alapealkirjaga Euroopa kaitsealade tegevuskava. See on ilmunud käesoleva aasta sügisel. Eesti Kaitsealade Liidu eestvedamisel tõlgiti ta inglise keelest eesti keelde raamatu makett. Ta on koostatud kogunisti Inglismaal ja ta on rahvusvahelise looduskaitseliidu väljaanne. See on nii-öelda lühikokkuvõte suuremast-paksemast tööst Euroopa kaitsealade tegevuskavast, mis töötati välja, mis nii-öelda sai valmis käesoleva aasta suvel ja pühendus on valmis, nagu ma näen. Pühendus võiks olla siis küsimärgiga. Kaitsealade elule Euroopa kaitsealade tegevuskava, kas ka Eesti jaoks nii? No loodame, et küsimärk muutub. Ja nüüd küsija ise annab siis peal auto grammistamist veel selle mõtte järel ka. Rahvusparkide tänase päeva seisuga loetelu. Sest 93. aasta lõpust on Eestimaal võimalik kokku lugeda, lugeda neli rahvusparki. Need on siis Lahemaa ammune teada ja tuntud rahvuspark. Aga uuemad nimed on Karula rahvuspark, Valga ja Võrumaal, Soomaa rahvuspark, Viljandi ja Pärnumaal ja Vilsandi rahvuspark. See ammu teada-tuntud vaika linnusaartest alguse saanud looduskaitseala, on nende tulevik nüüd enam-vähem tänu ametnikele, spetsialistidele ja seadustele ikkagi niisugune, et nad on ja jäävad. No tahaks loota. Uutel rahvusparkidel, Karulas ja soomaal on ametnike alles vähe ja nende juurde saamine on teadagi aeglane ja, ja raske. Nii, teistel ütleme Lahemaal ja Vilsandil on nagu sissetöötatud kaader, aga uusi probleeme on piisavalt palju, et meestel on muresid iga päeva jaoks. No aga meil on ka vastavad mehed olemas, küllap saavad aja jooksul kõigest jagu esimese küsimusega asi, ühel pool hetke pärast me oma mängu jätkame. Te kuulete raadiomängukeskkond Jamina. Tänan teiega keskustelus, meie keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Tiit Sillaots. Läheksime nüüd jutuga edasi sellesama Euroopa kaitsealade tegevusprogrammi juurde. See on võrdlemisi huvitav mitmesuguseid mõtteid tekitav programm, kus analüüsitakse sissejuhatavalt Euroopa olukorda Euroopa kaitsealade olukorda. Euroopas ju praegusel ajal inimesed on ringina ei liikunud ja näinud, kui palju algupärast loodust Euroopas säilinud on. See protsent on väga erinev ja, ja Eestimaale tagasi tulles kõik nagu võivad kergendatult kogeda, et Eestimaal on siiski metsa piisavalt palju ja soid. Eestimaa metsasuse pindala on ju kuskil 44 protsendi tuuris ja soodega on kaetud umbes 20 protsenti, nii et see viib juba üle poole Eestimaast valdavalt looduslike koosluste rüppe. Muus Euroopas see asi nii ei ole ja sellepärast see mure on arusaadav. Ja selle sellepärast töö mõeldakse ja pannakse kokku niisuguseid tegevuskavasid. Sest et ohud, mis algupärast loodust Euroopas varitsevad, on täiesti maalse tuntavad kas või täheldatav kliima soojenemine, järjest suurenev saastatus, ka halvenev demograafiline olukord ja ka pidevalt laienev kaubandus ja turism. Selle kõige taustal nähakse, et kaitsealade jaoks on siiski ka muutuvas Euroopas basse omad niuksed, positiivsed momendid olemas. Eelkõige seoses sellega, et tuppa rahvastik on suhteliselt stabiilne, võrreldes muu maailmaga. Positiivne on ka see moment, et põllumajanduse ja militaarse maakasutuse osatähtsus viimasel ajal on oluliselt vähenenud ja praegugi vähenemas. Ei, üldiselt täheldatakse üldsuse soosivat suhtumist looduskaitsesse ja selle probleemidesse ja samuti ka rahvusvahelise koostöö kliima kujunemine looduskaitse vallas peaks aitama kaasa kaitsealade tulevikule. Nii on topitud siis, et kaitsealade tegevuse parandamiseks nendega praegu korras hoidmiseks tuleks silmas pidada teatud niisuguseid juhtmõtteid. Esimeseks selliseks oluliseks asjaks peetakse seda, et kaitsealadel koobast tuleb asetada laiemasse konteksti, mitte tegeleda seal ainult kitsalt looduskaitsega, vaid võtta teatud reaalosa kõigist muredest, mis, mis riigis ja maal olemas on. Aga see eeldab ka seda, et kaitsealaga arvestataks teiselt poolt territooriumide planeerimisel, teede ehitamisel, kõigi kommunikatsioonide ajamisel. See tähendab seda, et kaitseala säilitaks ikkagi oma terviklikkuse teatud pindalal teatud suuruses sest et pidevalt teda läbi lõigates mingisuguste ehitistega kas või ka torujuhtmetega, mis maa sisse on pandud ikkagi see lõhub, tükeldab ja teeb kaitstavate koosluste seisundi halvemaks. Küsimuse võiks formuleerida üldiselt kui oli juttu Eestimaast ja Euroopast. Ja et Eestimaa on valdavalt metsade ja soodega kaetud ja kaitsealadest oli siin juttu palju, arvab kuulaja. Palju ta pakub kaitsealade pindalaks Euroopas keskmisena. Ma ütlen ette, et see on väga erinev alates ühest ja kolmest protsendist kuni 25 30-ni. See on eri riikides eri riikides, aga, aga Euroopas keskmiselt. Kui suur on Euroopas Euroopas keskmiselt kaitstavate pindade või looduskaitsealade suurus nii ja anname väikse veavõimalusi ka üks, kolm protsenti, näiteks lubame, lubame eksida. Telefon vastamiseks on endine neli, kolm, neli, neli, üheksa, üks ja muusika saame teie pakkumisi kirja panna. Ma teisi raamatusse kirjutasin hüüumärgiga, et Euroopa kaitsealade tegevuskava on kindlasti ka Eesti jaoks. See väljendab mu isiklikku veendumust, sest siin on väga palju niisukesi olulisi momente, mis meil tänapäeval on väga tähtis, arvestada selleks samasse raamatusse kaitsealade elule ja juurde tänane kuupäev ning allkiri veel lisaks ka midagi, meil tuleb enda sisse kõige parem vastus anda Euroopa kohta. On niimoodi erinevatest tabelitest küll antakse ta üheksa või siis 10 protsenti. Olgu juurde lisatud, et meie nii-öelda praeguselt töös olev pindala, mis omal ajal kõik looduskaitse alla on võetud, on samas suurusjärgus Eestimaa kohta. Ja on ju andmeid eri riikide kohta. Ja kui vaatame siin Euroopa riik, Taani näitab 32 protsenti naaberriik Soome kaheksa, Saksamaa ligi 26 protsenti, Lätimaal 12, Leedul ligi 10 protsenti, Hollandis ka 10 protsenti. Üht võib öelda, et Eesti oma naaberriikide seltsis seisab, nagu öeldakse, võrdselt ja hästi ja aga küll teadjad inimesed, kes nendes maades on käinud, saavad kohe aru, et kategooria nii-öelda selle sisu selle looduslikus on siiski tunduvalt erinev. Eesti kasuks minu arvates selge, sest me oleme kuidas nüüd öelda, õnneks või õnnetuseks arenenud aeglaselt ja ja kõik, need tänapäevatööstuse ja põllumajandushüved ei ole meil veel nii kinnistunud ja nii suure hooga peale tulnud, et peaksime nagu loodust tagasi hakkama tegema. Kui me suudame olemasolevat hoida siis on asjad hästi Euroopa tasandil või isegi väga hästi.