Tere, hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid on teie sellel aastal juba teist korda ja täna oleme täies koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja alustuseks ma tahaks tunnustada postimehest aasta inimese valimise puhul sellel nädalal, teatas Postimees. Traditsioonilise aasta inimese tiitli 2012. aasta eest pälvib meremuuseumi direktor Urmas treener. Ja kui me vaatame, mida Urmas Dresen on, siis nende 15 aastaga, mis ta on meremuuseumi juhatanud mida ta on korda saatnud, siis siis eelmine aasta tipnes Tallinna lennusadama angaaride taastamise ja meremuuseumi kõige suurema väljapaneku viimisega sinna angaaridesse, angaaride ümbrusesse ja ja seda tähistab eelmisel aastal 260000 külastajat. Et me peame ütlema, et Tallinna linn on saanud ühe märkimisväärse kultuuriobjekti väga suure hulga või, või väga suure osa kvaliteetset linnaruumi. Ja mulle tundub, et Urmas Dreseni tunnustamine selle teo eest, mida ta meremuuseumi direktorina korda saatis, et see, see on, see on kindlasti kindlasti asi, mida tasub, mida tasub meeles pidada ja mille üle ka Postimehele. Aga paljud on tänulikud. Jah, aitäh, kuigi muidugi see tunnustus ei ole mitte mitte meile, vaid, vaid meie ikkagi tõstame ühe inimese esile ja, ja tunnustama ja tavaliselt on nii, et et selle tunnustatud, aga tegelikult peaksid olema peaks olema rida igasuguseid sümboleid ja, ja antud juhul ka seda on kindlasti. Et kui me räägime siin merekultuurist ja üldse kultuurist ja kas või kas või vabadusest ja sellest, et et kui nõukogude ajal üritati hinna eest inimeste vaadet merele nii-öelda piirata ja tegelikult tegelikult kui nüüd Urmas Dreseni juurde tulla, siis ta nüüd rääkinud unistusest, et nüüd, kui ta on selle justkui akna nagu löönud sinna, et võiks ju võiks ju mõelda edasi selle Tallinna rannikupeale ja tegelikult on läinud päris palju aega mööda, aga, aga Tallinna linn nagu kohati näeb ikka välja nagu, nagu nõukogude aegne ENSV pealinn. Selle koha peal. No Urmas Dresen on üks väiksem ja odavam unistus ja ta arvab, et Eestil võiks olla üks suur purjelaev ja ta ütles ühes vikerraadio aastalõpusaates välja ka võimaliku hinna, et üks suur tormilinnumõõtu purjelaev võiks maksma minna kaks miljonit eurot. Aga tõenäoliselt selline optimistliku hinnanguna öeldud, aga, aga, aga see suurusjärk võiks olla kusagil sealkandis. No aga miks mitte, kui meil on ju selliseid väikesi traditsioonilisi puulaevu ja tuleval vabandust vist tänavu aastal siiski valmib Väinamere uisk seekordne laev, meil on olemas lodi ja meil on olemas Ruhnu karu. Et, et need ei ole mitte lihtsalt laevad, vaid need on, need on tegelikult see on selline nii-öelda mereriigi nii-öelda juurtest alates edendamine. Mina elan seal üsna meremuuseumi lähedal ja käisin seal selles kohas juba enne, kui seal seal muuseum lahtiavad ja olen käinud ka praegu mis mind nagu tõmbaks, rohkem oleks hetkel linn tunnustaks seda muuseumit, mõtlen Tallinna linna maksu rohkem ülesse viita, sisendiks korda teed mida pidi sinna kohale jõuda, et sümbruse seal siiski praegu veel suhteliselt nukker kultuurikilomeeter, muuseas kõige kõige toredam tee, mida pidi sinna minna. Mis puudutab seda külastaja numbrite eelmise aasta kohta, siis sellega on meremuuseumi filiaal saanud Eesti kõige külastatavamate muuseumiks tõenäoliselt, et see võib kesta veel aastaid ja kui muuseum laieneb, siis mine sa tea, järsku ongi pikaks ajaks liidripositsioon sisse võetud. Aga, aga nende numbrite puhul vaatab vastu ka see, et, et kui nüüd panna sinna kõrvale veel ka piletihinda, et siis tundub, et, et lennusadam tuleb ots-otsaga kokku või suudabki ja suudab ka kasumit toota, mis tähendab ühel hetkel seda, et, et selle selle eest, mida piletimüügist teenitakse, on võimalik renoveerida edasi lennusadamat ja ka neid muuseum laevu ja, ja me teame, et, et Suur Tõll ootab ju hädasti remonti, nii et see on tõenäoliselt üks kõige järgmine samm, mida, mida me meremuuseumi puhul näeme. Minu meelest näitab see lennusadama teemaga seda, et kultuuris vahetevahel siiski on õigustatud haarata kellu järele ehk siis on meil on, meil on vaja mingisuguseid reaalseid asju teha. Aga Neeme, ma ikkagi küsiks sinu käest, et et kui Urmas Dresen nimetati, siis ma tean, et päris mitmed kolleegid kergitasid imestunult kulme ja ja küsisid, et, et huvitav, aga miks siis ei nimetatud aasta inimeseks seda inimest seda inimest? Kas sa ütled nime ka välja? Nalja, sina suhtlesid aasta esimesel poolel, olen temaga väga palju ja, ja teie koostöö tulemusena ilmus ka üks arvamusartikkel, mis aasta teisel poolel keeras Eesti poliitika pea peale ja ja mille tulemusena lõpuks lahkus ametist justiitsminister Kristen Michal, aga mille tulemusena on käivitanud ka mitmed protsessid ja arutelud ja, ja võib-olla ka arutelu millelaadset me Eesti ühiskonnas ei ole näinud varsti pea 20 aastat. Sa mõtled Silver meikarit ja selles mõttes oli tõesti huvitav, et ma ei ole kunagi varem näinud, et ajakirjanikud, kes tulevad Postimehe aasta inimese väljakuulutamise juurde, esitavad küsimuse, et miks te ei valinud näiteks seda inimest. Et korrigeeriks sind kõigepealt seda sellega, et, et Silver Meikar mitte kirjutanud seda ühte artiklit, mida kõige rohkem teatakse, ehk see, mis ilmus 22. mail vaid tegelikult tegemist oli artiklite sarjaga, mis või millal te võite ka ilusti kõik potid Postimehe otsingust välja otsida, mis algas, algas juba märkimisväärselt varem ja ja mis, mis läbi selle aja käsitlust tegelikult neid samu, samu probleeme. Aga nüüd vastuseks sinu küsimusele siis, eks meil oli teisigi väga häid kandidaate ja ja, ja meil on seal kriteeriumid, et me tahame esile tuua sellist läbinisti positiivset ühest küljest ja teiseks ikkagi meil on ka soov üllatada. Ja seda me oleme ka teinud, kui, kui vaadata kas või neid kandidaate. Igaüks võib lahti teha näiteks Vikipeedia vaadata Postimehe aasta inimesi aastast 97. Meikar suhteliselt ikkagi rabast üllatada minema, las tunnistas üles osalemise kuriteos. Ikkagi tegelikult ju suutis ühiskonda üllatada ja üllatas suhteliselt positiivses võtmes. Võib-olla see üllatamine isegi ei ole kõige õigem sõna, ma ütleks, et raputada. See raputas, on jõudnud igatahes sinnamaani, et täna on käimas protsess, mida selle alguse puhul on nimetatud jääkeldriprotsessiks ja mille juured viivad loomulikult siis selle meikari artikli juurde, mida ma siin viitan mis ei olnud mitte artiklite sari, vaid ikkagi see üks konkreetne artikkel, millest on käivitanud see suurem protsess. Ja, ja sellel nädalal on see jääkeldri protsess saanud siis oma oma lubatud ja oodatud jätku sellepärast et on käivitanud veebikeskkond kogu punkt ee, kuhu inimesed saavad siis riigi valitsemisega seoses päris mitme alapunkti juures teha oma ettepanekuid ja, ja peaks ütlema, et see esimene nädala olnud väga viljakas, et, et kokku on seal üle 500 ettepaneku. Ja, ja kui nüüd vaadata ka veel, et mis valdkondi need ettepanekud puudutavad, siis noh, ilmselgelt kõige populaarsem on valimistega ja valimiste korraldusega seotud, et ettepanekute pakett, et praegu on tehtud 210 ettepanekut ja tõesti noh neid on seinast seina, aga aga neid on põhjendatud ja, ja selgitatud ja, ja seetõttu selline elavam arutelu on, on, on lahti läinud, aga, aga mõneti seal ka ootuspärane, et just valimiste korraldusliku poolega seoses on, on kõige rohkem ettepanekuid sellele rahvakogu leheküljele laekunud. Mulle mulle meenutab selle portaali sünd väga ühe teise tuntud portaali sündi. Selle teise portaali nimi on Delfi. Delfi läks aastaid tagasi käima niimoodi, et seda vedas Hans H. Luik. Tollal Delfi ise ei tootnud uudiseid, vaid ta võttis uudised üle kuskilt mujalt kogus sinna kokku. Ja siis mitmed inimesed kommenteerisid neid uudiseid ainult hästi tuntud inimesed olid väga arukad kommentaarid. Hans nimetas siis Delfit eesti rahva kollektiivseks ajuks. Nendel kommentaaridel omakorda uudistele andsid ka kommentaare juurde igasugused inimesed Eestist sageli anonüümselt ja need kommentaarid erinesid totaalselt nendest, mida need asjalikud kommentaatorid jagasid. Hannes Rumm võttis kasutusel teise nime, sest ta nimetas Delfit peldikuseinaks. See rahvakogu on suhteliselt sarnane. Seal on mõningaid hästi asjalikke kommentaare, asjalikke ettepanekuid, totaalset jampsi, nii et kokkuvõttes seal on päris kirju pilt avaneb seda lugedes teeb meele heaks, sest sealt on näha seda rahva meelsust päris hästi. Aga, ja see ei ole muidugi esimene sarnane, sarnane ruum, kus saab teha ettepaneku, et kunagi oli ka täna, otsustan mina näiteks selline selline lehekülg, mis suri välja. See loodi aastal 2001 ja hiljem kanti need ideed üle järgmisse keskkonda, mis siiamaani eksisteerinud, mille nimi oli osalee osalus osalusveeb. Nii et nad tegelikult nad on mingil pidi mingit pidi olemas olnud. See, et nüüd on üks portaal uuesti käivitatud ja see kogub praegu ideid, see on ju väga tore. Mind nagu hirmutab selle puhul pigem see, et kas inimesed ei pettu, kui osa nende ideedest ei lähe läbi, sest varsti pannakse seal mingiks ajaks nii-öelda uks kinni ja toimub ideede sõelumine. Ja siis on küsimus, et miks minu idee läbi, mul oli ju nii asjalik idee. Näiteks lõpetada rai valimised, seda on teinud mitmed inimesed. Kas see viiakse riigikogu ette? Ma tahaks näha. Ma juhin tähelepanu sellele, et, et sõelumisega seoses varustatud tehakse ka kõik ette või seisukohad mõjuanalüüsiga, kõik ettepanekud saavad selle mõjuanalüüsi ega kõik, ka need kõige-kõige ulmelisemad ettepanekud saavad oma mõjuanalüüsi ja, ja minu hinnangul on see hea sellepärast, et, et me näeme neid ettepanekuid ju alatihti kõikvõimalikes kommentaariumites siia-tänna Loovitavad ja, ja nad ringlevad nii või teisiti meie avalikus ruumis ja, ja ühel hetkel, kui nüüd mõjukas analüütikute grupp analüüsib selle ettepaneku läbi annab, annab mingisuguse konkreetse hinnangu ja seda arusaadavas lihtsas keeles, siis siis see, see võib ka ettepaneku tegijale võib-olla midagi juurde anda selle ettepanekuga seoses, sellepärast et üsna tihti me näeme, et ettepanek tuleb emotsiooni pealt, aga, aga see ei ole varustada Märkimisväärse analüüsiga. Nüüd need emotsiooni pealt laekunud ettepanekud saavad ka tugev analüüsi ja, ja see võib kogu sellisele laiemale diskussioonile midagi oluliselt kaasa anda. No kui ettepanekud, Priit Toobal konkreetselt räägime e-valimiste lõpetamisest. Toobal on teine juhtum? Jah, ma tahangi öelda. Vaevalt. Priit Toobal on teine juhtum ja Priit Toobal esindab väga selgelt oma erakonda, oma poliitilisi vaateid ja, ja ka see on selles protsessis ju täiesti arvestatav, sellepärast et ega siis see ei ole ju erakondadeväline väline platvorm väidet ka erakonnad on ju sellesse protsessi kaasatud ja, ja samamoodi inimestena, kodanikena on meil võimalik seal ju omaettepanekuid teha ja kaasa lüüa, mida nad, mida nad on ka ma, ma saan aru päris aktiivselt kasutada. Teine asi, mida ma panin neid ettepanekuid vaadates tähele, ma loodan, et ma ei tee kõikidele seal arvamust avaldanud ettepanekut teinud inimestele liiga. Aga mulle jäi mulje, et need ettepanekud suures osas on väga negatiivsed. Järjest on korduvad sõnad keelata, keelata, keelata, piirata, piirata või lõpetada. Aga lubame midagi juurde, teeme paremaks. Selliseid asju avardame, mingeid võimalusi, neid on tunduvalt vähem. Õudlasid asjalik ettepanek, ma, ma ei mõtle siinkohal ettepanekut alustada Piirissaarel kanepi kasvatamist, mis on ka seal sees ja mis on, mille üle on palju hülgutud. Aga põhimõtteliselt eestlased tahavad midagi igalt poolt kraane kinni keerata, see näitab ka sellist negatiivis. Me puhangut praegu praeguses Eestis. Sa siin mainisid seda, et võib-olla võib-olla inimesed pettuvad, kelle ettepanekud nüüd läbi ei lähe, aga samas on ju nii, et alati on võimalik öelda, et, et aga teeme siis järgmise realise raundi, eks, et järgmiste ideedega ja võib-olla võib-olla näiteks see ettepaneku kõrvalelükkamise niisugune põhjendus argumendid ei tundu nagu veenvad ja ta esitab selle uuesti siis järgmises raundis. Ma arvan, et Olari Koppel Eesti koostöökogu kindlasti valmis vedama ka edasisi asja, kui sellest midagi midagi peaks välja tulema. Kuulnud, et mingisugusel moel see asi võikski jätkuda, oleneb, kui elujõuliseks ta ta kujuneb, aga üks üks oluline nüanss selle loo juures on küll pisut tehniline, aga aga kui me vaatame, kui aktiivselt on ettepanekuid tehtud ja, ja kui tihedalt, et seda rahvakogu jälgitakse ja, ja kuidas inimesed seal käituvad, siis mõnetise hajutab neid hirme, mis on meil ID-kaardi kasutamisega kommentaariumides või isikustatud kommentaaride tegemisega ja nii edasi, et mõneti just see aktiivsus, mida me, mida me näeme praegu rahvakogu ees, hajutame neid hirme, mida me, mida me oleme näinud siin väga paljude anonüümsete kommentaariumide puhul, kus öeldakse, et, et me ei saa. Me kommentaarium isikustada sellepärast, et see oleks hoobiks sõnavabadusele ja nii edasi, et, et see, see kogemus, mida me praegu saame, kus inimesed julgevad oma mõtetega väga ausalt ja avameelselt välja tulla, see võib pisut murda ka seda senist arusaama anonüümsest ja isikustatud kommenteerinud. Sest noh, siin on veel üks väga suur pluss selle külje pool, seal saab erinevate kriteeriumide järgi ettepanekud reastada väga kiiresti teada, mis alaliigis on tegemist kõige popp laarseme ideega või siis sellisega, kus on kõige rohkem vastuhääli antud. See selles mõttes on nagu seda rahva meelsust teada saada väga, väga lihtne. See annab ka ikkagi päris hea lisaväärtuse siia. Võib-olla ei, tõesti-tõesti on nii, et kui tehakse mingisugune uus ettepanek, siis ei maksaks hakata kohe alguses rääkima seda, et tõesti, et neid, neid negatiivseid kogemusi, sest sest tõepoolest, kui täna otsustan, mina loodi 2001, siis oli kogu see netisuhtlus ja alles lapsekingades internetiühendust inimestel ei olnud väga palju. Ma osalee 2008 ka selle seal, kus tegelikult nii-öelda ametnikud ja siis poliitikud pidid justkui nagu kokku saama kokku saama rahvaga, aga seal ei olnud sellist võib-olla sellist nähtavat nii-öelda jõudu sellist lihtsalt inimeste näol. Praegu on need inimesed, praegu on need inimesed muidugi olemas selle taga, nii et selles mõttes on see uuenduslik. Aga samas ma, ma võib-olla noh, nii. Nii roosat optimistlik ei oleks, kui, kui oli see seltskond seal foorumis ETV-s sel nädalal, kus nad rääkisid, seal kõlas ikka väga kummalisi seisukohti, et justkui nagu oleks tegemist ikka mingisuguse, mingi väga, väga revolutsioonilise asjaga. No ma arvan, enne rahvakogu justkui nagu Eestis demokraatiat. No kui just nimelt või, või jätta või et, või et pole kunagi pole Eestis kunagi nagu või polegi Bild olnud, kus diskuteerida või, või midagi taolist, et, et see kõik kindlasti päris nii ei ole. Minu jaoks on õhus hoopis teine küsimus ja, ja ma ei ole sellele päris head vastust veel saanud ja, ja küsimus on ikkagi selles, et mis nüüd nendest ettepanekutest edasi saab, isegi siis, kui, kui töögrupp annab läbi sõelunud, varustanud mõjuanalüüsiga ja, ja kui ühel hetkel nad on kimpudes ja tuleb hakata langetama otsuseid, et, et mis siis võiks olla see ettepanekute pakett, mis võiks parlamendi aruteludele jõuda ja milline see kindlasti seda olema ei pea. Ja, ja kui ma nüüd vaatan, mida on ajakirjanduses kirjutatud, siis noh, on loomulikult öeldud, et, et otsuse langetab rahvakoosolek ja arvestades see on ühiskonda kaasav protsessis, on täiesti arusaadav, et peab ju olema mingi kogu mingi koosolek, kus otsused langetas, tahetakse, aga küsimus on selles, et kuidas seda rahvakoosolekut kokku kutsuda. Ja me lugesime postimehest, et praegu kaalutakse ühe võimalusena korraldada see avaliku arvamuse, küsitluse kombel valitakse juhuvalimiga 500 Eesti inimest, kes esindavad proportsionaalselt kõiki ühiskonnagruppe. Ja ja see meenutab natukene, et nüüd seda protsessi, mis toimus Islandil, kus ka sellise sarnasel moel valmistati ette Islandi uue põhiseaduse eelnõu ja siis ja siis tuli ka kokku kogu see, kogu see kogu, see rahvakogu ja, ja, ja seal oli seal tõsi, vist suurema. Kui nüüd andmeid usaldada, siis seal võis olla 950 inimest, aga aga selle juhuvalimiga 500 Eesti inimese leidmine, leidmine, kes esindavad proportsionaalselt kõiki ühiskonnagruppe, et see võib olla väga küsitav. Ei no miks selliseid küsitlusi tehakse kogu aeg? Küsitlusfirmad? Põhimõtteliselt tuginevad ikkagi teatud metoodika selle metoodika järgi ilmselt osatakse leida ka selliseid inimesi, on omaette küsimus, on, kas inimesed tahavad nendes selles kogus osaleda ja kuidas kaetakse nende kohaletoomine ja selle kogu töö ja muidugi selle kvalifikatsioon on ka omaette huvitav, et kas need inimesed aduvad neid probleeme päris hästi, aga, aga jällegi rahvas saab siis sõna. Et selles mõttes on asi demokraatlikke. Kuigi siin seda islandi kogemust on kiidetud, siis ma olen nüüd viimasel ajal kuulnud, et, et just nimelt seesama juhuvalimiprobleem on tekitanud nüüd ka väga palju pingeid ja ja teeme, et seal ei ole kõik väga roosiline ja seetõttu ma olen kuulnud, et on, on arutlusel ka üksteistsugune variant, mis puudutab nüüd seda, kuidas siis langetada otsused läbi läbi selle protsessi ja läbi rahvakogu laekunud ettepanekute, ettepanekute lauale jäämise või siis või siis kalevi alla minemise osas. Ja, ja see teine variant näeb ette seda, et tuleks oluliselt laiendada seda jääkeldris käinute ringi kaasata hästi laialt kodanikuühiskond ja, ja kogu parteimaastik kõikide esindajatega ka väikeparteidega. Ja, ja, ja. Ma siis näen vabakond, kodanikuühiskond, parteimaastik, kõik ühel hetkel saadakse kokku, arutatakse asjad läbi ja ma ei tea, kas siis toimub hääletus või või, või konsensuspõhimõte ja, ja siis minnakse selle küsimusega edasi, aga, aga, aga see on nüüd üks teine variant, mis on arutlusel vähemalt kuulu järgi, mis, mis võiks siis olla ka üks, üks võimalus, kuidas selle protsessiga edasi minna? Aga see on selline huviliste ringkond, esimehe oleks lai leib, läbilõige rahvast mis selles mõttes nagu rahvakogule passiks paremini, teine on see, kes reaalselt asjast huvituvad. Ja selles mõttes jällegi ka teisel poolel plussid, seal on koos inimesed, kes tõesti tunnevad muret nende küsimuste üle, mis on seal tõstatatud. Et mis puudutab omakorda kvaliteedi probleemi, siis siin ja see eksperdid vaatavad asja üle, siis seda hääletatakse. Ja siis alles riigikogu valmistab eelnõud, et siis lõpuks peaks need eelnõud riiu kas vastu võtma või tagasi lükkama. Selles mõttes ei ole ka nagu küsimust ettepanekute kvaliteedis lõppude lõpuks. Minu meelest on siin ikkagi see, et, et me tegeleme selle protsessi puhul põhimõtteliselt, see on selline katse-eksituse meetod, et ütleme, kui ma rääkisin siin õnne, et võib-olla tuleks ka mingisugune järgmine ajastatud ring, siis, siis me võime teha seda teistmoodi ja nii edasi, et me proovimegi neid erinevaid mudeleid, et siin sageli räägitakse, vot, näed, Islandil on niimoodi, Šveitsis on selline osalusdemokraatia mudel, need on välja kujunenud tegelikult siiski väga pikka Aja jooksul ja, ja ega me ühte sellest, et kui ma nüüd tõstaksime, siis Šveitsi poliitilise kultuuri nii-öelda elemendid Eestisse, siis tegelikult Lähme näeksime seda, et ta ei tööta sellisel moel, nagu ta töötab Šveitsis, kus ta on väga pikalt välja kujunenud. Et ma arvan seda, et, et sinu see katse-eksituse meetod ongi, ongi normaalne, et kui midagi seal läheb kapitaalselt vussi, siis järgmine kord on variant teha teistmoodi. Lähme me oleme vähemalt ära proovinud, selles mõttes on igal juhul positiivne külg. Jah, aga seda tuleb teha nii, et rahvale ja mõru maik kõigest toimunust suur sellepärast täna me kuulame väga selgelt hinnanguid, et see, et jääkeldri protsessi üleüldse käivitus on negatiivne, oleme kuulnud hinnanguid, et sellisel kujul ei oleks tohtinud üleüldse seda, seda teemat lahendama hakata, et oleks tulnud korraldada suur prantsuse revolutsioon, mis oleks kõik probleemid lahendanud ja, ja mingisugust sellist arutelu eetika, valimis korralduse, erakondade rahastamise ja selle, selle enam ei oleks tohtinud üleüldse toimuda, vaid oleks pidanud toimuma suur suur iseenese iseeneslik puhastumine. Me oleme ka kuulnud selliseid seisukohti. Jah, ma küll arvan seda, et, et põhimõtteliselt see patukott on tegelikult niikuinii olemas, et sõbrad, need oleme meie ajakirjanduses ja ühelt või teiselt poolt vaatsed. Juhtusin siin lugema ühte riigikogu liikme kommentaari, kes muretses, et neid hakatakse hirmsasti materdama, kui kui, kui nad ei taha mõnda ettepanekut vastu võtta ja vastupidi ka, et kui kui me rahvakogu võib olla ettepanekuid, keegi väga ei, ei hakka proovima, et siis siis öeldakse, öeldakse teistpidi, et aga noh, me oleme harjunud seda meeleldi, karma, võlg ja nii edasi. Aga see protsess on selles mõttes huvitav, et see toimub praegu juba kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tõmbetuules. Kui vaadata, mis siin viimastel nädalatel on toimunud, siis midagi muud, kui et valimiskampaania on alanud, selle kohta öelda ei saa ja, ja kindlasti on kõige produktiivsem kirjamees ja, ja esineja olnud sellel nädalal Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes on, kes on tõesti olnud iga päev uue sõnumiga meedias olnud uue uue artikliga ajalehes või intervjuuga ja ja järgmisel nädalal tuleb sellele lisa, sest ilmub Edgar savisaarega raamat, aga, aga Edgar Savisaar on väga selgelt rõhutanud, et me ei peaks praegu rääkima nii nagu selles jääkeldri protsessis eetikast, Eesti poliitika tegemise viisist, vaid tuleks rääkida vaesusest ja toimetulekust. Ja et, et sellest eetikast ja poliitikast sellisel kujul rääkimine, et see juhib ilmselgelt maailmavaate poliitikalt tähelepanu kõrvale. Noh, aga selliseid asju sa võid seal kogu aeg rääkinud, et selliseid asju ei räägi ainult siis kui ise võimule. Et siis me ju näeme seda väga hästi ajalehe kesknädala toonilt, kus mis on muutnud oma ilmet totaalselt suhtumist, sõltuvalt sellest, kas Keskerakond on parajasti valitsuses või mitte, kas seal on valdavalt head uudised või halvad uudised? Täpselt võimuperioodiga langeb kokku. Et praegu on see see periood, kus ta ei ole võimul, siis tulebki sellist juttu, kui, kui vaesed ja õnnetud Me oleme saab võimule, siis me oleme õnnelikud ja elame hästi. Muuseas, pealinnas on ajalehes pealinn, mida ka Tallinn välja annab, et seal on niimoodi, et head uudised sünnivad Tallinnas, halvad sünnivad Eesti riigis. Ma ma juhiks siiski tähelepanu sellele valimisprotsessile, mis on käivitanud, et seda võib mõneti ka selle rahvakogu protsessiga täiesti vabalt võrrelda, aga erinevus on lihtsalt ettepanekute tegijatele, et kui rahvakogu puhul me näeme, et, et Eesti inimesed on need, kes ettepanekuid teevad ja, ja siis ja siis neid sõelutakse, siis siis puhul, mida me näeme selles kohalike omavalitsuste volikogude valimise kampaanias, see on see koht, siis kus poliitikud teevad ettepanekuid ja inimesed peavad neid kas sõeluma, kui nad seda suudavad või, või kui nad ei suuda, siis lihtsalt kas avaldama oma toetust või, või vastuseisu, aga mõnelgi, aga mõneti see sõelumine ja see protsess on väga sarnane ja, ja, ja me ei saa ka öelda, et, et selles nii-öelda klassikalises arusaamas eesti poliitilisest korraldusest demokraatia toimiks toime pikal, lihtsalt küsimus on selles, et kes ja kuidas ettepanekuid teeb. Nii ta ongi, sellepärast et poliitik tahab saada, valitakse ka rahvas ja ei taha saada valituks, rahvas lihtsalt on olemas, ta tahab midagi muuta. Mis näiteks minu jaoks, muuseas algas kohalike omavalitsuste hoolime hoopis teistmoodi. Minule tuli eile koju reklaam, mille saatis siseministri härra Vaher. Mida, mida ta siis teinud oled, selline asi ilmus minu Baskest. Minul algas IRL-i hoopis lihte IRL samamoodi ja ka eelmisel aastal tegi suhteliselt tühja koha peale järsku telereklaamikampaania, mis oli täiesti hämmastav. Juba siis võib-olla algas kohalike omavalitsuste valimise voor ja teine asi oli see, muidugi IRL püüdis üle tõmmata neid inimesi, kes kes olid Reformierakonna ridades ja siis olid suhteliselt nördinud, et oma partei peale äkki nad jooksevad üle. IRL on välja käinud nüüd selle nädala alguses ka ettepaneku põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi isikus kus ta siis ütles, et märkimisväärne osariigiasutustest tuleks viia Tallinnast eemale ja seal oli ka vist 13 riigiasutust oli välja toodud, mille puhul siis võiks nad müüa Pärnus Rakverre, Tartusse erru ja, ja nii edasi, et neid, neid kohti oli päris palju, Kuressaare vist oli ka nimekirjas. Ja, ja see on, see on huvitav ettepanek, aga, aga see on, see on tõenäoliselt ikka ajast aega jälle esile tulnud ettepanek, nüüd millegipärast on see järjekordselt üles soojendatud ja kui vaadata, et mida on tehtud, siis näiteks selle aasta alguses alustas tööd justiitsministeeriumi vanglate osakond Jõhvis ehk siis Tallinnast viidi vanglate osakond Jõhvi ja ja see tõenäoliselt kokkuhoidu ei antud, ei andnud sellepärast et nende töötajate palgad tõusid, kes sinna läksid. Ja, ja see kokkuhoiu argument ei olnud kindlasti oluline, aga, aga argument oli just see, et natukene viia seda administreerimist Tallinnast minema, hajutada seda Eesti peale laiali ja tekitada seeläbi natukene sellist regionaalpoliitilist mõõdet juurde, mis on ka peamine põhjus. Ja põhjendus sellele ette panna. No selliste aru aruteludega nende käivitumisega on, on minu meelest üks vähemalt vähemalt siin meil Eestis üks selline omapära, et et alati üritatakse vähemalt esimese hooga teha selline suhteliselt karmilt intrigeeriv keeriv, konkreetne, selge, nii-öelda ettepanek, kuigi tegelikult see taust võib olla taust, võib olla nagu sa ise ütlesid, tegelikult tunduvalt üldisem ja aga küsimus on selles, et kui keegi kirjutab sellise üldise ja tasakaaluka avalduse ja siis sellega avalikkuse ette tuleb, siis teda enamasti sellesse ei viitsita nagu süveneda, aga kui on selline, et et ma ei tea, paberraamatut tuleb keelata või et, et pooled See on siis Reformierakonna Piloodid tuleb lahti lasta või, või, või et, et siis läheb nagu teema, siis läheb nagu teemaks käima ja, ja antud juhul on ka see, et ta on minu meelest. Üks asi, millele see, see ettepanek on tähelepanu juhtinud, on just see hetk, et kui palju tegelikult reaalselt seda sedasama sedasama riiki veel üldse väljas on. Ja kas või kas või nendesamade asutuste, keda siis kuhugi nii-öelda justkui Füüditada taheti, et nende inimesed on rääkinud. Ja näiteks mul on küll tekkinud pilt, et kui palju neid töötajaid siis veel on, aga tegelikult on see ikkagi arvestades siin eelmise aasta rahvaloenduse küsimusi arvestades väljarännet, inimeste liikumist, üldist tsentraliseerimist, seal väga oluline küsimus. Milline, milline see Eesti riik saab või noh, võiks olla, millised, millised need on, need on need keskused ja kuidas ta hakkab välja nägema. Arvestades seda, et enamus inimesi elabki maal, siis selles mõttes võikski viia nagu rohkem pealinnast välja ja neid asutusi, et selles mõttes nagu mõte on ju loogiline. Nüüd teistpidi jälle vaadates, et seal on kindlasti selline valimiste hõng juures, eks inimestel jääb meelde, et IRL tõi, tahab nagu õnnestub, siis ka tõi asutuse just meie linna, eks tähendab tavaliselt sellises linnas või linnakeses töökohtade loomist, sellepärast et Tallinnast ei taha sugugi inimesed kolida Võrru Kuressaarde, pigem nad loobuvad sellest tööst, et seda oli näha ka haridusministeeriumi ära kolimisele selles mõttes ja IRL on alustanud valimiskampaaniat. Teistpidi, kuidas need asutused välja valiti, mida seeder välja pakkus? See on omaette küsimus, et RMK juht ütles, et küll tal ka meie asutusest enamus kuigi väljaspool Tallinnat, et mis mõte nagu on meil kuhugi ära kolida? Ma olen mõelnud, et võib-olla võiks seeder nagu oma ministeeriumil peal proovinud seda kõigepealt tal on ka seal mitu osakonda kiigu osa ära Kuressaarde osa näiteks Võrru üritaks siis seda valitseda. Kas see tuleb välja, ma ei tea. Eestis on üks asutus, kes on sellist asja teinud, muuseas regioonid lõpetas ära põhimõttel. See on maksuamet. Kes eelmisel aastal tegi sellise suurem muudatus, aga maksuamet ta siis ta ei löönud, ütleme, kontor täiesti lahkuvaid, ta muutis kompetentsikeskusteks, sest et ühes linnas tehakse ühte asja ja teises linnas teises ja kolmandas kolmandat selles mõttes ikkagi, et töökohad jäid sinna alles. Lihtsalt inimesed on seal spetsialiseerunud ühele või teisele alale. Aga maksuametit eristab kõikidest teistest ametitest üks asi. Seal. On väga palju tööst, käib elektrooniliselt. Peaaegu kõik Eesti maksudeklaratsioonid esitatakse praegu elektrooniliselt interneti tugine asutus ja selles mõttes on teda juhtida hoopis teistmoodi kui kosutust, kes peab reaalselt paberitega liigutama, kus peavad inimesed kohal käima kus maksuamet oli ka selles mõttes üks huvitav, huvitav riigiametit, ta koondas päris palju inimesi ja selle arvelt jällegi tõstis palka nendel, kes sinna alleseid siis toimus, väga väga vaikselt. Aga inimesed said aru, et restruktureerimine tuleb neile kasuks. Aga kui sa siin põllumajandusministeeriumist rääkisid, siis ma vaatan järele, et, et põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev PRIA on, on Tartus ja sellel aastal on idee viia maaelu edendamise sihtasutus, mis on ka põllumajandusministeeriumi haldusalas. On ka, on ka see plaanis viia Tallinnast minema ja siis Viljandisse, et, et see protsess on mingil määral põllumajandusministeeriumis juba toimumas või toimunud, et et me ei tea, mis, mis see endaga kaasa toob, aga aga mis puudutab kokkuhoidu, siis tõenäoliselt see ettepanek kokkuhoidu küll endaga kaasa ei too, vaatamata sellele, et me elame infoühiskonnas ja nii edasi, siis siis tõenäoliselt transpordile kuluv raha suurene mingil määral ka kommunikatsioonidega seonduvalt ikkagi kulud kasvavad ja, ja sellepärast siin kokkuhoiumeedet. Me me ei näe, küsimus on nüüd selles, et, et mis see positiivne külg on ja kas see, et luuakse kõrgharidusega inimestele regioonidesse töökohti, riiklike töökohta, et kas see on, kas see on nüüd see, mille suunas liikuda, või tuleks riigil hoopiski oluliselt rohkem kaaluda seda, et, et regionaalsed tööhõivet kõigi võimalike meetmetega soodustada, kas, kas, kas see on siin siin, siin ei ole vastandust, aga, aga kas võib-olla selle teise küsimusega ei maksaks rohkem tegeleda? Kui tegemist on teenindava asutusega, siis peab ikkagi vaatama, kuidas kliendid seal asutuseks suhtlevad ja kus nad elavad. Kui on tegemist sellise asutusega, kus enamus kliente on pärit laiali üle Eesti, siis miks mitte viies asutus keset keset Eestit, kui nad peavad seal reaalselt kohal käima? Aga kui enamus klientuurist elab Tallinnas sellisena, keda Tallinnasse? Minu arust peaks mõtlema kliendi, kes Eesti loto? Enamus klee kliendid klientidest ei ela Tallinnas. Ta on, kus nad elavad üle Eesti, nagu sa peale lotovõitja võib tulla ka Valgast. No tegelikult on ju kogu selles protsessis noh, mis, mis meie, see on nagu osa sellest üleilmsest protsessist, mis, mis meie ümber toimub, et kogu see tehnoloogia muudab maailma siin visionäärid rääkisid 15 aastat tagasi, et tegelikult pole üldse tähtis, kus inimene töötab, nüüd näeb tuleb välja, et on väga tähtis, öeldakse, et näed, et kui no see on see, et kui, kui inimesed hakkavad, ütleme, et oi, meie Tallinnast näiteks küll täna ei koli, eks. Et on tähtis, kus inimene füüsiliselt töötab. Või näiteks või näiteks kasvõi see, eks ju, et mis on ka suuresti müütad, lõpetame maha selle selle puude saagimise, eks, et samas arvutimaailm on paberit nii-öelda paberi tootmist nagu, nagu just hoogustanud mingil määral. Nii et see on, on mingis mõttes vastuoluline. Teistpidi, eestlased on äärmiselt mobiilsed, eks nad on valmis käima välismaal tööl. Täpselt nii. Miks, miks siis ei võiks Tallinnas käia Kuressaarest, et seal on palju vastu ja pooltargumente on ka selgelt on see ka sellise valimiste hõnguga. Ürituse mulje jääb. Nonii, tuleks seda ka siis vaadata kui, kuigi, kui valija annab sellele oma mandaadi ja, ja ütleb, et, et nii nii tuleks teha, kuigi kohalikud valimised kindlasti sellisel kujul seda mandaati anda ei võimalda, siis, siis on, siis on valija rääkinud. Noh, see, kuhu töökohad juurde tulevad Piirkond on alati õnnelik. Nii, aga, aga räägime nüüd pisut Eesti meditsiinisüsteemist ka ja see nädal on toonud huvitava uudise, et Põhja-Eesti regionaalhaigla peale selle, et ta on kehtestatud senisest kõrgem visiiditasu, viis eurot siis Nendele, Põhja-Eesti regionaalhaigla haigla erakorralise meditsiini osakonda tulijatele, kellel ei ole vaja vältimatut arstiabi nendelt hakatakse veebruarikuus protseduuride eest raha küsima, ehk siis sellest kujuneb tasuline teenus ja selle teenuse maksumus võib siis seal küündida 30 kuni neljakümneeurone. Ja, ja kui nüüd vaadata riigikontrolli auditit, mis on seotud erakorralise meditsiini arstiabi osutamisega, siis sellest auditist on välja toodud huvitavaid numbreid ligi 40 protsenti ehk siis täpsemalt 39 protsenti erakorralise meditsiini osakondades käijatest on seal kaebustega, millega nad võiksid minna vabalt perearsti vastuvõtul, ehk siis nad on potentsiaalsed perearsti kliendid ja ei peaksid olema erakorralise siini osakonnas. Kui nüüd vaadata erakorralise meditsiiniosakonna peamist probleemi, siis siis nende leeme ei ole see, et meil meil ei ole raha. Raha ei ole neil muidugi laienemiseks, aga neil on raha teenuse osutamiseks, aga probleem on see, et need järjekorrad on seal kujunenud juba nii pikaks, et, et selle tasu kehtestamine selleks, et natukenegi korraldada seda, mis seal toimub seal ainukene eesmärk on ikkagi nende järjekordade lühendamine, sellepärast et kui seal võib olla raske traumaga patsient, kes ootab külmetushaigustega ühes ja samas järjekorras, aga külmetushaigetega ühes ja samas järjekorras, siis siis tema jaoks võib ühel hetkel see, see ooteaeg kujuneda liiga pikaks või ma olen kuulnud ka lugu, et ühe patsiendi jaoks Eesti meditsiinisüsteemis jäigi see järjekord liiga pikaks ja ühel hetkel lihtsalt inimene, enne kui ta jõudis arsti vastuvõtule, suri kahjuks ära. Et on ka selline juhtum olemas. Eesti meditsiinipraktikas. Nojaa, aga siin, kui, kui nii võtta, et see rahaline käik nüüd nagu lahendab neid probleeme, siis võiks ju võtta ka nii, et kui see on raha eest saadav teenus, siis, siis võiks ju olla nii, et see, kellel on rohkem raha, see saab kiiremini, ehk siis. Ja see omakorda ei sõltu sellest, mis probleemiga see inimene sinna pöördub, et mina vaataks seda nagu niimoodi üldisemalt, et minu meelest on, see, on see üks selline stiilne näide sellest, kuidas et protsessi juhib, et siis protsessid hakkavad nagu ise ise ise kuidagi toimima, sest nad kõik osapooled otsivad lahendusi. Küsimus on ju selles esmatasandi arstiabis selle kättesaadavuses, et iseenesest on ju väga hea ju ka ka see, et, et kui, kui inimesed lähedased suhtlevad oma perearstiga, et, et meil on alati võimalus kiiresti konsulteerida, kas pereõega või, või mida iganes sa on, kasvõi raskete haiguste ennetamiseks ennetamiseks väga oluline, aga tegelikult on ta lee, et küsige perearstide käest, nad on samamoodi üle koormatud tegelikult praegu asjadega, millega tegelikult inimene ka ilmtingimata ei peaks sinna võib-olla pöörduma, sest et on olemas näiteks käsimüügi ravimit selle kohta saab ka selgitusi apteegist, näiteks kuidas neid tarvitada. Mina sattusin EMOsse viimati üks päev enne jõululaupäeva mulle, aga ma pidin ühte rohtu osta, läksin apteeki ja siis apteeker teatas, et kuulge, aga teil on retsept lõppenud. Küsisin, et mis ma nüüd siis tegema ja saanud ees oli viis päeva puhkust. Räägime see oligi esimene puhkuste väär, ütles selle peale, et mida siis ikka teha, teate, minge EMOsse, nad kirjutavad dile retsepti välja. Mulle tundus kuidagi imelik, et miks ma pean nagu kiirabisse minema, aga nad ütlesid, et apteeker ütles, et noh, et see on kõige mõistlikum, näitame siis nii tehaksegi. Läksin sisemusse kohale ja avastasin, et vau, seal oli ikka väga-väga pikk järjekord. Kõigepealt mind kuhugi klassifitseerida, nad ei teadnud täpselt, kuhu panna inimest, kes küsib retsept, aga siis selgus, et selline seal oli rakendatud üks uus arvutiprogramm, aga selline koht oligi olemas. Siis ma minu taha pandi mingi linnuke Mumaksina ka. Oma visiiditasu vist, mis oli kolm, 60. Pidin kõigepealt mure ühele inimesele rääkima, siis rääkima teisele, siis mul pandi Teie korda, siis ma seal istusin tükk aega. Lõpuks, ma juhtusin vaatama seina pealt, et on olemas valgusfoorisüsteem, roheline, punane, kollane, mina olin kõige nõrgem, sellepärast et tõesti mul ei olnud ju mitte midagi. Ta olles seal tükk aega istunud, sain, ma arvan, ma olen ka täiesti vales kohas. Selles mõttes, et no mida ma seal istun, ma sain aru, et ma võin seal tundide kaupa olla, tegelik hädalisi oli hulga rohkem. Mina ei oleks seal maha surnud, aga ma mõtlesin, et vabandust, et miks ma pean seal olema, ma tulin sealt lihtsalt tulema. Ma sain oma retsepti ühel teisel viisil kätte. Olen väga tänulik olla lastele, kes selle lõpuks välja kirjutas. Aga ma nägin, kui, kui ülerahvastatud see ema on, meil Tallinnas oli, ma käisin siin kesklinna haiglas. Ja seal on seal oli inimesi, nii palju selle pärast tegemistel nädalavahetusega tegemist oli pikkade pühade ajal. Aga kus ükski perearst vastu võtnud viis päeva oli meil perearstisüsteem välja lülitatud Eestis. Ja sinna tulevad ka inimesed, kellel ei ole kindlustust. Sellele on ka riigikontroll juhtinud tähelepanu. Need inimesed, kes on näiteks töötud ja kes, kes ei kavatsegi tööd otsida, neil puudub kindlustus, ravikindlustusinimesed, nemad lähevad alati rõõmsalt EMOsse. Ka sageli tudengid lähevad EMOsse sellepärast, et nad on sisse kirjutatud hoopis teise piirkonda, neil nad ei saa oma perearsti juurde minna ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis see emo ongi ülerahvastatud ja see on tõsine probleem. Selles mõttes on ideed seal mingi kord majja lüüa, see tasuliseks viia tundub täiesti õigustatud. Jah, aga kui seal nüüd juhin veel tähelepanu sellele, et olid suure suured pühade ja, ja, ja perearstid ei võtnud siin pühade ajal vastu, siis, Kaks päeva nädalas ei võta nad ka nädalavahetusele vastu ja kui perearst lõpetab reedel kell 12 vastuvõttu, sest tema järgmine võimalus temaga rääkida on on alles esmaspäeva hommikul, kui patsiendile ei ole just sellist suhet, et tal on perearsti mobiiltelefon. Väga paljud ma tean, ka kasutavad seda seda variante ja paljud ongi oma perearstiga väga rahul, sellepärast et nad saavad ka nii telefoni teel üsna tihti abi. Aga, aga, aga see on ju peamine küsimus, et nädalavahetusel raskekujulise külmetushaiguse puhul ei olegi muud võimalust, kui pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. See, see on üks üks oluline küsimus, mis, mis jääb, jääb lahendamata, samal ajal kui, kui patsiendilt hakatakse nüüd selle eest küsima 40 eurot, arvestades, kui suur raha on 40 eurot, siis see on natukene natuke läbi mõtlemata. Tõsi, me teame, et selle ema puhul selle selle plaan Põhja-Eesti regionaalhaiglas, nii et, et kõigepealt arst vaatab, vaatab patsiendi lühidalt üle ja ütleb siis, et kas, kas ta on siis nii-öelda see, see kerge patsient, kes võiks pöörduda perearsti poole või, või on raskem patsient, kes võiks, võiks siis selle olemasoleva viieeurose visiiditasu puhul edasi minna, vaata vastavad protseduurid ja ka vastavat abi, nii et alati langetab selle otsusega arst, et see ei ole, see ei ole mingi suvaline ja kohene kasseerimine, aga, aga mis puudutab perearsti süsteemi, siis mina väidan küll seda, et sotsiaalministeerium on jätnud siin oma töö tegemata. Terve suur majatäis inimesi on, on teadlik sellest probleemist ja see probleeme ei ole tekkinud eile või siis, kui kui aktuaalne kaamera sellest loodagi, see, see probleem on kuhjunud aastatega ja nüüd ühel hetkel me oleme silmitsi olukorraga, kus, kus järjekorrad on juba juba muutunud peaaegu et ebainimlikuks. Miks ei ole parem selles osas midagi ette võetud, miks varem mõeldud sellele, et, et kas me saaks kuidagi perearsti süsteemi puhul jõuda kokkuleppele, et perearstid saaksid hakata vastu võtma ka nädalavahetusel või mida me teeme selliste erakorralisematega külmetushaigustega või tõesti, kust saab inimene külmetushaiguse puhul nädalavahetusel abi ja nii edasi, et kuidas on nende probleemidega tegeletud? Oleme väga konkreetseid vastuseid sotsiaalministeeriumis saanud. Me me teame, et, et, et küsimus on rahas. Küsimus on perearsti süsteemi rahastamises ja, ja, ja ma vaatasin eile õhtul aktuaalses kaameras. Praxise analüütik Andres Võrk analüüsis seda hetkeolukorda ja ta ütles, et, et olemasoleva maksubaasi ja süsteemiga ei ole niikuinii Eesti meditsiinisüsteemi enam ühel hetkel jätkusuutlik, sellepärast et, et neid, kes abi vajavad, neid tuleb aina juurde. Aga neid, kes makse maksavad, ehk siis töötajad jääb järjest vähemaks, ehk siis lapsi ja vanureid tuleb juurde ja, ja neid töötajaid maksumaksjaid jääb vähemaks. Seetõttu tulebki väga tõsiselt vaadata, et kas tervishoiu korralduse puhul ja tervishoiualuste puhul on kõik paigas või tuleb hakata siin lähiaastail, et tal mingisugust märkimisväärset reformi järjekordselt läbi viima. Haigekassa ostab ju perearstide tõdedelt neli tundi päevas seda ja, ja ma ütleks, ma ütleks niimoodi, et et needsamad külmetushaigused, millest sa rääkisid, ehk siis tavaliselt need ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid on tegelikult ju niisugused asjad, millega ei peakski üldse perearsti poole pöörduma, sest need on kolme kuni viie päeva jooksul mööduvat asjad, mida saab ravida täpselt nende käsimüügiravimitega, mis ongi nagu selleks nii-öelda nii-öelda ette nähtud. Küsimus. Küsimus on selles, et, et inimesed noh, just nimelt täpselt antibiootikume ja küsimus on selles, et peaks inimesed saama lihtsalt konsulteerida ja kui nad järgmine kord tunnetavad neid samu sümptomeid järgmisel kevadel on jälle nohu, eks, et siis nad ei lähe ka seda, seda perearsti süsteemi. Ärme nüüd arstideks muutuma just nimelt. Küsimus on selles, et noh, küsimus on selles, et, et selleks, et seda teadmist anda, selleks on vaja vaja ka perearstidel aega ja nendel seda nendel ka seda aega lisaks praegu võtta kuskilt ei ole Üks Eesti tuntumaid perearst Eero Merilind kuni mõned päevad tagasi Facebooki üles ühe kokkuvõttes projektist, mille ta esitas juba aastal 2010 tegi seda koos Raul Niinega, kes on sellise asutuse nagu meditsiin, Estonia eestvedaja, nüüd see idee oli, et moodustada Tallinnas selline Perearsti ütleme siis õhtuse perearsti vastuvõtuprojekt, see selline pilootprojekt, et siis ühes Tallinnas Tallinna suuremas haiglas võiks teha sellise üld, arsti valve vastuvõtul, mis töötaks viiel päeval nädalas alates õhtul kella õhtupoolikul kella neljast kuni õhtul kella 10-ni et seal siis võetakse vastu neid inimesi, kes perearstil enam ei jõua, sellepärast perearstid võtavad vastu täpselt samal ajal, kui inimesed käivad tööl, kaheksast nelja on üldjuhul. Ta ütles, et see projekt võiks maksma minna esimesed kuus kuud, poolteist miljonit krooni tegi ettepaneku Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni. Lihtsalt see oli väga mõistlik ettepanek, mitte midagi, linn, põrgates selle lihtsalt tagasi. Vot see jäi poliitilise politsei, otsustas ta, et ei saa öelda, et arstid ei oleks seda nagu märganud. Nad tahtsid vägagi teha, tahtsid, tahtsid rahvast aidata. Aga see ongi see, et järelikult on tervishoiukorralduse küsimus ja nii riik kui ka kohalikud omavalitsused, kui nad on haiglates tervishoiusüsteemis tegevad, siis, siis nad peavad väga tõsiselt seda kaaluma, kuidas olemasolevat süsteemi muuta. Et me ei oleks silmitsi nelja tunniste järjekordadega erakorralise meditsiini osakonnas. Sest näiteks selles selles ettepanekus ütles, et 75 protsenti EMOsse pöördudes juhtumitest saaks tegelikult nagu perearsti vastuvõtu raames ära ära lahendada. Nii aga räägime siin natukene raamatukogudest raamatutest ka ja kui siin neeme juba korra Rein Langile viita tegi, siis võiksime, võiks ju seda teemat pisut lahata, nimelt väga palju kirgi on kütnud Rein Langi idee, et ostame siis raamatukogudesse edaspidi vähem raamatuid ja läheme üle raamatutele, tõsineb perspektiivid on pikad, aga, aga idee on ikkagi selles, et kui raamatukogud kuuluvad kohalikele omavalitsustele, riik on siiamaani õla alla pannud ja aidanud uusi raame vaatajaid raamatukogudele soetada, siis nüüd arvab Rein Lang, et edaspidi peaks riik hakkama rohkem panustama e-raamatutele raamatute digitaliseerimise ja seeläbi muuta kirjandus inimestele kättesaadavamaks. Aga see raamatukogudele raamatute ostmine võiks ühel hetkel. Sellest võiks ühel hetkel saada minevik. Tekitanud küll küll tormi samasuguse tormi Barbara kartlandi puhul. See torman tänaseks vaibunud ja langi intervjuud uskuda, et siis siis oli, oli toonane sõda kartlandi vastu väga edukas ja Võrumaal loetakse juba ka raamatukogus sirpi. Ma pean ütlema, et mina sellest midagi ei tea, mul on üks, üks kartlandi raamat, silbist midagi, ma ei, ma tean, mul on yks kartagi raamate, ma võitsin selle. Ühes mälumängus Hannes Rumm pani selle auhinna välja ja mitte mälumängus ennustusvõistluses ja, ja see on väga rariteetne, sest sellel on veel Andrus Kivirähu autogramm ka sissekandeks olemas, nii et tegu on väga rariteete kartlandiga, ma ei ole seda kahjuks lugenud. Aga, aga nüüd selle põhiteema juurde Ma annan, et võtame, võtame vähemalt meie rahulikult, et siin on jälle nõnda Rein Lang, oma sellisel vägeval sõnaseadmise moel on selle selle ettepaneku välja käidud. Muidugi ei ole seal ju lang 100 ette rahulikult ja ei, aga siin ei ole siin ei ole välja käidud ühtegi konkreetset aastat, ühtegi konkreetset päeva, et, et selles mõttes võtaks rahulikult, arutaks seda asja. Et noh, mina, mina arvan seda, et võib-olla perspektiivis see, see, see on nagu, nagu õige tee. Aga, aga selge on see, et, et ka Reformierakond oma absoluutse efektiivsuse tahtmises ei lähe välja seda teed, et, et ta hakkaks nagu jõuliselt läbi suruma mingisugust asja, mis läheb korda mingi null koma kohale null koma kolmele protsendile inimestest, et seda ta seda tegema ei hakka, et ma viimaste aastate poliitilist praktikat vaatan, siis see on nagu Reformierakond toimib tunduvalt pragmaatilisemalt. Fakt on see, et e-raamat on tekkinud tavaraamatu kõrvale. Aga maailm näitab ka seda, et, et ei ole toimunud mingit sellist plahvatuslikku asja, et teie raamat igas valdkonnas surub välja paberraamatu ja, ja selge on ju see, et rahvaraamatukogu sellisel kujul on, on absoluutselt jälle täpselt samamoodi regionaalpoliitiline probleem, probleem. Ja, ja mina ütlen küll, et Reformierakond ei lähe välja selle, selle, selle käigu peale selle kultuuriministri, ministeeriumi määruse muutmise peale nii-öelda oma valimiskampaanias, et. Aga see oli pigem iroonia, kui ma ütlesin valimiskampaaniast nimelt. Lang on selles mõttes vahva poliitik, et tema avaldused ikka tekitavad teatavat elevust absoluutselt. Ja siin me näeme sedasama, et et ega, ega ju seal kuskil paika pandud tõesti ühtegi ajamomenti, kus nüüd peaks lõppema. Et. Mina käin väga tihti raamatukogus. Tunnistan seda, aga lihtsalt seepärast ma elan majas, kus töötab raamatukogu. Lihtsalt Lähen ühe korruse võrra allapoole, ma olengi raamatukogus. Selles mõttes minu jaoks nagu see küsimus, noh, ma ei, ma ei pruugi olla siin sugugi erapooletu. Mulle meeldib raamatuga käin seal väga tihti. Mis puudutab muidugi seda, et, et ühelt poolt me läheme üle digitaliseerimisele ja, ja soodustama seda, et ja võib-olla selle tõttu väheneb ka raamatute trükkimine, aga ma loodan, et mitte, et raamat on üks, üks üks selline ese, mis, mis peaks ikka olema, et, et kui, kui vaadata, et meil olid 100 aastat, aga see raamatut 1000 aastat tagasi raamatud 2000 aastat tagasi raamatut siis nad on olnud olemas, aga räägime digitaliseerimise vormidest ja sellest, kuidas, kuidas see on muutunud viimase paarikümne aasta jooksul, siis ma ei ole kindel, kas 100 aasta pärast see digitaliseerimine, mis seal praegu aset leidnud, ka see ka üleüldse kuidagi veel olemas on. Nii et, et see, see raamat on üks väga ehe reaalne asi. Ma tahaks Lauri su jutule lihtsalt lisada ühe pildikese. Eile õhtul istusin kodus ja kuulasin Aktuaalsest Kaamerast seda uudist ja mu tütar, kes on kaheksaaastane, istus raamat käes, diivani peal on kaheksa aastane. Siis ta ütles, ütles, et vastik, vastik, vastik ja seda mitte raamatu kohta, vaid vaid selle kohta, et ta peaks selle raamatu, mille kohta ta ütles, et see on 370 lehe. Kujutage ette Harrybot, Harry Potter ja Azkabani vang. Et ta peaks selle vahetama lugeri vastu. Talle meeldis, et see raamat oli paks. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti tänased rahva teenrid oleid Neeme Korv, Sulev Vedler ja Lauri Hussar ja akna taga paistab päike, minge õue, nautige ilusat ilma. Ja ma vaatasin postimehest, et juba tehakse reklaamiga. Ühele huvitavale ajalooraamatule eesti ajalugu kaks. Kohe kui see müügile tuleb, siis tasub kindlasti lugeda, võib-olla meie meie mõttemaailm avardub veelgi.