Tere hommikust kõikidele jutusaate kuulajatele. Pühapäev ilus päev jutu rääkimiseks ja teiste inimeste kuulamiseks ka. Raadio stuudios on täna taas kaks inimest, üks küsib, teine vastab või, või rohkem räägib, mitte ei vasta loodetavasti kahe lausega. Ehk siis küsi rollis täna Tarmo Tiisler vastaja rollis Jalmar Vabarna. Tere Jalmar. Tere hommikust. Ma arvan, võib-olla ma teen liiga, aga sind teatakse ennekõike kui setode eest lauljana eestkõnelejana eesträäkijana ehk siis ansambli Zetod. Kuidas sulle tundub? Ma arvan, et seal oli täitsa õigus, et ma ei ma ei salga seda, aga sa oled see, ma olen, ma olen seto seto, sa oled igatepidi seto ja no sa võid ütle öelda ka setu, sest et minu teada ütlevad eestlased Setu ja Seto ütleb seto. Suguvõsa on olnud väga austusväärne nii palju või noh, täpsemalt nii vähe kui ma, kui ma seda tean, aga ma olen lugenud, sul olla olnud väga väärikas vanavanaema, kellega sina küll kohtunud ei ole, sest ta suri 20 aastat enne sinu sündimist. Aga räägi natukene oma oma lapsepõlvest nii kummaliselt kui see küsimus kai kõla. Mul on tõesti väga kuulus, ütleme niimoodi siis kuulus nii omal maal kui kui ka näiteks Soomemaal vanavanaema Anne Vabarna kelle siis võiks öelda, jälgedes ma olen, ma olen, ma olen ka astunud tänu oma oma perele ja sellele paigale, kus ma elan. Aga minu, minu lapsepõlv tõesti möödus sellises seto seto elus võiks öelda juba varakult, panin rahvarõivad selga käisin emarühmaga laulmas-mängimas näitemängu natukene reisimas teinekord üle Eesti kuskil laagrites. Ja, ja kui olid kohalikud Kirmaskid, siis siis samamoodi ma nüüd annest kahjuks tõesti väga palju ei tea või noh, ma, ma tean, ma tean tema elulugu ja tean, et tal oli, oli üheksa last, oleks võinud olla 10 last ja ja, ja see, et ta oli lihtsalt vabandust väljenduse pärast, kuradi viljakas naine. Sellist sellist ei ole tehtud ja vist ei tehta ka, et kui ühelt inimeselt suudetakse või üks inimene suudab laulda lihtsalt päevi järjest temalt on ju teadupärast poeg üles kirjutanud üle 150000 värsi ja, ja kuidas see käis, sellest ma sain hiljuti teada, et kui Anne hakkas laulma ja poeg seda kõik üles hakkas kirjutama, siis siis nii-öelda tele telegrammiga. Aga kuidagipidi anti Tonja külastis värskasse teada, et et 40 a4 on täis ja ikka veel tuleb või, või kuidagi niimoodi. Et võis olla päris päris tore kõike seda pealtnäha, kuidas, kuidas naine lihtsalt seda elu jutustab lauldes. Et ma ilmselt kuskilt otsast veel ei küündi mitte tema tema varvaste kõrguselegi. Et ta on väga suur eeskuju ja ja ta on, ütleme niimoodi, et ta minu jaoks kõige püham asi. Et või nagu ütleme siis paar nädalat tagasi ei, mis parandatakse juba kuu aega tagasi, detsembrikuus. Alguses sai Ants Johansoniga samal teemal enam-vähem vesteldud Tartu folgiklubis, siis siis anne kujunes minu Mount Everesti tipuks ja siis mina olen seal jalamil veel. Et ma tõesti ma ei oska isegi adekvaatselt hinnata, mis see, mis see minu jaoks nagu päriselt, tähendab, et. Ma olen kogu kogu ela elu elanud täitsa täitsa nagu tavalist elu. Justkui. Ei ole nagu ka, et selline kuulus esivanem on, ei kõdita, heas mõttes, kõditab, väga, kõditab ja paneb sageli paneb mõtlema ikkagi oma tegevuse nii-öelda üle. Et kuidas siis kuidas on õige ja ja parata sellest hoolima. Sest sellepärast ma olen, ma olen väga nii-öelda tagasihoidlik kõnemaks seto teemal ise, sest et sageli kahtlen endas päris palju ja just see, et, et mul on väga väga siis oluline esivanem, kes kes on, kes ongi see seesama kultuur põhimõtteliselt. Et siis ma olen, olen üsna üsna tagasihoidlik ja, ja ei kipu. Ei kipu väga-väga sellel teemal sõna võtma. No ma natuke ikkagi nüüd urgitseb orgi, ma arvan, et sa saad aru, et minu noh, lähtekoht on kui Tallinnas eluaeg elanud inimesi, lähtekoht, kes teab, et Eestimaa ääres on setomaa sinna jälle võib-olla vaatad sealtpoolt, et noh, mingi Tallinna mees siin tuleb küsima kummalisi küsimusi, aga ikkagi, et et kui sa olid laps, siis sa teadsid, et sa oled setu ja sa elad Setumaal ja see on see maa. Et kui mina olin laps, mina olin Eestis ja noh, ma teadsin, et see on, see on minu maa, et kas mingil hetkel tekkis selline küsimärk ka sinna kuhugi aju, kes, et, et, et oot-oot nagu setu ja siis on kuskil mingi Eesti ja et, et kuidas need asjad nüüd kokku viia. Ma ma mäletan oma lapsepõlvest üsna vähe selles mõttes, et, et see oleks hästi värske. Mõned tuhmid, laigud on aga, aga toona ma mäletan seda, et tollel ajal veel ei, ei nähtud vaeva, ei tehtud tööd selle nimel, et setomaa paistaks välja, sest et siis see oligi nii, oligi inimesed elasid nagu setod, inimesed olid kuidagi harjunud ja, ja ei, ei pidanud vajalikuks tohutult tööd ja vaeva näha selle nimel, et see säiliks ja oleks, sest et siis oli kõik väga okei, see, see toimis, see töötas, nüüd on nagu niimoodi, et noored ikka kipuvad ka linna poole noh, kes siis kooli ja, ja kes, kes võib-olla tulevikus tööle. Et nüüd on, nüüd on rohkem välja paista see, et peab nägema vaeva, et seto kuningriigi päev saksa olema väärikas ja saaks olema rahvast ja, või seto leelopäev või ükskõik, milline sündmus tollel ajal oli. Tollel ajal oli kõik See hooaeg on siis umbes? Või siis, kui ma olin, ma arvan, kuskil seal viis kuni 15, ehk siis 90.-te esimene pool. Et ma, ma ei mäleta, et oleks midagi teistmoodi olnud, et ma oleksin kuidagi pidanud endale teadvustama seda, et see on seal nüüd setomaa ja see on ja see on Eesti. Ma võib-olla elasin nagu Eesti, ma elasin Eestis loomulikult. Aga minu jaoks ma olen võrrelnud täpselt sedasama seto osa endas ja enda elus, kui, kui kääna ta on mul, ta on mul ja ja ta ei kao kuhugi, loodetavasti on lihtsalt täitsa nii-öelda harmooniline osa minust. Kui tihti sa seto keeles räägid? Ma ei taha, kellega sa räägid, kui sa räägid. Nii suhteline vahepeal kui ma helistan ka Põlva mehele hiljuti näiteks tööasjus helistasin Heino tartlasele kõneles enne lõunaeesti murre murdes ja siis ma ka ei vasta mu nii-öelda tegin tööalast kõnet oma keeles, me saime mõlemad üksteisest aru, et tema on. Ma ei taha tekstide, ma kuna seal Põlva kandis elab, on ta, ütleme, ma liigitada praegu lõuna eestlaseks distamist, võrukas. Põllumees peaks olema, selle fakti peab üle kontrollima. Aga minu ema näiteks, kui ma emaga räägin, siis ma üldiselt ise ikkagi räägin eesti keelt, aga ema räägib minuga oma seto keelt ja me mõistame 11 ideaalselt. Vahepeal ma räägin talle seto keeles vastu, kui ta, kui ta mõnda mõnda sõna vaja talle rohkem selgitada, mitte-tähi saaks aru, aga, aga vaata, setomaal on oma oma selline väike huumorinurk võib-olla ka kust, kus siis mõne sõnaga midagi ergutada saab, et et siis on, siis on vaja neid väljendit küll. Väga rumalalt kõlab järgmine küsimus, aga kas seto keeles kirjutad ka? Enamjaolt plaatidele, et hääd kulla meist on mu põhiväljend, mis ma, mis ma sinna kirja panen ja kusjuures ma isegi loen seto keeles näiteks või noh, mitte selleks nüüd midagi erilist, aga ma võtsin just kodust. Käisin maal, sõitsin Viljandisse, võtsin kaasa seto lugemiku, et, et säilitada. Aga see on tõesti noh, minu seto keel on juba igatpidi miksitud variant ka mingis mõttes nagu eesti keelest ja ja, ja sealt oli sellist väga korrektset ja arhailist seda keelt väga raske lugeda endalgi, et, et ega see ei ole. See on selline. Jah, keeruline keel mõneti. Kuidas su bänd või noh, ansambel või vist bänd on ilusam, popim ja noortepärasem, öeldi, et, et kuidas bänd Zetod nimeks sai, nimi on loogiline, aga, aga ikkagi, et kus see, kus see tuli, millises hetkes? Me olime suutnud neli lugu valmis teha ja siis oli esimene esinemine Värska kultuurikeskuses ja meid reklaamiti välja kui seto poisid, sest et see kogu see idee sai alguse sellest Kihnu all olid toona olemas juba Kihnu poisid. Ja kuna need kaks kultuuriruumi on sellised elavad ja säravad olnud, et siis inimene Ene Lukka, Jegi Geon, kes pakkus välja tseta, poistel võiks ka oma bänd olla. Et siis sellest lähtuvalt ilmselt mõtlesime töö pealkirjana tolle nime, no käis loomulikult läbi katsetonaator, eks ole. Mis oli siis tollel ajal väga kuulsate Teriminaatorite järgi nii-öelda alguse saanud, aga me leidsime, et see, et CZ, miks me muutsime selle selleks? Noh, me ei pannud seto otsest, et meie esindanud raha ometi tervet rahvast. Me lihtsalt leidsime, et see lisab särtsu, särtsu noh, nüüd on ta natukene, on selline kandiline, tal on justkui selline läbilõikav olemus sellel tähel ja samas kõik saavad aru, millest absoluutselt just ja et on lihtne ja töötab, töötab igas keeles, nii seto kui eesti kui võib-olla mujal. Ta on arusaadav Mismoodi sina enda jaoks üldse muusika üles leidsid? Muusika ütleme niimoodi, et, Ma leidsin selle üles tänu sellele, et visa või tähendab tänu sellele, et Värskas loodi muusikakool loomulikult no enne seda, kui loodi värskes muusikakool, oli minu elus ka muusika aga hoopis teise tähendusega nagu kodune kodune või siis selle lastegrupis osalemisega laane tsirka, mida mu ema juhend juhendas, seto siis need lapsed, kes käisid ringis ja muusikatunnid ja kõik muu selline, ma olin musikaalne, see oli tollel ajal juba selge. Aga siis laadi värskes muusikakool see muusikakool sai äsja 15 aastaseks, ehk siis see loodi aastal mis võis olla 98 kuskil seal ma olingi neljandas viiendas-kuuendas klassis, kui ma läksin sinna ju neljandas juba jah, neljandas klassis. Ja siis loodise muusikakool, aga ma olin nagu kahe vahel, et kas minna või ei, minu jaoks see toona nagu ei olnud väga oluline. Aga siis käisime venna ja isaga vist Tartus või Põlvas, kummaski linnas ja siis. Mul ei olnud ratast, ma olin eluaegne selline, noh, mul ei olnud käikudega ratast, ütleme siis välja naistekas valju nõeli, sihuke vene naistekas, millega, oi jumal. See lugu ikka on üks selle naiste ikkagi hea lugu, aga igatahes. Ja siis ma nägin ühte ratast, mida koledalt tahtsin ja ma ei läinud enne poest ära ja kui ma lõpuks pooli otsustaski, isad okei, ostame siis selle ratta, ostsime GT. See oli, ma arvan, 21 käiguga ratas, mitte kellelgi ei olnud Värskas sellist ratast veel. Ja siis ma tulin poest välja ja ütlesin nii et olgu, ma lähen ikkagi ka muusikakoolis, ma saan rattaga rohkem sõita, et seal muusikakoolis ehitaja tagasi ja ja nii ma läksin suurest vaimustusest, et mul olid mõlemad asjad, siis olev ratas oli olemas ja siis selline nii-öelda väike selline inspiratsioon käijaga muusikat õppimas hakkasin klaverit üldse, ma õppisin kaheksa aastatega klassikalist klaverit. Millal igavaks läks? Teisel aastal läks jube igavaks, terve koores. Siis ma hakkasin ikka üsna tihti poppi panema. Ma kaotasin igasuguse usalduse õpetajatega, et minust võiks midagi midagigi sirguda. Aga, ja siis veeti mind direktori jutule ja öeldi, et nüüd kas käid edasi või, või räägime vanematega, et ei ole mõtet ja siis klomp kurgus, tulin sealt ära ja otsustasin, et ma ei saa vanemaid alt vedada, et meil on mitu alt vedada. Ma lihtsalt tunnen, et ma pean veel käima ja siis ma hakkasin käima ja siis siis hakkas, hakkas järjest paremini minema, sest et siis ma avastasin, et meil kodus on ka kitarr. Leidsin nurgast kitarri, ema õpetas paar tuuri selgeks, kauplesin muusikaõpetajalt välja, et ta teeks meile kitarriringi. Ja siis ma hakkasin lisa piline keelt akordionit õppima. Uskumatu mulle, aga mul ei olnud enda akordionit, ma pidin käima naabri juures harjutamas ja see osutus väga keeruliseks. Sest naabri juurde minnes pidiaati mööduma ka hästi suurest koerast ja siis ma otsustasin, et mul oli, kuidas kitarr, ma hakkan hoopis kitarri, siis muutsin lisapilli ära kitarri vastu. Jaa, tegime meie setode bassimängijaga kitarri tuua, et mis oli väga menukas, esinesime igal kooliüritusel ja ja lõpuks oligi niimoodi, et kuigi see klassikaline kitarr tuleb tõdeda, et mind väga palju ei huvitanud mõned lood, mis olid väga ägedad, Neeme õppisin ise väga ruttu ära, aga muidu oli ikka selline kitarri akordika blonnimine ja ja hakkasid vaikselt juba oma lugusid meisterdama. Ja siis ma olin paar aastat õppinud kitarri Lis abiline, kui siis hakkasimegi bändi tegema. Ja noh, siis hakkas absoluutselt teine ajastu kitarrist, teine ajastu muusikas, sest et jah, see muusikakool oli, oli toona veel väga noor esiteks ja üldse see muusikakool on ju teine asi bändi tegema, siis siis on asi ikka poole huvitavam. Olen lugenud, et sa oled ka päris hästi sporti teinud, tulen mas mentaatorina mõistagi suure rõõmuga. Aga, aga noh, sellest sinu spordiharrastusest räägime ka, aga kas on selle kõige kõrval ka koolis käia, jäi aega peale selle, et sa seal esinesid igal võimalusel. Ja jäi, ma olin väga, ma olin väga korralik õpilane, mulle meeldis. Mulle meeldis, ma olen, ma olen olnud eluaeg endiselt, olen ka edaspidi siuke pisikest viisi pedant mingis mõttes, et mulle meeldib, kui asjad on korras. Et ma käisin koolis ja ja, ja ikkagi noh, olin, olin tubli õpilane, ütleme nelja-viieline ikkagi. Et seal põhikooli asemel pargolmega tiksus ligi, aga aga muidu olin, olin tõesti olin paipoiss, võiks öelda. Spordis tegid orienteerumist, jah, talvel ka talvel talvel oligi minu lemmik talvel ja suvel isegi jooksuorienteerumise kõrval olin ma ikkagi meelsamini rattale terve. See on jällegi selles, et Värskas on Värska orienteerumisklubi Peko, kuhu siis sujuvalt kõik kooli õpilased suunati. Et see on natuke nagu läbi läbipääsmatu nagu ka Värska muusikakool, et sellise väikse koha pool inimesed ikka tõeliselt mõtlevad selles piirkonnas tõeliselt saavad aru, et lastele on huvitegevust, on vaja, värskad on õnnistatud huvitegevuse valdkonnas ikka. Ma ei tea, 110 protsenti, et esiteks juhendajad, eeskujud, see kõik, ka see kogu selline ütleme, tulemus hakkas sündima alles, ütleme nii, paar aastat tagasi, kus sealt tuleb tõeliselt talente nii muusika kui spordivallas, just oli uudis, et meie omasele arreteerimisklubi presidendi ja Värska vallavanem Raul Kudre tütar võitis Põhjamaade juuniorite võistluse suusaorienteerumises. Et tulemused on hakanud, ütleme nii tulema ja see, see on kõik tänu sellele, et Värskas on väga palju väga häid juhendajaid ja õpetajaid muusikakoolis samamoodi õpilased on Eesti mõistes väga tugevad. Millal sina pidid hakkama otsustama, et kas siis muusikutee või sportlased ei või äkki veel mingisugune kolmas tee mingi mingit tööd ka tegema või mingi elukutse? Uhkelt kõlab. Jah, see, see sündis kõik, ütleme nii, et ma käisin kahel maailmameistrivõistlustel suusaorienteerumises juuniorite klassis ja ja sõitsin läbi aegade neljanda tulemuse välja 15. koht sprindis Venemaal. Ta oli nihe, üllatunud, oli treener üllatunud, oli, oli kogu pere üllatunud, et tippvorm oli toona tõesti. Aga siis siis ma läksin Viljandisse õppima. Tartu Ülikooli, Viljandi kultuuriakadeemiasse, sina kolledžis ei ole enam? Ei, mina käisin juba, mina käisin Viljandi kultuuriakadeemias ja paar aastat hiljem sai sellest Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja kuni esimese kursuse poole poole peale siis ei, tähendab esimese kursuse, jah, esimese semestri lõpus. Kui, kui talv oli tulnud, tali oli tulnud ja ja Viljandi linnas sellised kesised suusatamisvõimalused, siis ma käisin Holstres, aga see tähendab seda, et ma kulutasin päevas. Hea selline kolm tundi sõita 15 kilomeetrit Viljandist välja. Automees sõitsin kohale, suusatasin poolteist tundi, tulin tagasi, pesin, sõin ja läksin umbes kooli tagasi, sageli koolipäeva vahepeal ei olnudki seda aega, kui oli siis sellel ajal, kui hakkasid tekkima sellised dilemmad, noh teadupärast muusikat harjutama ja nii palju, kui ja palju justkui sa tahad olla jõuda kaugele. Et selle arusaamani võttis mul ka täpselt nii palju aega, et jõuda selleni, et ma pean harjutama. Ma hakkasin alles siis esimese kursuse pargud, olete jällegi paipoiss, käid üldloengutes ja ja võtad nüüd rahulikult asja, kuigi väga inspiratsioon on põhjas ja ja motivatsioon on, on nagu tugev. Sellegipoolest siis käisin trennis, üritasin ikka oma elu veel jagada, aga siis ma sain aru, et et kuidagi keeruline on, noh, inimene väsib ka ja see tamp oli päris päris tugev. Ja lõpuks siis ma mõtlesin, et ma olin, ma olin ikka täitsa kahe vahel ja sport või muusika, aga mõtlesin, et kui ma olen tulnud õppima juba muusikat sportima, enam ei lähe õppima. Et siis tuleb nii otsustada. Ja ütleme niimoodi, et et noh, eks see kool, kool aitas nagu sellele otsesele kaasa, et mul ei olnudki lihtsalt aega ja võimalust väga enam käia. Kuni sinnamaani ma võtsin endale päris, ütleme niimoodi, et loobusin teinekord loengust, et minna trenni. Ja siis ma sain aru, et, et nüüd võiks muusikaga tegeleda, sest et bänd oli juba seal. Ma tõesti käisin, käisin mängudel juba sel ajal, kui ma olin esimesel kursusel. Muidugi hoiu võtab aega, eks ole, see võtab väga palju aega ja üldiselt ega näiteks noh näitlejatudengid Viljandis Nemad ei võigi võigi kooli ajal midagi muud tähendab õppima. Aga eks see pärimusmuusikute süsteem oli natukene esimees, siis ma sain, käisin ikka mängudel ja olin juba justkui nagu muusik väikest viisi, et võrreldes näiteks teiste tudengitega, kes olid kes olid sama noored kui mina, tulid keskkoolist ja läksid kohe ülikooli, et. Muusika kuulamise koht on Jalmar, sa oled valinud kaks lugu välja esimest, kuuleme nüüd apelsin. Miks vot see on juba legendaarne lugu minu jaoks, et ma olen siin, ma arvan, ütleme niimoodi kolmes saates, kus, kus ma olen rääkinud oma elust noh, läbi aegade siis et seda ma olen ikka presenteerinud, et kunagi väiksena selle ütleme nii, et selle loo saatel möödus suurem osa minu lapsepõlvest tuvas tubastes tegevustes. Mul olid kapis väga suured, no ma ei, ma ei oska öelda tõesti, tänapäeva tehnika, onju noh, niikaugel, et kui keegi näeks selliseid kõrvaklappe, siis võib pikali kukkuda küll, sellised ilusad suured valged kõrvaklapid ja mul oli mingisugune mingisugune mängija. Ma isegi ei mäleta, kas vinüül või selle kasseti, mis oli must, must oli igatahes otse, aga kõrvaklapid panin pähe sellepärast et need olid, need nägid lahedad välja ja siis ma vaatasin läbi sektsioonikapi, kuidas me seal sukapükstes ühele poole teisele poole kõigutasin selle loo saatel. Noh, viieselt kuuselt, et selline ma olin, lasteaias, ma ei käinud. Ma olin kodune laps ja, ja leidsin endale põnevat tegevust. Kuulume just. Seljakotid selga. Ka ennekõike ka oodaku KV. Pelga. Naine kodus kamandab. Kodust välja saab harva olla tee. Homme. Tuleb ka aru see päevaseid rida arvamusi. Haadeegaagina andmed ning ka teemasid. Vaid. Töötule. Ootame. Aado keelidziaga oodaku oma aega v? Jutusaade läheb edasi, Jalmar Vabarna on külaline, Tarmo Tiisler on vastuvõtja Jalmar saled. Kidramees võib vist nii öelda jah. Aga sa oled selline etno kidramees. Miks sinust ei saanud selline roki kidramees? No ma olen erialalt tõesti, ma olen diplomeeritud pärimuskitarrimängija pärimusmuusika osakonna eriala lõpetanud, näppepillide mängija, nagu keeruline on neid nimetada. Aga vahel vahelduseks maikaväelane elektrikut ka vahepeal küll mitte täiesti nii nagu Laur Joamets üks mu lemmik kitarristidest, aga aga bändile toetudes, siis on mul ka elektrikitarr ja võimendus ja puha, et aneetidega tagi on? Ei ole tavaline ikka pool naftat. Zetodega saite te mingil hetkel väga kuulsaks ja populaarseks ja kui oled noor inimene, sisu on ju tore, kui mingil hetkel kõik räägivad, et setod ja seto ja setod ja setode, et kas see mingil hetkel läks üle pea kasvama ka. Et jube palju sai ennast igal pool. Ei, ei, ma ei ole täheldanud sellist edu, et oleks tõesti noh, endale ma ikkagi suurte eeskujude paste ammu sain tegelikult sellise, me saime selle eeskuju laksu, et kui me käisime metsadel soojendamas päris mitu korda ja siis nemad ütlesid, poisid Atso ütles, et ärge ärge üle mängige, et ei pea. Et muidu muidu ütleme niimoodi, põleta kiirelt läbi, et kui ikkagi saab, saab nii palju, et inimestele hakkab vastu, sest et noh see, mis see, mis nii-öelda inimesi, et oh, kuidas ma ütlen, toidab seega need nii-öelda maha tõmbab, et liigne tähelepanu on, on teinekord kurjast, et me oleme hoidnud teadlikult joont ka ikka vahepeal, et aga see, see kuulsus ei olnud küll ma arvan nüüd see, mis, mis liiga oleks teinud. Aga nüüd on natukene tagasi tõmbunud, vist on ikka tagasi tõmbunud, et eks see ongi selline teadlik valik ka. Praegu on muidugi üks postmist sõjaväes. Küll ei tähenda see, et me vahepeal ei mängi, aga sellise avalikke kontserte tõesti on nagu vähem. Ja üleüldse me oleme ikka võtab aega, et, et loominguga tegeleda ja see looming sageli eriti praegu ei ole. Ei, ei, ei lenda nii-öelda väga kõrgelt, sest et tuleb teha mingeid valikuid ja, ja, ja just sellises muusikalises plaanis on, on järjest raskem leida üksmeelt. Mitte selles mõttes, et seda ei oleks, aga, aga lihtsalt on raske leida midagi, mis on eelmisest asjast palju, palju parem, et järjest järjest raskemaks läheb. Et praegu me sellega väga aktiivselt tegelema, sest et veebruaris me hakkame salvestama oma neljandat stuudioalbumit. Sest et me valmistume, valmistume tormiks valmistuma selleks, et meie ansambel saab usu või ära usu kümneaastaseks. Ja suvel hakkame jälle Nende, paneme saunad küdema ja hakkame oma selliseid suuremat sorti ja tähelepanuväärseid kontserte tegema, kus me teeme pisikese läbilõike, võib-olla sellest ka 10-st aastast ja, ja võtame, võtame asja ikkagi natukene teise, teiselt tasemelt, et näeme vaeva. Kuid jama seto lood välja võtsite ja hakkasite neid kuidagi töötlema ja noh, natuke ümber tegema ja kaasaegsesse helikeelde panema, siis kas vanemat setud kuidagi kulm ka kortsutasid, et poisid nii ei tehta, et me ju hoiame siin ja säilitame ja autentne peab olema ja te panete siin traadi? Ei taha ja hakata ka niimoodi tegema. Eks ta alguses tundus natuke kentsakas nende jaoks ja mitte ainult vanemate jaoks ka nooremate jaoks. Kes, kes siis olid kooris laulnud või, või laulsid, et aga sellest me saime üle, et see oligi. Kogukond kogukonna toetus on väga oluline ja, ja ja tänu tänu sellele, et meil olid, meil oli väga suur tugi meie perekondadest kes-ga tegelesid enamustes, tegelesid just sama asjaga, ehk siis seto kultuuri alalhoidmisega ja ja Leelotamisega, nende poolt oli väga suur abi ja, ja kui me tegime proovi, meil olid sellised proovid, kus tuli meie juhendaja Kristjan priks ja tuli kell 11 kohale ja kell kuus me lõpetasime siis iga kord mingi nädalavahetus, kord kuus oli meil üks lugu juures ja ja alati sättisid minu ema ja akordionist ema ennast ka kultuurimajja midagi tegema, nemad olid meie politsei. Nemad lõpuks kuulasid seda tulemust ja neil oli õigus, vetoõigus, et pane, et kui see, kas see sobib või ei sobi. Ja noh, kui sa nägid, et emad tantsivad, millal sa veel tahad. Aga te olete enda jaoks mingit piiri pannud paika, sinnamaani võib, edasi ei tohi. Ikka on piir, seda piiri on järjest raskem, jällegi kuna me praegu järjest raskem Siis säilitada, et oleme praegu, katsume veidi mehisemat kraami toota, ehk siis meestelaulude. Aga meestelaul on selline milles vaheldub tempo. Esiteks noh, et kui meeste laulul on, on näiteks eest laul on kiire, selline yyboysok söödi me jälle, siis tuleb koor sisse, siis läheb see asi oluliselt aeglasemaks. Ja täitsa teine rütm on, ma lasin selle laulu juba käest ära. Sest et see on tõesti ületamatu raskus, aga mõne loo puhul me oleme. Me tahame, me tahame eelkõige säilitada seda, et kui võtta meie lugude taustalt ära kitarrid, trummid ja muu instrumentaariumi et kui jääb seal leelo, siis see on, on leelo, kostub nagu leelo, see endast näiteks meie meie plaan uue plaadi puhul on see, et jah, nüüd ma mõtlesin uue plaani välja, et me võiks kõigepealt leelo sisse laulda ja siis pillid taha, aga kuna meil on helistiku kõva ja hoida mingil määral, siis, siis meil on niimoodi, et me laulame küll kõik koos. Meil ei ole see, Me laulame nagu koor, meeste koor, laulame siis oma musa peale, mitte niimoodi, et me hakkame üksikult hääli meeletult vuntsima, et katsume võimalikult sellise arhailise mulje jätta, eriti et oleks leelo seal arhailine. Mis naudingu sina saad laval olemisest? Sulle ju meeldib seal olla, kui kõrvalt vaadata. Kui vähemalt petad sa väga hästi, aga ma ei usu seda. Noh see on väga keeruline küsimus. Mulle tõesti meeldib seal olla. Mulle. Mulle lihtsalt meeldib. See on, ma saan, ma saan ikkagi jah, mingisuguseid tähelepanu vajaduse loomulikult, onju. Aga ma saan. Mulle meeldib siis olla, kui ma saan. Kui seal on publik, ike, kes vajab justkui, kes on tulnud sellepärast sinna, ta saab minult midagi ja mina saan nemad tagasi midagi. Kas sa oled selline muusikes meeleldi mängib tantsuks ka. Mul on üks tantsu tantsuansambel nii-öelda, kellega me enamjaolt noh, olgu, me räägime ilmselt väga üldiselt tantsust ja et Zetodega me oleme ka teinekord mängivad kuskil peol, kus inimesed tahavad, võib-olla on selline vanem rahvas, kes tahab tantsida, eks ole. Noh, mingisuguseid Saaremaa selliseid tantse küll, aga mitte sellest lugude järgi. Et mul ei ole ühtegi sellist ansamblit, kus me mängiks Saaremaa valssi. Võib-olla varsti on. Aga küll on, küll, on näiteks setomaapidudel, teinekord olen sellises ansamblis nagu klapp, kellega me mängime päris tihti nii-öelda meie idee ongi, et me tahame mängida tantsuks. Sul mingit lavaka plaan endal pole olnud, et, et läheks. Oli küll kunagi, kusjuures oli täitsa meelde tuletasid. Aga tol aastal ei olnud vist lavakasse sisseastumine, sellise sama aasta, kui mina Viljandisse astusin, vist ei olnud. Ma tahtsingi proovida kunagi, seda ma mäletan, võib-olla ma suutsin enne selle mõtte maha matta, aga, aga sellegipoolest tänu pillile olen ma ka teatritee mingil määral leidnud, et ma teen kaasa ju Ugalas, praegu tekkis Uku aru ja, ja paar parteistestama musa olen kirjutanud Võrus linnateatris ühele lasteetendusele ja sel aastal oli ka üks jõulutükk aidas Viljandis pärimusmuusika aidas. Kui sa vaatad ennast nüüd ette mingisuguseid 30 aasta peale, et milline see võiks 30 aasta pärast olla? No ma nüüd mõtlen, mõtlen. No vot, mul on olnud endal. Mul on olnud endal. Kellele ma võin alati loota, kellel on helistada ja ma tean, et ma saan talt abi või nõu eelkõige oma tegevuse realiseerimiseks või, või lihtsalt et mul oleks suund. Vanasti oli mul või no ütleme niimoodi, et ma olen salamisi nimetan Neid lausa õpetlasteks või mul oli üks õpetlane, kadunud Ain Sarv. Siis ma olin küll väike poiss veel. Aga kes mu tähti õpetas ja kellega saunas erinevaid tarkusi, kellelt sai omandatud erinevaid tarkusi. Ma tahaks olla selline, kelle juurde võib tulla, kellel on näiteks minuealine noormees, kui ta tahab mult midagi saada, siis mul on nagu seda elutarkust eelkõige jagada, mitte küll selles mõttes noomivate elutarkust, vaid tõesti see, mis mida ma ise olen aitavat, mida ise olen läbi elanud ja, ja millest ma, millest ma midagi tean. Ma sain esimest korda, helistasin, siis hakkasid telefonis kohe sina rääkima, mida mina, kes ma ei ole veel väga vana, aga tundub, et juba natukene olen, sest olen pannud tähele, et nooremad inimesed hakkavad teietama, millegipärast. Ei toe. Samas oli see üllatav ja nüüd on ju ja küsida, et sa sinakad kõiki inimesi. Või ei sinata, noh ütleme niimoodi, et sõltub, kuidas neile lähenen. Kui mul on mingisugune tööalane oluline küsimus, siis ma ikkagi kontrollin ennast, et ma tuuri ministeeriumisse helistad, siis ikka ei ütle päris, jou, kuule, kuule, kuule. Rein, nojah, vot ega, ega ei ütle küll, et aga, aga ma ikkagi jõuan selleni, loodetavasti ruttu. Mul just natuke aega tagasi sõites siiani siis tuttav küsis, et, et kas kellegiga tülli lähedal? Olen läinud küll tülli, inimestega ka, aga ma ei tea, mulle meeldib suhelda inimestega ja ja Ma tõesti vahepeal ei kontrolli seda, ma olen märganud, kui ma kirjutan kellelegi näiteks meili siis et tervist, lugupeetud Tarmo Tiisler. Kas tohib teile tulla raadiosaatesse, olen kuulnud, et sa ja siis ise näen seda natuke aega hiljem, et ma olen kuskil jätma küll, aga kirjutan ma ka saa suure tähega, et siis on, see on ka viisakas vorm, olen täheldanud. Kas sa vahel väsinud oled, olen, milline sa siis oled? Võimul on, Ma olin näiteks, ma olin väsinud nüüd detsembris kui mul oli tõesti, mul oli ka mul oli 19 esinemist detsembris üheksa neist olid teatriased, isegi 10 teatriasjad ja ülejäänud olid musa asjad. Et ja ikkagi tööd oli väga palju ja siis ma olin väsinud ja sellest andis tunda kohe organism, kes jäi haigeks ja põdes, põdes päris päris pikka aega kohe nädal aega keha ja natuke palavikku ja siis ma olen, ütleme niimoodi, et noh, sõltub jällegi, kelle vastu ma olen, ma, ma olen hästi energiasäästlik, ma üritan olla May, sellel perioodil ma väga palju ei anna nagu välja, et või tähendab, ma annan välja aga ainult õigeid asju, olen aru saanud, et ma olen selline nagu arvutil on niisugune asi nagu CPU usage sibi. Ehk siis arvutikasutus, et mul on see siis hästi madalal režiimil, et ma, ma tean, ma tean, mille jaoks mõnest hoidma pean ja siis ma olen teinekord väga selline rahulik ja ütleme niimoodi, et et mitte oma normaalolekus. Ja päris lõpetuseks, sest meil hakkab saade kahjuks läbi saama. Millal sa oled Jalmar, Vabarna ja millal sa lööd Vabarna Jalmar? Naasikuma setomaal olen Vabarna, Jalmar ja Zetodele kõigile. Ma olen Vabarna Jalmar. Aga mujal Eestis on Jalmar Vabarna, ma olen ikka. Kui ma sõidan sõpradega setomaa, siis ma olen Aadi, mitte alati. Ma vahepeal olen teinud nalja, et kui setomaapiir algab, siis ma kõnele õnne seto keele tuvast Oleye käkil midagi niimoodi, et see ongi hästi. Jah, kuna mina samas keeles ei oska vastata, siis ma ütlen sulle lihtsalt eesti keeles, aitäh, et tulid tähest just ja üks lugu veel meil sinu. Mängija do palavam mulgi lauljatari Anu Tauli pala siis annan ja tubala kõneleski siis Sannast kuistu, kus ta valmis saia ja viha ja kõik, mis seal all juba, nii et mõlkidele palju tervist. Ega te, kes on, nonii, tuubele deegeeesson pani kulda kattuks, eks itaani kull vihapeklejaanigadest liha pehme Leilume talle ei. Stan Välginagi see veel ei leidnud, live kerinegeeri ragisevad veel ideid, aga mõtlevad, aha leidnud. Leidub nimetu pime Zatlemaga Leila. Koitis mätas, küsime kasvu, tuled, maitset ka ei saa minna, ei saa minna, põleda. Joosse poiga, juua poega, toode saab uue moega, püüdis, saab parem. Kas nüüd tuleb naised saata? Ei saa minna, ei saa minna, ei ole sukki jalga panna poega, Joosseboiga jõude, treisituka, inte kontropoga uhkelt särgi, suurewitzige liige. Ilus mõrsja valmis ilu mõrsja päenberviga täina, karvade pärga täidavad õudes, anna tagasi täi. Suur valge, tõuse üles. Kurval, kes.