Tere täna räägime selgest keelest ja mitte ainult selgest eesti keelest, vaid selge keele liikumisest maailmas, Euroopas ja Eestis. Saates on Eesti keele Instituudi vanem terminoloog Katre Kasemets. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja Katre, teie olete ka instituudi eurokeelehooldaja. Jah, 2008. aasta kevadel siis loodi Eesti keele instituudis senine eurokeelehooldeüksus, kus me oleme siis nüüd pea viis aastat koos oma kolleegi Katrin hallikuga tegutsenud. Ja oleme siis selline toetav üksus eurodolkijatele nii nii Brüsselis ja Luksemburgis kui ka kui ka Eestis vabakutselistele, et pakume neile eesti keele täienduskoolitusi, anname neile materjal, uuendame oma oma veebilehte. Pakume samuti neile keelenõu ja termini soovitusi, nii et püüame neid igati niimoodi toetada. Nende sellises keerulises töös. No meie jaoks on tegelikult eurokeel ja võib öelda, et ebaselge keel sünonüümid, aga tegelikult see selge keele liikumine maailmas ei alanud ju mitte võitlusest eurokeele vastu. Jah, eks eks iga iga liikumine nagu saab alguse mingist vajadusest, et see on puhtalt kodanikualgatus, mis siis hakkas juba tegelikult pärast teist maailmasõda nagu hoogu võtma, aga, aga nüüd tõeliselt hoogustunud on ta siis viimastel aastakümnetel. Ja eelkõige siis sai see alguse ingliskeelsetes riikides. Ja sealsed kodanikualgatuslikud organisatsioonid näiteks Clariti, mis sai 83. aastal Inglismaal juristide algatusel alguse, on nüüd muutunud suureks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis siis koondab selge keele praktikuid, teoreetikuid kõikidest maailma riikidest. Ja kodanikualgatus tähendab endiselt seda, et keegi ülevalt poolt ametnikud neid ei juhi, neid keeleinimesi või. Jah, toona sai see niimoodi alguse, aga, aga eks nüüd on mitmetes riikides juba hakatud seda asja ülevalt poolt juhtima, et mitmes riigis on on vastu võetud näiteks selge keeleseadused ja muud õigusaktid, mis siis mis siis ohustavad näiteks valitsusasutusi inimestega selges keeles suhtlema ja kõiki oma dokumente ka selge keele põhimõtetest lähtuvalt avaldama näiteks Ameerikas paari aasta eest jah, see oli 2010. aasta sügisel kui Barack Obama allkirjastas selge kirjutamise seaduse, mis on muidugi väga suur töövõit, aga see on ka nende selge keele eestvedajad, et väga pikaajalise töö tulemus Aga mis selge keel täpselt siis on kuidas seda mõista? Selge, keel on nii-öelda keskmisele inimesele arusaadav keel selgest keelest on, on eemaldatud ebavaheline keerukas, aga alles on jäänud kindlasti stiil. Selge, keel on, on luge keskne keel. Me siin eristame seda mõistet siiski are keelest, mis tähendab ka lihtsustatud keelt, aga see on nagu tõesti väga lihtsustatud keeles on mõeldud näiteks arengupuudega inimeste tarvis näiteks immigrantide tarvis. Et me ei räägi siin nagu are keelest, et me räägime ikkagi sellest selgest keeles. Ja noh, selgekeelse dokumendi eesmärk on, et inimene, kellele see dokument on mõeldud räägisin dokumendi all, siis noh, mitte ainult ühte kirjalikku paberit me räägime. Noh, me räägime siin kõikidest ravimiinfost veebilehtedest liiklusmärkidest näiteks, et et selgekeelne dokument, kellele inimene, kellele see on mõeldud, saaks sellest aru. Ja oskaks selle info põhjal tegutseda. Et see on nagu, nagu peamine, mis on selgekeelse dokumendi eesmärk. Selge keeleseadus. See kõlab tegelikult ju isenesest naljakalt. Ja no selle põhimõte on jah, tõesti see, et Ühendriikide valitsusasutused peavad inimestega suhtlema selges keeles ja ametnikele korraldatakse selge keele koolitusi ja Missugustes riikides veel on selgele keelele nii palju tähelepanu pööratud, et, et see on suisa seadusesse jõudnud. No kui me tuleme natuke lähemale, et oleme Euroopasse, et kindlasti Rootsit võib pidada selge keele nii-öelda pioneeriks, et, et seal on juba 70-l datest aastatest peale justiitsministeeriumi juures töötab lingvistilise eelnõudetalitus, kus siis kõik Rootsi õigusaktid töötatakse läbi koostöös juristide-lingvistide ka. Ja ükski valitsus eelnõu ei, ei lähe enne avalikkuse ette kui ilma selle eelnõu heakskiiduta. Et see on nagu väga hea näide, et ja Rootsis koolitatakse siiamaani ka ainukesena maailmas ülikooli tasemel selge, kelle konsultante näiteks Rootsi kahes ülikoolis Teistes riikides, missugused on veel niisugused põnevamad lood, mida võiksime meiega arvesse võtta või silmas pidada, eeskujuks võtta? No näiteks Portugalis on, on üks väikefirma kes teeb portugali seadusi, teeb nendest nii portugali kui ka inglisekeelseid selgekeelseid kokkuvõtteid. Sest Portugalis on, on samuti seal on ka mus muuseas väga kõrge kirjaoskamatuse protsent. Et selline näide näiteks ja võib-olla võib Hollandist on üks üks hea näide, kus Hollandi põhiseadust hinnati keeletaseme hindamise programmiga ja leiti, et see on liiga keeruline. Ja eesmärgiks siis võeti, et suurem osa hollandlastest saaks ikkagi oma põhiseadusest aru. Sest seni kehtivat põhiseadust suutis raskusteta mõista, mis need pooled hollandlased ja siis hinnati seda põhiseadust teatud tunnuste alusel ja ja ekspertide töörühm siis kirjutas selle seaduse ümber nii-öelda selgesse keelde ja see on siiamaani kasutusel. Seda näiteks saavad lugeda immigrandid või näiteks koolis kooliõpilased. Et see on selline huvitav näide näiteks veel Euroopast. Sisuliselt on Hollandisse kaks põhiseadust, üks on juristide keeles kirjutatud ja teine selges keeles võib nii öelda ja Lõuna-Aafrikas ka vabariigis on kuuldavasti mindud nii kaugele, et kui selget keelt ei räägita, siis on tarbijakaitseseaduse rikkumine, sest tarbija ei saa aru. Keelest, mis räägitakse. Jah, seal on tõesti selline näide, et tarbijakaitseseadusesse on on sisse kirjutatud selge keele definitsioon, et mis on selline ka väga, väga huvitav, võib-olla isegi harukordne nähtus, aga aga võib-olla, ja sellest karistamisest nagu olulisem oleks see, et et see soov nagu dokumente selges keeles kirjutada tuleks ikkagi kuidagi loomulikult ja sisemisest vajadusest. Et see ei tuleks hirmus saada näiteks suurt trahvi selle eest omale omale kaela. Et inimesed jõuaksid kuidagi arusaamisele, et selge keel on kasulik meile kõigile, et see lõppkokkuvõttes hoiab kokku meie kõigi aega ja raha. Ja näitab autori hoolivust oma võimaliku lugevastu, sest selge keele üks põhimõtteid on silmas pidada oma lugejat. Et lugejakeskne keele eelkõige. Aga kui kaugel või kui lähedal meie oleme Eestis selge keele seisukohast, kui palju meie aru saame, keele kõnelejad, ametnikud, seaduse vastuvõtjat, kes iganes ajakirjanikud, et selget keelt tuleks rääkida või et tuleks kasutada selget keelt ennast väljendada selges keeles? No meil ühtegi otsest seadust, mis kohustab selges keeles seadusi ja muid haldusdokumente kirjutama ei ole, aga sellest muidugi räägitakse eesti keelt on ju ju hooldatud aastakümneid ja, ja ja me oleme oma väikese kõnelejaskonnaga. Ja meie seadusloome on suhteliselt noor, et meil ei ole nagu selliseid teeme võib-olla mis on inglis- ja prantsuskeelsetes riikides, kus seadusloome on tihtipeale hästi keeruline ja, ja siiamaani kasutusel arhailine kõnepruuk aga, aga ka meil on ju hakatud sellest järjest rohkem rääkima. Näiteks on teenindus majanduse koda paari aasta eest olnud hea seadusloome tava mis koosneb kaheksast punktist ja mille üks punkt räägib, räägib sellest, et seadused peavad olema kirjutatud selges keeles ja kõigile arusaadavalt vähemalt selle seaduse sihtrühmale arusaadavalt. Ja Allar Jõks on seda teemat ka ajakirjanduses tutvustanud ja nüüd juba teist aastat, siis valitakse näiteks ka parimat ja halvimat eesti seadust. Nendest põhimõtetest lähtuvalt. Hiljuti, sest näitest võib veel tuua võib-olla meid kõiki puudutanud elektrilepingute teema. Et siin ajakirjanduse vahendusel samuti meie tarbijakaitseamet inimeste pöördumisest lähtuv valt tegi avalduse, et tõesti elektrilepingute üldtingimused on väga keeruliselt sõnastatud väga-väga keeruliselt. Ja ja need peaks kindlasti olema nii-öelda tavainimesele oluliselt arusaadavamad, sest seal on liiga palju erialast terminoloogiat. Kas sellest avaldusest ka midagi nüüd on muutunud, vähemalt selline asi käis ajakirjanduses läbi. Ja see on kindlasti üks teema. Et kui meil on nagu väga paljusid inimesi, Nende elektrilepingute puhul meid kõiki puudutav teema, siis tuleb nagu väga mõelda, kuidas me jõuame kõikide inimesteni, kuidas me saame infot edastada piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et inimene saaks sellest aru ja oskaks selle info põhjal tegutseda. Nüüd see eurokeel jätame eesti seadused kõrvale eurokeel, mis, mis tuleb Brüsselist ja mis on eurokeel, on ikka märk halvast, ebaselgest võõrapärasest. Keelest no siin on tegemist natuke teine teemas, siin on eelkõige me räägime sinu tõlketekstidest, eks ole. Et siin me peaksime pöörduma nende tekstide autorite poole. Sest tõlkija saab üht-teist teha, aga ta kindlasti ei saa seda teksti ümber kirjutada, kui me räägime õigusaktidest, ta ei saa hakata neid tõlgendama. Aga Euroopa komisjonis, mis on siis Euroopa Liidu institutsioonidest üks suurimaid tekstitootjaid, on nüüd mitmendat aastat käimas selge kirjutamise kampaania? See on, võib öelda, et seal 90.-te lõpus olnud kampaaniale, mille pealkiri Faytafoog toonane kampaania oli ainult ingliskeelne, keskne aga nüüdne, siis keskendub kõikidele Euroopa Liidu ametlikele keeltele. Selle, see on, on välja antud siis kõikides Euroopa Liidu keeltes ka selge kirjutamise juhend, mis räägib tegelikult kõikidest nendest samadest selge keele põhimõtetest. Et keskendu lugejale, mõtle oma tekst kõigepealt läbi, mida sa öelda tahad jätta välja üleliigne keerukus, kasuta lühiduse põhimõtteid, ära kasuta kantseliiti kujundama tekst, mis on ka väga oluline, et me ei räägi enam ammu sellest teksti sisust ja keelelisest poolest sama tähtis on see, kuidas tekst on üles ehitatud, kuidas ta on liigendatud. Kas võib-olla pikkade keeruliste tekstide puhul on kasutatud sisukokkuvõtteid sisukordi, info edastamine, mise hõlbustamiseks, tabeleid, graafikuid, jooniseid ja nii edasi. Et noh, Euroopa Liidu institutsioonid on kõik väga suured asutused ja, ja kindlasti masinavärk liigub seal väga aeglaselt, et mingeid kiireid tulemusi ei, ei saa sealt oodata, aga aga eks eks aeg näitab, et väga oluline on, et nendel teemadel räägitakse. Ja võib-olla kunagi hakkab ka midagi midagi muutuma. Üks asi on see, et kui seadus Brüsselis kokku kirjutatakse või valmis kirjutatakse ja siis tuleb see tõlkimise protsessi, nii et siin on neid keerukaid kohti oluliselt rohkem kui Eestis. Eesti seaduse tegemisel. Jah, selge see, sest seal on see tõlkimine on ju ja väga suur koostöö väga paljude paljude inimeste vahel, teksti autor, tõlkija, eriala, inimesed, terminoloogia, kõik see peab nagu paika saama. Mis on ju väga suur probleem tõlkijatel, et neid vaevab pidev ajapuudus. Neil on väga vähe aega, tõlke tähtajad on väga lühikesed. Ja missugused on põhilised tõlkimise probleemid, kui ma usun, et meie tõlkijat püüavad nad peavad ise ju kõigepealt aru saama, mida nad tõlgivad, eks ole, et see ja püüavad seda ka anda võimalikult selgelt edasi, et missugused on need põhilised probleemid, sõnavara, probleemid, terminoloogia, probleemid. Jah, nagu juba mainitud, ajahäda, pidev ajahäda, see tähendab, et, et neil ei jää tihtipeale aega eriala ekspertidega nõupidamiseks. Terminoloogia paikapanemiseks, sest terminoloogia tööd tehakse, tehakse institutsioonist nii-öelda jooksvalt tõlkimise käigus, et ei ole aega, et enne mingi, et on teada, et mingi valdkonna tekst tuleb tõlkimisse enne paika panna selle valdkonna terminoloogia. Aga kindlasti on nad väga head tegijad, nad on professionaalid. Eesti on olnud juba Euroopa liidus varsti pea 10 aastat ja nad ongi, annavad endast kindlasti parima. Kui palju eurokeeles selles esimeses seaduse keeles, mis on siis inglise keel ilmselt? Nüüd on see jah, viimastel aastatel olnud väga suures enamuses inglise keel, see on nüüd viimase kümmekonna aasta muutus, sest varem oli see läks ju prantsuse keel. Ja, ja probleem on tõesti ka selles, et inglise keel, et emakeelena rääkijaid on ju nende autorite hulgas, kes inglise keeles neid tekste kirjutavad väga väike protsent. Ja suurem osa neid tekste ei jõua lihtsalt inimeste puuduse tõttu inglise keeletoimetajate käe alt läbi käia, enne kui nad lähevad kõikidesse keeltesse tõlkimisse. See tähendab, et igaüks kasutab seda inglise keelt nii nagu ta oskab. Ja sellest kindlasti tulevad ka need Segased pikad laused, millega siis tõlkija peab iga päev maadlema? Mulle jäi ükskord meediast silma üks lause, ma ei tea, kas see on nüüd eurokeele mõju või on see seotud nende terminite uuenemise või teisenemisega. See oli lause, et üks firma opereeris nelja hotelli mis ilmselgelt ei ole tegemist meditsiini terminiga, eks ole, et neid hotell ei opereeritud, aga ma kujutan ette, et nende kas neid hotelle hallati või korraldati midagi nende hotellidega või nendes hotellides, et näiteks opereerima sõna ilmselt tähendab inglise keeles või vähemalt mõnes inglise keeleruumi piirkonnas hoopis midagi muud, kui ta meil tegelikult tähendab. Nojah, nende sõnadega ongi selline asi, et siin on nagu väga-väga suur võimalus eksida, et tihtipeale võetaksegi eesti keeles ülese võõrsõna mõtlemata, mida siis selle all mõeldud ja kuidas seda eesti keeles peaks ütlema. See võib-olla on ka natuke selline noh, vastutusest nagu kõrvalehiilimine või, või tõlkija ei ei julge nagu hakata tõlgendama. Et eesti keeles on meil ju väga palju võimalusi väljendada, aga see tähendab, et tõlkija peab aru saama, mida seal on mõeldud ja mõtlema, milline siis eestikeelne sõna sinna sobiks kõige paremini. Et kui tuua paar näidet, siis, siis mis on jäänud ka võib-olla ajakirjandusest kõrva, on näiteks selle otsetõlked ambitsioonikas mis on siis inglise keeles ambischez. Ja noh, et siin on eesti keeles meil erinevaid väljendusvõimalusi, aga see on jälle see, et tõlkija või, või siis ajakirjanik, kes selle uudise tõlgib, peab hakkama mõtlema, et mida siin nagu on tahetud öelda, et kas esiteks kas see käib elusolendi kohta või käib ta eluta olendi kohta. Et on nagu võimalikke variante näiteks auahne, edasipüüdlik, püüdlev, võimuahne ja nii edasi. Ja võib-olla võiks veel näiteks tuua tervitama võlgam et siin nagu tasuks alati mõelda, et kas, kas me tahame kedagi tervitada või me kiidame midagi heaks. Et, et see on nüüd omandanud ka eesti keeles sellise heakskiitmise tähenduse, et see ongi see probleem, et inglise keel, sõna mõiste see tähendus on, on natuke laiem võib-olla kui eesti keeles, kui eesti keeles harjunud oleme ja võib-olla ta on rohkem ka emotsionaalsem eesti keele sõnad on täpsemad, eesti keele sõnad on täpsemad, aga, aga see tähendab, et siin peabki peabki hakkama mõtlema, et mis nagu konteksti kõige paremini sobiks, sest kindlasti meie, meie sõnavara on, on üsna rikas, et on, on valikuid nagu teisigi, kui see noh, esimesena pähe tulev otsetõlge Et ebaselge keelega, kui seda hakatakse kõigepealt kasutama seadustes, siis kasutavad seda ametnikud, siis kasutavad seda ajakirjanikud, poliitikud, kes esinevad avalikus keeleruumis ja lõpuks ongi see meie argikeel ja kodukeel ja, ja see teeb meil elu väga keeruliseks lõpuks, sest me ei saa üksteisest enam aru. Jah, see ongi see, et, et see algab siiski ikkagi kõik ülevalt peale meie seadustest, mida siis meie ametnikud ja ajakirjanikud kajastavad sisse jõuab suuremasse kasutajaskonda ja niimoodi ta levib ja. Kuidas Eestis te ütlesite, 2008.-st aastast tegutsete, teie eurokeelehooldajad ja kuidas teile tundub, kui palju Teid vajatakse, kui palju teid vabatahtlikult vajatakse ja teie juurde tullakse ja kui palju mõistetakse seda probleemi? No eurokeele tõlkijad küsivad meilt regulaarselt keelenõu, me aitame neid. Ja, ja tundub, et, et seda tööd on, on ikkagi vaja teha ja teine asi, mis on olnud ka osa meie tööst, on olnud, et aidata kaasa terminiloomele. Sest eurotõlkijate terminibaas jate, kus tõlkija peab kõigepealt terminit vaatama, kui talle see tekstis ette tuleb. Seal on väga vähe ikkagi eestikeelseid terminoloogiat ja neid termini projekte oleme me ka aidanud teha. Et see on selline ka väga, väga oluline asi, et eestikeelne terminoloogia saaks järjest rohkem paika. Te mõtlete uusi sõnu välja siis? Jah, see on nii ja naa, Sandermile loome, et me konsulteerisime eriala ekspertidega, kellel on siis siis eelkõige, kes peaks nagu selle mõiste suutma nagu selgeks teha, siis me konsulteerisime keelekorraldajatega terminitöö on samuti väga suur, suur koostöö ja tihtipeale muidugi mida suurem ring siin tuleb teha ka väga palju kompromisse. Et võib-olla mul praegu meenub siin mõne aja tagusest ajast väga, väga suur ja laiapõhjaline arutelu keskkonnaterminite üle, oli vaja eristada erinevaid, noh, üldiselt võib neid kõiki nimetada nii-öelda passiivmajadeks. Ja oli vaja eristada, et mis on seal nullenergiahoone, nullenergiahoone, plussenergiahooned, kus maja hakkab juba ise energiat tootma et siis sellised terminid sealt lõpuks väga pika arutelu tulemusena tulidki, sinna olid kaasatud eriala eksperdid, et keeleinimesed, tõlkijad, terminoloogid ja tõesti, see on noh nagu öeldud, ka väga tihtipeale selliste kompromisside tegemine, et mida suurem osalejaskond, seda seda rohkem võib-olla tuleb teha kompromisse selles mõttes, et mingi asi lihtsalt kellelegi ei meeldi, mingi sõna. Aga selle kohta on öeldud ka, et kui nagu midagi ei meeldi või tundub selline kummaline, et siis võib peegli ees nii kaua kõva häälega korrutada, kuni kuni ta nagu enam ei tundu. Kummaline. Mõnikord võib muidugi vastupidi juhtuda, et korrutad ja siis hakkab kummaline tunduma, aga see selleks, et kui kaua niisugune protsess võib aega võtta. Kuu kaks. Aasta. No päris aastast kogemust meil ei ole, aga, aga see jah, arutelu, selline meilide vahetamine, sest noh, inimesed on ju eri eri linnades eri riikides lausa, et et see meilide vahel vaatamine kestis ikka mitu-mitu nädalat, enne kui need paika said ja need on need mainitud keskkonna termini teates. Kõrge usaldusväärsusega ja vajaduse korral neid kasutatakse. Need ei ole sellised terminid, mida nagu väga tihti tuleb, aga aga oli toona vajadus eristada neid teatud teatud tunnuste alusel ja, ja need oli toona vaja paika lihtsalt panna. Paljudes riikides tegeletakse selge keele juurde jõudmisega, ütleme niimoodi, kui inimesed räägivad erinevat keelt, kas sellel alal saab ka koostööd teha? Jah, eks ta on olnud ju maailmas ikkagi üsnagi inglise keel keskne, aga samuti ma tõin siin näiteid ju ka ja ju ka Rootsist ja, ja Portugalist ja Hollandist. Aga näiteks praegu käib kolmeaastane projekt aistik-le mis sai siis toetust Euroopa Komisjoni pidev õppeprogrammist algas ta 2011. aasta sügisel lõppema peaks siis 2014. aasta sügisel. Ja selle koostööprojekti eesmärk on siis luua selge keelekonsultandi magistriprogramm, üheaastane ja koostööpartnerid on sealt Belgiast, Portugalist, Kanadast, Austriast ja ka Eestist, oleme siis meie seal eurokeelehooldeüksusena osalised. Alguses tuleb see programm tõesti inglisekeelne ehk siis edaspidi ole näha, et kas, kas on võimalik seda kohandada ka noh, kasvõi nendest projektis osalevate riikide keeltesse. Et kuna vajadus selle järele on ja nagu mainitud siiamaani ülikooli tasemel saab seda ainult Rootsis õppida siis selline töö on praegu käimas. Aga huvitav, kui eestlane, tudeng, kes praegu kuulab seda või, või keelehuviline, kes tahab keelt õppida, kui ta läheks nüüd Rootsi seda õppima? No esiteks muidugi ta peab rootsi keelt oskama, aga kas tal oleks sellest, mis ta seal õpib, selge keeleprogrammis kasu ka eesti keele juures. No mingit kasu kindlasti sellepärast et seal ei keskenduda ainult keelele, seal räägitakse ka infodisainist, mis on siis teksti kujundamine? Seal on ka psühholingvistika loenguid näiteks, aga, aga see on jah, jälle ikkagi rootsi keelekeskne. Ja siis need inimesed, kes on selle kursuse läbi teinud, saavad ikkagi tööd Rootsi, Rootsi firmade ja asutuste juures, et et mingit kasu kindlasti saaks sellest ka. See rahvusvaheline koolitusprogramm, kus riigis, kus linnas see tegutsema hakkab? See ei ole veel päris selge praegu aga ilmselt siis mõnes nendes projekti projektis osaleja riigis mitte küll Eestis esialgu, sest nagu öeldud, see on inglise keele. Eesti keele Instituudi kodulehel on ka niisugune rubriik nagu eurosiil. Mida see endast kujutab? Rääkige ise. See on jah, meie eurokeelehooldeveebilehel, eks üks rubriik jah, mis, kuhu me oleme siis kogunud vähe selliseid kummalisi, naljakaid pentsikuid videolõiketekstilõike, et neid saab sealt siis meie meie kodulehelt ise vaadata ja lugeda. Näiteks on seal ka viide ühele Šveitsi ministrile. Mis temaga juhtus? No see jah, paari aasta tagune video, mis siis Youtube'is ringles ja, ja ka Eesti Eesti ajakirjandusse toona jõudis, näitab seda, kuidas ka nii-öelda poliitikud on inimesed. Parlamendi ees siis sellist kantseliidist kubisevad. Lihaimpordiga seonduvat teksti lugedes puhkes siis Šveitsi rahandusministri ter korduvalt naerma, ei saanud pidama. Sest ta ei saanud selle keelega hakkama. Ta ei saanud sellest aru, jah, ta tunnistas ise ka, et ta luges ja ta ei, ei saanud aru selle teksti mõttest. Ja sealt leiab ka eurokeelendeid, kurioosseid, eurokeelendeid on öeldud kodulehel ja saab vaadata, mida need tähendavad. Selle jätame nüüd juba kuulajatele jah, et neid saab sealt vaadata. Meie ees on ka kaks brošüüri Eesti keele instituudi välja antud brošüürid, selged mõtted, selge keel ja et lugeja võiks tulla. Need on jah kaks meie viimast kogumikku, et seni on meil neid ilmunud neli. Neid saab samuti meie veebilehelt elektrooniliselt vaadata ja oleme neid jaganud ka ka tõlkijatele, toimetajatele ja muidu huvilistele. Et see viimane tõesti räägib siis selge keele liikumise erinäidetest eri maades. Et kui siin sai ta nimetatud mõne üksiku näite, et sealt saab kindlasti rohkem ja täpsemalt neid lugeda Aitäh Eesti keele Instituudi eurokeelehooldaja Katre Kasemets ja võib-olla saate lõpetuseks kuulamegi siis väikese katkendi Šveitsi ministri esinemisest. Hädaga.