Eesti sõduritund. Vist vabadussõjast saadik ei ole Tallinnas nähtud korraga nii palju soome ohvitsere. Soome vormi kui läinud laupäeval soomepoisteaastapäeva aktusel aukohal 93 aastane Mannerheimi Risti rüütel, legendaarne jalaväe kindral Adolf äärne ruut elagem helilindi vahendusel kaasa kindrali autasustamisele kõrgeima klassi maarjamaa ristiga. President Lennart Meri. Lihtne vahekord on omane ka tänapäevale kus valitseb rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on niisama vana nagu õhtuma korda. Jälitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka sõdasid ära hoida. On rahva tahe vajaduse korral oma sõltumatust kaitsta. Seda on eesti rahvale. Aga ma ei taha seda ka tolleaegsed juhtkonnale ette heita sest probleemi, mida Eesti vabariigi juhtkond oli sunnitud lahendama oli raskemad probleemid. Ja lahendus, mille valis Eesti poliitiline juhtkond oli niisama vähe nagu lahendus, mille valisid suurte Euroopa riikide juhid Münchenis 1938. Või teised juhid Teheranis ja Jaltas. Teise maailmasõja. Sõltub meie kiidetud armastuse sõltumatu Eesti vabariigi saatus. Oma teise maailmasõjajärgse kuue põhiseadusliku aastaga. Me oleme saavutanud majanduses oma riigi ülesehituses ja ka kaitsejõudude ülesehituses ühte ja teist. Meid tuntakse maailmas täna paremini määramatult paremini kui enne teist maailmasõda. Meid tuntakse mitte ainult meie. Tuntakse ka Bosnia-Hertsegoviinas ja Liibanonis. Nad ei ole eesti lippu ja rooliku. Kõik üles ehitatud sellele soome graniidist vundamendile mille on kokku kandnud kirja ja veretilkhaaval. Meie soome poiss. Ka praegu kaitsejõudude ülesehitamises met toetume. Teie eeskujule. Teie ohvri meeleisa maandumisel. See lahendus, mille te leidsite teise maailmasõja rasketel aegadel kus rahvusvaheline õigus põgenes hirmunult mitmekordselt okupeeritud Eestis ja Lätis ja Leedus ja teistes riikides See oskus selles keerulises olukorras oma isamaale demokraatiale vabadusele truuks jääda on meile täna erakordselt tähtis, siis. Mul on hea meel, et kõik see, mida me oleme teinud ja mida me saame tegeleda ja mida me saame otsustama homme-ülehomme kõneleb sellest, et Soome kindralite ja siin viibivad Soome sõjakangelase kindral. Eeskuju kool, õpetussõna on teie eesti sõdurite verre läinud ja elavad teie loomingus. Ja teie eeskujus edasi. Meie noore kaitseväe koolitamisel meie noore kaitseväele eeskuju andmiseks. Härra kyll. Eesti on läbi aegade olnud Soome kõige lähemal. Me oleme läbi käinud isegi siis kui ajaloolased ei osanud Hoolimata väikesest keelte erinevusest me oleme Soome lahe vastaskallastel endale leidnud. Abikaasasid sõpru, eeskujusid, õpetajaid. Tartu Ülikooli. Esimesed audoktorid olid need, kes tulid Soomest. Teise maailmasõjaaegsed eesti parimad väejuhid oli soome mundrites. Ja see koostöö Eesti kaitseväe ja Soome relvajõudude vahel on täna omandanud ulatuse millele on raske leida sarnast Euroopas ja ka väljaspool Euroopat. Me oleme soomees siirast ja sügavat tänu. Ordenit täna lisanud maarjamaa ordeni, siis on see ainult väga tagasihoidlik sümboolne tänu selle eest, mida teie kõrgesse lugupeetud kindral ja mu kallis sõber olete eestile annud jaamate tikri madalale. Värske Maarjamaa Risti kavaler Adolf Eerik Ruut on sündinud üheksandal veebruaril 1905. Ta tegi talvesaja kaasa diviisi staabiülemana, sai raskesti haavata ja läks jälle tagasi rindele. Oma diviisi jätkusõja ajast pärit autasustamise ettepanekus iseloomustatakse teda kui suurepärast staabiohvitseri, kes aga ka esmaklassilise rügemendi ülemana on isiklikku julgust ilmutades pälvinud alluvate austuse ja lugupidamise. Karjala kannasel sõdisid tema rügemendiga kõrvu mõnda aega Eesti vabatahtlikud, meie soomepoisid. Nüüd siis oli neil võimalus imetleda 93 aastast veteran kindralit sütitava kõnemehena. Kahju olnuks kata kindrali sõnud tõlkega, pealegi kasutas tema mõtet aktuse avasõnas Raul Kuutma. Eesti riik on täna saavutanud mõningat edu diplomaatias majanduses. Kuid me ei tohi unustada, kus me asume ja mis meid võib ohustada. Seepärast on eriti kohased siil kindral ärriti raamatu kindraleid, testament, parafeeritud lõpusõnad. Eesti on jama. Ta on parim maa meile, eestlastele. Eesti on kaitsmist vääriv maa ja seda võib teha ainult eesti rahvas ise. Neile on aktsiifive maade Suomi jäist. Ühe laulu mis on kindral Adolf anruuti poolt avaldatud mõtete alusel kirjutanud laulu sõnad ja viisi Urbo Jokinen. Taastatud Eesti vabariigi ainsa uue teenetemärgina loodi 16. mail. 1995 Maarjamaa Risti orden mis määrati autasuks üldjuhul välismaalastele, kellel on teeneid Eesti vabariigi ees. Ordeni nime ja kujunduse idee pärineb president Lennart Merilt kunstiline vormistus Priit Roodeselt. Ordeni nimi viitab Eesti keskaegsele kiriklikule nimetusele. Kuna Rooma kirikule 13. sajandil võidetud uued valdused pühendati Neitsi Maarjale. Maarjamaa Risti orden on kuueklassiline hõlmates viis traditsioonilist põhiklassi ja ühe eriklassiketti. Kujunduse sümboolika viitab risti kuju valikul Teutooni ordule. Risti harude vahel on aga neitsi Maarja monogramm ja risti ülaharu kohal ning rinnatähe keskel. Eesti vapikilp. Loetu on pärit Hannes Walteri vastvalminud monograafiast Eesti teenetemärgid tegelikult paari aastakümne töö ning sellisena esimene ja ainus antud ainevallas. Teost neil päevil kaitseministeeriumis esitledes ütles autor Nii et kokkuvõttes ma loen oma raamatut pigem sissejuhatusele ja uurimisväärsete probleemide müstik majana kui kõigi vastuste andjana. Sellel raamatul praegusel hetkel ainulaadne käsiraamatu roll sest ta sisaldab umbes sajand kõik vaieldavaid dokumente kris reguleerivad tolereerimist kultuuri Eestis ja vajalik riigi teatajas ja puudest valmistatud aumärkide kandmise põhireegleid läheb vaja üha suuremal hulgal Eesti kodanike ja hetkel pole neid ka karantiinse esitatud moel. Peale kõnealuse raamatu. Et Eestil pole ristimist võimalikult laialt levitada onu raamatust põhjalik umbes 40 50 leheküljeline inglisekeelne kokkuvõte ja inflatsiooniprojektid on kahes keeles. Ja vastukajad eelreklaamile lubavad oletada ka arvestatavat rahvusvahelist. Meeldivaks üllatuseks oli heeringaid sisulise sukapaela ordu keeruliselt palvega saasta rahagressoriseerimisekspreti rannikuseltsi vaos. Mis on maailma kõige persperteerid publikatsiooni paine valgusel? Hannes Walteri sõnul oleks iga Eesti teenetemärk väärt omaette monograafiat. Sõduritundi sobiks ehk jätkata marsiga, mis on pühendatud ühele neist kotkarist. Selle viimasel ajal harva kuuldud marsi kirjutas esimese iseseisvuse päevil Gustav Ernesaks. Mängib sõjaeelne Tallinna garnisoni orkester. Vabariigi aastapäeva eel avati metsakalmistul mälestuskivi kindral Tõnissonile, kes oli esimese liigi esimese järgu vabadusristi ja esimese klassi kotkaristi kavaler. Aleksander Tõnisson tegi hiigeltöö esimese Eesti rahvuspolgu formeerimisel. Koondades revolutsiooni segaduses Venemaalt eesti sõdureid kodumaale, sai see aluseks vabadussõjaaegsele Eesti sõjaväele. Hindamatut on tema teened väejuhina Viru rindel. Vabadussõja kestel viimaste ägedate kaitse lahinguteni, mis tagasid Tartu rahu. Kindral Tõnisson, hilisem Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea mõrvati NKVD poolt 30. juunil 1941 ja tema viimne puhkepaik on teadmata. Mälestuskivi avamisel ütles kaitseväe vaimulik kapten Nõmmik. Mida ma aga tahan kõige rohkem täna toonitada on see, et kindral Tõnisson tões, et meie juured jäädavalt kadunud ja nagu öeldud, tema haud on teadmata. Ja tema mälestuskivi siin tuletab meile tema ja tema elutööd meelde. Ja just seda tema elutööd tahan ma siin täna toonitada, sest et üks asi, millega kindral Tõnissoni oma suure panuse Eesti rahvale pani, oli Eesti kaitseväe loomine ja selle juhtimine. Ma olen kindel, et need, kes omal ajal teda kasid, need arvasid, et sellega on ka kadunud kani kindral Tõnissoni kui ka teistegi Eesti riigimeeste elutöö. Agarad eksisid, nemad on kadunud, see kuulus ja võimas Nõukogude Liit on kadunud, aga meie seisame siin täna ja meil on taas Eesti riik. Meil on taas Eesti kaitsevägi ja. Kui me jalutame Emajõe kaldal Tartus, seal näeme ühte või teist osa tema elutööst ja ma olen ääretult tänulik, et meie rahval on alati olnud poegi ja tütreid, kes ei ole mitte kartnud anda oma kõige parimat. Ja ma olen ääretult tänulik ka taevasele isale, et nende elutöö vaatamata kõikidele raskustele, kõikidele vere valamisele ja kõikidele ohvritele on ja jääb püsima. Tallinna kaitseväe kalmistul rivistus 22. veebruaril auvahtkond. Vabadussõja juhtide mälestussambad taasavamisel osalesid kaitseminister Andrus Öövel, kaitseväe juhataja kindral Kert, diplomaatiline korpus. Pruse liikmed, kõrgemad sõjaväelased, vanad vabadusvõitlejad. Mälestussamba ajaloost, rääkis Eesti sõjahaudade hooldeliidu president Jaak Pihlak. 1938. aastal kui sellest kalmistust oli saanud juba rahvuslik pühamu valmis peavärav, mis ainukesena läbi Nõukogude okupatsiooni, säilis küll suurte kannatustega kuid on olemas. Siinsamas selle platsi peal kerkis 1933. aastal. Vabadussõja juhtide mälestussammas. Selle eellugu algab 1930. aastaga kui mõrvati Eesti esimene kindral. Kindralmajor Jaan Unt. Tema algseks puhkepaigaks sai siinsamas kõrval asuva mälestus ehise esine muruplats. Kaasvõitlejatel oli mõte teadvustada meie kindrali mälestus väärika monumendina. Selleks kuulutati välja võistlus ja 32. aastal alustati eeltöödega. Kavand, mille oli kujundanud Vabadusristi kavaler. Arhitekt Edgar Johan Kuusik. Sai 1933. aastal siiasamasse platsi peale. Veel 32. aasta suvel maeti siia. Teine kindral kindralmajor erg, põder. 1940. aastal kui nõukogude võim okupeeris Eesti vajus unustuse hõlma ka kalmistu. 1988. aastal ilmus Pärnus Eesti muinsuskaitseseltside kokkutulekul lagedale kindrali kindralite samba. Bareljeef. Hakkas idanema mõte. Taas. See samas võiks püsti saada ka siia või kuskile mujale. Mälestussamba taasavamisele järgnes sidepataljoni ruumes kaitseministeeriumi teeneteristide ja vabadus medalite kätteandmine mis on neil päevil toimunud mitmel pool Eestis. Selle aktiga tunnustajate nüüd siis ka riikliku institutsiooni tasandil teises maailmasõjas bolševismi vastu võitlusse läinud mehi, kes on ise kogu aeg oma võitlust pidanud, teiseks Eesti vabadussõjaks. Viiendal mail 1945 kuulas selle laululoojat üle julgeoleku rahvakomissariaadi vanemuurija vanemleitnant Sharov. Ja sõnastas kohe esimese küsimuse süüdistuse kujul. Teid süüdistatakse selles, et olles vaenulikult meelestatud nõukogude võimu ja punaarmee vastu jäite saksa sõjaväe poolt okupeeritud Eesti territooriumile. 1942. aastal astus Saksa sõjaväkke jõudes sama 42. aasta kevadel Volhovi rindele osutasite sõjaväe vels Krina abi saksa sõduritele ja ohvitseridele. Teenistuse ajal Saksa armees 1942.-st aastast 1944. aastani. Tegelesite propaganda ka nõukogude võimu ja punaarmee vastu, kutsudes sõdureid vapralt võitlema punaarmee vastu. Seega süüdistatakse teid Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahvide 58, üks A ja 58 10 järgi. Sõjatribunal otsustas septembris 1945 kirjeldatud süütegude ja ka ühe laulukesi eest saata Aimur murdi 10-ks aastaks vangilaagrisse. Täna 21 aastat tagasi suri mees, kes on jätnud meile selle laulu. Kui kellelgi on elu ja kodu karmil ahi, nii, Kaugel sinu ja loo. Olen võitlema. Oota kallime. Tasa. Sõupõld lõõtspill minda, oota kalli, ohhoo, tasa. Ta oli maa. Täis, kui kohtasin siin Jälle laulan masu. Oota kallime, oo tasa. Kaugel tervitan.