Täpselt kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte Viieteistkümnenda jaanuari sündmustest. Stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Riigikogu hakkab menetlema õiguskantsleri ettepanekut kodakondsuse seaduse muutmiseks. Õiguskantsleri ettepaneku kohaselt saaks lihtsustatud korras kodakondsust taotleda need, kelle õiguslik staatus jäi alaealisena määratlemata. Kirjastajad, kirjanikuna, raamatukoguhoidjad ja emakeeleõpetajad tegid ühisavalduse, milles avaldavad muret kultuuriminister Rein Langi avalduste pärast. Riigikogu kultuurikomisjon arutas aga olukorda rahvusraamatukogus, mis peab tänavu töötama miinuseelarvega. Otsustati ära oodata esimese kolme kuu tegelikult elektri ja küttekulud. Tallinnas pole kõikides müügipunktides saada transpordiühiskond parte ehk rohelisi kaarte. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et nädala teises pooles peaks neid juurde tulema. Tallinna teede olukorda uurinud teede tehnokeskuse hinnangul on pealinnas kehvas seisus teede remondiks karva 30 miljonit eurot. Ka Tartus on tarvis miljoneid eurosid, et peatada teede lagunemine. Pärnusse luuakse Koidula gümnaasiumi baasil riigigümnaasium estofiil tõlkija ja kirjanik Juhani Salokannel lõpetas Tammsaare teose tõde ja õigus viimase osa tõlkimise soome keelde. Edgar Savisaar esitles oma uut raamatut. Tõde Eestist. Savisaar kirjutab, et Lasnamäe tramm jäi olemata meie riigikogulaste kohtumiste pärast Tiibeti vaimse liidri dalai-laamaga. Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Igor Morozov sõlmis lepingu Poola meistrivõistlustel kolmandat kohta hoidva Varssavi Poloniaga. Lepingu pikkus on kaks aastat. Ilm on öösel pilves, sajab lund, kohati võib tuisata. Külma on üheksa kuni 13, kohati 15 kraadi. Homme on pilves selgimistega ilm, kohati vähest lund ja tuiskab. Külma on seitse kuni 12 kraadi. Riigikogu hakkab menetlema õiguskantsleri ettepanekut kodakondsusseaduse muutmiseks. Õiguskantsler tegi riigikogus ettepaneku muuta seadust nii, et lihtsustatud korras saaks kodakondsust taotleda ka need, kelle õiguslik staatus jäi alaealiselt määratlemata, jätkab Uku Toom. Riigikogu alustas täna, et õiguskantsleri ettepaneku arutamisega kodakondsusseaduse muutmise asjus ja Indrek Teder on leidnud taas augu kodakondsusseaduses ja nii suured peab seda vastuolus olevaks põhiseadusega. Aga kuulame, kuidas ta ise seda selgitas. Minu poole pöördus avaldusega noor inimene, kellel jäi elamisluba taotlemata. Tema vanem sai 90.-te aastate alguses eesti kodakondsuse ning tõenäoliselt eeldas, et laps omandas Eesti kodakondsuse koos temaga. Kui laps läks siis 16 aastaselt taotlema Eesti kodaniku passi, selgus, et tema otsus oli jäänud määratlemata. Tollane kodakondsus- ja migratsiooniamet teatas lapsevanemale, et seaduse kohaselt oli lapsi elanud Eestis seaduslikku alusetu ning seda aega ei saa kodakondsuse taotlemisel arvesse võtta. Olen seisukohal, et kirjeldatud asjaolusid arvestades on kodakondsuse seadus vastuolus põhiseaduse paragrahv 12 üks lõikest üks tuleneva võrdsuspõhiõigusega tuleb silmas pidada, et lapsel ei ole ju üldjuhul võimalik oma käitumisega tahtega mõjutada asjaolu, kas tema seaduslik esindaja taotleb ja pikendab talle õigeaegselt elamisluba. Indrek Teder ütles, et taoline probleem võib meil puudutada umbes viit sadat inimest, aga üldse oli meil eelmisel aastal 1520 alla viieteistaastast last, kelle kodakondsus oli määratlemata. Riigikogu leidis pärast lühikest arutelu üksmeelselt, et õiguskantsleril on õigus ja otsustas asuda kodakondsusseadust muutma. Sotsiaalminister Taavi Rõivas külastas täna Põhja-Eesti regionaalhaiglat ja haigla juhatusega räägiti erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse pöördumiste suurest arvust ja sellele lahenduste leidmisest. Rõivas märkis, ühel on õigus saada vajadusel vältimatut abi. Sellise abi eest on haiglal õigus patsiendilt võtta maksimaalselt viie eurost visiiditasu ehk üle selle EMO visiidi eest küsida. Samas ei välista see haigla võimalust pakkuda patsiendile tasulist eriarsti aega või soovitada tal pöörduda perearsti poole, juhul, kui EMO arsti hinnangul vältimatut abi vaja pole. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul soovib haigla tagada ja et temas läheks arstide tähelepanu maksimaalselt just kiiret abi vajavatele patsientidele. Kirjastuste Liit, Kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing, emakeeleõpetajate selts avaldasid ühisavalduses muret kultuuriminister Rein Langi avalduste pärast. Allakirjutanute hinnangul võivad need avaldused viia eestikeelsele kirjasõnale ja kultuurile kahjulike otsusteni. Kirjastajad, kirjanikud, raamatukoguhoidjad ja emakeeleõpetajad protesteerivad ministri avalduste vastu, milles ta peab tarbetuks raamatute käibemaksusoodustust ja leiab, et riik ei peaks toetama rahvaraamatukogusid, avaldas autorid märgivad, et põhiseadus kohustab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade ning vaba juurdepääsu informatsioonile igas vormis. Rahvusraamatukogu nõukogu kinnitas täna aasta eelarvepuudujäägiga ja olukorda arutas ka riigikogu kultuurikomisjon. Uku Toom räägib lähemalt. Negatiivne eelarve tähendab seda, et kusagilt tuleb tunduvalt kokku hoida elektri ja küttekulusid, tasumata jätta ei saa, palgad tuleb välja maksta, järelikult ei saa muretseda uusi raamatuid. Raamatu koguneb hädakella, kuid kes peab aitama? Kultuuriminister Rein Lang tuletab muidugi algatuseks meelde, et tema ei pea otseselt asjaga tegelema. Rahvusraamatukogu ei ole Kultuuriministeeriumi asutus, vaid on loodud eraldi seaduse alusel parlamendi raamatukoguna. Nii et ta ei ole siin vabariigi valitsusega Kultuuriministeeriumi võimkonna sugugi mitte tema üle teostab järelevalvet Rahvusraamatukogu nõukogu, aga nii kodanikuna ma avaldan natukene imestust, et kui viiakse läbi üks CO2 rahakest üks projekt, mille eesmärk on energia kokkuhoid ehk rohelise jalajälje vähendamine. Energia kokkuhoid omakorda tähendab äraseletatult ikkagi seda, et hoitakse kulusid kokku, et siis tullakse välja selle mõttega, et seoses kulude kokkuhoidmisega tuleb eelarvet suurendada jääb minule natukene arusaamatuks. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas toob välja tegelikult selle sama probleemi, millest rääkis äsja kultuuriminister ning lisab Noh, selge, et siin võib olla oma osa elektrihinna tõusul, aga siin on selline põhimõtteline vastuolu Klaas on nõus ka sellega, et tuleb ära oodata esimese kolme kuu reaalsed kulud ja siis asja arutada ja lahendusi otsida. Aga ta toob välja ka teise ja tegelikult põhilisema teema, et avalik-õiguslike institutsioonide eelarvete kujunemine on tegelikult ebaselge. Et kes ikkagi on siis näiteks antud juhul Rahvusraamatukogu partner eelarve kujunemise läbirääkimistel, kui ministrid räägivad läbi rahandusministriga oma vastutusala, haldusala eelarved, siis avalik-õiguslikud institutsioonid, kes on nii sõltumatud, et neil on omad seadused, ka Rahvusraamatukogu töötab ju omaenda seaduse alusel ja tõepoolest, kultuuriministril ei ole õigust rahvusraamatukogule Öelda, kuidas Rahvusraamatukogu peaks töötama, küll aga Rahvusraamatukogu tahab, et kultuuriminister aitaks teda eelarve kujundamisel ja sellepärast kultuurikomisjon pöördub Parlamendi põhiseaduskomisjoni poole et põhiseaduskomisjon analüüsiks kõikide avalik-õiguslike institutsioonide eelarve kujunemist reguleerivaid seadusi ja sätteid. Ja et saaks tulevikus seadustesse selgesõnaliselt kirja, kuidas avalik-õiguslike institutsioonide eelarve, Brave peab kujunema ning kuidas on siinse vastutus jaotatud. Tallinnas pole kõigil kõigis müügipunktides saada transpordi ühiskaarte ehk rohelisi kaarte. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo ütles, et lähiajal peaks kümneid tuhandeid kaarte müügivõrku juurde tulema. Olukorda uuris Siim Jõgis. Käesoleva nädala teises pooles peaks rohelisi kaarte Andres Harjo sõnul müügile tulema 50000 ning järgmisel nädalal veel 100000 juurde. Eelmise nädala seisuga oli neid müügil 30000 ning enamasti olid need Eesti Posti müügipunktides. Kuna müügipunkte oli algselt oli plaanitud 45 ja lõpuks on tänaseks on kujunenud kuskil alla 50 siis noh, selge on see, et ja kaarte telliti ju tegelikult 300 ata siis noh, keegi ei osanud ette aimata seda, et millised saavad ostma erinevate müügipunktide nii-öelda käibed kaartide jagamise osas sellega seoses oli tõepoolest selline ütleme siis logistiline kas nüüd viga või teadmatuse Rahvusringhäälingureporterid käisid Tallinna bussijaamas ning Balti jaamas uurimas, kas seal on rohelisi kaarte müügil. Selgus, et Tallinna bussijaama R-kioskites on rohelised kaardid müügil, kuid vahepeal oli nädalane paus, kui neid saadaval ei olnud. Tallinna bussijaamas käis Mihkel Tamm ning küsimustele vastas bussijaama juhatuse liige Sigrid Arus. Me ise küll ei müü neid rohelisi kaartega, müüb rohelisi kaarte meie juures tööta värgi osk ja kui nüüd tuleb keegi ja soovib seda rohelist kaarti, siis me saadame tärgiovski seda ostma, aga samas info selle kohta ja mis see on, kuidas see toimib. See on meie käest ka olemas, et füüsiliselt me seda ei müü, aga me anname kõik infot, kust inimene saab ja kuidas see toimib. Balti jaamas käis Siim Jõgis ning vestles jalakäijatega sealsetes R-kioskites. Rohelisi kaarte täna saadaval ei olnud. Kuidas teie Tallinnas liiklejate bussidega ja trollidega, kas teil on olemas roheline kaart, mida on vaja, et sõita on olemas, kuidas ta selle endale hankisid? Paistvalt päris tavaliselt sidejaoskonnas, nagu need on viimasel ajal olnud probleeme sellega, et need ei tule enam müüa. Kas te olete ka sellega kokku puutunud? Mina hankisin omale aasta lõpus, minul ei olnud üldse mingisugust probleemi ja praegu ei ole ka probleemi, üleminekuperiood on märtsikuu lõpuni, nii et kellel ei ole rohelist ka, et ootab ära, kuni uus partii tuleb ja. Kui tihti te Tallinnas ühistransporti kasutate? No siis, kui maalt tulen linna, siis kasutan muidu ma olen ikka linnamees, aga pensionäri elan maal, kas teil on see roheline kaart olemas ja on, kuidas te selle saite? Mina sain är kioskist Balti jaamast ega ei olnud probleeme selle ostmisega, et oleks puudu tulnud? Ei olnud siis ei olnud, see on üks, kolm nädalat tagasi. Aga kui tihti te Tallinna ühistransporti kasutate? Selles mõttes päevas korra, ma sõidan trammiga, aga see ongi nagu kõik, et ma bussidega väga harva kuskil teistes linnajagudes väljend, et tal ei ole seda rohelist kaarti vajagi. Ei, ei ole, ei ole proovinud seda otsida, kuskilt osta, tegelikult mitte. Ma ei ole Tallinna elanik, et ma olen Rakvere elanik ja üliõpilane, ma leian, et ID-kaardisüsteem nagu minu jaoks kõige mugavam Tallinna teede olukorda uurinud teede tehnokeskuse hinnangul on pealinnas ainuüksi kehvas seisus magistraale kõrvaltänavate remondiks tarvis 30 miljonit eurot. Ka Tartus on vaja miljoneid eurosid, et peatada teede lagunemine. Mirko ojakivi jätkab. Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et teede tehnokeskuse aktsiaselts mõõtis ja uuris Tallinna kommunaalameti tellimusel pea sadat pealinna suuremat ja väiksemat tänavat. Muuhulgas selgus, et pea viiendik uuritud magistraaljaotus tänavatest, mis on põhitänavate järel tähtsuselt järgmised, pole nõuetele vastava kandevõimega. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres pool ütles, et Tartul pole sarnast uuringut ette näidata, aga tõenäoliselt pole olukord Tartus oluliselt parem. Andres pool. Et see, et tänavaid on vaja rekonstrueerida ja neid on moeuuendada, see on paratamatu ja, ja, ja see on kallis teedi alati mingisuguse aegadega jooksul parandama, et siin ei ole tegelikult midagi eriskummalist asfaldikiht, on, see võtab esimesele ratta ja inimeste jaoks on asfalt, on oluline, on, tegelikult see asfalt ei kuluks ja tee ei vajuks rööpasse, on tegelikult need alumised, konstruktsioonide kaalulised. Pooli sõnul on kõige kehvemas seisus praegu Tartus Turu ringtee tänav Tartu vangla lähedal Jaama tänav Raatuse Puiestee tänava lõigus ning kastani tänav Riia Võru tänava vahel. Need teelõigud plaanitakse ka sel aastal korda teha. Rahaliselt. Kõige kulukam oleks aga tartus sildade taastamine, seda nii ülekatete kui ka kandevõime osas. Andres Pooli sõnul võiks sildade täielikuks rekonstrueerimiseks vaja olla suurusjärgus 10 miljonit eurot. Tegelikult ei ole seda kümmet miljonit Tartavastiga vaja otsekohe ja, ja tegelikult nii kõigi asjade puhul oluline järjepidevus, et iga aasta isegi kuskil tehase, et ei ole tegelikult selline, et nüüd üks aasta teeme ära ja siis on rahu majas, et tegelikult on see järjepidevus. See summa ei peagi olema 10 miljonit, see võib olla väiksem, aga kui ta tuleb iga aasta ja seda tehakse niimoodi, hoitakse tegelikult kõige paremini asja korras. Samas Pärnu teede tänavate olukorrast rääkides pole põhjust rääkida murelikest toonides. Pärnu veejuhataja Garri Suuk ütles Ester Vilgats sile, et Pärnus on tänavate korda tegemisel suureks abiks olnud veemajandusprojekt, mille käigus uuendati peaaegu kogu linna vee- ja kanalisatsioonitorustik ning tehti sellega seoses kordaga tänavad. Karrisuk. Teeme nendes piirkondades, kus täna torusid maha pannakse, torutööde järgselt ka taastamistöid ja nende taastumist. Tööde maht on kokku ligi 400000 ruutmeetrit üle räämal, aga ka eriti suures osas kesklinnas ja rannapiirkonnas on tänavat tehtud korda ja saavad selle aasta lõpuks korda. Mirko Ojakivi, Tartu. Pärnusse luuakse Koidula gümnaasiumi baasil riigigümnaasium. Linnapea Toomas Kivimägi ütles, et ta on kutsutud reedeks Tartusse haridus ja teadusministeeriumisse vastavat lepingut allkirjastama. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Veel nädala eest pannud selles, et Pärnu riigigümnaasiumi saab veel suurt kindlust. Nimelt olid linn ning haridus ja teadusministeeriumi eri meelt Koidula gümnaasiumi ujula ja spordikompleksi tulevases kuuluvuses. Linnapea Toomas Kivimägi. Kuna tänane Pärnu Koidula Gümnaasium sisaldab endas ühe kompleksina kaanispordis paali pallimängudesaalina kui ka ujulat, siis meie esimene pakkumine riigile oli see, et riik võtaks, mõlemad võtaks nii spordisaali kui ka ujula, muuhulgas aga nüüd läbirääkimise tulemusena ministriga me jõudsime nagu sellisele kompromissile, et ujula jääb siis Pärnu linnale poolest sisulised asjaolud seda kindlasti tingivad, kuna tegelikult ujula põhifunktsioon on ikkagi ujumise algõpetuse andmine ühelt poolt ja teiselt poolt ka siis spordiklubide ja spordikooli treeningtundide läbiviimine, mis noh, ütleme, et 95 protsenti on ikkagi nii-öelda Pärnu linna tegevusvaldkonna osa ehk nii-öelda põhistada kujulate gümnaasiumiastme juurde on nagu natukene keeruline. Aga teiselt poolt selle tulemusena me saime ikkagi sellise kokkuleppe, et riik on valmis kindlasti aktsepteerima spordisaali nii-öelda riigigümnaasiumi juures. Ja siin ma jälle ütlen teistpidi, et, et nii-öelda teha seitsme paralleeliga riigigümnaasium ja mitte omada nagu võimlat ka see oleks minu jaoks selle teistpidi väga arusaamatu, nii et ma arvan, et see kompromiss sai väga sellise õiglase koha peale paika pandud ja rohkem Esialgu arvati, et otsus Koidula gümnaasiumi kohta tuleb ehk alles märtsis. Täna tuli uudis, et linnapea on oodatud juba sel nädalal haridus- ja teadusministeeriumisse lepingut allkirjastama. Toomas Kivimägi. 21.-ks jaanuariks vastavalt gümnaasiumivõrgust tikku korrastamise meetmele tuleb esitada vastavad taotlused ja siin vastavalt nüüd ministri eelmise aasta lõpukirjale tõesti on vaja nagu mõningast selgust selles mõttes, kes nii-öelda on võimaliku omafinantseeringuga, tead, kas selleks on siis kohalik omavalitsus, juhul kui me räägiksime munitsipaalgümnaasiumi loomisest või selle Katjaks on siis riik nagu ta on seda ise pakkunud, aga seda siis loomulikult juhul kui nii-öelda tegemist on riigigümnaasiumiga. Ja tõepoolest, verivärske uudisena ongi see, et et paluti broneerida aeg reedeks sõita Tartusse ja see ei puuduta mitte üksnes Pärnu linna, vaid mõned oma on veel sinna kutsutud, kus siis tõepoolest ongi kavandatud selle koostööleppe allakirjutamine, nii et see on väga selge samm selle konkretiseerimise suunas ja mis näitab, et, et riigil tõepoolest on väga selge soov ja tahe ikkagi riigigümnaasiume Eestis luua. Ester Vilgats, Pärnu, Pakistani peaministri nõunik kinnitas uudisteagentuurile Reuters, et Pakistani ülemkohus ja sõjavägi tegutsevad valitsuse kukutamiseks. Pakistani ülemkohus väljastas ka korralduse võtta peaminister Ratched Pervez Ashraf korruptsioonisüüdistuse tõttu vahi alla. Peaministrit süüdistatakse selles, et ta võttis kolme aasta eest altkäemaksu vee ja energeetikaministri ametis. ÜRO andmetel on mailis käivate lahingute eest põgenenud vähemalt 150000 inimest sedasi riikidesse. Riigis endas on kodud maha jätnud veel 230000. ÜRO toiduabiprogrammidega rattal on pagulastele toiduabiks vaja täiendavat 100 miljonit eurot. Prantsusmaa teatas, et saadab valitseja valitsusvägedele appi 2500 sõdurit. Peale selle on riiki oodata veel ÜRO mandaadil toimivaid rahuvägesid, kuhu kuuluvad sõdurid naabermaadest ja teistest Aafrika riikidest. Saksa valitsus langetas järgmise aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt ühelt protsendilt null koma neljale. 2011. aastal kasvas Saksa majandus kolm protsenti ja mullu 0,7 protsenti. Suri jaapani kino, üks legendaarsemaid esindaja, Nagysoughima jaapani uue laine märkimisväärsemaid nimesid suri kaheksakümneaastaselt kopsupõletikust tingitud tõsistustesse. Oshim alustas kriitiku ja stsenaristina rahvusvaheliselt tuntuks saidafilmidega Tunnete impeerium ja häid jõule mister Loorents. Estofiil tõlkija, kirjanik Juhani Salokannel lõpetas Tammsaare teose tõde ja õigus viimase osa tõlkimise soome keelde. Kai Vare tegi temaga intervjuu. Tõde ja õigus on varem osaliselt soome keeles ilmunud, aga sellest on palju aega möödas. Juhani Salokannel leiab, et tervikliku tõlke puudumine on olnud suur puudujääk. 80 aastat tagasi Pintaloogiast avaldati esimene ja viimane osa, see tõlge oli vananenud juba aastakümneid. Juhani Salokannel tunnistas, et nooremas eas ei olnud ta Tammsaare tõest ja õigusest sugugi vaimustatud. Pärast läks aastad omavale juba kindel huvi eesti kirjanduse vastu ebamäärane, liiga pikad seletused, arutale juttu ja nii edasi, igav, aga kui sa süüvinud mingisugusesse asjasse see huvi hakkab tekkima ja nüüd ma olen täiesti suur-suur, tänu saare fänn. Sügisel sain oma tõlkijad Tammsaare viiendast viimasest osast valmis ja nüüd olen teinud järeldusena. Igas osas on minu järelsõna, saame lugejale, kus ma selgitan Eesti olusid ja kõike, kuigi seda tausta, mis on, mis on vaja, et aru saadab ja just teele panemist viimase punkti sellele viimase osa järelsõnale. Juhani Salokannel soovitab ka eestlastel tõde ja õigus ikka ja jälle kätte võtta. Kuigi uuemad tõlgendused teel kirjandusteadlaste hulgas on just niimoodi, et Tammsaaret kirjeldatakse eksistentsi realismi terminite kaudu tema kirjeldab inimese kõige sügavamaid asju ja nad ju ei ole ikkagi, nagu, nagu ühiskonnas ühiskonna konfliktidesse. Mina sain, vaid nad on inimese eksistentsi rahalised probleemid. Kuidas me oleme üksinda jumala ees või, või tühjuse ees mõtleb, arutab inimese saatuste inimese võimalusi väga sügaval tasemel ja väga mitmekülgselt. Ja Tammsaare võlu on just selles, et, et iga kord, kui sa võtad mingisugused Joikese osa uuesti ja saab sellest ka uusi aspekte leida. That's soovitan, armsad Eesti kuulajad, see igav raamat, mida te seal koolipõlves püüdsite lugeda. Võtke see uuesti esile ja lugege. Ja enne spordiuudiseid ühest raamatust veel Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea ametis olev Edgar Savisaar esitles nimelt oma uut raamatut. Esitlusel käis Mihkel Tamm. Tallinna linnapea värskeim teos kannab nime tõde Eestist. Tegemist on raamatutriloogia esimese osaga, mille tiraaž on 6500 eksemplari. Raamat pakkus ohtralt kõneainet juba enne ilmumist. Enim tähelepanu on pälvinud Savisaare väited, et Lasnamäe trammiliini ehituse nurjas Eesti poliitikute kohtumine dalai-laamaga ning Eerik-Niiles Kross Herman simman, partnerid. Minu jaoks on natuke kurb on see, et Eesti poliitikud nii vähe kirjutava Savisaare raamat trükiti majanduslikel põhjustel Hongkongis ning see ilmub nii inglise kui ka vene keeles. Spordisündmustest nüüd ülevaate Taavi Libe. Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Igor Morozov sõlmis lepingu Poola meistrivõistlustel kolmandat kohta hoidva Varssavi polooniaga. Lepingu pikkus on kaks aastat, kuid klubil on õigus seda veel poole aasta võrra pikendada. Ühtlasi sai Morozovi kolmas Eesti koondislane Poola liigas. Krakowi Wisla väravat kaitseb Sergei Pareiko ja seitsini Bogoonis mängib poolkaitsja Sergei Mošnikov. Hetkel viibib 23 aastane endine Tallinna Levadia mängija polooniaga treeninglaagris. Ta loodab esimestest liiga mängudest kuuluda meeskonna põhikoosseisu. Igor Morozov. Mis klubi eesmärgid on algaval hooajal? USA meedia andmetel kinnitas endine tipprattur Lance Armstrong intervjuu saatejuhile Oprah Winfrey'le, et kasutas karjääri vältel dopingut. Intervjuu, mis väidetavalt kestis kaks ja pool tundi, läheb Winfrey saates eetrisse Eesti aja järgi ööl vastu reedet. Uudisteagentuuri AP allikate kohaselt tunnistas Armstrong seal oma patuse minevikku üles. Täpsemaid üksikasju veel avaldatud pole. Karjääri jooksul seitsmel korral Prantsusmaa velotuuri võitnud Armstrongilt võeti läinud aastal kõik tiitlid ära. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääsesid maailma teine ja kolmas reket, Roger Federer ja Andy Harry avaringist kindlalt edasi. Federer mängis kolmes setis üle prantsuse penoa peree ning Marri oli samuti kolmes setis parem hollandlasest Robin Haasest. Naiste turniiril kaotas seitsmenda asetusega itaallanna Saara Iraani kahes setis hispaanlanna Carla Suarez Carole ja 12. asetusega venelanna Nadja Petrova kaotas kahes setis 42 aastasele jaapanlanna läkimico date Krummile. Kristjan Kanguri koduklubi Siena motepaski kaotas Itaalia korvpalli meistrivõistlustel võõrsil 66 96 Sossari meeskonnale 22 minutit mänginud Kangurile arvele jäi kaheksa punkti. Siena langes turniiritabelis 11 võidu ja nelja kaotusega jagama kolmandat ja neljandat kohta Sossarion 12 võidu ja kolme kaotusega teine. Tabelit juhib Janar Taltsi kodumeeskond varesed. Sibeerjo 13 võidu ja kahe kaotusega. Ilmast räägib nüüd maile Meius, palun. Tere õhtust madalrõhulohk liigub koos sajupilvedega aeglaselt üle Eesti ida-kirde suunas ning katab suurema osa Vabariigist puhta lumekihiga. Päeval hakkab Soome ja Skandinaavia kohal tugevnema aga külm kõrgrõhkkond ja seetõttu saju võimalus väheneb Eestis. Samas tuul tugevneb veidi, kuna samaaegselt kõrgrõhkkonnaga üritab Läänemere ääres võimule pääseda. Balkanimaade kohal süveneb madalrõhkkond. Eeloleval ööl tuleb Eestis pilves ilm, sajab lund, kohati võib veidi tuisata. Hommikuks sajuhood harvenevad. Puhub idakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Temperatuur on miinus üheksa kuni miinus 13, kohati miinus 15 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja tuiskab. Puhub ida ja kirdetuul kuus kuni 11, põhjarannikul kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus seitse kuni miinus 12, saartel miinus kolm kuni miinus kuus kraadi. Kahel järgneval ööpäeval püsib karge talveilm, pilved hõrenevad, tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur langeb järk-järgult. Aitäh, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.