Osfalt Talmet õppis lendama Eesti sõjaväelennu. Koolis kas mäletate või teate, missugused olid Eesti sõjalennuki eraldusmärgid? Kui ei, ei olegi etteheitmist, sest Eesti oma lennuväeiga oli lühike. Valgeid kolmnurki võis näha lennuki tiibadel 1940. aasta suveni. Siis ilmusid punased viisnurgad järel Saksa Luftwaffe valge kandiga, mustad ristid. Kui teisi tähiseid kandnud lennukeid, on piloteerinud ka Eesti lennukooli kasvandikud. Kasama kursuse poisid, ka sõbrad. Üks ühel, teine teisel pool rindejoont. Aga ajal, mil Oswald Talmed kandideeris lennukooli, oli see alles tundmatu tulevik. Kes registreerisid ennast kandidaadiks nii, et kutsuti komisjoni arstlikku komisjoni ja arstlik komisjon vaatas nende tervise põhjalikult läbi. Terve päev oli arstlik komisjon ühel grupil tõendiks seal. Esimene, kõige tähtsam sõel, kõige ehtsam sõel ja ja lendamine hakkas siis nii, et teoreetiliste ainetega Päeval oli lend ja õhtupoolik, teoreetilised tunnid, ehk vastupidi, hommikul teoreetilised tunnid ja õhtul jälle lend, silm olid missugusele lennukite, tegite oma elu esimese lennu agroviissada neli ärv, mis me lendasid seal oli kas järgmine aste oli vigurlend ja siis pidi juba soolost käinud olema, teatud tundide arv pidid lennanud olema, siis hakati õpetama vigurlendu. Või sel ajal nimelt vigurlendu ja pärast nimetatud kunst lendu. No ma ei tea, see õigem on. Ja need olid sõlm, ületiiva pöörang, keeris ja pööris, need olid ainult, mis seab, meile õpetati, ainult sõlm tuli teha tagurpidi sõlme saab teha ka edaspidi, aga seda meeli õpetatud sellepärast et see on õpilasel väga raske teha, kuna ta surub istmest välja. Tsentrifugaaljõul viskab välja, aga tagurpidi ees surub istmesse sisse ja, ja nii et ta hädaohtu ei ole nii palju. Aga pärast me tegime ka veel teistmoodi edaspidi sõlme. Kas lennukooliajal oli juba spetsialiseerumine? Või jagunemine hävituslendurite, eks luurelenduritega arvatavasti need instruktorid ise leidsid, milleks on keegi sobivam, näiteks mõni mees oli kiirema reaktsiooni reaktsiooniga ja, ja teine oli aeglasem ja siis need jagati ära, kes said hävitajate peale püstol buldogi peale ja kes said siis nende Auckerahardi peale, kas Molik tsehhi lennukid ja nendel Moliku peal olid? Väga, oli väga aeglane lennuka ja sinna läks ikka ka neli meest. Rakvere läks, mina läksin Rakveresse autonaarti peale, sinna läks neli meest Tallinnasse neli meest ja merelennusalka, ta läks kah kolm meest, praktika siis praktikale ja ja see kestis seitse kuud ja mina olin tegelikult reservlendurite kursusel. Et igasuguse divisjoni võeti vähemalt üks mees jäeti teenima, alluvad esile, tõin üle ajateenijana, aga teised läksid kõik reservis. Divinule oli kolm, nii et kolm meedia sain endale. Ja minul ei olnud õnne, mina läheksin reservi, aga mind kutsuti varsti kohe tagasi. Harju töökotta tööle ja üldijat. Kui me vaatame, mis saab ja siis õugaids ülemalt tuli mulle kiri. Kui te tahate lenduriks saada, siis mingi aspirandikursusele ja üks aasta aspirandi kursusel lõpetasin selle ära, siis jäeti mind Portugali aspirandina lennuväkke, siis oli täitsa lennuväe vorm juba kõik, nii kui ikka. Ja kaks aastat sportupi aspirant ja siis läksin jälle sõjakooli Obisate klassi võistluseksamiga, muidugi seal oli mereväeklass suurtega klass ja, ja jalaväeklass, aga lennuväelased jäävad natuke klassis, teised olid oma erialaklassides lennuasjandusest räägitud üldse, see oli puht jalaväeohvitseri väljaõpe Tondil olles. Aga see eriala, mis meil oli, meil, meil oli lubatud seal Tondil olles teatud aeg pühapäeviti ja laupäeviti tõkke peal käisime veel lendamas. Et muidu ei ära unustada aastat soike seal olla ja olite ikka suunaga lennuväkke ikka. Nii et kui ma lõpetasin kohe, suunati lendurite tagasi samasse samasse divisjoni, kus ta ennem ringides selle Rakvere triglütseriidide sinna jah, millal on Rakveredivisjonis, kas Eesti vabariik seal oli õhuruum lenduril täiesti vaba aega, mingeid piiranguid ei olnud, selliseid tsoone või alasid, kuhu ei tohtinud lennata igale poole, igale poole võiks minna, kus käsk anti. Sobitsena läksime. Käsud anti kirjalikult ja näidati käsku, aga pandi kohe kaustale. Käsk. Kaustast võis kontrollida, et kui kaugele on see areng juba läinud. Missugused asjad, haridused on tehtud. Kas vahest oli ka kõrvale kaldumas, ütlevad näiteks, läksid seal oma kodukoha muidu katuste kohale või ja seda ei tohtinud teha, aga minagi käisin mitu korda, minu kodu on? Et tule tule minu maja kohta ka ikka. Aga muidugi ei vaadanud, ainult maanduda ei saanud, ei ole vastava sobivat kohta ja põllud on pehmed ja künklised ja vili on maas ja kõik see on hädaohtlik. Kas teie ajal tuli ette hädamaandumisel? Jah, ka mina olen, tegin ühe mäda maandumise Rakvere vallimäele, mis on ebasobiv? Land lendamiseks maandumiseks. Tuletab täpsemalt meelde, mis juhtus. Ma lendasin selle ühe õppi lennukiga Pravilendali ja ma olin juba teenistusse ja mootoritsuses järsku ei töötanud täna ja ma pidin maanduma, kusagile minna ei olnud, kui kõrgelt te olite? Volinikuks paarsada meetrit kõrgemal, kui ta mõõtan üles ütles ja siis ma ei saanud enam Ardrumil tagasi harjutada, ei ole kuigi palju paarsada meetrit ja aga selle aerodroomi peale ei oleks jõudnud ära ja leidsin, et ainuke vaba koht on Vallimägi ja seal niukse pool kallaku peal ja maandusin sinna ja õnnelikult õnnelikult jah, vihlex ka lennuki terveks ja ainult motonistid tulid kohale ja parandasid ära ja siis tuli uuesti tõusta küll sealsamas jälle. Riskantne, sest ta ei ole siledal vallimägi, on niuksed, lainet vihmuline, nii et lennuk hakkas nii minemine, vaikaga, libasaid õhku, siis oli, siis oli kõik korras. Lendasin tagasi aerodroomile ja siis muidugi oma ülemusele salga ülemale tuli ütelda, mis juhtus. Aga ega sellest suurt numbrit ei tehtud, sest niukseid asju juhtus ikka. Üks hädamaandumine oli mul hiljem veel kolme lennukivärk, tulime maanduma ja salga ülem, lenda sees, me tegime rivilendu. Ja tema ütles, et maandume kõik üksteise järgi tema kõige esimesena siis teine ja siis kannas, mina olin kolmas. Aga salgaülemal läks lennuk kusagilt käest ära ja keeras teisele ette. Miks teisend lennukit, nii et nad pidid mitte ükse sabas, vaid igavene natuke väed ja teisel ette teine iras minule ette ja mina olin nii madalas juba, et, et mitte temale otsa tõmbamine, pidin ka kallutama, et ma saatsin tast mööda, aga selle kallutamisega kaotab. Tõmb vastu maad, tellik puruks, viskas uuesti üles, kus 15 meetrit ja siis teinekord vastu maad, mis märk see oli, mille ankur hard, lennuk sai kannatada lennuki, jah, tal olid iilikule täitsa puru, muud ei olnud, propelleriga oli puru. Vastu maad läks, minu käsi oli juhise küljes ja, ja nii kui ta vastu maad läksime, käsi läks edasi, väänas siit liikmest välja, niiet Lipendasin täitsa. Ja ees on lahtine masin, niisugune polsterdatud ääre, pea läks edasi ja polstavad hääl tuli siia lõue alumise õlue huule alla ja rebis üles hambad lõikasid siit läbi ja praegult arenesid harijadki. Ja ma hambad solid suust lahti, siis tuli haiglasse sõit. Käisin jah, muidugi Andalantsis seal ja, ja vaadati, et hambad küll nad ära paranevad, ütles arst ja kaks või kolm päeva hiljem nad panid mulle hammaste peale traadi siit üle ja alguses hammastele ka. Ja see hoidis. Ma ei tea, kui tasandite hammaste vahelt sisse panid, niiet hoidsid hambad kohal ja ma nädal aega ei tohtinud midagi süüa, ainult puljongit sõin. Ja, ja siis, kui selle ajaga juba Kassari tila kinni olidki kinni, aga tagajärg oli see, et hambad hakkasid murduma, praod olid sees ja ikka hiljem ikka üks hammas ja teine hammas ja kolmas hammas murdus. No siis oli muidugi väike lendamise vahega. Nii kaua, kui ma haige olin, ainult ma arvan, et nädal kaks muidugi iga päev meil oli ikka lennuharjutused ülelennud Tartu ja Tallinna ja kõik niisugused ja Oriorteerimis lennud ja anti mingisugused kolm punktist või neli punktivat ajaliselt pead arvestama välja, kui kaua seal lendad sinna sealt ära, mis kellad sa sinna jõuad, tagasitulek, kas kalkulatsioon? Õige, kas te lendasite ka piirirajoonist seal Narva jõel Peipsi koha ja nii edasi, siis muidugi, kui ma olin juba lennuväest tagasi, siis erilised ülesanded anti Narva juures pildistamiseks. Terve see Narva-tagune, isegi kõik kunin Peipsini välja tuli pildistada, kuni riigipiirini üle ei, üle ei lennanud, aga me saime üle riigipiiri Venemaa sisse pildistada isegi veel. Nii et kui sa Narva jõekohas olid, siis sa said pildistada just vaat otse pildistada, see on nagu kaardistamine ant, aga pildistasime nende nüüd 45 või 30 kraadi all, suurem osa 45 kraadi all. Selge, muidu, kui sa otse alla ja otse alla oli, ei olnud meile lennukit, nii et sa pidid üle istme ääre seal otsakil olema ja pildistama aparaadiga suuraparaat käes kukub. Ta pidi kahe mehega seda tööd tegema üks lendasi, teine Vaturateeris jahtica. Ja need läksid kõik arhiivis. 38 39. Aja tärial peaksime. Viimane, viimane aeg, kui see enne, kui venelased sisse tulid, oli ikka väga tihedalt Narva taguseid lendusid ja kõik, me kontrollisime isegi nii palju binoklitega ja fotograafi fotodega, tihti ka Venemaal liikumist, sest ei, teatud, mis tulemas on, oli vaja silma peal hoida. Ja väga tihti iga päev käisid lennukid seal Narva taga ikka, mis meeleolud valitsesid meeste hulgas? No kõik olid ärevil, ei tea, mis tulemas on. Baaside ajal mina olin sõjakoolis just ja meil käis ikka õppus edasi, aga siis, kui juba see ülevõtmine oli ja kui meetodilt välja löödi, vaat siis oli ärev aeg, siis siis olid nii, et mehed peitsid, relvasid, sest me olime Pärnu maantee 82 koolimajas pandi sinna ja sinna tulid igasugused inimesed sisse ja ikka relvad võtsid püssid kõik ära, aga mehed olid kavalad, panid õiged püssid madratsid alla ja õppepüssid, kus salatisse puuritud panid sinna läks ja need tulid ja võtsid kätte ja käisid seal ristidega. Ja meil ei läinud lahinguks, Raua tänav algkoolis läks lahinguks, isegi vaat kui ma sõjakooli lõpetasin, läksin kohe Rakveresse, aga siis olid venelasi juba sees. Ja natuke aega sain Rakveres olla, toodi meid ära Tallinna aga siis oli ka lendamise keeld, siis olid lendamisest täitsa keelte jahiga, kusagil ei tohtinud lennata. Ja alles siis, kui meid vidi edelasse ja meil Jägala tagavara kogu lennuvägi oli koondatud sinna esiRelvele jahtida ja vaat seal ei tohtinud lennata algul aga siis anti luba lennata, aga ainult teatud rajoonis kõrgusel ei tohtinud liiga kõrgele minna, ei tohtinud liig kaugele minna. Nende venelaste poolt määratud harjutused, mis tegema, nemad tahtsid rohkem orienteerumislendu, ikka. Et peab käima, mis on orienteerunud viis kuni 10 kilomeetrit, mingi orienteerumine aga pidi käima ja siis tulistamine maapealsed märker lennuki pealt pandi rabasse märgid ülesse ja, ja siis tulistasime neid. Kas lennukid lendasid ikka Eesti eraldusmärkide all, alguses olid Eesti eraldusmärgid, aga pärast märgiti kõik viisnurga peale. Vene lennukeid ei olnudki seal endisi lennukid olid jagalas ja pärast oli kõigil niisurdad pea liba. Mis sellest eesti lennupargist sai? Minu teades osa lennukeid, viidi ära Venemaale ja osa hävitati, jagalas lihtsalt hävitati ära, sest nemad ei suutnud teda ära viia, sakslane oli tulemas ja ma olen kuulnud nii, aga ma kindlasti ei tea seda, sest meie põgenesime rajooni ägalast veel ja see oli teadlik ja nemad ei saanudki enam neid mehi kokku, kes lennukid ära viiksid. Venelased tulid, hakkasite lennukeid ära viima, põletad mootorid sisse ja üpris lendasite. Missugune oli siis Eesti lennuväe lõpp, nii nagu teie seda mäletada, et kui võtta selle, et venelased tulid sisse, siis olid neil lihtsalt hirmuäratav, mis saab tehtud kõik, ega me ei tohtinud midagi teha, ei tohtinud sõnagi rääkida. Ja meie oma meestest olid need, kes läksid. Olid nii ägedad mehed lubasid igaühe maha lastega sillaks, jätk, haldumil tulemisega ja ja me lihtsalt ei teinudki mitte midagi. Seal oli meil Antarrodrumil ja, ja ootasime, mis edasi saab. Ja siis tuligi see põgenemine teadvusele, kui taheti meid Venemaale viia, meie peatume siin ära siis veoautoga veoautoga ja teine grupp, kes maha jäi, Need autod pidid tulema teise grupile järgi veel. Sest kõiki selle esimese korraga ei saanud IIA ära. Aga need teine grupid olid varem ei räägitud, nii kui meie ära läksime, teised grupp võttis oma kohvrid ja läksid üle jõe, nad elasid paljud seal erakorterites yle jõe ja silla peal oli vene sõdur, ei teadnud ka, mis teha ja lasi kõik, meie tulijad peaksid minema. Korvis mehed tulevad jah ja krohvid käes. Tead siis algas mõneks ajaks metsavennaelu ja siis mina, minu grupis oli 23 meest ja teises grupis oli 19 meest. Ja meie grupist langes lahingus venelastega kolm meest, aga teisest grupist ei langenud mitte ühtegi, neil ei olnud lahingud, aga meil oli lahing. Meid piirati sisse. Koitjärve külakomissar oli ära andnud meid ja nad piirasid meid kolmest küljest sisse ja see oli vist 13. juulil nelikümmendüks. Aga koitjärve omapoolse äärena ketsid lahti, sest see oli raba, aga nii mehed, justkui nad vahipost tuli, teatas meile, kes meie oma mehed olid, taipasid, et venelased tulevad, siis läksime kõik ära ja keerasime kohe paremale rada peale. Aga mina ja kaks sõpra rumalat läksime otse edasi, meie jäime natuke hiljem, hakkasime, ei näinud, teised Ra keerasid, jäime kolmekesi arendusesse. Haarang kestis kolm tundi vee peale ja Läksime edasi, saime tuld. Keerasime paremale, saime juba tuld, Siipot jälle tulla ja siis läksime sinna teiselt poolt, Rannar Raba politsei oli kinni pandud juba kusagil joosta ei ole, kolm tundi nii. Ja siis üks mees sai, leitnant tirts sai kuuli põlve, tema kukkus maha, aga me ei saanud kuidagi aidata, sest ta ise olime tule all kogu aeg. Ja siis me jäime kahekesi järgi veel ja teine mees oli minust pikem ja kiirema jalaga tema sihi hüpates. Ja nii kui ta üles hüppas, kuulipildujaid alanud, tuli vahele kohe ja mina jäin maha ja olime igaüks omaette. Kas ta pääses siiski tervelt üle ja tema sai üle, jah, lusti ja, ja ja kuhu ta läks, seda ma ei tea, aga pärast oli olnud päris lähedal seal, kus minagi olin, oli õõnsa puu sees, mis oli õõnes, põra mädaneb, praktik ta kiirelt seal prahi välja, läks sisse puu sisse ja puhas prahi peale omale ja venelased käisid sealt ümberringi leidnud teda ülesse. Ja mina läksin ühe madala kuuse alla, mille oksad olid maani ja lageda koha peal peaaegu ja olin küljeli maas, niiet kuuse tüvi tõusis ülesse, mind purgid teostel ja hommiku kella poole kuue aeg läksid venelased ära, nii et kella kolmest kella ja mina oleksin vägagi kuus, nii et paljusid, mitu tundi, see on 15 tundi ja ümberringi käivad venelased, kogu aeg lasid mani jäljendada, püssipaugud hirmutavad, kas keegi jooksu hakkaks, aga ma nägin, et ta tuleb ja laseb, mainin, tagastasid seal ja see võiks siiski kohutav närvipinge all, jah, oli, ega ta kerge ei olnud. Ja hommikuga lähedale nad teile jõudsid, võrdleme mõni meeter läksid puhkusest mööda. Nad ei vaadanud kunagi, sest nad ei oskanud arvata, et mina seal kuuse all olen. Tööd. Ja siis nad läksid ära hommikul kell pool kuus, ma kuulsin, kui mootorid käima pandi autodel ja sõitsid ära ja siis ma ootasin veel pool tundi, mingisugust häält ei olnud ja siis ma tulin välja, hakkasin astuma, läksid prema rabasse, võitjad rabasse, kas te olite Eesti lennuväevormis? Me andsime Eesti lennuväe vormi, aga tunnused oli teine tunnused. Ja metsas läksime siis võtsime kohe tunnused pealt maha, nii et vorm oli küll, aga tundus, et peale ei olnud. Ja siis läksin koitjärve rabasse ja sealt hakkasin astuma. Ja lõpuks sain Aegviidu juure. Enne seda jälle omaatilt. Maaleht, see jõgi on seal kusagil või terve raba ääres, läksin ujuma. Ma olin väsinud lihtsalt sellest otsa ülemisest ja ja ma leidsin, et jõgi karastaks mind, läksin ujuma, tulin välja, hakkasin astuma. Aga järsku mulle niuke, mu väsimus tuli peale, ma ei tea, mis viga on, ma enam ei jõua käia, aga käia. Ja ma mõtlesin, et ma lähen, magan sageli läksin ühte suitsukoha peal, kust mättad olid, liikusid, niidad, kõrged, mättad ikka ja ja mätta otsast teise otsa, ikka sügavamale, sügavamale ja lõpuks leidsin ühe mätta, kus oli üks põõsas ka peal ja sinna aidsi maha. Meikari jäin kohe magama. Läbi une, kuulsin nagu oleks käimist olnud seal. Aga ega ma ei tea, ma mõtlesinpärased unes nägin seda. Ja järsku ärkasin üles, siis hakkasin tulema ja seal lähedal on. Rukki tali maha tallatud teed on sisse tehtud, kõik käidud ja et mis seal lahti on? Ma ütlesin, lähen sisse, küsin juua. Et piima või midagi sealt tammest. Lähen sinna talu poole juba sellest viljast mööda naised välja, nutavad kõva häälega, mina ütlesin, et ma siis ei lähe. Läksin edasi ja järgmine talu on üks pisem talu seal ja sealt tuli üks poiss välja niisuguse nelja 15 vastane. Ja enne kui ma talukirju jõudsin, ma leidsin ühe vene käsigranaadi sealt tee pealt ja sütik sees ka. Mõtlesin, et võtaks kaasa, aga mis ma pean, 800 grammi Kanadast viskasin ära ja siis see poiss tuli. Ma küsisin, et kas venelasi ka näha on olnud? Tema vaatas mulle otsa, ütles, et kas te olete miilits või lennuväelane, mõtlesin lennurajal, mis te siin teete, alles pool tundi tagasi läksid venelased ära. Ja mõtlesin, mis olis. Kõrve taluses oli varjanud üks sidepataljoni leitnant või 20 mehega vist sõduritega seal ennast, ta nendel oli Ravalve välja, seal nägid, et venelased tulid, läksid ära, said enne niuke, nendest tulid. Aga see talu naine. Vana naine olevat sellest venelaste tulekust nii hirmunud ja jooksuvenelased selja tagant utsitama ja seda naised nutsid. Ja siis mina hakkasin sealt tulema. See poiss ütles mulle, et kus te tahate minna. Ma ütlesin, ma tahan paide kanti minna. Terjeri kavatses koju oma koju linna ja ja, aga ma ütlesin talle, et vaata, tavatseb paide kanti minna. Ta ütles, et jaapatjate otseseid linna Aegviidu välja. Et aga ärge sinna metsavahitalusse sisse minge, Jon kommunist. Et aga seal tunnete härrad, seal hakkab kohe-kohe raugema, kui te lähete mööda ja mina läksingi mööda, koer hakkas haukuma, ma teadsin, et ma ei lähe sisse. Vaadake, teie teejuht oli 14 15 aastane poiss, jah. Jah ja siis läksin saividust mööda, ühtegi heinaküüni, heitsin magama ja niuksed küün oli, et temal ei olnud Rust, vaid olid täitmiseks ainult üks avaus seal sees. Ja et kui keegi vaatab, siis ta näeb üle, aga minu mind ei näe seal seal. Aga ma tahtsin paar tundi ja siis hakkasin välja tulema sealt. Ja mõtlesin, et lähen nüüd üle raudtee ja nii kui ma poole minema hakkasin, paugud käisid vastu, seal tehti haaranguid, jälle, keerasin ringi ja läksin teise poole, täpselt Adam Gräzin gradingi. Ja seal oli äärt pidi jälle tuli kaks meest, üks mees ei andnud, üks noormees tulid vastu. Ja mina ei usalda kedagi ja mina pistsin käed taskus, kama, sulide võlur ja ja see mees tuli juurde ja ütles, et ma vaatasin, kes tuleb, kas miilits või tahaks koputada, siis ta näitas sellega, et ta on eesti mees. Ta tundis kohe, et mis te siin teete, vormis veel, pealegi, ma ütlesin, et mul pole tunnuseid, aga Vorman ikka teilsama seljas. Ja ütles, et, et mulle, et ärge kartke, et mul on ka sõber väes ja ütles mulle, et selle mehe nime, keda ma tundsin nonii õige mees oli. Ja ütles, aga ma pean teil ikka riided muretsema, et nii ei ole hea käia ja ütles pojale, et mine ütle emale, et ta toob, annab sulle ühe kuue ja püksid. Aga ta ütles, et tema ei saa enda juures hoida, et see on liiga läbikäidav taga. Vend elab siit umbes kuus-seitse kilomeetrit eemal kuulmekülas. Ja et, et ma viin pojaga neid, minge sinna venna juures metsa sees talu ja mina läksin tund aega jalutada ja pikkamisi läksime ja seal ma varjasin ennast niikaua kui sakslased tulid. Et rinne tuli teist üle mingit paugutamist ja, ja ma ei, ma ei näinud sõda mingisugust, ta järsku olid sakslased sealt läbi läinud ja ja mina läksin saksa staapis, ütlesin, kes ma olen. Ja siis mind viidi Mõisa, mis auastadel sel ajal oli eestiaegne nooremleitnant ja rabamõisa ja seal sain kokku ühe Eestiga Lonely kiviga kõlal kivi oli Pärnu üksikpataljon õlle vanasti tema olis seal sakslase juurest valge lind, käänder ja tema ütles, et kas teil relvad, Jon, mõtlesin jah, on. Mul oli üks naga ja üks oli pisike, kuus 35 pisikenduva Antsides ränna Taani tal ära. Aga mõtlesin, ma annan teile ka ikka, andsin teisele voodil, on kaks tükki isegi ja andis sakslaste kätte ja tulevad ära ja mitte midagi siis võlts. Ja siis üks Odest. Ning, või mis ta oli siis kutsub neid sinna sisse, ütles, et minge omakaitsesse, kaitset formeeritakse Viljandis. Ja mina ütlesin, jah, ma sain teise mehega kokku, sealt saab sealjuures ja kellega koos aspirant kuri, solvunud ja mõtlesime, jah, me hakkame minema, tema tahtis Tartu minna, mina tahtsin Paide linna ja hakkasid astuma tihti meilidel valged käesidemed saksa templiga anteli posti number või õieti vahet number tihex. Tindiga tõmmati maha ja hakkasime astuma. Kui me Järva-Jaani saime, siis see teine poiss ütles, mina lähen Tartu poolelt ja mina läksin Paide poole ja nii oligi. Läksin Gulf kodus kindlasti oldi rõõmsad, et jah, muidugi mu naine oli ka seal maal, aga. Ma tulin paidest läbi ja mõtlesin paidest, minu koju on seitse kilomeetrit veel, et pime oli juba ja mina ei teadnud, et liiklemiskeeld on ja mina ütlen astuma juba seaduse ja kuni sain koju üks kilomeeter enne kodu vahipost võttis kinni saksa vaidlust ja küsis, kuhu te lähete? Oleks saksa keel ka ikkagi ja mõtlesin, et ma lähen koju, kus su kodu on? Ma ütlesin sulle, see maja, seal on minu kodu. Ja kust te tulete, mõtlesin metsast ja ütlesin ka, kes ma olen ja ja seal vahtkonna ülemaks Allovitav tuli välja ja ja sõdur, kes mind kinni pidanud, ütles juhet. Et mina käisin eile õhtu seal talus ja seal on üks noor proua, kes ütles, et tema mees on lennuväelane Rattaga olevat põrus nähtud. Ma mõtlesin, et mind küll ei ole tõstetud, aga nüüd ma olen siin ja ja nad saatsid kohe ühe sõduri ülemuse juure, kes Kirna mõisas olid sees. Et mis minuga teha, see liitunud oli ütelnud saksa leitnant, et hoidke enda juures nii kaua hommikuni sildilt üldis, näed. Aga see sõduri süda ei, and rahu ikka ütles. Et, et saadame kaks sõdurit toomisele proua siia, siis näed kohe, kas on midagi, mida tema meie ju ei ole. Ja läkski minu koju, tõid mu naise ära ja aga linn süda rahul ja tuli ikka öösel välja ja tuli minu juurde, ütleb, et. Allohvitser ütles mulle, et kui te midagi teete temaga, mis tema streigib, lastaks teid maha, kui te põgeneda püüate, lastakse teid maha ja nii nii ähvardas mind, ma ütlesin, et vabandage, aga mina ise olen ka ohvitser ja mina ei kavatse põgeneda, mina lähen Tarvo kujul. Ja siis ta hakkas nagunii sõbralikumalt rääkima minuga. Ja varsti tuligi kaks sõdurit tagasi minu naine kaasas, jäeti eemale seisma ja küsis. Leitnant, küsis saksa leitnant minu käest, et mis mu nimi on? Mina ütlesin oma nime, mis te naise nimi on, ütlesin jälle, siis ta läks naise juurde, küsis, mis teie nimi on. Ja mis te mehe nimi on. Ja muidugi need läksid, kukkus need ütelus, et ja siis ta ütles naisele. On näitas muidugi minu peale. Naine tuli minu juurde ja ja mulle öeldi, et ma jään ööseks sinna mis ei saa ja jäin, mina jäin seisma. Leitnant ütleb, et no mis tõotavad, minge koju. Kas te ei näe, et, Jaa kas Eesti lennukeid oli jäänud ka veel Eestisse aeroklubi lennukeid, vispaarde aeroklubi lennukid olid lahti võetult, mis kusagil majas kuuris, milles tehti, kui see sander tahvlil Pusmanile tehti, esimene lennuk pandi kokku ja sellega kestendama? Jaa jaa, aga mina sattusin standard abil Pusmanis alles 42. aastal augustis, aga nemad hakkasid parem peale juba veebruaris juba lendasite, kus nad basseerusid 42. aasta augustis. Tallinnas Tallinnas ikka jah. Ja ülemist aeradonis üle Amsterdamis, see oli maalennus algses sander tahvlilt uskunud. Lennukid olid seal, põllud. Aga see ehitatud ja, ja neid oli ka mitu tükki, aga nendega juhtus üks õnnetus, insener, tuuma said surma, kukkus alla, läksin sinna spafilisse ja said lendurikohasem ja siis hakkasin käima, siis hakkasime käima lennukit uuemas Saksamaalt. Siis toodi Saksamaalt palju lennukeid, ma ise käisin neli-viis korda Saksamaalt lennukeid, toomast, aradolid, merelennukid ja is Engel ja, ja entselid ja mendel nendega käisime kõigiga. Käisime Soome lahe luures maa lennukiga Soome lahedalt. Kus man ise oli eesti lennukooli lõpetanud, vöödali aerosooli? Lõpeta aeroklubi aeroklubi eralendur olid aga sõjaväe tubli olnud ja temal ka temaga koos töötas. Laanekõrb ja laane Kõrboligi pärast meie mereStahlil üle, kus mu ära läks, olgugi et tema tehti kapteniks, well aga kunagi sõjaguni sõidud sakslased tegid. Siis käisime toomas pillaust, üks merelennusadama seal muidugi Königsbergi lähedal pillaust ja teine koht oli nest seal Põhja-Saksamaal ka mere lähedal kaunistuseks Airodram oli, sealt ta neid muidugi, need lennukid olid niuksed vanemad lennukid, aga isegi näiteks see Entel, mis me tõime sealt, see olevat olnud esimene stuka ennukus, tukad tulid, oli kasutatud neid pikeeringut lendukitakse ja kasutasime sõja aeg neid sammudeks keerim pommitamiseks. Ta ei võtnud väga suurt kiirust peale, kui tema pinnad hakkasid vibreerima, liig suur kiirus oli ja ta hakkas vilistama. Ja siis me teadsime, et ta enam ei tohi, sest muidu võib mõni tross puruks minna Rakvere taga. Ja, ja Aradud aradot ordeniga merelennukitel toolide peal ja käisime Soome lahel allveelaevade luurel jahil kus allveelaeva teatas, lasti põhja. See oli kaunis riskantne tegevus, sellepärast et need olid siiski mõneti aegunud või vananenud lennud. Ja ega nende relvastus kuigi tugev ei olnud, nad olid aeglased ja mis tal oli sellel aradololi ainult südade pommid. Peal kaks sügavee pommi, 50 kilosed, aga need on nii tugevad, et kui ta kukub allveelaevale 25 meetri kaugusele ja siis ta lükkab pilet sisse. Ja nii palju pommitasime kiitabki, no siis me läksime Venemaale saadeti üks stafel kapten Reili juhtimisel Venemaa üheksa lendurid ja üks vaatleja ja siis muidugi motoristid ja pommipanijad ja kõik need elektrikud ja kõik need asjad koos ja läksime staare Russasse. Selle maa lennuseal, maa, lennusalk ja Heikkelitega. Jah, nendega jänese ja. Seal me olime umbes kuu aega siis läksime eraRelbitsi, Relbitsis olime jäljes Leningradi poole, seal jälle umbes kuu aega ja siis kolmas osa olime Siiverski aias ja me käisime Välbitsis olles. Rinne oli staare tossa taga, kohe seitse kilomeeter troll pitsist haridusse ja sealt saadavad USA ääres oli kohe liinid ja üleiis liini viskasin pommisi. Kas te olite Ööbommitte öö pommitab ainult öösel, jah, nagu pimedaks lakkas, hakkasime peale ja, ja valgemaks läks, lõpetasin ära ja öö jooksul käisime viis kuni kuus korda, pandi uued pommid, pealegi bensiini jälle läksime ja hädas sõlmitsis, juba saime vähem käia, kaks kuni kolm korda saime käia seal kaugemal Lindast ja siiras Kaias oli kui said ükskord või kaks korda, hea ju, aga siia skajas. Me käisime kõlbino ja Krasni põrial Te käisite pommitamas eesliini, siis tossas ainult seal eesliini jaga, pärast olid märgid antud peamiselt näiteks Groznõi Borja kolpima, seal olite idealistid ja niuksed kohad, mis venelaste käes olid need purustada ühendusteed. Ja seal oligi puldi esimene õnnetus, õnnelik õnnetus, kus ma pääsesin eluga. Ma läksin ülesse öösel ja kolpin valla, viskasin pommid ära ja keerasin lennuki allakus sõja kallakusse ja vaatasin, et kus kohas pommid plahvatavad. Aga seda ma ei märganud, kõrval oli väga suur rünkpilv niuke Bild ja läks pill, lennuk läks pilve sisse ja järsku tekkis lennuki ümber punane udu igale poole, kus vaatad, ühed ühed ühtemoodi ja enam ei tea, kus maa ja taevas on. Ja sellel lennukil ei ole peal kunstlikku horisonti, mis on väga oluline asi öösel lendamiseks. Ja minu lennuk hakkas, läks pöörisesse alla kukkuma. Ma teadsin, et ta läheb ja lasin lahti juhised dist, ta võtab ise siis vahest Ella ja ta võttiski välja. Käisid spiraalide navid, tuli alla, aga. Mul ei olnud ühtegi pidepunkti, millega ma saaksin seda ütelda, et nii on, kus taevas ja maa on, et ma oskan lennukeid juhtida. Ma olin 1500, niitab kõrgel, siis ma vaatasin, olid 1000 meetrit, siis oli 500, nii et mõtlesin, et nüüd on viimane aeg hüppan välja. Rinde Venemaa sees. Ja ei aidanud, olidki sellili lennuki peal saba lennukis, istme tagumise istme peal tagasi saanud, vennalt aga langepaneeli ääre taga kinni ei aidanud, muu, kui hakkasin nihutama, nihutama ja sainitsmese tagasi. Aga selle ajaga nägin, et ma enam nii kiiresti ei tule, võib ühe maa poole, aga ta ikka kogukõrgus näitaja langes. Ja läksin tagasi, mõtlesin nüüd veel natuke, nägin, et 200 meetrit nii 100 meetrit veel ja nüüd mõtlesin, et nüüd iga sekund olen vastu maad. Ja siis käis veel enne Pealt läbi, et öeldakse, et inimene enne surma näeb kõik oma elu läbi ära veel. Ka mina pole midagi teinud.