Eesti iseseisvuse ajal õpetas sõjaväelennukool välja ligi 200 lendurit. Sõda jagas need, mehed vastas leeridesse, osa leidis end saksa lennuväest, mingi osa Nõukogude Liidu tagalast. Teada on vähemalt neli meest, kes tegid sõja kaasa briti kuninglike õhujõududes. Iseküsimus on, kelle sõda need eesti mehed siis siin või seal sõdisid. Aga jätkem poliitika, mäng eluga, oli see nii siin kui seal, nagu kuuleme ka Oswald Talmeti mälestustest. Nii et minul läks hästi see kas see on teil kõige riskantsemaid olukordi olnud. Teine oli veel enne jahi lennuki käes olid. See oli 40 40. Kas need matmise määrata kas 43 või 44? Suvel? Siis Entsolitega kahe lennukiga käisime Soome lahe peal luules kas oli vesilennuk või ma olen sellel Soome lahedal, kas ülapinnal ja jah seda ja ja see on Noopia lennuka liike ja tema moodi lennukad mitte eriti õudne, aga ta oligi moodsam kui seise tulite. Mis ta võis lennata ka üks 300 kilomeetrit umbes nii, jah, aga, aga tookord jahilennukid ehk hävitooja lendasid ja 600 ja 500 600. Ja saksa Messerschmitti lendas üle 600 isegi ja, ja vene jahilennukid Latk ja nii ette endale. Ja läksime Narva puhul ikka nii, et Meri Kallas paistis, ikka lendab, et seal mereluure mereluure ja seal. Ja järsku minu vaatleja ütleb, et teine lennuk on kadunud, ei ole enam. Mina mõtlesin, et et kui teine kadunud või maha jäi, et mina üksinda ka edasi ei lähe, keerasin kohe ringi ja liigume ringi, keerasin minu vaatleja hakkab kuulipildujast tulistama. Mina vaatan tagasi, et mis ta tunnistab, et nüüd kuulipilduja mustaks need turistid tõlvuri, Dior. Kui ei olnud võimalik kindlaks latt, lakk, Hellaagee on nii, on seal üks tiimi nimi, kohe, ma tundsin kohe eraldi piltide järgi olime. Ja tema tuli pikeerid minu peale. Nii kui ma teda nägin, mina tõmbasin mootori maha ja madalasse veepinna peale, ma olin, ütleb üks meeter saatis lahti, kuigi teil oli maa lennuk, mitte vesilennukeid. Jah, aga ma olin teest lahti üks meeter maad, sest tema julgeb nii madrust tunda. Ja tema tuleb, tuleb pikeeritlejad tulistab pardakahuritest ja kuulipildujast. Ta hakkas tulistama, mina kiiresti tal kõhu alla tema pigicticeedika suurendama ei saa, läks ringi selle ajaga, kui ta ringi tegi. Mina ots, tuulte lossivaremete kohas oli see mina ots kalda poole ja siis jälle sinna, kui ta tuli varsti meil oleksin talle kõhu alla jälle ja nii viis korda ja, ja siis jõudsin Toolse lossivaremete juurest üle saksa Flack oli seal üleval, nemad ei saanud tulistada. Venelane oli minu taga kogu aeg ja nemad oleks pidanud mind ka pihta minul pihta lasknud. Aga nad nägid kõike seda, näeb, nägid seda. Aga nii kui ma üle flagi lendasin, panite sakslasel tule peale, venelasele venelane läks ära, sealt. Aga rajal see teine lennuk oli läinud ikka mere pealt sealt mööda ja lendas Narva poole üksinda võlgu, et mina olin juba sealt, tema mind ei näinud ja miks ta üksinda vedas, läks, ma ei tea. Ja venelane, eks tagantjärgi ja sai kätte, ta ainult ühe balangu lasi, lasi del kalla lendurile taotlejale pool pead ära ja see ka pardakahurimürsu sütik oli õnneks läinud ja see läks lenduril seljast sisse, eest võeti välja, lendur minestas ära ja enne tõmbas velg mootori maha ja keeras otse kalda poole ja liuglemist nurga all tuli maale ja vastu maad laulev Surval, noh, telliklas puruks ja see oli tiik ja lendur ise oli teadvuseta, ta oli minestanud juba siis häda enne sõda sai kõik need asjad ära teha, et lennuk maandus iseseisvalt algemas lugejal nii kutsu j, ta hoidis, võib olla kinni või ei ründa. Kui sa gaasi maha tõmmata, siis hakata oma laudlema. Ja ega tema niiden laudlemist nurka ei muuda, palju tuleb nurga all ja tuleb vastu maad. Vaat ei ole surnud. Ja siis Vene lennuk tuli tema lõikud, nagu ta maa poleks, tuli sinna veel tulistama, aga samal momendil läks mööda üks buss sealt rattaga. Ta hakkas bussi tulistama ja ratas olid bussis välja tulnud ja bussi alla roninud ja ja läks ära sealt siis lõpuks. Ja nemad läksid ühte talusse, mis eemalt paistvat, telefon on sees, oligi telefon. Selle Wella ja see viib selle lenduri ära, vaatli on tulnud juba, see tuli sinna, maandus ratas läks alt ja siis see kutsus teise lennukisse, maandus teine lendur, ise läks enne lendu, oleks ise helistas uuesti teise lennuki välja ja see teine lennuk tuli siis ka sinna, maandus ilusti ja võttis siis need mehed haiglasse, selle surnud mehe vaatleja ja selle lenduri ja Alice tors jälle. Sellest ars samasugune jah, Rakvere hardamil olid nad seal maas seal ja. Aga muidugi lendasin sel ajal Tallinna poole salt Kodonsult ja kui ma Tallinna jõudsin, siis maandusin ja leidsin, et tulid välja lennukis tahtsin pinud puru. Isise esiäärest oli niuke tükk ära, tähendab mürsk oli siia sisse läinud ja oli varda kahurimürske puruks löönud ja teine Teine oli kohe kaldtüüri kõrval auk, niukene. Nii kaugele sees nagu pajapõhi. Jah, ja, ja rohkem mul ei olegi, tema kuulipildujaga ei saanud pihta, kaks pardakahurimürsku. Lennuk endas ikka ära ja üldse kohale. Kes ei pääsenud lendur, mäletate? See lendur, kes oli pääseysoli leitnant Gaby. Tema on praegult Ameerikas ja vaatleja oli endine mereväeleitnant härm. Ta nimi oli vanasti Herman, aga ta võttis uuesti härmale nimeks ja temast sai surma. Gabe pääses ka siis jah? Läbipaadid ära ja ta oli Rakvere haiglas kuni Eestist lahkumiseni, see oli, see oli ikka 44 44 suvel ja sellepärast ta oli haiglas ikka kuni eestist ära läksime, läksime Rakveresse, tõime ta sealt ära. Arstid ei tahtnud kätte anda, me ütlesime, et meie lähme minema ja ja teie ise ka varsti evakueeriti, mis te teete taga, viime parem ära, anti kätte ja tema haigena tuli Saksamaale ja sealt läks Ameerikasse. Nüüd on terve mees. Kas teie lennuüksusel oli palju kaotusi? Minu mälestuse järgi vist 15 sõjaaeg, 15 meest taotlesime, nendelt kõik ei olnud. Ja kõik ei olnud lendurid 15 meest, aga seal oli üks matturist ja üks pommi alla panija, need said pommitamisel surma. Aga teised olid kõik lendurite õhulahingutes. Ei, tavaliselt niuksed pommitamist seal ikka. Esiteks üks mees sai surma kõige esimene Pihkva juures. See oli üks pilt veel, ma ei mäleta, mis ta nimi. Ja tema sattus niukses huvitavas olukorda, et teine lennuk oli ülevalpool ja temal oli allpool ja ülevalpool lennuk ei teadnud, ei näinud teda ja nemad käisid seal partisani pommitamas ja viskas pommipommid kukkust alumise lennukite pihta plahvatus ja oligi läbi. See oli esimene siis siis kaks meest said surma, nii et. Või ma ei tea, kas nad on surnud välte veel rõmmel ja viltu tamm. Mõlemad olid lendurid ja käisid lennukiga, läksid pommitama venelasi ja enam tagasi ei tulnud, nii et arvatavasti said pihta või mis juhtus, aga nad on siiamaani kadunud. Me arvasime, muidugi ta sai surma siis üks mees, vaat rebane temal maandumise juures saksa prožektor tahtis teda aidata ja panid prožektori helgiheitja tuled põlema ja see tegi lenduri nii pimedaks, et ta ei saanud ja õnnetus juhtus puruks ja sai surma. Maandumisel taandumisel jaa jaa. Siis kapten Soots sai jõhvis pommitamisel surma, tema oli lennukis sees, pidi just startima ja tulid venelased jooniscaritisele põmmidele kaunis lähedale. Ei, mitte lähedal imet, aga killud ja temal oli pisikene kild lepile koostisse. Ja ei algul ei osanud otsida kusagilt seda haava talle. Aga kui mütsi peast ära võtsime, siis nägime jätt, jookseb siit meelekohast ja rohkemgi haavu, ei olnud seal silmapilk silmapilk sellele, mida siis on kapten Robinson, kes oli ennem Rakveres üks salga ülem. Tema sai Venemaal surma, tema ei olnud lennuväe juures, aga tal oli lennupaneez. Tema jalavaid juures töötas pärast seal. Kas ohtlikum oli merelennusalgas või maa lennusalgas? Maanduma siis on hädaohtlikum Sadalepib ümber lüüa, aga meie maandusime Ülemiste järve. Ja see oli järv küllalt suur, võiksid ilusti maanduda ja ta ei olnud ainult lainetust suur. Ja mere peal ükskord oli niisugune juhus, et ma pidin Soome rannas maanduma mootoritele üles jälle. Ja Need olid selleaegne ototot, mis ta nimi oli, suurepärane. Vesilennuk lennuk ja, ja mootor ütles ülesse ja läksime Soome rannas, maandusime. Ja siis tuli mootorpaat järgi, ta viis meid ankrusse ankrusse ja seal olin terve öö ja siis tulid Tallinnast valikud ja parandasid mootori ära ja siis tõusin jälle, tulin tagasi. Kas Eesti lennuüksuses olid eranditult kõik eesti lendurid, oli see täiesti Eesti üksus? See meie lendurid ja vaatlejad, Mutoristid, Ricordi, eestlased ainult meil oli üks kapten Leeman, kes oli meie sideohvitser nagu nimetati, ehkki meie juures, aga hiljem ta määrati meie selle lennuüksuse ülemaks. See tema ei olnud lendurvaatleja ja tema väga korralik mees, kõigiga ei viga, ei olnud, oli sakslane, sakslane ja, ja siis oli see üks velt Peebel arveametnik, siis oli üks vältel solis, spiiskas nimetati, see oli sakslane kirjutajases büroo sobitses seal ja ja majandusülem oli sakslane. Eesti lennukooli kasvandikud kõik ja tikk tiitlini, kuigi sel ajal vist alustas tööd ka juba uus eesti lennukool sõja ajal ja Pärnus ja Liepajas vist teatas. See hakkas esimenegi Ennu kuul hakkas tööle siis kui mina Venemaalt tagasi tulin ja kui tuli nali kolm kuud Venemaal statelul kolm kuud ja siis järsku kutsuti meid Pihkvasse ja sinna tuli terve grupp, mis oli formeeritud juba uuesti lennuüksus ja see tuli Venemaale ja neid vahetati välja ja meel need meie stafili mehed nüüd üheksa lendurid, kõik määrati eri kohtadesse, peamiselt läksid liiva Viljandi kooli instruktoriteks ja mina läksin Tallinna tagasi vere Stahli kodu- ja veel sinna sain ta. Siis tuli ka vesilennukitega lennata. Siin, jah, ta Tallinnas oli mõlema igaükskõik pesi lennukeid võima, lennukiga lendasime. Ja ära läksime Eestist vesilennukitega üldse. Mis nendest lennukitest sai? Ma ei tea. Meili entselid, olite seal ainult neid, Entellid läksid kõik selle grupiga Venemaale. Aga nüüd meil oli paaringhelitega need, ma ei tea, mis neist sai. Meie lendasime Ülemistelt ära vesilennukitega ja need jäid sinna, kas nad lasti puruks või siis ma ei tea, mis juhtus nendega. Millal Ülemistelt äralend oli, see oli siis septembris 44, arvatavasti. 21. septembril 44. Just sellepärast, et minul on see 21. september hüvitav kummitanud. Minu pulma-aastapäev on 21. september, siis kolm aastat hiljem, kui ma Venemaal olid 43. Ma tulin Ta Venemaalt tõin ühe lennukiparandusele ja siis öeldi mulle, et ta tagasi ei lähe enam. Et jääd siia ja mina tahtsin oma pidu pidada. Pulma astume pidada, kutsusin sõbrad sinna ja 21. septembril jälle täpselt. Tuletage meelde Tallinnast äralendu lendasite ära kindlasti. Palju teid siis veel oli siin järel? Siis olime kõik naised oli ära saadetud, juba mina panin vanaisad laeva ja tütre laeva jõudsingi lendasin ära. Vaid neli, neli lennukid, Läksime, algus koos neli ja igat seadet, igalühel oli kaks meest ees, vesilennukeid, vesilennukid ja raha taga ja ja ka üks mees ei saanud omal lennukit käima ja meie olime juba Riias maas selle järve peal, mis Riiason ja pimedaks hakkas minema ja järsku nägime, lennuk tuleb ja seesama mees sai ikka lennuki käima ja tuli järgi sinna. See viis meest oli seal viis lennukeid, viis Äradod ja aga Saksa raadiot ei tea, mis saab nendest ja tuli välja, need läksid rootsi. Ühega läks see pilk Kallas, tema tegevus ja teisega läks kapten anelin ja temaga koos oli üks, üks üks lange päride Bakija sireen oli ta nimi. Vaevalt, et sakslased selle peale hästi vaatasid kaks lennukeid Rootsi. Panid ja siis ei tehtud veel seda pahandust ei tekkinud teel, aga kui meie läksime ära Riiast läksime Liibavisse ja maandusime sinna kanalisse, mis on liivalis mere peale, aga tulime silla alt läbi sinna kanalisse kaldal lennukid ja seal maa lennukid neil juba olid ka jõudnud liibolisse ja selle haru tulemi nimi oli liivaglobiin, nemad olid seal ja sealt läks jälle üks lennuk ära. Üks aja spuruks, tahtis minna, aga läks korjamata vastu teisele ja ja tegi oma lennukiga teise lennuki puruks ja mehed panid juuksur. Nad ei keegi ei tea, kes nad olid, aga järgmine hommikuikk üks läks ära ja vaat siis olid sakslased pahased, siis likvideeriti lennuüksus Öeldi, et ebausaldatav ja Liibavis oli pidanud õieti bensiin välja kõige. Esiteks ja ootasime, millal saame, millal me saame edasi saada, aga bensiini õieti välja seest kõik. Ja me olime 11. oktoobrini Liibamis seal 44. Ja siis üks päev öeldi järsku, et et me lendame edasi pill, lause seal nakkud meil lennukit, käisime toomas soni, lennusadam niukene maa, lennukid, mesilennukid kõik ühes 600-l. Aga öeldi, et ennem ei tohi tõusta, kui jääks käsk antakse. Sakslased muidugi andis käsu ja enne, kui meil see käsk tulismi nägime üleval oli saksa jahilennukid rootsi ja meie vahel. Ja sellepärast nemad arvasid meil etnoveeeffescolotsi olid Tiieti meie muidugi ei tahtnudki minna, humal naised kõik ära taksomaale saadetud ja ja lendasin pillause ja seal likvideeriti, meil siuksed ära, öeldi kui ebausaldatav. Aga me pidime ikka tõusma üks kord veel ja viisime lennutatud ühe mereranda liivatada peale sõitsime kohe liiva peal üles, sinna nad jäid ja mis saigi, ta ei tea. Ja sellega minu lennuasjandust lõppesid. Et naise mehed lendasid Saksamaale, poissmehed Rootsi. Ei no näiteks kaptenina nelin, tema naine on ka Rootsis ja temal oli naisi ja ette saatnud. Ja ja Milkiaga. Ja Milgi ema oli ka kaasas seal Saksamaal ja tütar jäi haigeks ja läks haiglasse ja ema läks siis lapsed, juured seltsiks olla. Ja vist, kas ta oli 16 või seitsmeteistaastane, kui Milk sai tütre kätte? Perekond sai ikka kokku ja mina leidsin oma naise Saksamaalt ja. Ja nii on see sõda, läks, saime kokku? Jah. Jah, ja nii on see eesti lendurite pere mööda maailma laiali. Jah ma tunnen Ameerikast ja Kanadast neid kõiki, kes on. Eestist, olen vähe, Koton näiteks paluga ei ole kokku saanud ja ämbriga ei ole kokku saanud, aga rääkida olen saanud. Aga kuidas sõja lõpp tuli? Meie lennuvägi tähendab likvideeritud, et vanemad mehed viidi kõik sinna jalgjuure ja noorimad mehed, mina olin nooremate hulgaski, sel ajal läksid kõik Taani, et lääne langevarjurite kooli. Ja, ja me küsisime, et aga mis me teeme seal, missugust, kus me lähme läänerindele teate mütsimit. Meie läänerindel ei lähe. Me oleme anud võitluseks vande kommunismi vastu, aga mitte lääneriikide vastu. Saksa kolonel seal põrutas peale Te olete Saksa sõjaväelased, lähete sinna, kus kästakse, ütlesime, me oleme, vabatahtlikud ei lähe. Ja tagajärg oli see, et hakkasin Marten maadlemai löödi meid Taanist välja. Siis tulime Blacki juurest edasi õhukaitsekahurite juures. Mundi jälle seal ei olnud midagi teha, pidime hakkama sealses nende jõugetse kahuritega väljaõppinud tegema. Aga egagi põld, õpetajad, põld meili huviga kellelegi. Siis anti meile käsk, järsku lähme kõik Hamburgi jalgsi või kuidas keegi edasi saab ja jaotati gruppidesse, igal tutte, igal mehed juure senna ja keegi ikka pükste kaks ohvitseri grupi peale. Ja läksidki Hamburgi. Seal võeti kõik mehed ära meie juurest ja meie ohvitserid ei kerge ainult. Ja ohvitserid toodi meil ÄRA Bolton püttelisse, jälle üks väike linn jälle, Flack on seal. Ja ikka midagi meil teha ei olnud ja ootasime, ootasime ikka ja siis tuli järsku teadet et sakslased ütlesid, et Ameerika tanki, niuke spitseedee aru tuleb linnapeale. Ja öeldi meile, et nüüd on igaüks vaba, igaüks mingu sinna, kus tahab ka sakslased, kõik, igaüks kas võib ära minna ja. Balkan püttali linnas pandiga Toole valged rätikud ja valged linad akende peale nad annavad alla ilma lahinguta. Ja tuligi kontsert, pitsa läks läbi sealt ja läksin ära. Meid oli üheksa meest seal ja eestlased, eestlased ja, ja läksime ära repsi, kriips oli ka, sealhulgas eeldad. Ja läksime ühte metsa. Olime seal öö otsa, selle ajaga olid ameeriklased mööda läinud ja tulime välja ja muidugi esimene way post, mis seal ameeriklastel oli, kohe läksime juure, andsid oma revolvrid ära, ütlesime, et meie oleme eesti ohvitserid ja see mees ei teadnud kavitamisse teiega teha. Võib-olla ei teadnudki, kes eestlasi, võib-olla jah. Ja ütles, et mingi edasi, vinge, seal on staabid ja kõik nii edasi ja ja ei võtnud oldud ära ikka me pakkusime, ei tahtnud. Ja läksime sinna ja siis olengi sellest abi juures juba ja seal siis andsime ära ja siis võeti meid õieti nagu vangi. Alguses koheldi väga hästi. Siis saime seal süüa isegi. Ja siis, kui me jõudsime seal juba natuke kohaneda, siis öeldi, et nüüd läheme Bolton püttalise tagasi ja siis ühe vabriku hoovi peal olid seal kogutud tuhanded-tuhanded mehed nii tihedalt või kuidas ütelda täis, et peaaegu liikuda ei saanudki ja ameeriklased käisid seal ringi ikka ja ikka otsisid käekellasid ja sõrmuseid ja au märkisi, kes, kellel midagi, oli kõhe, toiti ära ja mul oli sõrmus. Hõbesõrmus kuldplaadiga ja Symbian oli lenduri kutsemärki lõike ja see oli nii, et ma ütlesin kätte 101, kapten ütles kohe taskunoa välja saab. Ja ma tõmbasin ikka ära, nii et vaevalt vaevalt sain lõpp ja võeti ära, kiitnud. Käekell võeti ära ja et ameeriklased tegid ka soomlane ikka inglased samuti, ma olin inglaste juures tikid samuti, kõik teavad. Nii tähendab siis, te olite Ameerika sõjavangis. Ameerika sõjavangis ja sealt viidi. Rinderk on üks niisugune suur või asula, kus sul tuleb välja tulid, seal oli umbes 200000 sõjavangi sakslast lageda välja peal ja need inimesed kaebasid Marek, kas käsitsi või kuidagi, nad said koopaid, et sealt päikse käest või vihma käest ära saada ja iga hommik olid koopad sisse vajunud jälle ja ikka mitu inimest surma saanud ja siis keelati ära, et ei tohi kaevata, neid koopaid ja vett ei olnud, tank autodega toodi vete kahtesadat inimest. 1000 1000 inimest joota, pesta ei tohi tohtinud, ainult juua, joogivett saigi. Ja siis pandi ükskord rongi peale ja, ja see rong, mis oli, oled ainult ohvitserid, kus mina olin 1500 meest rongi peal ja viidi šerbuuri Prantsusmaale seal, kus invasioon algas. Ja siis pandi Mil Fuca vill, oli seal üks väike linnakene, seal lähedal, umbes 10 kilomeetrit või 12 kilomeetrit eemal, kuhu jalgsi pidime minema. Sinna vangilaagrisse, kõik olid ära jaotatud, laedrol jaotatud niukses aedadeks, igas aias oli 1000 mees. Ja noh, seal olime siis seitse kuud, olin seal. Prantslaste suhtumine võis olla hoopis teine, kui Saksamaal. Prantslased suhtusid küll nad, kui me rongiga tulime, sinna, need viidi vuka Willimisena seal kuuri rongiga, siis ameeriklased lasid kõik vaguni uksed lahti teha jaamades jaamades ja prantsuse noored atrasid kividega loopima, siis mitte meeldivat, pea lõhkidad. Ja äkki isegi üks vedur sõitis mööda ja viskas tuhka sele ahjust võetud tuhka vaguni uksest sissemeistrilt. Ja sõimati meid igast noodinud ja kõneleb seal vangilaagris, olime siis seal oli üks katoliku kirik, tema käis iga nädal, peaaegu tiksus. Utsid ripagantsid, lippusid ees ja jäid siis laagri kohta seisma ja siis hakkas prantsuskeeles üks sõimamine meie peale. Kõik meie vaatasime pealt, nemad sõimasid, karjusid ja lehvitasid rusikat, näitasid, läksid edasi, tulid tagasi, tulid tagasi, tegid sama uuesti veel ja siis läksid minema. See oli ristikäik. Ega lendamise mõtet enam ei olnud. Ei, siis ei olnud üldse kõik ja siis oli nii, et kumab. Mina tahtsin minna Ameerika tsooni Saksamaa jaotatud tsoonideks ja minu laiali Ameerika tsoonis. Ja mina olin viimane grupp, kes ära tuli, sealt vangilaagrist. Ja see grupp läks Inglise tsoonis. Ja inglased, kui meil sinna jõudsid. Kõigepealt andsid meil vabastatud paberid kõik ning adekvaatsed tõmbasid puruks, võtsid kirjutasite uuesti, hakkab iluga kangi takistusele peale neli kuud teel. Ja siis sain lahti alles. Ja siis, kui ma ära toodi, sealt linlase käest, siis läksime Saksamaal ühte linna ja seal linnas öeldi, oleme vabad, aga ära minna ei tohi. Meie oma Eesti ohvitserid ütlesid kõrgemad ohvitserid, et ära minna ei tohi. Me küsisime, miks ei tee normeedeedia, miks, miks? Kuulsime pärast, et need kõrgemad, kes seal olid, majority, kolonelid, kolonelleitnandid. Nad lootsid, et tuleb sõda varsti ameeriklaste ja venelaste vahel, et siis on kohe mehi võtta. Naine tuli minule järgi, mida mina kirjutasin naisele, et ma olen tellimises, Agaid ära tulla ei tohi ja naine tuli järgi ja ja mina ütlesin, et mina ise ei saa minna sinna, mine sina, sina sinna Inglise komandatuuris ja küsi, miks mina ära minna ei saa. Tema läks, öeldi, et ta võib igal ajal ära minna, miks ta, miks ta ei või minna. Ja naine ütles siis, et aga et teda ei lasta. Vot see on nende sisemine asi, aga meie ei takista. Ja mina läksin sinna. Kolonel tokkeby oli seal Stokevi juure, ütlesin mina, lähen ära. Ameerika tsooni ei tohi minna. Ma ütlesin, mina käisin küsimas. Inglaste käest öeldi, võib minna. See hakkas peale ka veel, et ei, ei ei, ma ütlesin, mina lähen ja asi klaar. Ei saa takistada mind. Ja läksin jaama, ostsin pileti ära. Berdaskaadilisse minu naine Olibertessaadil sel ajal. Salgus Hitleri residents oli mägedes ja seal oli laagri tema laager. Ja siis major kebalu ütles, et no hea küll, minge aga siis me teatame, et te olete ja ära läinud prantsustsooni. Mõtlesin, et, aga miks te ütlete, et mina ei ole salaja ära läinud, mina läksin lubatud minna ja mina ei näe protsultuurime, olen Ameerika tsooni ja nii, et seal oli sahkermahker värk ja igasugused asjad juhtusid. Ja Saksamaalt lahkumine oli jälle 21. septembril, nagu ta jah, ütlejad ja Saksamaalt, hakkasin Itaaliasse minema. 21. septembril kuu aega. Laevad. Mis aastal see oli siis 48 48, kuidas Austraalia vastu võttis eestlased olla? Valitsus tahtis immigrante, aga küllaltki kohalik rahvas oli vastu neile ja hakkasid meid sõimama. Nimetati meid New Australian, inglise keelesuund, austraallased ja siis Blady Boltz. Nonii, kuradil, baltlased, tead, niuksed niuksed sõnadega. Ja kui rääkisime eesti keelt või, või leedude liialetorit oma keelt tead siis trammis inimesed vaata siit kohe, et mis, mis keelt räägite, üks mees põrutas mulle ühe korra, rääkige inglise keelt. Ja asjad on nii, et nad nüüd olnud Aade palju palju paranenud, aga see. Tööline ikka ei salli neid, nemad ütlevad, et nimelt tematavateltki austraallased olla ja meie oleme ikka välismaalased ja aga valitsus on, Vädab meie poolt. Isegi valitsuses oli üks koosolek, kus raadios anti edasi ja ütles, et me oleme emigrantide peale peame uhked olema, et nemad on meie kultuuri edasi viinud. Ja siis ma kuulsin, kuidas kohe järsku parlamendis niukseid häälet hakkasid Piledat, et nemad ei usu seda asja. Mis elukutsete valisite Austraalias? Kui ma läksin tööle, vot mind viidi sinna Austraalia viis ilma oma kuludega, mina ei maksnud mitte klient ja minu naine toodi sinna ka kõikidele Austraalia kulude-kirjadega. Ja minul oli ette nähtud, et mina töötan selle tasuks kaks aastat seal, kus valitsus mind määrab ja mind määrati ühte veetorude tegemisi, valamise vabrikusse, nelja tollist, kuni 12 oli nii veetorusid, tehti pikad niuksed ja mina seal töötasin kaheksa kuud, aga siis tuli streik. Rauatöölised hakkasid streikima, nad ei saanud toorrauda enam ja, ja isand nii torusid valmistada. Ja öeldi mulle, et minge koju ja, või mis selle töö hakkab, siis ta teatas mulle, et ma ütlesin, et minu, minul on kontakt teie valitsusega. See tööamet ütles mulle, et minul on kontakt teiegi valitsusega, mina pean töötama kaks aastat siin, aga kui teil tööd anda, Mul ei ole, laske mind vabaks. Ei, me ei saa lasta vabaks. Ma ütlesin, et aga millest ma elan, siis vabaks ei saa, töötajad ei anda mina, minul ei olnud ühtegi senti raha, kui ma läksin Austraaliasse ja alles olin saanud kahjustada uut, töötada sellel vaibal natuke koguda. Ta ütles siis, et minge sinna valitsuse või valitsusele tööametisse ja kui nemad lasevad vabaks isasel ka vabrikute siin. Ja mina läksin selle valitsuse ametisse ja rääkisin oma jutu maha ja mina olen kõva töö korrektselt teinud ja teil pole tööd anda, mina vajan. Minul on perekondade, milles mõlad, laske mind vabaks. Mõttes, kus te tahate minna? Mõtlesin, et igale poole, kus saab, siis ma olin käinud juba vaata soldenit autode vabrikus ja seal palk suurem veel ja ja ta ütles, et hea küll, võttise Baderi kirjutas sinna peale midagi ja allkirja andis, mina viisin selle sinna vabriku tööametisse ja sealt sain veel need kaheksa kuud, olin kahe aasta asemel ja läksin autovabrikus tööle ja seal töötasin 27 aastat. Kas te pärast sõda olete istunud veel lenduri istmele. Olete lennanud lendurina ei, lendurina ei ole, aga ma olen lennanud. Kesk-Austraalias on üks linn ja seal on üks suur suur kivi seal lähedal laiali roki, seal, seal kõrval on sport lennukite andumisse ja, või lõkkeplats ja inimesed saavad seal rünnata. Ja mina käisin ka ja ma ütlesin sellel lenduril, et et mina olen ise lendur, et ja proovi, see oli sport lõngaga kahejuhisega mõlemad ja demotsia tal noor poiss, mina lendasin siis temaga seal üks, viis minutit. Aga no maandus ise, mina ei hakanud vaatama ja see on ainult, mis ma proovinud olen, kätt rohkem ei ole. Niisugune oli ühe eestlasest lenduri fosfalt Talmeti lugu. Kõik läbielatu ei olnud etteaimatav ega ihaldatav, kui ta noore mehena lennukooli astudes valis sõjaväelenduri niigi ohtliku elukutse. Minu isa ei olnud põrmu vastu selles ütluses, noormees peab kõik tegema, aga ema kartis väga. Kas vanemate nõusolekut? Tollal siis, kui sa oled alaealine näiteks Aabram, minu sõber, kes oli alles kaheksateistaastane, tema pidi ema käest. Tema isa oli surnud, pidi allkirja võtma, aga mina olin juba sel ajal üle 20 ja mina ei pidanud midagi. Fosfaltalmet on praeguseks tagasi oma uuel kodumaal Austraalias. Oleme tema jutustust kuulanud koos teise eesti lenduriga, keda kõneleja oma sõbraks nimetas. Hugo Abram, kas te tundsite oma lennukooliaegse kaaslase ära? Ja väga meeldiv oli minul kohtuda Talmetiga kes tuli minu poole külla ja rääkisime möödunud aegades, kus me seltsis hakkasime lennukoolis peale olime koos aspirantide kursusel. Olime ETV lohvisele klasside teenisime seltsis ja olime käia jagalas koos. Ja me istusime ja rääkisime, jutul ei tahtnud lõppu tulla, kui algas sõda pärast sõda. Kui algas sõda määrabajult kohatanud esmakordselt kohtusse, oli esimene kohtumine esimene kohtunu pärast sõda. 1944. aasta suvel formeeriti Eesti rahvuskorpus lennueskadrill tasuja. Millal teid, Hugo Aabram, selle koosseisu võeti? Oi, see on üsna pikk lugu. Kuidas ma sinna lennueskadrilli saatuse, mina töötasin ju lennukoolis instruktorina, tagala nõukogude tagalas ja see oli niisugune. Sel ajal nimetati posseoluk Sharootsinsk. Aga kui moodustati kunagi Eesti korpus, siis kutsuti mind kui eestlast sinna jed aeti samuti mööda jalaväkke suunata, sest me olime lõpetanud ju nagu asfalt. Talvet rääkis jalaväeklassi, ohvitseri klassi ja nõnda edasi oli meil küllaltki Surjalavete vormistus ta sinna sinna suunata. Õnnestus minul rääkida õhujõudude kaadrite osakonnas, et mind saadetakse tagasi siiski lennukooli struktuuriga ja seal mainiti, et on kõvadus ja plaanid luua Eesti lennuüksus. Ja niimoodi ma siis ootasingi seal Sorootsinskist seda lennuüksuse moodustamist lugesin ajalehest olevat sattunud, kirjutasid Eesti valitsusele oma kirja, tuletasime meelde, lubadust lubati kutsuda. Ja niimoodi mind võeti ja saadetigi Eesti lennueskadrill tasuja ja see oli just nagu sind talvetki rääkis. Jõudsin mina Eesti valitsuse käsutusse võrusse 22. septembril, 22. septembril vabastati, ta oli ja valitsus oli tulnud juba Tallinna ja vot niimoodi tulin siis järgeda line ja niimoodi ma siis Eesti lennueskadrilli tasujas teenisingi, kui palju lennukeid oli. Eile oli lennukid 15, oli, Ja kui palju oli eesti lendureid peale teie? Alguses vahetult kui mina sinna saabusin, siis ei olnud lenduritest, ei olnud kedagi otseselt eestlasi. Oli ainult staabiülem oli Hamba ammuli. Hiljem toodi sinna pärast see oli vaja siis, kui sõda oli lõppenud. Veel seilaid. Nõmmik ja palun. Kolm meest ehk kokku neli meest, kokku neli meest. Ühed lendasid ühel pool rindejoont ja teised teisel pool rindejoont. Jah, niimoodi juhtub. Seal ei ole midagi parata. Fosfaltalmet nimetas teid oma sõbraks. Kas teie nimetaksitega teda oma sõbraks? Kahtlemata sõprus on niisugune asi, mis on kujunenud juba aastate jooksul inimeste põhjalikul tundmisel. Minul on eesti lenduritel, kes seal olid enamikus kursusekaaslased on kõik jäänud sõpradeks. Nagu on minul jäänud ka sõpradeks need inimesed, kellega seltsis lennukoolis töötasime. Eino. Muidugi praegult madalmetiga vestlusel rääkisin, tema materiaalsed elab küllaltki rahuldavad või hästi. Näiteks ta nimetas, et see reis siia Eestisse ja tagasi. Temal läks umbes nelja kuu pension. Aga minul nelja kuu pensioniga saaksin Neiatuse jalgsi tagasi. L1 kani vehk. Elu on imelik.