Eesti sõduritund. Admiral Pitka kirjutab Utria dessandi jaanuarist 1919. Lennuki ja Lembitu suurtükitulekaitse all läksid esimesed väesalgad ilma kaotusteta kaldale ja tungisid ahelikudes kaldalt kaugemale, et järeletulijatele kaitseks olla. Vaenlane katsus siin ja seal kuulipilduja ja püssitulega meie maale pääsenud mehi tagasi ajada, aga see ei läinud tal korda. Kui umbes 200 meest tarviliku varustusega maali oli jõudnud, läks tuul valjemaks ja lained muutusid suureks, mis kaldal murduma hakkasid, nõnda et kaks Lembitu paati puruks läksid ja mehed pool ujudes kaldale pääsesid. Ühel varasel jaanuari hommikul tänavu nähti jälle relvis mehi üles ronimas Utria kaldajärsaku täht. See oli Utria dessandi mälestus. Et on võimalik pihta saada ja väga hästi, ühe meeletihedusega hea. Kaks ühes augus. Andeks Eesti Raadio tülitab ja võlub mitu võistkonda. Täna Utriast Narva vabastama läks? Päriselt Narvat vabastada, Helmi läinud, aga, aga nad jõuavad otsaga Narva-Jõesuusse küll kuursaali ja kokkuvõtted on üheksa võistkonda ja need on oi kui hullud. Kes on esindaja, kaitseliit ja kaitseliit, kaitsevägi, piirivalveväljaõppekeskus ja päästeameti. Ja kokku on siis päästeametist kaks võistkonda, pidu oleval õppekeskust üks võistkond. Siis on kaks kaitseväe võistkonda, ülejäänud kaitseliidust. Tänavu paistab olevat jalgsi, et suusalund ei ole, möödunud aastal olid mehed suuskadele paraku küll. Ja see ilmgi edaski meile sellega päris käkki kukkusest. Oli jah nagu armastatud suuskadega peale ja oleks võistluses tunduvalt parem. Ja ka pealtvaatajatele vaadeldava. Aga noh, jah, seda ei saanud, uut tegijaid on, tahtjaid on palju, ka see aasta jäi ukse taha väga palju võistkondi. Isegi jah, mis põhjusel. Lihtsalt sellepärast pole võistlusele. Ma panen siis ei saa rohkem võtta meeskondi, kui ütleme, 10 põhjelduvaliku tegite täpselt see valik, kes ees, see mees, kes endast hellem registreeris. Kes praegu tulejoonel on, tagalapataljon on ka kõige paremad mehed. No ma arvan küll ikkagi põrandaga tulid või kes on nagu, rohkem poleks, rohkem puudub nagu ikka on ilus, üritasime, proovisime, me oleme väga tänulikke, kutsute üldse siia? Loosis, mis toimub edasi? Tahtsime tulla. Loetakse tabamusi mitte puutuvaid tabamusi. Laskeasend vaba aeg ei ole piiratud. Selge küsimus. Ei. Läksime. Tänavu teist korda toimunud mälestusretke korraldajateks olid Vaivara vallavalitsus, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus, sõjalis-sportlik selts, Erna kaitseliidu Alutaguse malev, akadeemiline sõjaajaloo selts eduka dessantretke lõpetamisel kogunetigi kuulama ajaloolaste ettekandeid Rein Helme. Meie riikliku iseseisvuse tõeliseks sünnitunnistuseks on tegelikult Tartu rahule. 18. aasta veebruarimanifest on väga ilus. Mina käsitlen alati 18.-te manifesti kui, kui võib-olla esimese Eesti põhiseadust, kuna seal oli tõesti fikseeritud täpselt ja niivõrd targad need põhimõtted, mille järgi pärast ehitati meie riiki üles selleks omaette teema rääkida. Aga Tartu rahuleping andis meile esmakordselt ajaloos ühe teise riigi ametliku tunnustuse. See on põhjus, miks me täna Tartu rahulepingust räägime. See on põhjus, miks me Tartu rahulepingu külge klammerduda. Ja ükskõik kui nuditud viisil me Tartu rahulepingu kirjatähte või vaimu saame säilitada oma tänastes suhetes meie suure naabri Vene föderatsiooniga võib-olla tulevikus alla kirjutatavad lepingud näiteks piiride kas poole lausega või vihjamisi mainimisega loobuda sellest meie ei saa tühistada Tartu rahuleppe. Me ei saa lubada, et Venemaa sele täielikult tühista. See on meile ajalooliselt ja riigiõiguslikult ülioluline dokk. Kui meie rahuläbirääkijad eesotsas Jaan Poska. Muide, üllatusega nägin täna Narva-Jõesuu linnas Jaan Poska tänav äärmiselt sümpaatne. Jaan Poska vilunud advokaat, tsaari veneaegse kooliga. Haritud mees, kes oskas venelastega ümber käia. Sündinud diplomaat teadis, millal vastasega vesteldes rusikaga laua peale põrutada teadis, millal mesimagusalt rääkida, teadis, millal sauna minna. Teadis, millal väljakookide konjakipudel niivõrd hea konjakipudel, mida revolutsioonist purjetanud venelased polnud ammu näinud. Vähe sellest, see pudel välja koukida kaneeli seal paras ports sisse joota ja veelgi tingimusi parandada. Talijanik. Kõik see diplomaatiline kunst, kõik meie riigiõiguslaste professor piibu ja teiste spetsialistide tarkused kindral Jaan Tootsi temperament ja metsikud vaidlused, kaklused, venepoolse sõjandusspetsialisti kindral häirida, see oleks olnud null või see oleks olnud võimatu, kui need mehed Tartus istudes ei oleks teadnud, et rindejoon hoitakse hästi. Järgmised saateminutid pühendame ühele Eesti ohvitserile. Mälestushetk Laatre kalmistul kõnelemas kaitseministeeriumi esindaja Hannes Walter. Meie jaoks, kes me siin maakamaral elame ei oleks seda eestit tänast Eestit kui ei oleks seda põlvkonda, neid mehi ja nende hulgas kolonel Lõhmust sajandi alguses seda maad vabaks võidelnud. Ma ei hakka kolonel Lõhmuse elulugu ümber jutustama aga selle mehe elukäik on nagu meetilgast peegelduv eesti rahva saatus. Noorus, tsaariajal koolis käimine, ohvitseri kutse omandamine, kompanii ja pataljoni juhtimine, vabadussõjas kutselise ohvitseri teenistuskäik Eesti vabariigis ja siis katastroof, võiks öelda maailma lõpp, kõikide nendega väärtuste kokkuvarisemine, mille nimel oli elatud, oma lapsi kasvatatud. Ja siis enese varjamine omaenda kodumaal võõra nime all elamine, mis võiks olla suurem kannatus ühele isamaalasele, ühele ohvitserile. Aga teisest küljest ka, mis võiks olla mehisem eeskuju, et siiski vastu pidada, mitte murduda ja jääda eestlaseks? Kolonel Lõhmus jah, ei ole kindral Laidoner või Julius Kuperjanov. Temasuguseid mehi on ka teisi. Aga kõik meie isa olla Laidoneri või Kuperjanovi. Ja kui ei ole selliseid mehi, kes oma lõigus oma kodukandis oma kompaniis oma pataljonis on Laidoneri ja Kuperjanovi siis ei ole ka Laidoneri Kuperjanovi teil mingit mõtet meie jaoks. See mälestuskivi, mille me täna siin paljastame Eesti sõjahaudade hooldeliidu ja kaitseministeeriumi ühise ettevõtmisena ei ole ainult suur tänu sellele mehele kes siin puhkab, vaid see on ka kohustus ja eeskuju meile kõigile püüda vähemalt osaliseltki olla samasugused. Täna oleme siin minu isa Kalbul kuhu ma ta matsin 30 aastat tagasi külmal jaanuaripäeval seistes selle mälestuskivi juures avaldan sügavat tänu kõikidele inimestele, kes aitasid minu isa kolonel Ants Lõhmus mälestust jäädvustada mõtte Theo ja rahaga. Ants Lõhmus käis läbi mitmete sõdade tulest teenides oma rahvast ja eestimaad kogu südamega. Täna on ta saanud siin väärilise kingi. Aastakümnete eest, mil ta pidi varjama oma nime ja tõelist olemust. Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel. Jätkame sõduri tunni stuudiost. Kolonel Ants Lõhmus, hilisemast elukäigust räägib tema poeg Eerik Lõhmus. Tallinnas olid plaanid pääseda Soome aga kuna Soome tegi rahu Nõukogude Liiduga, siis selles osas jäi see ära. Minu ema ei tahtnud sõita Saksamaale, lootis mingisuguste lubaduste peale, et on võimalik pääseda Rootsi. Aga kuna rinne ligines ka Tallinnale, jäi ka see variant ära. 1944. aasta 22. septembril õnnestus meil viimasel hetkel lahkuda Tallinnast veoautol. Sel ajal, kui esimesed nõukogude tankid jõudsid juba Vabaduse väljakule. Väljusime Paldiski maanteelt Läänemaale Läänemaale. Siht oli algul Haapsalusse. Kas lootes ikka mõnele laevale jõuda? Lootus oli jõuda nende laevade pääle, mis evakueerisid Vormsi tasuvaid rootsi alamaid. Aga kuna Muugaasi auto osutas väga viletsaks ja kulunuks, temal tekkisid ridamisi igasugused rikked siis selle tõttu ei jõudnud praktiliselt enam kuhugi. Ja tuli keerata ots sügavamale Läänemaale Varbla kanti. Varbla kandis olime me mõnda aega ühes kaluritalus, kes üritas kah oma paati kuidagi käima panna, et sellega meid Rootsi viia, aga kuna see mootor osutus kah väga tõrksaks, siis jäi ka see variant ära. Ja kuna juba maanteedel eemal oli kuulda nõukogude sõjamasinate kära, siis läksime Pärnumaa metsadesse. Meiega olid muidugi kaasas ka Soome sõjaväest, Saksa sõjaväest ja muid põgenikega. Aga siis novembri lõpul, 44. aastal, kui ilm hakkas juba kiskuma talviseks ja rõngas nii-ütelda ka meie metsamassiivide ümber, seal hakkas tõmbuma koomale, otsustasid kõik omal käel lahkuda erinevatesse suundadesse. Minu isa kadus kohe. Kas ta teile ütles, kuhu ta läheb? Andis ta koordinaadid. Pärast selgus, et isa oli algul läinud Tallina ja langes seal peagi NKVD kätte. Ja mingisugusel ime tabasel moel õnnestus tal põgeneda samal päeval pagari tänavalt. Kuidas see võimalik oli, sellest ei tea mina rohkem ka, kui ma teile praegu räägin. Nende andmete järgi, mis hiljem sai kokku pandud, oli ta Põhja-Tartumaal ühes metsavendade salgas. Salk hakkas lagunema. Tulevahetustes jäi mehi järjest vähemaks ja tal õnnestus mõne ellujäänuga jõuda vana Võrumaale. 1945-ni. Igal aastal tuli ta oma sünnikohta pangast emailile kus ta asus elama ja hooldama Eesti vabariigi aegsed raudtee töötajad Peeter tera. Nende vana perekonnatuttav tema nooruspäevilt see talukoht. Talu asus metsa padrikus üksildase järve ääres. Peter tera surma järgi jäi isa tema metsatalusse elama asudes tööle kohaliku kolhoosi kus ta oma suurte nii-ütelda hobuste alaliste kogemustega kui sõjaväelane ja tema asus alguses tööle nõndanimetatud hobulaenutuspunkti ja hiljem sai temast kolhoosi sama kolhoosi piimamees. Kusjuures ta ei elanud kindlasti oma nime all. Tema saabus juba sinna Jaan heina nime all. Ta oli juba varustanud ennast piisavalt usutavate dokumentidega, millal 45.-ks aastaks juba nende dokumentide põhjal anti talle ka vastav nõukogude pass. Jaan heina nimele Jaan heina nimele. Aga ta liikus ju oma noorusmail või sünnikohas ringi, sealsed inimesed teda ära ei tundnud. Sünnikoht oli väga palju muutunud, tema ei olnud oma täpses sünnikohas. Kuna tema on sündinud Tõlliste vallas siis tema asus elama tagulasse tagule telliste Sangaste vahet on tsirka kaheksa kilomeetrit. Sel ajal oli ka palju muutunud seal üldiselt ei tuntud enam üldse neid vanu olijaid. Ja 1965. aastal arreteeriti ta salakaebuse põhjal. Teda kuulati üle Valga ja Tartu julgeolekus. Ja kuna valitses õnneks sulaperiood süüdistati teda ainult passi reziimi rikkumises. Muidugi, pidades silmas ka tema soliidset vanust, mis ligines juba 80 aastale. On nii palju aega kui olin vabama vennanaa peale elama. Mind kurvate, et möödunud kevade ja elupuude peab loobuma. Ja. Vaid tunni kõik. Me ümber hulgume meil vabadu. Mu neiuke. Iga eestlane saab, mõtle sellele. Kalli kodumaa ja vaba hoid koogiga Lohor, kõrgelne trikoloor ja kalevit saabas. Teadsin langema mu isa ausalt võitluses või relvata. Elu vaikne, hommikul puhub tuul. Ta kutsub meid. Aga eestlane on riigi endale siis metsast välja küll, aga. Tallinna telefonil kuus 44 44 11 kordan kuus 44 44 11 vastab välisõigusabi advokaadibüroo. Osa sel telefonile helistajaid on teises maailmasõjas tervise kaotanud mehed rindemehed või langenute lesed. Kuidas teie saate neid aidata, härra Makarov? Välisõigusabi viitab sellele, et ajate asju välismaale. Aga jah, ma ütleksin, et abi on siin kahesugune. Ühelt poolt me ajame asju, kus on lootus saada materiaalset abi, ehk siis pensionid Saksamaalt leskedel tervisekadunud, nagu te ütlesite. Aga teinekord oleme saanud aidata ka selles mõttes moraalses mõttes, et nende valimistega on selgunud väga tihti kadunud või ka langenud abiga otsade ja sugulaste täpsem ja lähem saatus. Paljudel kordadel on meie poole pöördutud asjas, kus ei ole teada, kas inimene langes või mis temaga üldse juhtus, ta eelistab teadmata kadunuks. Saksa pensioniseadus lubab sellistel juhtudel pensionit taotleda, kui kadumine on suure tõenäosusega toimunud lahingutingimustes või võib oletada, et ta langes. Ja, ja viimasel ajal on just neid asju lahenenud ja kuna arhiivid on avanenud ja just moraalne abi või moraalne toetus neile inimestele, kes oma saatmast saatusest ei tea et meil on õnnestunud arhiivides esiteks selgeks teha paljude kadunute saatus ja teiseks siis ka nii-öelda vastse materiaalses mõttes neid aidata pensioni taotlemisel. Kas see on uus moment või uuem moment teie töös? Ta ei ole uus moment, seda, see õigus on olnud kogu aeg, aga see on jäänud vist paljudel juhtudel nagu kahe silma vahele. Et küsimus on kadunud, ütleme, sugulaste jaoks toetuste taotlemine. Kellel on õigus Saksamaalt pensioni saada? Seda küsimust on sõduritunni saates varem korduvalt käsitletud. Kuid toimetaja ei ole niivõrd enesekindel, et ta usuks, et kõik kuulaksid alati kõiki saateid. Niisiis, kellel on mõtet taotleda saksa Jah, me oleme sellest tõepoolest korduvalt rääkinud, aga nii huvitav kui ole järjest ja järjest tuleb uusi inimesi, kes sellest, mitte midagi ei tea, selles mõttes võib-olla on tõesti mõtet korrata. Seadused siin muutunud ei ole, aga milleks siis veel kord? Eelkõige Need veteranid, kes on kaotanud oma tervise eest vähemalt 25 protsenti selle tõttu, et nad teenisid Saksa sõjaväes, kas nad said haavata Saksa sõjaväes või langesid vangi? Kaotasid tervise näiteks mingi tööõnnetuse tagajärjel vangilaagris, see on siis nii-öelda Saksa sõjaväes teeninud. Teiseks on siis abikaasad, aga ka vanemad elab ka Eestis emasid ja isegi üks isa, kelle poeg langes Saksa sõjaväes. Ja siis nagu ma ütlesin, abikaasa kas siis langes Saksa sõjaväes saksa sõjaväe tõttu vangilangemise tagajärjel vangilaagris või jäi teadmata kadunuks tingimustes, kus võib oletada, et ta tegelikult langes. Need on siis lesed ja vanemad. Kui kellelgi kuulajatest midagi kripeldama jäi kuuldust siis tasuks helistada Tallinna telefonil kuus 44 44 11, välisõigusabi advokaadibüroo kuus 44 44 11. Veel üks jaanuarikuu ei peaks puuduma sõjas käinud meeste mälestustes ja nüüd ka sõduritunni saatest. Jaanuar 1945 Saksamaal tollal kapteni õlakuid kandnud kolonel telliskivi. 22. jaanuaril oli see 21. jaanuaril, ma ei mäleta täpselt enam kuupäeva, tuli käsk minule isiklikult, et valida välja 150 meest ja teie ohvitseri ja homme väljasõit rindele aga anti võimaluse, ma võin valida, põhiskas vabatahtlikud, endised rindel õied, mitte niukseid, käpard isi kuskilt midagi kaasa ei võta. Kes on, kes on veel väljaõppimata, sest et see väljaõpe kestis edasi, pataljon jäi ju sinna. Ja mina sõitsin siis ära, ma sõitsin vist pärast ära, striipanud need endale rebast või ühesõnaga putin nii ükse otsa, läksime sealt Openi rindele. Ja kui mina jõudsin sinna diviisi staapi, siis oli hirmus tuisk, tormine öö oli kuskil kella kolme aegas, jõudsin sinna siis kõigepealt tuli vastu mulle endil selle Nathani viienda rügemendi ülema Jõeveerpalu rippale oli jäänud haigeks ja ära läinud lipule asemel pandi siis rügemendi ürituseks abstrof üks või lisas Turnban sõrma, mätas edasi üks törts, see tuli mulle vastu seal trepi peal, sellel oli põlv puruks lastud. Ja siis nüüd ei teagi, kes seda. Ah, siis määrati Maidla selle rügemendi ülemaks, daaliga austanud füürer seal all ja siis Augsburg tõusis siis sellel puhul vana sinna saabusid. Ja siis ütles, et sellele relvur ohvitserile, et telliskivile tulebad anda igale mehele surmveeriga mehele, aga see oli selle aeglase, kõige moodsam sel ajal, kuid anti jao pole üks või seal rühma peale paar tükki, siis kui ta ütles, et minule anda igale mehele välja, siis ma mõtlesin natukene, et ega see nüüd ei olegi naljategemine, aga lihtne ülesanne ja, ja tugev tulejõu ja, ja siis Tohvetiat pioneeritööst midagi välja tuleb, seekord enam siis kõneledes ei, pioneer teeksid sellega siia tormi tiveeriga, oligi niisugune asi, seesama sama. Hoviku kõivu mehed jõudsid kohale, siis öeldi, et siin Oderi peres on üks mõis ära võetud dist sakistabee liikumise tegemist ja see tuleb, tahad teha ja siis sama öösel siis seesama rünnak, see puhaslasele mõisa ära. No ja siis oli, vihkasid siis samal ajal oli seal sakslasel suured Poola laod, seal öeldakse üle nelja miljoni toiduportsjoni oli sees. Agub, seal võisid viine või veel ei ole, seda, seda keegi ei oska lugeda, sest et need laod olid nii pikad, et see aitas ühest otsast teise. Vaata. Frii ma täis. Nii et kuidas siis seal šokolaadi joolasse aknast välja veel nende teed ja siis, kui me sinna sisse saime, need sakslased olid siis aluspesu väel rääkida, sellest paadi külge kinni löödud ja teiselt pool vaja veidikese, venelased ja soli tukkasid küll keelatiivsed, teised muidugi meie katusega, kui valusalt kätte saime, seda šampust ja veini või veini või seda keegi tahtvat. Konjakit ja igasugused konserve ja need ajasime ka ühe autoga seal päris ligidalt. No tead, see aegasid selle rahaga, mis Est oleks, oleks purustajaid urus läinud, aga me saime sealt kätte, see oli meil pärast. Ja seda seda meestele nii tuju hoidmiseks ja ja ükskord oli niukene asi minul käes. Paljude küla pidin kaitsma, kus oli 30 tanki ja siis 1000 meest, venelast vähemalt, ja minul oli see, seda sadam mees seal ja siis. Aga ma siis hüppalo saatis minule ka neli tanki sinna ja siis kõvasti miinipildujaid ja niukseid asju. Ja, ja siis oli niisugune asi, et saime öösel vange ja siis me saime teada, et järgmine hommik valmistavad nad kallal tuultes häbematult need ei varjanud, tankid sõitsid sinna ja niimoodi ja siis ma helistan selle suurtükiväe ülemale sinna, et ole hea, anna nüüd natukese tuld sinna seepärast, et muidu nad ju lähevad päris üle käte seedivad ja mina oma loal võid lasta kaks mürsku ja rohkem minna lasta ei tohi. Ülejäänud on juba helista, austan, mõtlesin öösel alustasime, mis, kas aus perfektselt alates esimesest, et ma võin helistada küll, aga mis sellest kasu on lasknud, põud, laske pold läheb raskemaks ja mina eelmine päev, kui ma siia tulin, siis ma nägin, et metsas oli kuskil üks ilmatu suhu laduri suurtükimürske ja ma küsisin, et kas see, kas, kas sa, teadlased, mürsud on, ei tea, te ütlesite? Ei, ma ei tea, aga ma olen kohe vaatama, mõtlesin. Pine, mine kohe vaatama ja iga suurtüki mürsu eest, mida sa lased sinna vaenlase pihta saad vähemalt ühe pudeli prantsuse konjakit. Siis nüüdse CZ Birdsi mahte ja siis siis ma säilitamaks 30 või niimodi mürsku siis ikka sülle sai välja lastetud ja siis maksate kinni hiljem selle ja, ja ma tean, et sa teed kõike need veini konjakipudeli kõik olemas, nii et et siis lahendas olukorra. Seal on korrata, sest see lõiega nende kallal tugi lähtealuse lõigiga segamini ja ja siis, ega me ise ka seal siis ei vahtinud, me tegime ise kaalne, mis oskasime, saime. Tulid rünnakul küll, aga see rünnak oli niukene, nõrgem nagu hambutu. Paar meest seal seal said haavata, aga minul üks nagu selleaegne asetäitja kapten mõnes Eesti projektis oli kaua aega siin teede ja sildade insener, eks ole, siis on ka surnud, juba sai seal haavata ja ja siis moraal oli meister meieni meestel kõrge, seepärast, et esiteks Pululisil Mootorratastel sünd, absurd, mootorratas või keegi haavata sai kohe autosse ja, või mootorratta see kohe minema, sest et siis nad kõige rohkem kardavad sõdurit. Pange jäämist patriarh ja haavatavana vangijätmisel, see, see on, see on, see on kindel surm, aga mismoodi see surm veel tuleb, ega seda teate mis, mis sinuga tehakse seal, eks ole. Ja selle tõttu niimoodi, nii kui keegi pihta sai, see läks kohe ja aga p oli Kalükansijaid, näiteks kui me öösel teadsime seda asja, et järgmine päev rünnaksis tagalas toodi mulle torte ja, ja, ja siis, mis oli tehtud kõik nuhvel tagalas oli kõik asja saada jõgi ja konjakid ja ma saatsin meister kaevikutesse sinna sinna, neid konjakipudeleid ja järelme, hommikul läksid vaatama kõik vait, järved, pilte, keegi polnud puutunud lahinguid. See ja ma küsisin Tomis esise ja teate, nii täpne TVd siin see peab olema kaheterane silm, siin ei saa midagi. Ja tõesti mitte keegi ei olnud poolne tortega konjakit kogenud mehed, kogenud mehed, tõesti mugav mehed olid ja siis sakslased, kes sealt, kes meie ees olid, need jooksid tagasi, püüdsime kinni ja panime ka sinna endaga koos. Tiivul hakkas see suurtükituli peale. Venelased muidugi tuli nii nad püsti ja minema ja ikka linna sees. Saksa küla on nagu meie väike linn, kivimajad, eks ole, ja siis niukses kohas oled siis need killud lendavad õhus väga tihedasti ja siis saavad pihta kuskil pesutud maas, et sa üldse nina üles ei tõsta, tarvis tõsta sisse ja siis need sakslasega tegime niimoodi, et vahepeal võtsime rihmad pealt maha jäänud, lugesime seal surmaotsusele delete ja seina äärde seisma aga ei aidanud midagi ja ometi oli nende maa ja, ja küll sainede peale karjutud ja, ja küll juba vanem ei olnud noored mehed, aga nad olid nii, nad olid nii, nad ütlesid umbes minule. Lase maha, kui ta veel ei ole, mida ei taha, seda enam, et midagi nagu ei taha oma kodumaad, ei kaitse su seinad sealsamas maha sealt niimoodi. Või sa tahad halastuse, korreteetseedeerijaid, meie oleme sakslased, need ei saa enam nii ära füüsid ja niimoodi need olid. Lõpuks lasksime minna, kurat, pinge, kus saatel. Ja siis siis, nii et mina olin selles külas kolm päeva. Kui ma sealt ära tulin, siis oli ilus lage maa, seal polnud enam mingeid varemeid ega midagi. Mälestuste rääkija oli kolonel Telliskivi. Tuletame järgmise lauluga meelde, et tulemas on Tartu rahu 80. aastapäev. Signaale. Kena päeva. Ja. Meestele. Keele. Kirjutas ta Ei jää meestele. Nulli. Et Läti piiri Et Läti-Eesti Kangemad teada? Mu elukaaslane