Tänase rahvamuusikasaate lood pärinevad Stockholmis tegutsevat Rootsi eestlaste rahvakunstiühingu, Kassari, pilli ja laulurühma. Lood on mängitud heliplaadile kaks külge eesti rahvamuusikat 1984. aastal. Tollal juhtis Kassari muusikuid Tiiu Siim Jerkemann. Esmakordselt kõlasid need lood 1980. aasta ESTO, mis toimus Stockholmis. Enamik lugusid pärineb aga Tallinn ansambli leegahjus, repertuaarist ja õpetatabki said nad. Ta varem minu enda juhendamisel osalesin 1979. aastal Rootsi Balti Instituudi teaduslikul konverentsil ning helilooja Harry oldi vahendusel kutsuti mind Kalektoriks väliseesti rahvatantsijate suvelaagrisse kus õpiti tuleva-aastase estotantse. Kassari muusikutega sai tehtud siis tõhusat tööd ja õpitud lood kõlasidki järgmise aasta Estol. Loomulikult pidin ma kodus niisugusest esto abistamisest vaikima, sest see ei kuulunud ju tollal välismaal viibivale Nõukogude teadlasele lubatud tegevuse hulka. Alles praegu võin tunnistada, et seisin siis esimest korda elus sinimustvalge igahommikusel heiskamisel. Ja see imeline tunne, mis mind tollal valdas, osutus hiljem üsna pöördeliseks minu edasises rõhutatult eestimeelses kultuurialases tegevuses. Aga kõlagu, nüüd veel kord saate alguslugu ja see on Mulgimaalt Taageperast pärit polka Kassari pillimeeste esituses. Ja nüüd võrdluseks kõlagu see lugu, õpetaja, see tähendab minu enda ja Ain Sarve mängituna. Järgmine on kihnu päritolu, uuem rahvalaul, suur meri, hirmsast kohab tuul ulub haledast üks tüdruk kaljuserval seal nutis haledast. Suur nii-öelda oma tooli voolu ta toonu leheda vedruga paljude. Druga all joode Elva nõuti ka leheda. Nii ma ta ta kaunge Ta loonud luude Tallo tempa luude enda ei näe. Sinu, kes ei nõudme Nüüd kõlab Kuusalu rannikult üles kirjutatud raditants. Sea surmalugu on Virumaalt pärit tantsuviis. Järgmise laulumängu lätsi, ala lilli, õppisin ise Värska seto ansamblilt Leiko ning proovisin õpetada seda siis edasi noortele rootsieestlastele, kellele nii võru murre kui setu laulumaneer olid täiesti võõrad. Õpetasin vaid paaril päeval ja lõpptulemust ise ei kuulnudki enne kui heliplaadil. Minu meelest tabasid Tiiu Siim järkeman ees ütlejana ja teisedki Kassari lauljad seto laulumaneeri üsna hästi. Vaid tempo on kiire. Ibil. Vil abrio taotaidil-il. Nüüd kuuleta Läänemaalt korruselt üles kirjutatud pruudi valdserit. Kuulame nüüdsama lugu kodueesti leegahjuse pillimeeste esituses. Kassari rahvakunstiühing on oma tegevuses alati ajanud oma joont, mis mõnikord ei läinud ühte väliseesti poliitikute arusaamadega. Ja see on ka mõistetav, sest noorteansambli tegevuses avaldus nii mõnigi kord väliseestlaste vanema ja noorema põlvkonna paratamatu konflikt. Kassari oli esimene väliseesti tantsurühm, kes julgelt suhtles kodueestlastega näiteks 1980. aastail eriti leegahjusega ning isegi esines temaga ühisel kontserdil Rootsis. Kassari on käinud hiljem Tallinnas ja esinenud folkloorifestivalil Baltica. Peatselt kuuldele tuleva pulmapolka lindistasin kunagi tuntud Varbla viiuldajalt Karl virult ja nüüd kõlapse Kassari esituses. Järgmisena kõlavate Pakri rootslaste pulmalugude üheks esitajaks lõõtspillil on Kassari pillimees Manfred Strykman kes elas lapsepõlves Kurkse külas, mis asub otse üle väina Pakri saarte vastas. Vändra mailt suurejõelt pärineb üks ilus kandlevalss. Kassari lauljad esitavad nüüd omaaegse populaarse laulu Mängupoiss põõsa alt. Maale Getmet kõndima ja nii. Enneta kõnni Ena ja. Sangaste valss pärineb minu teada Sangaste päritolu väliseesti kandleme Alfred Kuuse repertuaarist. Praegu Torontos elav eakas Alfred kuus on oma kandlega korduvalt kodumaal esinenud ning kuulame nüüd vahelduseks ühe kandlepolka ka tema enda esituses. Viimane Kassari pillilugu Lombak Rätsep oli. Esmakordselt üles kirjutatud äsja kuuldud Alfred kuuselt Inglismaal 1962. aastal. Stsenoot sattus Rootsi kaudu minu kätte ja kõlama hakkas taas kodumal leiga vahendusel. Seejärel sattus lugu minu kaudu jälle Rootsi ja kuulete seda nüüd Kassari esituses. Selle polka sõnad on üsna krõbedad, nii et jäägu need pillimeeste endi teada.