Aga kas oskad sõnu ka? Ma ei tea. Muidu oledki muidugi laulda. Niukene lõunamerevärk oleks sobiv. Ja meil on nüüd külas näitleja, laulja ja lavastaja Marko Matvere, sellepärast et juunikuus finišini jõudnud katamaraani norde ja mereretk oli kahtlemata lõppeval aastal väga paljudele inimestele väga paljudele vikerraadiokuulajatele ka oluline. Tere tulemast, Marko tervist. Jutu juhivad ikka Jansa ehk Jaanelgula ja Arp Müller. See aeg aastavahetuse eel on teil hästi tihe. Äsja ilmus ümber maailma reisi põhjal valminud raamat huvitava pealkirjaga Meri ja kuked. Nädala alguses oli esitlus ka. Samuti on käsil kontserdiseeria jõulutähed koos Maarja-Liis Ilusa. Ja VLÜ on taas kontserte teinud. Ma olen lugenud ja, ja kuulda on ka ühest kavatsusest ooperilavastus lavale tuua lavastus nimega Rehepapp. Miks te olete detsembri lõpu endal taas nii tihedaks planeerinud? No ma ei ole seda otseselt planeerinud, ainuke erandlik sündmus selles selles siis on, on see raamatu ilmumine on tõesti, et ma ülejäänud nii-öelda kontserdid ja asjad noh, see on tavaline, et detsembris on neid rohkem kui muudel kuudel ja inimesed soovivad muusikat kuulda detsembris millegipärast ja on valmis kutsuma igasugu ansambleid ja artiste endale külla ja valmis maksma selle eest ja miks mitte siis teha ja ma ei saa, ma ei saa ju inimestele öelda, et kuule, ma ei viitsi. Ma varem magan kodus. Niimoodi ei kõlba asju ajada. On see muidugi hea tunne, on seal mõnus vaheldus, et nüüd tuleb taas olla suurel laval sadade inimeste ees teha bändi koos mitmedd inimestega, paljude sõpradega, paljude kaastöötajatega ja on see suur vaheldus võrreldes kaheaastase merel loksumisega ei, ajaga kui sai rääkida ainult Jaan Tätte ja, ja võib-olla veel paari inimesega. Ja on suur vaheldus küll see on tõsi. Ma ikkagi ma ikkagi ütleme armastan muusikat või on vaja, on muusika, organism tarbib seda suurtes kogustes iga päev ja ma pean ise saama musitseerida ja nii edasi, et ma olen õnnelik sellel hetkel, kui muusika mängib ja mina ise olen seal ka kuidagiviisi tegema. Et see mulle tõesti oluline ja seal katamaraanil seda liiga palju just teha ei saanud, et üksinda võib küll mängida, aga alati tahaks kellegiga koos musitseerida või laulda. No sa käisid seal ju palju maas ka sadamates ja külades ja tõid kaasa instrumente, täna meil on siin stuudios ka kaks, teebki neist, palju sa neid kaasa tõid? Tegelikult vist neli tükki, aga siin stuudios on mul kaks selliste erandlikumat pilli ja üks neist on kaugelt maalt toodud päris, see on ukulele ja tal on selline spetsiifiline kuju ja hääl võrreldes tavalise levinud hukuleile mudeliga, mis on siis Euroopas näiteks tuntud selline tillukese kitarri moodi väikene pill siis sellele on selline, kuidas öelda siis mõla või aerukuju, aga väikeseks reklaamiks tohib reklaamida. Ostke Marko Matvere raamat, märija, kuked ja seal seda pillipilt sees. Et aga raadio pilti ei näita, aga Elisa selline aerukujuline õhukene nagu puudu ja seepeale veetud siis keeled, mis on tegelikult kalapüügijõhvid, tavaliselt Amiilid, on need keele on siis topelt ja auk või avaus, kust hääl välja tuleb, see on hoopistükkis avaneb vastu kõhtu. Milline, aga tal on selline omapärane omapärane sagedus sellel instrumendi hääle seal ei ole, valijaga levib tegelikult vabas õhus väga kaugel. Et tal on selline hääl. Ja selle instrumendi ma siis ostsin ta kihvtilt popeedee linnast ja see sündis nõndaviisi, et kõndisime linnas ringi, Papete on ja ta hitti üldse on siis kogu selle prantsuse Polüneesia süda või kõige tähtsam selline linn asundus, kus saab noh, absoluutselt igasuguseid asju ajada, kaasaegseid asju seal ümberkaudsetel, saartel siiski on elu vähekene teistsugune. Aga seal linnas on kõik olemas ja tänaval üks mees müüs neid pille, noh, ma olin näinud ennem ka pillimeeste käes neid instrumente ja korraga nüüd see mingite pillimeistri seal keset tiheda liiklusega tänavat, siis müüs neid ühe kasti pealt ja küsis, mis sind on ja hind oli tegelikult nagu väga soodne. Ja ma ostsin selle pilli kohe ärad, anna see. Kas ta ei elanud natuke nukker kaubelnud, oli, tal on ükskõik, aa, need on sageli nagu täitsa ükskõiksed nende turistide jamade vast ja mulle tundus endale ka imelik, et on, ükskõik, sealt mulle selle andis. Ma andsin talle raha ja, ja siis mõtlesin, et aga pagan peaks ostma ikkagi varugeeliga. Jaa, küsisin ta käest, et kust ma saan keeli osta, mina tean, tavaliselt kalapüügitamiili, kalapüügivarustuse poest tuleb neid minna küsima. Aga minge sinna, et siin meil linnas on üks pillipood ka instrumentide pood, minge sinna poodi, seal äkki müüja ütleb teile, läksin sinna poodi ja ütlesin, et ma tahaksin ukulele neil varukeeli osta, milleks te neid vajama? Kui katki läheb, äkki ained ei lähe katki? Ikka võivad ju minna, et minu käes ikka sageli asjad lähevad katki, hea küll. Ma annan sulle siit, kus sa selle pildi said tänavalt, eks ole. Ma ütlesin jah tänavast siitsamast nurga pealt, see mees, eks ole, selline keskmist kasvu tüse mees müüs, mis ja kus teda teeno Ma tean, vedastia. Kuule, teeme nüüd nii, et sa annase pill siia mul poiss viib selle pillidele tagasi ja võtab raha tagasi ja ostad minu käest õige pilli. Et ma mõtlesin, mis mõttes siis vaata et need pillid, mis sa tänaval müüakse, et need on niuksed turistidele mõeldud siukest sodi. Et noh, niisugune kehva kvaliteet ja jäälestu ja nii edasi, et ana nüüd pilsi ja, ja kutsus tagaruumist, mingi noore poisi andis sellele pilli midagi tõelas sellega. See nende keel kõlab umbes niimoodi. Ujula au ilma kaashäälikute keel. Ja poiss võttis selle pilli, jooksis välja ja varsti tuli minu raha taga tagasi sealt. Täpselt ja, ja ma küsisin poisi käest, et kas noh, mingit võitlust või kaklust ei olnud, mees andis rahulikult võttis pilliga tagasi ja siis poemees siis ütles, et vaata olengi see mees, kelle nimi on siia üles kaela peale kirjutatud, Pedron. Ja mina ise teen neid pille, mina jään ukulele õpetaja minu käest pilli ostad, siis sa võid kindel olla, et see mängib, häälestub ja nii edasi läks hästi ja, ja, ja, ja, ja siis ta esitas siis Pedro, Pedroni pill ja, ja tõesti, ma vaatasin internetis on ka selle mehe kontaktid olemas, leiab täitsa üles ja mina julgen küll soovitada seda Ukuleeled selle tavalise ukulele asemel osta see tellimine sealt kaugelt, teiselt poolt maakera võib-olla ei ole nii mugav. Aga, aga hääl on tal kihvtim. Ja sellist pilli mängitakse igal pool seal prantsuse polüneesias vaikses ookeanis, nii mehed, naised, lapsed, kõik mängivad ja need kohalikud inimesed on sellised, noh, keskeltläbi 100 kuni 102 20 kilo raskused inimesed, nad on tõesti suured nagu elevandi pirakat jurakat õnnelikult, väga õnnelikud. Ja kui neil on vähegi vaba aega, siis nad võtavad selle ukulele kätte, istuvad näiteks poes, kus meelistavadjotab pudelitega seal istuvat meesteparved, ukulele tega laulavad ja niimoodi ja neil on kõigil neil suurtel jurakatel meestel on kõrge, selline kurb peenike hääl. Ja nad istuvad ja nende laulud on kõike sellised, kõik kõik laulud on sellised. Täna oled on, niimoodi, jagunevad tundidega. Et nad laulavad oma saarest armastusest põhiliselt armastusest oma saarest, siis ütleme mingist. Laevasõidust, mis läks halvasti või, või mingist jahiloost ilmselt, aga kõik need masoorsed lauad ikka väga armu ei anna. Tagant võtavad, siis võtavad väikse mallikesega juurde, aga ütleme niuke lugu, Minoorne lugu, kui selline, seda ei ole. Et kõik need on ikkagi õnne õnnelik rahas. Aga nagu tunnest sealt nüüd sina oled kantrimees, eks ole, oma hingelt vaat nemad, prantsuse Poloneeslased väga armastanud kantrit. Ja muide uskumatu, et, et Siidandi lemmiklaul on see, kui seal on kõige populaarsem lugu Se Engelbrecht, Hamperdingi poolt kuulsaks lauldud than Kitaars. Selline lugu. Nad kõik laulavad seda laulu kõik teavad. Ja täiesti uskumatu. Artacis küsis vahepeal me läksime pillimeeste jutuks. Kuulajatele kirjelduseks, et Jansa haaras ka jutu käigus kitarri kätte ja mängib, kaasab Markole aga Marko, kas selle retke käigus uusi laule ka sündis? Jah, mõned üksikud sündisid tegelikult noh, ma, mina küll ei ole päris laulukirjutaja, ma kirjutaksin niiviisi kui teksti, et ma teen kas ühe või teise aga kartuli ja tuli jah, mõned üksikud, aga mina üldiselt sellega ei tegelenud, ma ei suutnud nagu keskenduda sellele, aga minu koi naaber see Trais küll mühises seal laulab, nüüd on need plaadil ka tal minu teada. Nii aga, aga tal on jah, uus plaat ilmus välja, sina said raamatu koha. Aga said uusi laule kunagi kuulda. Ja kus kunagi ikka saab? Eks ma ikka kuskil neid ikkagi esitan ühte laulu, ma olen tõesti päris palju palju juba esitanud, see on üks vana meremeeste laul inglise meremeeste laul ja erandlik on ta siis selle poolest, et seal ei mainita kordagi Merad selles laulusega ega naisega alkoholi. Ta on selline mõtlik filosoofiline. Millest sa räägid? Räägin metsast, ise, räägib inimese elu ajutisusest ja haprusest ja, ja nii-öelda mööduvus filosastilosov, ma võin seda natuke isegi laulda. Ana magitar, palun. Seal off liiv. Ehk siis eesti keeles jämedalt tõlgituna siis puulehekese elu. Hommikul paargi idel kõnn, siin paar. Tasin kui puudelt irevil arm küll. Taasiili tuur, see käes, riises varsti ka langes Kibult. Mis vaade? Nii ta evinime naa väär tom, kuule. Ja kui siis tavakoos nii on, on see tuulesfääris. Ja la on. Noh, ja niimoodi Salme ja, ja selline nukker laul nüüd küll jah, aga kui sa juba rääkisid, et nad on sellised rõõmsad ja naeratavad kogu aeg tulles siia Eestisse tagasi, kuidas tundub see vahe nüüd, et oled nagu millegipärast ka üllatunud, vaadates meie nüüd nalja, tänavapilti ja ja ajakirjanduses mingisuguseid säädusi, et kas midagi nagu üllatas ka sind siia tulles, eks muidugi, üllatas, esimene suur üllatus oli see, et inimesed, ma ei tea, kes need inimesed täpselt on, olid kirjutanud autodele buss, buss ja selle kohta on ja ütlesid, et nüüd enam sellel rajal autod sõita ei tohi, et sõitke mujal. Ja, ja näiteks see oli väga hämmastav lugu. Noh, ja eks muidugi see ütleme ajakirjandus ja kas rattakellavärk oli ka võiks? Muidugi, tähtsa meelde tuletasid, see oli ka ikkagi omadust, täitsa. Täitsa täitsa täitsa nagu šokk minu jaoks või noh, mina olen nagu lapsepõlvest peale sõitnud rattaga, nii nagu juhtub, eks ole. Mina ei tunne mingit ohtu rattaga liiklus liiklemisel ei Tallinnas ega mingis muus linnas, ma ei ole kunagi kiivrit pähe pannud, ma ei ole kunagi kasutanud Kell aega lampi. Mul on, ma ei ole kunagi tundnud mingisugust ohtu Ratwataga liiklemisel et tagant, nüüd on see asi lausa niin kurjaks läinud, et saab trahvi, kui sul kella ei ole. Et see on nagu väga kummaline ja üldiselt nagu kogu maailma kontekstis kogu tsivilisatsiooni tekstis on see ikkagi täiesti jabur jabur ja, ja ausalt öeldes lubamatu selline käitumine võimude poolt, et sellist hüsteeriat tekitada lihtsates inimestes. Aga mille poolest erinevad inimesed Eestis ja inimesed lõuna pool väga suure osa reisist reisijate ikkagi ju merel. Poolkeral ja erinevad elulaadi poolest ja need kogemused, mis minule on tänaseks on kõige armsamad mälestused seonduvad siis ürgkogukondlikus korras elavad rahvaste ühiskondadega inimesed, kes elavad kogukondade koos, nad ei saa üksteisele nii-öelda eesti keeles sitta keerata, nad ei saa 11 sõimata või rünnata, sest nad elavad koos kõik kõik generatsioonid elavad koos korraga, vahendid on ühised, raha kui sellist üldjuhul isegi ei ei noh, ei ole, ei eksisteeri või noh, võib-olla seal mingil mingitel üksikutel meestel on seal kuskil mingid väikesed rahad, peidetud metsa, eks ole, aga, aga ei ole elektrit ei ole, noh. Tööriistad, maa, kõik kõik on üldiselt ühine, et sellist, sellist individualismi on vähe, vähe lõuna poolkeral üsna vähe, et inimesed küll linnades suuremates linnades elavad kaunis sarnaselt nagu meie siin Eestimaal, aga tegelikult on neil kõigil tugev baas kuskil külades, saartel oma oma oma rahva hulgas. Ehk siis, kui nad seal linnas tegelikult läbi kärssavad, siis nad, neil on alati võimalus tagasi kogukonda pöörduda ja nad on seal teretulnud. Need ei, neil ei lööda jalaga tagumikku. Häh sa jätsid mind maha ja läksid hea elu peale sinna linna. Sihukest sellist juttu ei ole seal. Nii et meil siin Eestis ikkagi meie Eesti elu on tagasi tulles noh, ma ju tean ja tunnen seda, aga, aga siiski ei olnud tükk aega sellega kokku puutunud, et liiga liiga hüsteeriline just nii-öelda inimestes sotsiaalsus on üles kuidagi Bushitud võib pumbatud minu meelest eestlased ei ole nii sotsiaalsed inimesed, nad on harjunud vaikselt omi asju ajama, töötama elama, rõõmu tundma, kui neile meeldib või parasjagu vajadus selle järgi tekib. Et selline noh, selline pealesurutud, selline. Kuidagi ühiskondlik elu, et ma, ma, ma leian, see ei ole õige, see on ebaloomulik. Ma ei tea, kuidas see niimoodi on arenenud ja ja kaua see veel kestab ja mulle tundub, et see läheb aina hullemaks. Et inimesed peaksid tegelema rohkem oma asjadega, vähem sõimlema ja toppima oma nina teiste asjadesse. Kuivõrd iseloomustavad meie elustiilide erinevust kuked? Ka raamatu pealkiri on meri ja kuked ja nii palju, kui ma põgusalt jõudsin raamatut lugeda päris lõpuni veel ei jõudnud, siis väga palju fotosid on Kukkadest väga paljudes sissekannetes on kukkesid mainitud. Kas siis need linnud jätsid vaikse ookeani väikesaartel reisiere Taima eredaim mulje ka? Jah, seal Meri ja kuked on selle raamatu pealkiri kahel põhjusel. Esimene põhjus, see on siis nii-öelda otsene põhjus, ehk siis neid neetud kukkesid oli tõesti jube palju. Kas see lemmiklinn ei ela, kukk? Ei no eestisse kuule kukele, seda küll, aga kas näiteks jõuludeks tahaksid Kuke fraasi? No ei taha, laula Eestis, kui seal käib küla, siis sa ei kuule naljalt kukelaulu, et kes peab ikkagi kanu ja kukkesid, neid peetakse kuskil lauda taga või seal võrgu all majast eemal ja, või lausa laudas, et aga alates Kariibi merest vaip Vaikse ookeani lõpuni Indoneesia nii välja igal pool kuked-kanad elavad vabalt, neid ei hoita aedikus, nad ise otsivad oma söögi, nad paljunevad metsikult ja elavad täitsa vabalt parkides. Metsas elab neid täiesti padu, sügavas metsas elab kukkesid ja kanu, vabu kolooniaid, ma arvasin, et ka banaanipuu otsas banaanipuu otsas vananen, jah, nad lendavad, tähendab. Ja ega sa neid naljalt kätte ei saa, nad on igal pool kaubamajades lennuradadel näiteks aerodroomil stardirajal jookseb kari kanu, näiteks suur Boeing, stardipüük kanakarja vees seal. Täitsa uskumatu, et seal lõunamaal Neid kukkesid ja kanu tõesti palju ja samamoodi vabalt elavad kõikjal ka sead ja kitsed. Ehk siis nad nagu koerad käivad ringi. Nad pikkade jalgadega kergete jalgadega hüppavad nagu koerakesed. Selle tõttu nad muidugi ei võta ka eriti kaalus juurde sihvakad ja sihvakad. Jah, et nende liha on vintske, ausalt öeldes. Noh nii kanade kukkede liha on samamoodi vintske, ta ei ole meie broileriga võrreldav, ta on siukene. Supi supikukk. Ja ma lugesin, et nad isegi söönede kanade mune, et kuna ta on käinud ilu pärast, et nad ütlevad Pärast vaid lihtsalt paljunevad vabalt, et mune ostavad nad ikkagi poest. Ei no need on jõukamad riigid, siin on konkreetselt raamatus juttu nii uue saarest, mis on üks üksik selline kõrgesaar. Vaikses ookeanis kuulub siis Uus-Mere maa protektoraat ning seal on inimesed küllaltki jõukalt elavad. Ja nad ei viitsi, Nad ei viitsi neid kanu püüda või taga ajada selleks, et neid patta panna ja ei viitsi mune korjata nende pesadest. Nad ostavad kanaliha ja kanamune, ostavad kauplusest, et noh, et see on kirjutatud Ameerikast see sügavkülma ja et see on palju meeldivam, sa võtad selle munakarbi kauplusest, annad raha vastu, lähed koju mõttes ragistada kuskilt tehnikus ajad mingit lolli lindudega ükshaaval ja ükshaaval, eks ole, et pärast on kriimud näos raevaja mingit pudi täis ei ole vaja ei ole. Et noh, et inimeste elu tegelikult seal lihtsates ühiskondades ka muutub kogu aeg, nii nagu meie elu siin muutub. Me püüame kohaneda, eks ole, euroliiduga ja, ja, ja nii-öelda eluga maailmas suures maailmas. Aga samamoodi nende lihtsate rahvaste elu areneb ja paljud püüavad hakata elama nii nagu valge inimene. Aga see on neile muidugi noh, nii-öelda juure tasandil täiesti võõras. See on täiesti võõras ja pealesurutud valge mehe elulaad. Ma vaatan, kõige pikemad sissekanded ongi just nendelt väikesaartelt vaikselt ookeanilt ja mõnest teisest paigast on jälle väga lühikesed ja lakoonilised sissekanded. Kas sul süda jäi maha sinna, kus jäi maha, jah, tegelikult minu süda jäi jah, vaiksele ookeanile või nagu öeldakse, lõunamerele õuna meresaar. Kariibi meri mulle, Kariibi mere saared on küll väga ilusa loodusega, väga mõnus on seal purjetada, väga soodne. Tuul on kogu aeg lainet eestavad kaitstud saartega. Saared ei asetse üksteisest kaugemal kui ühe päeva teekond. Igal saarel sa oled sisuliselt teretulnud, aga inimesed ei ole seal meeldivat minu meelest. Ja teine järgmine koht siis sealt oli juba Indoneesia, kus mulle ka nagu eriti ei istunud, et aga kõik, mis sinna vahele jäi, mulle väga meeldis. Ja ma tulen sulle kukkede jutu juurde veel tagasi, et selle raamatu pealkiri siis Meri ja kuked kuked märgivad ka tegelikult mehi. Ehk siis kujundina on samamoodi, et noh, siin raamatus räägitakse ikkagi meestest, kes on kirevad ja edevad ja tahavad domineerida ja kiredaja ennast tähtsaks teha, et et tal on nagu kaks tähendust. Ei oleks saanud panna raamatu pealkirjaks Meri ja mehed selleks ju tobedalt. On selline autentne päevikuvorm, on need autentsed, päeviku sissekanded reisilt või kui palju tekstist? Hiljem kirjutatud ma kirjutasin sellele päevikule juurde ainult eessõna ja järelsõna, sinna keskele kirjutasin, maga pisut juurde, selliseid tagantjärele targutusi aga mitte palju eksis. Tegelikult parandasin lihtsalt kirjavead ära koos keeletoimetajaga ja võib-olla igavamad kohad võtsin kärpesse, et need on vahetud, vahetud sissekanded sinna klubisse, et emotsioon käima, vahetu emotsioon nagu tulles selle kukkede juurde seal, kes seal reisi peal kaasas seal enamalt Sa oled ikka maskuliinne seltskond seal reisi peal olid, oli põhiliselt maskuliinne, oli, käisid ka naisterahvad ka meil külas ja see oligi hea sellepärast et muidu ma ei oleks päris ropuks võib-olla läinud, selge, et kui mõni naine oli pardal, siis oli alati mehed olid nagu sirgemad ja pesid ennast rohkem ja pesid korralikumalt nõusid ja põrandat ja nii edasi ajasid ajasid habet, päris sihuke päris meestekari ja ma ei tea, ei ole, ei ole paljud vahetus madrused siis käis kokku selle kuu kokku käis meilt laevalt läbi 106 erinevate inimestega, mõned käisid siiski ka kaks korda ja üks seal käis ka kolm korda, nii et meie tuttava Aarne, vaid meil on praegu hea võimalus kuulata kahe inimese arvamust sinust, vaatame, kas me kuuleme siis pärast äkki natuke, kommenteerib. Aarne Valmis, sina oled Marko Matverega olnud laeva peal, mitte ükskord. Ma käisin suisa kolm korda. Hardega need kokku olen ma tea, tsirka kolm kuud olnud, milline mees Marko seal on, kas ta niukene pulmaisa seal laeva peal, kas ta lõbustab kõiki või on pigem omaette nokitseja. Ja minu arust on ta temas on kõike võib-olla seltskonna hing, võib-olla suhteliselt vaikne, võib olla väga töökas, lahe mees. Ma kuulsin, et Teie olite nagu kahekesi enamalt jaolt koos öösiti vahis, et mis see tähendas, vahis olla ja noh, tegelikult on need kõik laeva nii-öelda põhimehena. Vahetasime madrused, eel oli ülesanne olla laval kolm tundi, öisel ajal kolm tundi valves, minul oli markaga võimalus olla 11-st kella kaheni valves. Ehk siis mina olin seal, rohkem ta seltskonnas või, või lihtsalt purjetamist väga suurt ei tea. Aga, aga enamasti me olime koos ja tihtipeale möödusid need nii EKRE ei rääkinud sõnagi, teinekord lobisesime rohkem. Enamikel kordadel mängis mako akordionit sihukeste elektrooniliselt klappidega kuulata. Minu ülesanne oli vaadata lihtsalt, et mis seal ees, aga kui tuul midagi muud natuke valesti olid, siis aga mina midagi teha osanud, eks Marko oskas teha. Koputasin selle peale, et kuule, tule vaata need ülejäänud, kuhu me läheme. Ei tea, Taise vaatas ka, et kui midagi tundus, et oli valesti, nii et ega ma väga ei pidanud koputama. Nii et ta on üks selline lahe tüüp, kellega on mõnus minna ja ümber maailma reisile. Minule meeldis küll jama temaga ringi sõita, ma ei tea, kas tema minuga meeldis. Kui on nüüd kunagi tuleb veel mingisugune juhus, kassa oleksid kahe käega poolt Markoga minema. Tema minuga on siis mina olen kindlasti nõus. Donald rajaski, sina oled Markoga? Mitu korda nüüd ümber maapalli. Mitu korda ümber maa pall ei ole, korra olen ma markama sõitnud ümber maapalli, aga enne seda me olime siin küll tõesti üsna palju eesti mõistes seilanud siin ja seal metena raja ümber palli oleme korra lasknud. Kindlasti me oleme mitu korda ümber maapalli sõitnud, selles mõttes, et me oleme selle käinud gloobuse peal kümneid ja kümneid kordi läbi. Nii võime öelda, et me oleme eriti palju koos sõitnud ümber ümber kera ja mõelnud, kuhu minna ja kuhu minemata jätta. Teie kohta võib öelda siis kahekesi olete mehed, kes on läbi elanud vasktorudest ja, ja igasugustest muudest hulludest asjadest. Jah, Marko on selline, kuidas ma ütlen kenasti kirglik mees, kes kõiki asju, mida ta juba teete tohutu hästi südame ja kirega ja ja me oleme mõndagi asja koos teinud, aga see viimane sõit, meil see oli, see oli tõsine tegemine ja, ja noh, Ma arvan, et kui Markot seal poleks olnud, siis esimene küsimus, kas me üldse oleksime sõitnud või siis vähemalt, kui oleksime sõitnud, siis oleks olnud oluliselt teine sõitja oluliselt lahjem. Kui on, ollakse pillimehed, kunstnikud, eks ju, siis ei saada hakkama näiteks tehnikaga üldse või ei ole tehnik, siis sa ei pea viisi või ei jaga kunstist, aga selle mehega vist on niimoodi, et ta on nagu igal alal. No nii on, Margot, sa vaatad, kui ta mängib pilli, siis tundub, et temast paremat pillimees ja laulumeest nagu on raske mõelda ja leida. Aga, aga samas on ta tegelikult üllatavalt üllatav. Lahtiste kätega, lahtise peaga, ükskõik mille peale, et noh, alati kui meil oli midagi katki, siis raudselt oli marka püks kambas, kes, kes seda oli parandamas tegemas, noh, rääkimata sellest, et ta on ülikõva purjemeister, kes võiks tegelikult ka vastava töökoja avaldaja, oleks kindlalt edukas. Nii et selle koha pealt saab Markole öelda mees nagu orkester, orkester selles mõttes jätta või ükskõik mis alal ükskõik mida teha ja ma arvan, et alati No viimane küsimus, kui on veel, antakse võimalus ümber maakera või maapalli sõita, kas Marco? Kui mina oleksin minema ja kui see kuidagimoodi minust sõltuks siis mina läheksin kindlasti kambaga, keda tead ja tunned ja, ja ma arvan, et oleks esimene, kellele ma helistaksin. Kuigi pean tunnistama, küsisid, et pillimehed, siis meil oli ju teada-tuntud teinegi tubli villija kirjameeskunstnik, nagu suren. Või, või võib-olla oma igapäeva tegemistes sinnamaani oli Jaan, võib-olla nihukeste maiste asjadega mõneski asjas vähem tegelenud, siis tagasi tulles ma arvan, veel parem saarevaht. Nüüd ta oskab kõiki neid asju teha, et oli ka tema tegelikult tubli ja lahtiste kätega mees. Kui uued minna, siis siis minna kõigi samade meestega, kaasa arvatud Rauliga, kes ülihea meremees, aga, aga rääkimata sellest, et parim parim kokk võib üldse olla. Ma arvan teoreetiliselt pannes kokku sama meeskonna, siis oleks selline sõitmine lust ja lillepidu, on see siis ümber maakera või ka kuskil väita Aegna saarele, alati oleks koos nendega koos mõnus alla ja mida me oleme ka selle eelmisel või sellel suvel, mis läbi sai ka korduvalt teinud nii-öelda unistuste orkester või unistuste tiim habeme nii-öelda, aitäh toonud ja kauneid jõule samatena Sulle ja kõigile teistele. See väikene jutuajamine või need kaks jutuajamist olid siis salvestatud sellel päeval, kui Markko esitles oma reisuraamatut ja seal oli hästi palju toredaid inimesi. Marko räägib, kuidas siis nende vahi madrustega oli, kas nad on nii-öelda vahetus vahimadrused, kas nad olid väga saamatud? Ei, siiski, nende hulgas oli päris mitu nagu tõsist tõsist purjetajat, noh kellel on ikkagi oskused ja kogemused siis öelda, et nad oleks kõik olnud saamatud, aga noh, enamus siiski ei olnud laevajuhid tõesti, see on tõsi. Meie siin Arbiga vaevalt teame seda purjetamisest või ma ei tea, Arpega sõnaga vist eriti ei ole Soote sõlminud vedanud ei, olen proovinud, pole väga õnnestunud, nii et kui pikka ettevalmistust see tegelikult oleks vajanud näiteks minagi oleks tulnud sinna, kes ma olen täiesti null purjetamises, noh, mida rohkem seda parem siis on selge, et noh, minu isiklikult merehaigus sai alguse 1994. aastal. Ja kinnismõte ümber maailmareisist sai siis alguse lennuki ümbermaailmareisist. Kui lennuk tagasi tuli, siis ma olin täiesti veendunud, mina pean saama midagi taolist teha, linnuke peal sind ei olnud ei olnud ja mu lapsed olid väikesed, siis mul poleks olnud ka raha, et minna vahetus madruseks sinna. Et samamoodi nagu müüsid koht etappidele nagu meie. Et mul ei olnud tookord sellist võimalust ja, ja mu süda oli väga raske, siis otsustasin laeva ise ehitada. Ja selles raamatus on muidugi kirjeldatud, kuidas see käis. See on lausa pildid teie enda joonistatud pildid oma ehitatud laeva Londonist. Omade ehitatud laevadest on üks foto haakuda, Vetta lastakse, uued omanikud lasevad seda sisse. Aga siis ühest katamaraanisõidust on siin omajoonistatud pilt, et ta ongi kuulajate jaoks küsida, et et miks Marko Matvere. Varem ei ole omajoonistatud pilt näidanud ja kas ehk eks tulevikus rohkem rohkem joonistada. No ma õppisin noorukina Pärnu kunstikoolis ja valmistusin omandama elukutset, kunstniku elukutset, tegelikult see oli mul kindel plaan ja ja siis hakkasin sellega nagu tõsisemalt tegelema, et minna sisseastumiseksamitele ja kunstiinstituuti, aga siis avastasin korraga, et nii palju andekaid inimesi elab Eestis kellel on palju suurem anne kunsti alal kui minul. Ma olin küll töökas, aga noh, Anne on ikkagi väga oluline kunstniku juures, te olete kaduma läinud alla ja siin on ka Ma väga andekaid portreepilte raamatus. No neid portreesid tegelikult noh seda joonistamist saab õppida. Ja seda seal kunstikoolis õppisin kõige paremini ongi mul selge pliiatsi pliiatsijoonistused. Et aga siis kahjuks mind värvati teatrisse näitlejaks ja nõnda see elu on läinud, et ma vahepeal siin ikka mingi 20 aastat vist ei ole joonistama. Ma kujutan ette, et sellel oleks turgu küll, kui markamata tere kuskil galeriis avaks oma personaalnäituse. Olen pliiatsijoonistuse tavaline harrastaja. Essehhi tahaks galeriides segamini, aga Donald väes käed rääkis seda, et sa, kui midagi katki oli, siis sa oled alati ninapidi juures ja seal nagu ei ole haamer valepidi käes, et sa saad hakkama küll tehnikaga ja ja aga see ahju ladumisega. Nojah, neid ameteid selles mõttes võiks nagu tõesti reas lugeda, millega ma nagu toime tuleksin, aga, aga noh, lõppkokas teeksid lõdvalt ja ahjud, kaminad on minu. Ja me ei ole veel teinud, ei oskaks teha. Ma peaksin vaatama raamatust, kuidas seda teha, aga aga ahju kaminat ma võiksin kohe peast ja, aga noh, see selleks selles mõttes, et ikkagi mul on nagu sellel see oli hunt kriimsilmal või kellel oli üheksa ametit ja 10. nälg. Jah, aga ümber maailmareisil, mis oli kõige suurem väljakutse remonttööde vallas. Ja mis tuksi läks siis siiski ma, ma ei saa öelda, et meie meil midagi oleks, nagu väga palju laguneb. Ma lugesin, et generaator ei töötanud. Rool läks rikki. Mis tegelikult liigub, see kulub, see paratamatult selliseid absoluutseid asju ei eksisteeri, sa korralikult hooldad ja, ja ja näed vaeva ja kontrollid pidevalt, eks ole, siis väga suuri üllatusi tehnika osas tegelikult, et ei tule merel. Aeg-ajalt võib juhtuda midagi sandusi. Kõige sellised kehvemad asjad, mis meil juhtusid, olid India ookeanis, kus meil jäid siis nagu kõik mootorid seisma kaks siis statsionaarselt, siis nagu peamasinat ja, ja, ja siis suurt diiselgeneraator. Ning samas samal siis kolme ööpäevasel tormist, siis me kaotasime ka grootpurje, see läks puruks. Ja, ja, ja see oli nagu hetkeks võttis nagu tõsiseks siiski sellest, et ilma ilma ima purje ja ilma mootorita alus on siiski noh, ta on juhitav. Juhitamatu jah, Taimanööverdanam õigesti ja tuulel nii palju kõva, et ta lükkas meid kursilt kõrvale 170 miili mis teeb üle 300 kilomeetrit, seda on hiljem tagasi võita on päris raske. Aga siis torm rauges ja me parandasime. Ja parandasime tänu sellele, et siis kapten Donald Traskonna endine rallisõitja teab mootoritest ikkagi üht-teist ja, ja mina olen väljaõppinud veoautojuht. Ja, ja ma ei saa öelda enda kohta, et ma oleksin mootorist, aga siiski ma midagi tean ja oskan, oskan teha mootori juures, aga, aga noh, minu mis su käsitööoskused siiski on, kasulikumad näiteks taglase ja purjede remondis, noh, seda ma tunnen nagu paremini rohkem, mis seal mootoril siis katki oleksid. Ühel mootoril lõi siis filtri umbe, mis on üpris tavaline asi tegelikult merel. Et ja, ja kuidas see filter siis umbe läheb, ehk siis kütus on paagis, eks ole. Ja nüüd, kui me oleme aasta otsa tankinud kütust sellistest noh igatahes solkkütust suvalistest riikidest, eks ole, mingist suvalistest tundidest inimeste käest, kes ei tea kütuse Hollases normidest mitte muhvigi, eks ole. Ja, ja kõik see nii-öelda siis sessete või pudi, see jääb sinna nüüd paagi põhja, eks ole, kui meri on vaikne, rahulik siis see pudi on seal põhjas midagi ei juhtunud, mootor töötab, aga kui nüüd on torm, siis lae kohutavalt raputada üles-alla, vasakule-paremale kogu aeg ja kõik see sodi läheb lendu. Ja nüüd siis mootorikütusepump imeb seda seal paagis. Siin vahel on siis siukene jämefilter, mis selle orgaanilise aine nagu kinni püüab ja korraga ühel hetkel on see filter seda orgaanilist pudi nii täis, et kütus enam ei mahu sealt filtrist läbi ja mootor jääb seisma, ta ei saa kütet kätte. Siis oli ühel mootoril põles läbi millegipärast eelsüüte relee, ma ei tea, miks see juhtus, võib ainult oletada, et sinna peale sattus kuidagiviisi soolast merevett ja klemmid sattusid lühisesse. Volmani nagu eesti keeles öeldakse, peksis üle ja asi kärssas ära, me ei saanud mootorit käima ilma selle releede ja, ja, ja ka käiviti tegelikult põles seest ära. Seda põhjustab kõik niiskus. Mida laeval paja ülipalju on seal lõunaniiskust ja kuumust, kuidas sa talud niiskust, Mägarava raskesti niiskus on minu jaoks kuumus ja niiskus, tegelikult oli minu kas päris raske taluda, et tore on minna ja siit käia Eestist aeg-ajalt kuskil soojal maal varbaid leotama, seal mõnus, oled seal nädal aega või 10 päevatuled tagasi valt pruun ja nii edasi. Oh kui lahe puhkus, aga kui sa elad seal, viskab üle, ausalt öeldes. Ja kõige hullem, mis selle asja juures on, on see, et mõistus, mõistus nagu, kuidas öelda, kinni ja kleepuv, kinni liberneerub või ta uinub, sa ei suuda enam mõtelda, sa ei suuda selgelt mõelda, ainult kannatad seda kuumust ja seal ei ole ilmamuutust. Ei ole niimoodi, et nüüd äkki mõni päev on korraga jube jube jahe ja mõnus ei ole. Nii nagu sünnid sinna ühiskonda, nii sured, ei ole talve ja kevadet ja sügist üks kuumus lõpuni. Ma lugesin ühest sissekandest, et torm viis ukse koos Lengidega ja kuidas on võimalik üldse sellises olukorras siis seal laevas edasi toimetada ja parandada ärase uks seal ja muuta kajut taas vettpidavaks. See on hea küsimus selles mõttes, et kui torm algab, eks ole, kui sa ei ole selle asjaga harjunud, organism ei ole sellega harjunud, siis saad halvatud, sisuliselt. Sul on noh, võib isegi hakata süda läikima, eks ole, neil, kes ei ole harjunud merega, neil hakkabki, jäävad, võivad jääda merehaigeks ja siis nad on täiesti täiesti audis, nagu öeldakse, külili maas oksendavad ja nii edasi. Sa oled harjunud kõikuma siis juba see kesknärvisüsteem on põhimõtteliselt selle kõikumise loksumise ja tahumisega. Harjub ära tasapisi ja sa suudad tegutseda täiesti mõistuspäraselt ja kainelt. Sa suudad Käia suudetud vestelda, suudad süüa, suudab toimetada seal kinni hoides hammaste ja küüntega näiteks meie kokk, eks ole, tegi ikkagi endiselt väga häid roogasid tormi ajal. Praadis liha ja tegi suppi igast asju. Et kogemusega tuleb tasapisi. Ühe seda ei saavuta aga samamoodi, et kui sul midagi ära laguneb, siis tuleb see ära parandada, aga kui just ei ole enam ees sisse, kus see oli, kajuti kajutiuks ei olnud siiski ütleme, laelu oleks laeluuk anud, kus vesi sisse tuleb, siis oleks asi tõsisemalt, siis me oleks pidanud midagi ruttu välja mõtlema, näiteks selle kuidagi helemetiseerima hermeetikuga kuidagi kinni, pane uks ja tantsis ja seesama ukse ma parandasin ära, lagunes ära, riiuli tuli kama ja kõik lendas puruks, või noh, ütleme seal, sa oled nagu pesumasinas. Et ausalt öeldes ei ole mõnus väikeses. Täitsa mind huvitab, kuidas see supp seal potis püssis on teil mingisugune loksus aeg-ajalt üle Kaaga? No katamaraani eelis on see, et tal on kaks keret ja ta üldiselt kõigub vähem kõvasti kui tavaline jaht tavalises Ühe kerel siis on pliit ja ahi sellise nagu kroskoop süsteemi peale, just et ta võtab alati silmapiiriga nagu sama asendi, ta liigub selliste pukside otsas, et ja on ka klambritega pliidi küljes kinni. Kui jaht on viltu, pott on ikka sirge, aga katamaraanid seda vaja ei ole ja supp printsiibile ainult siis, kui on tõesti väga tugev lainetus. Aga no näiteks meie sõitsime veel 10 meetrises tuules, ütleme seal kahe poolemeetriste lainetega taganttuules ja veiniklaas seisab veel laua peal püsti. Et see on juba nagu mõnus naelad lihtsalt seal tuule ja lainete üle. Kuidas see enam kui 600 päeva kestnud ümbermaailma reis ikkagi teid, kui, kui inimest muutis, kas tagasi tulime? Teistsugune inimene. Noh, ma arvan küll, jah, et, et ega ma nüüd kardinaalselt mingi ümbersündinu ei ole, eks ma olen ikka sama mehike, aga aga vabadus on vist seal nagu teha. Et kui sa saad nagu hamba verele sellest vabadusest, mida? Mida, mida, mida sa tunned ja tunnetad seal merel et siis jääd seda igatsema, see on, see on paratamatu. Vabadus on tegelikult midagi muud, kui me räägime vabadusest, näiteks, ma ei tea. Vabadus kohustustest, mitte see vabadus, madja sidemetest, vabadus, ma ei tea, mingitest võlgadest või mitte, ma ei mõtle seda vabadust. Vaid ma mõtlen seda nagu totaalselt seda absoluutset vabadust, mis inimese ajus kuskil ja unistustes eksisteerib. Kus sa nagu oled ilma kehata see vabadus, et seda, kui sa seda maitsta saad, siis sa jääd igavesti sellega tegelema, igatsema seda? No mina, mina ei ole sellega eriti tegelenud varem, kuigi kunstnikud tihtilugu tegelevad selle otsimisega küll nad mediteerivad ja küll nad teevad mingeid võimlemisi asju ja räägivad ja loevad raamatuid ja kirjandust ja mõni saab sellega siin meie põhjamaa kliimas, suudab saavutada selle, selle, selle tasandi või selles, selle olemise tasandi kuskil peade kohal siin üleval. Aga mina sellega ei olnud varem tegelenud, kokku puutunud ja sain selle maitse suhu tegelikult just nimelt suurtel laiali ookeanidel, kus ei ole, kus ei ole segajaid või kus ei ole ärritajail väliseid ärrita, et sul ei ole. No need inimesed, kes seal laeval on, see on selge, eks ole, nendest sai pääse, nendega suhtled, räägid, sööd, pesed, magad, mängid pilli, jood alkoholi, mida iganes. Aga kui sa oled üksinda näiteks öises vahis siis kaob see kõik ära. Esiteks on nii pime kui kuud ei ole siin mitte midagi, näe, kottpime, on need elektronkellad, need nagu natukene annavad algust. Aga kui sa sealt kõrvale astudes on kottpime taaselustub pilves olema, siis sa ei näe mitte mitte midagi, täiesti pime on. Ja midagi peale kohina või sahina kuulda ei ole mootorimürina. Ja see viib sind sellisesse transilaadsesse situatsiooni, kui keegi sealt midagi ei küsi. Ta jutuga tasapisi seal loksud niimoodi edasi-tagasi ja, ja tunne, et varsti, et sa oled nagu kuskilt mingisse imelikku ruumi astunud, kus sa tavaliselt ei käi tavaelus ja korraga saastatelt kolm tundi on läinud ja sa ei ole mitte midagi mõelnud. Mitte ühtegi mõtet ei ole peas olnud, mitte midagi teinud ja sa ei ole mitte midagi näinud. Et ma arvan, et ma, noh, ma arvan, ega ma ei tea täpselt, aga, aga ma arvan, et selle nimi on meditatiivne seisund, et seal silmad on küll lahti, eks ole, ja sa oled ärkvel, aga tegelikult sa oled nagu kuskil mingi mingis imelikus, sa oled ära ja seisundis kuskil ära mingi stand-by peal. Aga kas on sõltuvust tekitav, kas läheksite järgmisele ümber maailma reisile? Jah, see on tegelikult sõltuvust tekitav ja sellepärast inimesed lähevadki sinna. Aga ma pean siiski ütlema, et ümber maailma purjetamisega tegelevad vanad inimesed just alates 65.-st eluaastast, 60.-st eluaastast kuni 80 eluaasta. Noored sellega ei tegelenud, noored on liiga liiga, ütleme kärsitud, nad ei kannata niiskust, passimiste istumist ja, ja venimist, eks ole, ja vanad inimesed just nimelt müüvad maha oma maad, majad, ärid, võtavad oma pensioni välja, ostavad jahilt saga mingi saksa, saksa perekonda, sa rääkisid? Noh, see on lihtsalt üks näide, eks ole, ikkagi kaheksakümneaastased taadid, eks ole. Kahekesi sure kuunariga, seal, Malaisias nägime neid, aga no neid on palju igas sadamas, neid on palju ja nad sõidavad ümber maakera. Need vanad inimesed peaasjalikult kolme kuni kaheksa aastaga. Nii nagu on kohtadel kauem, tutvuvad kohaliku eluga kauem kui meie. Et me siiski kiirustasime, kui nii võib öelda, aga sõidan teada, kuidas Marko Matvere veedab oma pensionipõlve. No ma väga tahaks, et see nii läheks, aga no selleks ja siis ikkagi korraliku pensioni, mida mul ilmselgelt ei saa, mitte kunagi pole. Tõenäoliselt läheb ikkagi palju trööstitumaks. Seda reisi organiseerisid läbi sellise juriidilise keha nagu MTÜ keskea kriis ja ja sellel nime valikul on ka tähendus. Ja ka oma raamatus tsiteeritud psühhiaatrite väidet, et, et mehed, kes on keskea kriisis, A vahetavad kas naised vastu või b lähevad ümber maailma reisile. Aga mis nõu te annaksite keskealistele meestele? Kõigil ei ole ju võimalik minna ümbermaailma reisile, aga võib-olla ei tahaks naist ka välja vahetada, et kas mingi vahepealne variant on olemas? On raudselt, eks iga mees peab ise teadma, mida ta teeb, eks ole, kõige kõige niru variant on, et sa hakkad lihtsalt nagu jooma või või noh, liialt palju hakata alkoholi tarvitama või midagi, et tegelikult noh, nüüd noh, mina, kui kellelgi tuleb selline himu peale, nüüd ta peab lahti rebima või, või tal on nagu kokku jooksnud tema vaim, tema töö ei rahulda teda, tema ma ei tea, perekond ei rahuldada või mida iganes, eks ole. Minul seda muret ei olnud, mina olin õnnelik oma tööga ja oma oma perekonnaga ja nii edasi minul sellist noh, tegelikult mingit kriisi ei olnud mul lihtsalt kinnismõte, et ma pean saama oma sõita ümber maakera ja ma oleksin teinud seda muidu üksinda sel aastal oktoobris oleksid ihuüksinda ja nii nagu Uku randmaa, eks ole. Ma plaanisin seda üksinda teha, aga kambas on seda teha siiski palju ohutum ja palju odavam. Ja lõbusam ja, ja lõbusam. Lõbusam muidugi otseselt ja et, et kui keegi mees tunneb, et nüüd on nagu kobee s nagu eesti keeles öeldakse, et siis ta peab ikkagi midagi ette võtma, ärge häbenege ärgu katku, et talle seda pahaks pannakse. Sest noh, see on ikkagi lõppkokkuvõttes kui ta teeb mõne lolluse. Siis ta tervist siiski ei kannata, nii palju, kui ta lõpmatult neelab seda. Seda valet, mis ta on enda sisse kogunud, et see teeb tervise, hullemini ajab, ajab rikki, kui see, kui ta teeb aeg-ajalt mõne rumaluse. Niisiis üks etapp elust on läbitud. Ma arvan küll, jah. Ega mul ei olegi midagi selle asemele praegu. Aga aga midagi ikkagi on, kas kõik see ooper Rehepapp, kas, kas ja üks uus teatrirull lugesin Pärnu postimehest, et astute Roman Baskini lavastuses taas Tallinnas peatselt teatrilavale? Need on ikkagi ju uued tegemised. No need on uued tegemised selles mõttes, et nad on uuel aastal uue hooga tegemist, aga midagi täiesti uut neis minu jaoks ei ole. Ma olen ikkagi näitleja ja olen juba lavastanud, ka neid oopereid ei sea siis ütleme, see ooper tuleb välja sügisel oktoobrikuus ja Vanemuise teatris ja see on nii-öelda puhas algupärand. Kes muusika kirjutanud, Tauno Hints kirjutab selle muusika ja Urmas lennuk siis praegune Vanemuise, siis nii-öelda kirjandusele, kirjandusele, õigemini on ta nüüd küll ja kunstiline juht, eks ole, jah, tema on kirjutanud libreto ja see on mõneti erinev Kivirähki romaanist. On küll ikkagi Andruse romaani põhjal kirjutanud sellega noh, ooper on siiski sinna ei mahu kogu romaani vanema ja ja see on suur projekt ja suur ettevõtmine ja loominguline töö, mis tegelikult ongi minu, minu töö või minu amet või et see ei ole mulle nagu väga uus asi. Ja veel on juubel tuleval aastal 2014 siiski meil, ahah, nii et 1014 on meie juubel pooleteist aasta pärast siia 25. juubel ja me tegutseme praegu jaoga, ausalt öeldes on mitu ära siis ei ole unustatud? Ei ole väga palju, kutsuti meid see suvi mängima ja siin aasta lõpus mängime päris palju ja ja neid kutsuti meid poola Krakowisse merelaulude festivalil rahvusvahelisele kaugel merest ja õiestan suurest poolakatele merelaulude festival, püsti pandud. Krakamistan, pärid, Krakowiat, Käia mängitav Krakovi vorst ja nüüd veel mööda, siis on ka tegemisi küll küll kurta ei ole. Aga kui palju aega ja tahtmist on minna vaatama, mida teised teevad, minna vaatama, mida mõni lavastaja on teinud teatris, minna kuulama, mida keegi bändiga teeb. Kasvõi nüüd sellest ajast peale peale merereisile. Väike nälg on sees küll ei saa öelda, tahaks teada küll, mida teised teevad. Ja eks ma natukene ikka kuulanud ja vaadanud ka, et ma ei saa öelda, et ma nagu eemale oleks hoidnud, et et ma käisin näiteks Londonis, lenin, käisin Londonis vaatamas teatrit ja et oli väga põnev. Aga Eestis, Eestis ma ei ole käinud teatris. Aga muusikat olen küll kuulanud kontserdil väga mõnusa. No ma olen ma, ma nagu ma ennem ütlesin, et siiski muusika on mulle nagu armsam kui armsam kui lihtsalt teater, et nagu vajan seda ja pean seda saama suurtes kogustes kogu. Aga millised tulevad teie jõulud? Jõulud tulevad ikkagi kodus valijad lihapottide juures ja diivanil naljafilmi vaadates. Taat ka tuleb. Ka valaja ei, pääsu ei ole. Aga mida sa siis taadile laulad? Ma ei teagi, ausalt öeldes ei oskagi öelda, et ukulele kätte võtta, nuku käte improviseerin jälle haleda häälega, nii nagu need. Polüneesia suured, 120 kilosed mehed. Kirjeldame kuulajatele jälle, et Jansa kui ka alkovõtsid jälle pillid. Aitäh, muide, ma räägin veel ühe asja, näiteks Vanuatu lõunamerel, vanato saar, seal me saime ka kohalikku ansamblit kuulata, mille nimi on siis pois string. Bändi on levinud selline kooslus poiste keelpilliansambel, see koosneb tavaliselt kahest-kolmest ukuleledest kahest kolmest kitarrist ja push. Push. Mäss on selline pill olemas, eksis võsa, võsa pass, seal tehakse vanast tee kastist, millele siis keskele puuritakse auk, sealt pannakse tugev pesunöör läbi ja nüüd pesunööri teise otsa, siis kinnitatakse tugev dokk ja doki, teine ots toetatakse kasti nurka ja nüüd seda tokki pingutades. Siis muudetakse helikõrgust, sellel pesunöörile plaanitakse siis sellist basskitarri. Kuubas oli ka üle maa. Vaestes riikides on see selline pill levinud, ta jälestab väga hästi, aga siiski uuem, osav mees on jõle kihvt kuulata ja. Suvaliselt noodid ja siis on ka mingi väike trummike ja selline poiste keelpilliansambel mängib ringis koos näod ringi sisse tihedas väikeses grupis nägudega sissepoole tagumikuga publiku suunas. Terve õhtu mängitakse siis remažooris ehk tee tuuris. Bow ei muutu lugudel ja ei muutu ka helistik, terve õhtu, kõik lood on remažooris ja ühes tempos. Tempo on kogu aeg see ainuke, mis muutub, on meloodia ja sõnad. Eks üks lugu lõppeb, hakkab teine täpselt, kui oleks mingit vahet ei oleks non-stop, stop ja ma sain nendega kaasa mängida. Mul oli kitarr kaasas seal ja, ja mängisin kaasma, imestasin, et mis toimub, et millal ometi publiku rahul väga rahul neoja kohe, kui nad katkestasid kohe inimesed nõudsid. Miks te? Need metslased hakkasid kohe lällama nagu õiendama bändiga ja bändis, et me teeme, me peame natuke ikka jooma ka niimoodi välja mängida. Aga kui nad mängivad, siis nende muusika meenutab natukene sihukest kuidas öelda siis, kas siukest kiiret fokstrotti või svingi või natukene kantri, kantrimoodi ja siukene. Check-check-check läheb umbes niimoodi ja nad laulavad nende kõrgete selliste kurbade häältega, need poisid mitmehäälselt. Aga millest nad laulavad, seda muidugi ei tea täpselt. Aga heas kõik laulud on sees. Peab lugu ära hakkab ükskaks. Lõpeb lugu ära, kõik plaksutavad teeks kaheks ka. Jälle lugu lõpeb ära üheks kaheks. Terve õhtu niimoodi järjest oskavad. Nad oskavad, nad tantsivad saatel ja inimesed tantsivad samad metslased. Väga meeldib neile selline muusika, et see on selline moodne muusika, nende mõistes seal moodne muusikas, nende oma muusika või see vanamuusika, mida nad, vanad laulud ja tantsud. See meenutab siukseid, joigu või siukest. Põgene nagu vingumine või siuke seakisa minu meelest. Ja meloodiliselt hästi inetud või sellised mustad, aga see oli selline lõbus, lõbus ja sellest saab aru. Meie inimene. Mul on tunne, et me võiks teha lausa sarisaate iga nädal üks saade sellest Nordea ümber maailmareisist, aga tänane tund on kahjuks läbi saanud nii ruttu, nii paIju jutt jäi, rääkimata, kasvõi üks kiire küsimus, mis nordea katamaraani sai? Praegu ta on talvekorteris, ehk seisab siis Pirital kai peal ja ootab kevadet, aga tõenäoliselt kapten, siis Donald purjetab järgmine aasta sellega kuskile soojades meredes. Nii et jääb ikka eestlastega vestlusteks, seda on hea kuulda. Marko Matvere, nii tore tund oli, oli. Soovime kaunist jõuluaega. Aitäh teile ka kõike head ja häid jõule ja toredat aastavahetust. Lõpp hea, kõik hea.