Tere kõigile. Elu on jälle oma igapäevasele rajale loksunud ja hiljutised pidustused ka selja taha jätnud. Ehk on just nüüd paras aeg taas kord pisut mõtiskleda sellel üle, et kaugeltki mitte kõik rahvad ei saada vana aastat ära 31. detsembril see on teema täiesti uskumatute variatsioonidega ning sinna juurde kuuluvad eksootilised kombed, rituaalid tõeliselt põnevad. Räägime täna ausasta traditsioonidest Aasias ja stuudios on Martti Kalda ning Haldi Normet-Saarna. Martin on teil endal olnud juhust mõnes Aasia riigis uut aastat vastu võtta. Leidis aset umbes kümmekond aastat tagasi või natukene rohkem Nepaalis, kus siis kevadel meie mõistes kevadel võeti vastu taastata tohutute vee pritsimist ja ka värvidega inimeste pritsimise saatel. See tegelikult oli suhteliselt kurnav päev, isegi võiks öelda, et eriti eriti turistile, kes või rändorile, kes soovib käia midagi vaatamas. Sest kui Aasias ikka uut aastat tähistatakse, siis siis korralikult põhjalikult, mitu päeva. Ja, ja kõik need riigid lülituvad välja sellisest tavategevusest ja tõesti pidutsevad täiest hingest. Täna siis nagu öeldud, räägime erinevatest uus aasta vastuvõtukommetest rituaalidest aasia kalendri järgi ja siis arvestades, et meil on siin praegu praegu talv, võib-olla alustaks siis sedapidi, et, et kõigepealt sellest, mis toimub talvel, seejärel kevadel uuesti ja siis läheme sügisesse. Üsna varsti pärast neid tähistavad uusaasta saabumist hiinlased, tiibetlased ja jaapanlased, samuti korealased ja vietnamlased. Nojah, Hiina uusaasta tähistamine on ju Eestiski äärmiselt populaarseks saanud, et sellel aastal langeb siis Hiina kalendri järgi. Neil on selline pooleldi päikesel ja poldikuul baseeruv, nagu öeldakse, luni solaarne kalender poolenisti nõnda ja poolenisti teistmoodi. Ja lisaks sellele siis Hiina võiks öelda isegi Kaug-Ida-kalender baseerub ju sellistel 60 aastastel tsüklitel. Et need 60 aastased tsüklid pidevalt vahelduvad, seal on siis 12 loomaviis erinevat elementi siis omavahel kombineerides juba 60 aasta tagant jõutakse tagasi sinnasamasse, kus 60 aastat tagasi oldi ja meie kalendri suhtes ta on siis veidikene liikuv, tavaliselt algab kas siis jaanuari lõpus või veebruari alguses. Aastast aastasse, see muutub. Paljud inimesed teavad, et see draakoni õieti kui hästi täpne olla, siis v draakoni aasta algas 23. jaanuaril 2012 ja nüüd siis uus Hiina kalendriaasta. Ehk siis veemao aasta algab 10. veebruaril 2013 kaks täiesti erinevat elukat, aga see element, et on siis sama üldse nende elementidega, on niimoodi, et kui neid on viis tükki sinna korduvat kaks korda järjest, aga siis need loomad jällegi muutuvad kõik need 12 looma liiguvad ja ühel hetkel saab, see saab see ring täis, nii et 60 aasta pärast on siis taas tulemas veemaoaasta. Ja see on väga iidne süsteem, et hiinlased alustasid sellise kalendriga umbes sadakond aastat enne Kristust. Nii et see on püsinud üle üle 2000 aasta. Ja ka need riigid, kes või mis on Hiinast eeskuju võtnud nagu Korea, Jaapan, Vietnam, siin sai juba nimetatud need järgivad sedasama kalendrisüsteemi võib-olla väikeste erinevustega just nimelt tähistamise osas. Aga suhteliselt täpselt on jäädud sellele kuupäeval kindlaks. Selle erinevusega, et jaapanlased natukene rohkem kui 100 aastat tagasi minnes üle nii-öelda läänelikule süsteemile kõiges muutsid üldse oma riigisüsteemi muutsid noh, sisuliselt kõike, mis vähegi võimalik muuta oli, läksid siis üle Läänekalendrile. Aga see ei tähenda siis seda, et seda Hiina uusaastat ei tähistata eraldi eraldi pidustustega, rääkimata sellest, et et Jaapani linnades on ka väikene vähemus hiinlasi, kes seda hoogsalt tähistab, nii et tähistatakse kaks korda üldse. Jaapanis öeldakse, et kui on võimalus mingisugust pidupäeva tähistada, siis seda tähistatakse. Ja nii nagu jaapanis väike rahvusgrupp hiinlasi tähistab seal oma pidu ja oma uusaasta tulekut, nõnda on ju igal pool maailmas, mis teeb selle elamise ilmselt päris põnevaks, et kõikide rahvaste hulgas on jälle omaette mingeid rahvusgrupid, kes tähistavad omamoodi oma vanast ärasaatmist ja oma uue aasta tulekut ja lõpuks vist toimub ka mingi segunemine. Nojah, see ongi see globaliseerumine, et kõik need maailma kombed on, on ka meile endale koju kätte jõudnud ja vastupidi, meie oma kombed on siis ühel või teisel moel maailma liikumas ja siin tuleb kohe ära öelda, et mis mind imestama pani. Kõikidesse nendesse uusaastakommetes süvenedes oligi see, et kui sarnaseks Nad on aegade jooksul noh, muutunud, et muidugi on erinevusi ja ja vahest on need erinevused päris suured, aga paljugi on, on suhteliselt sarnane, me oleme just nagu sellega ära harjunud näiteks meie oma ilutulestik, see on ikkagi puhtalt selline Hiina nähtus, sest nii püssirohi kui kui ilutulestiku laskmine on ikkagi pärit algselt Hiinast ja nüüd on siis nii-öelda eurooplaste poolt üle võetud ja, ja me ei kujutaks ette näiteks oma uusaasta tähistamist ilma ilma ilutulestikud ta. Aga see on oma oma olemuselt sügavalt sealt Hiina kultuurist pärit nähtus. Ja isegi on väga raske öelda, et millal see siis tuli, kui me, kui me nüüd küsime ka eestlaste käest, et millal me hakkasime siis ilutulestikku laskma, siis ma arvan, et enamus inimesi ei oskagi seda öelda, see ei ole nagu enam mingisugune selline võõras nähtus, vaid see on nii sügaval meie enda traditsioonidest sees. Aga lisaks ilutulestiku-le on Hiina kalendrijärgsel uue aasta vastuvõtul veel terve rida põnevaid rituaale, traditsioone. Ja ettevalmistused Hiina kalendri järgi uus aasta tähistamiseks Hiinas ja Vietnamis, kus on väga suur püha. Ma isegi ütleks, et tänapäeval on see Vietnamis võib-olla isegi suurem püha, kui, kui Hiinas endas Vietnamis on selle nimi det algab tohutute puhastustöödega suurpuhastusega ja ütleme siis välja see on. Meie mõistes on küll talvel siis tegelikult Hiina ja Vietnami mõistes on ta ikkagi tähistab kevade algust kevadpühad. Ja seetõttu see kevadine suurpuhastus. Ja noh, loomulikult on siis see on see motiiv, et me kõik halva ajame ära, laseme, laseme hea sisse, usutakse, et need on selline koll või deemon olemas, kes on poolenisti lõvi, poolenisti härg, poolenisti ükssarvik kes tahab kõiki ära süüa inimesi maailma. Ja seetõttu ühelt poolt puhastatakse kõik ära, et tal ei oleks millestki halvast nii-öelda kinni hakata ja teiselt poolt pannakse talle ka toitu, et teda teda lepitada ja, ja samamoodi kogu see ilutulestik, tuled, laternad on mõeldud selleks, et seda kolli ikkagi hirmutada ära ajada ja eemale tõrjuda. Lisaks väljadele nõiduslikeleriitustele tähendab aastavahetus Hiinas ka seda, et täiskasvanud lapsed külastavad oma vanemaid. Jah, see on vanemate külastamise aeg, see on aeg, kus Hiinas bussiliinid trammiliinid, rongiliinid jooksevad umbe sellepärast, et kõik inimesed linnadest üritavad sõita maale kus on nende perekonnad, üritatakse olla suurte perekondadega, koosson hiinast tohutu keeruline aeg. Kui ma õigesti mäletan, siis iga aasta läheb paar 1000 last kaotsi just nimelt nendel kodusõitudel, keda siis hiljem kuude kaupa üritatakse oma perekonnaga tagasi kokku viia. Rongipiletid on ostetud kuude kaupa ette ette ära, mõned inimesed hakkavad mitu nädalat varem selleks valmistuma, et õigel ajal jõuda kuhugi kuhugi maakohta kokku. See on toodud kaunistuste aeg. Et Hiinas, eriti lõunapoolses, Hiinas ja Vietnamis on, on, on tohutult populaarne erinevate lilleseadete seadmine, see on sellised hiiglaslikud majasuurused, lilleseaded, kaunistused, igasugune dekoreerimine, igasugused sildid, konfetid, värvilisest paberist asjad, isegi rahast valmistatud asjad on on siis hästi-hästi populaarsed. Esivanemate austamine on hästi-hästi populaarne ja muidugi väga eriliste toitude aeg on see ka Hiina ja Vietnami mõistes tehakse igasuguseid selliseid magusaid asju. Kas vastab tõele, et tehakse eelmisel päeval valmis, et uusaasta hommikul ei tohtivat nuga kätte võtta? Halb õnn? Ja uusaastapäeval üldiselt toitu ei tehta ja, ja üldse midagi ei tehta. Hommik, et äärmisel juhul kõne alla tulla ja nii et aga aga tehakse siis väga-väga selliseid erilisi, erilisi asju noh, kuivatatud puuviljad on üks selline tüüpiline asi, muuseas, ka mandariinide söömine on tõenäoliselt, et ikkagi algselt Hiina tava, pigem kõrvitsast meest kookusest mangodest õuntest valmistatud toidud tihti küll küll riisiga, tihti isegi isegi lihaga, aga alati kergelt sellised magusad. Et, et see magusus on siin äärmiselt oluline, et see uus aasta tuleks magus, et uus aasta tuleks magusat, see oleks noh ütleme siis niimoodi, et nendes maades väga palju maiustusi ei sööda, seal ei ole selline tüüpiline kommi või šokolaadikultuur, et ja siis see uus aasta üritatakse teha vanadele inimestele ja lastele ja ka endale võimalikult selliseks meeldivaks. Aga, aga on kahtlemata mõningaid tabusid, mida ei tohi näiteks väidetavasti ei tohi süüa pardiliha ja krevette. Sellepärast et see pidi tooma halba õnne ja samamoodi, kui uusaastaks midagi kingitakse ja kahtlemata see on selline väga selline kingikeskne aeg siis ei tohi näiteks kinkida kella. Ka nuga ei tohi kinkida ja kassipoega ei, ei tohi kinkida, noh need on siis seotud nende uskumustega, et sellega tuleb mingisugune selline negatiivne asi või ütleme, need asjad võivad pöörduda siis omaniku vastu just kassipoega, teisi loomi võib kinkida nii palju, kui kulub jazz või lõvipoega, just et kassipoeg ja, ja need nuga ei, ei lõikaks omale näkku puu ja ja sellest ei tuleks tüli ja et aeg ei töötaks vastu, et siis kella näiteks ei tohi kinkida. Et see on selline suur suur pidu väikeste erinevustega, nagu ma ütlesin siin valdavalt me rääkisime ikkagi sellistest suurtest rahvastest nagu, nagu Hiina ja Vietnam ka Tiibet on, on saanud osa sellest Hiina kultuurist. Ainult sellise väikse erinevusega, et kui Hiinas ja Vietnamis on see ikkagi valdavalt nii-öelda rahvapidustus siis Tiibetis on aegade jooksul saanud sellest valdavalt religioosne pidustus. Seda tähistatakse ikkagi valdavalt kloostrites. See on keskajast alates olnud just nimelt selle dalai-laama koolkonna kõige peamine pidustus kolm päeva kestev, kus siis see nii-öelda rahvale mõeldud osa on alles sellel kolmandal päeval. Et valdavalt toimuvad kloostrites suured rituaalid austatakse oma oma kaitsevaime neist kõige olulisem on siis tiibeti kaitsejumalanna Walden Slamo ja nii-öelda mungad tantsivad, viivad läbi rituaale ja alles hiljem on see siis nii-öelda rahvale mõeldud. Kas vastab tõele, et Tiibetis on uus aasta tulek samal päeval meie Eesti vabariigi aastapäevaga või see ka liigub? Ei, see on ka liikuv püha, et vähemalt sellel aastal on, see on see täpselt Hiina kalendri järgi 10. veebruaril, 10. veebruaril, aga ta on olnud siis 24. veebruaril ka jah, ta võib vabalt langeda ka nagu ta kõigub siis, siis ta võib kõikuda sinna jaanuari lõppude võib kõikuda ka sinna sinna veebruari keskpaika täiesti, et aga need põhilised pidustused sellel aastal on küll nüüd tulemas. 10. 11. 12. veebruar. Mis siis Tiibetis rahvale pakutakse, kui tähtsad isikud on oma tseremooniad ära teinud? No nii nagu need Tiibeti rituaalid tihti on, ongi selline, et see algab sellise riitusega kloostris, kus, kus mungad paluvad noh, nii-öelda rahva hüvanguks ja kaitsevaimude jaoks teevad seal annetusi ja siis ühel hetkel need kloostrite uksed avatakse ja rahvas võib ise kohale tulla. Nii et rahva jaoks ongi kõige olulisem see osasaamine sellest religioosse pühaduse poolt tekitatud sellisest nii-öelda positiivsest aurast, mis nendes kloostrites kiirgab. See on äärmiselt oluline nende jaoks ja kindlasti tahaksin veel märkida, et selle Hiina kalendri järgi uus aasta tähistamine on Jaapanis just väga sellise erilise kombe tekitanud, et hoolimata sellest, et on mindud üle nii-öelda läänelikule kalendrile siis on kaasa võetud selle lääneliku uus aasta Gregoriuse kalendri järgi uus aasta tähistamisse. Jaapanlaste noh, selline soov kõike väga-väga kaunilt ja imeliselt teha ja üks mis, mis Jaapanis on äärmiselt populaarne selline postkaardihullus. Et kes iialgi Jaapanist jaapanlastelt postkaarti saanud, teab millest, millest ma räägin. Aga postkaarti hakatakse saatma kuni kuu, võib-olla isegi rohkem enne. Ja loomulikult me räägime paberist postkaartidest, mitte e-postkaarti, me räägime loomulikult paberist postkaartidest, et Jaapan on nüüd see maa, kus, kus saadetakse välja noh, sadu miljoneid paberist postkaarte ja no ma olen aegade jooksul mõned, mis mulle on saadetud, alles ka jätnud ja, ja kõige lihtsam neist on mul kurvastas öelda, näeb välja parem kui kõige kallim, kõige ilusam postkaart, mis, mis näiteks Eestist või läänemaailmast saab üldse osta. Milles tema paremus seisneb? Eelkõige selles, selles kunstipärasuses, kuidas ta on valmistatud. Alustame sellest, et paljud nendest kaartidest on valmistatud nende inimeste endi poolt, kes, kes need saadavad. Jaapanis on müügil spetsiaalsed postkaardi valmistamise komplektid. Lisaks sellele nad on ka need, mida müüakse äärmiselt kunstipärased tihti need on valmistatud käsitsi, tihti nende peal on mingisugused Jaapani, kas siis nii-öelda koopiatena kunstiteoseid või, või lausa sellest kaardist endast tehtud kunstiteos, need on ruumilised, seal on paberitega mängitud, seal on pilt. Ta peale tehtud väga erilisi materjale on kasutatud. Tihti on, on sellega kaasas mingisugune väikene, selline lame nukuke või, või midagi muud, et võimalusi on hästi palju. Ja jaapanlastel on ka hästi suur komme, eriti siis Jaapanis endas raha kinkida uueks aastaks ja ka täiesti võõrastele inimestele, eriti lastele. Loomulikult ka see raha on pakitud ilusasti paberisse, väga populaarne on omatehtud luuletuste laikude saatmine inimestele, nii et sellesse tõeliselt nii-öelda pühendatakse inimesed saadavad välja tihti sadu, kui mitte tuhandeid postkaart, et kõik firmad, kõik koostööpartnereid, nii et kui kellelgi jaapanis mingisugune kontakt on, siis ta saab aru, mis see on. Ja üks selline traditsioon on Jaapanis veel, see on siis sellise kleepuva riisist, pelmeenitaolise koogi söömine. Seda saab ka ka muul ajal, see on selline tüüpiline maiustus on päris suur suuremat sorti pelmeen, mida süüakse, äärmiselt selline sitke ja, ja tihke ja kujutan nii-öelda riisist valmistatud, siis ta tihti kleepub niimoodi suhu kinni ja eriti armastavad seda süüa lapsed ja vanemad inimesed. Ja noh, nii nagu jaapanis tihti mõningate asjadega on, on niimoodi, et hea asi pöördub halvaks iga aasta kahjuks järgmistel päevadel teatatakse uudistes, mitu inimest on lämbunud selle riisi magusa riisipalli söömisesse, et suuliga tähistab Finud liiga suutäis toppinud ja valdavalt on need siis vanemad inimesed, kellega see juhtub, nii et see on üks selline jällegi seni jaapanipärane iseärasus. Aga kahjuks kahjuks niimoodi on, et, et kui meie siin näeme aastavahetuse käigus ja eriti külmal ajal, kuidas inimesed näiteks surevad tulesurma unustavad kamina sisse või, või suitsetavad voodis või kütavad ahju üle või midagi muud, et see on nagu meil selline sümptomaatiline siis jaapanis jah, selline riisikoogisöömises lämbumine on üks kahjuks selline nähtus, et uudistesse uusaastapäevale järgneval päeval tavaliselt siis loetakse need numbrid kokku. Räägime uusaastakommetest Aasias stuudio sõnarientalist, Martti Kalda. Tagasi siis kevadiste uus aasta vastuvõttude juurde saate alguses sai juba Nepaali mainitud, aga nüüd siis lähemalt India rahvad ja pärslased ja Kagu-Aasia rahvad, kuidas neil see asi käib? Ja Pärsias ja Indias ja Kagu-Aasias tõepoolest on siis see uus aasta tähistamine on, on langenud siis meie mõistes kevadele, see on erinevatel rahvastel väga erineval ajal. Ma vaatasin neid Kalendri algusi ka, aga valdavalt on see siis kas päris märtsi lõpp või mõningatel juhtudel juba aprill, ütleksin niimoodi, et Iraanis on siis näiteks nüüd fikseeritud konkreetsele kuupäevale, see on siis üks nendest kolmest kuupäevast, kas 20. 21. või 22. märts. Et nad on siis natukene modifitseerida seda tüüpilist islami kalendrit. Aga India rahvastel ja Kagu-Aasias on see siis valdavalt pigem aprilli alguses ja ka see on oma olemuselt kevadpüha. Ainult et see on see kevadine hetk, kus mitte kevade jalga, vaid kevad on juba täies hoos ja hakatakse istutama valdavalt siis riisi või siis mõningaid muid vilju. Ja see on siis väga paljuski just kui me räägime Indiast ja Kagu-Aasiast seotud veega ja see on seotud sellega, et riisipõldudele tuleb lasta vesi. Ja ja sellega seoses igasugune selline veega pritsimine on äärmiselt populaarne ja loomulikult see vee laskmine, põldudele ja uue külvi ja nii-öelda looduse kasvamise tähistamine on seotud ka erinevate värvidega ja nagu ma ütlesin, siis näiteks Nepaalis aga paljude linde rahvastel on see seotud siis värvipritsimisega ka värvilise vee pritsimisega. Loomulikult kõik needsamad elemendid, mis me rääkisime ka Hiina uusaasta puhul, et majadega koristamine, puhastamine, perede kokkutulemine, magusate puuviljade söömine, see on ka kõik sealsamas olemas mõnes kohas on, on natukene natukene sellist nukrust ka sees näiteks Kesk-Indias dekani platool tähistatakse seda kevadpüha või, või nii-öelda uusaastat nende kalendri järgi siis ka natukene sellisel nukra omal moel. Seal on toidulaud kaetud kuue asjaga, mis meenutavad siis dekani Plato rahvaste kannatusi. Et seal on natukene sellised hapud ja kibedat asjad. Näiteks süüakse mongolid, küll aga süüakse pooltooreid, et nad ei ole nagu päris päris veel valmis. Ja, ja öeldakse, et see on sellepärast, et seal on rahvalt palju nii-öelda ajaloos kannatanud. Nad nagu mälestavad omamoodi seda noh, tõepoolest Põhja-Indiast tulnud eelkõige siis moslemivallutajad on siis dekani platool aegade jooksul palju kannatusi teinud samas Kagu-Aasias on see kevadpüha seotud, et väga palju budismiga, sest need on jällegi budistlikud maad ja umbes samamoodi nagu Tiibetis on seal sellel uue aasta tähistamisel selline nii-öelda budistlik kloostrites toimuv osa ja siis lisaks sellele on siis olemas nii-öelda rahvalik püha. Aga kas me võime nimetada mõnda tänavust täpsemat kuupäeva ka mis puudutab India rahvaste pärslaste, Kagu-Aasia rahvaste uus aasta vastuvõtu? Nonii, nagu Hiinas algab, eks ole, 10. veebruaril v maasta. Ma vaatan, et valdavalt Lõuna-India rahvad sellel aastal on tähistamas oma uusaasta algust, kas siis 23. 24. märtsi paiku või 13. 14. aprilli paiku, et võibki öelda täiesti need jagunevad nii-öelda kahte lehte, mingisugust religioosset vahetasin otseselt teha ei saa ja ei saa teha ka ka vahet, et mõned rahvad elaksid nii-öelda koos, aga need on siis kaks sellist käibivat hetke. Nii et kui keegi soovib veel sõita Indiasse sellel ajal, siis 23 20 40 märts või siis 13 14 aprill tasub kindlasti olla Indias, et siis on piirkonniti neid neid pidustusi olemas. Et keegi ikka kuskil, sest et vastu võtab keegi kuskil ikka üldse Indiaga on, on niimoodi, et öeldakse, et neid päevi, kus mõnel India rahval või rahvakillu usu kogukonnal mingisugust püha ei ole noh, et neid on aastas umbes kahe nädala jagu. Nii et kes otsib, see leiab India on tõesti suur maa. Aga me vaatame näiteks Kagu-Aasiat, siis sel aastal tasub olla 13. ja 15. aprilli vahel. Et kõik nii Tai, Laose, Kambodža kui ka Birma uus aasta tähistamised langevad kõike sellele. Ja nagu ma ütlesin, on siis Kagu-Aasias väga oluline budistlik osa kloostrites toimub kloostrireeglistiku ettelugemine. See on omamoodi selline patulunastussesse, nende reeglite lugemise käigus mõõgad tunnistavad üles, kuna ta mõne reegli vastu eksinud, et see on nii-öelda patukustutuspuhastus enda vastu. Ja noh, selle läbi siis ka ühiskond puhastub. Samas inimesed tähistavad seda sai juba siin veega pritsimist mainitud, see võib tihti olla näiteks niimoodi, et te sõidate kuskil Kagu-Aasias ringi ja ja teie auto sõidab mingist külast läbi ja seal külas visatakse teie auto peale näiteks ämbritäis vett. Auto saab puhtaks, auto saab puhtaks muidugi tasuga pahandada, kui teid ennast veega pritsitakse, see on, see on rohkem selline nii-öelda austuse märk, kui et kui keegi tahaks teile midagi paha. Väga sageli tehakse ka igasuguseid kaunistusi, kuivõrd Kagu-Aasia maad on, on tihti ookeani ääres ja seal on palju liivaga jõgede ääres, siis tehakse liivast igasuguseid torne, kujusid, paljudes kohtades, näiteks Tais ja laoses toimuvat. Sellel uusaastapidustuste käigus missivalimised, eriti uhke on see laoses, kus siis mis lao võiks öelda. Tegelikult muidugi on see siis lon pra vangi vana pealinna üks peamisi pidustusi, aga kõik laose kaunitarid tulevad sinna kokku. Ja see on ka selliste noorte ja lastemängude aeg üks tüüpilisemad mänge, mida Kagu-Aasias uusaasta puhul mängitakse, on siis selline, kus inimesed valdavalt siis noored lapsed istuvad seljaga ringis, seal keskel on üks mängujuht, kes siis mõnele nendest inimestest koputab õlale ja, ja see, kellele õlale koputatakse, tõuseb niimoodi vargsi püsti ja müksab kedagi, kes ei, kes ei näe, kes on seljaga tema poole, istub oma kohale tagasi ja see, keda müksatakse, peab siis arvama ära, kes see oli, kes teda siis müksas lõi, selle käigus saavad lapsed ennast lõbustada ja taas väga palju maiustusi, väga palju sellist, nii-öelda enda kaunistamist ka Pärsias Iraanis on uus aasta tähistamine totaalselt omaette tegevus praktiliselt nädalaks, kogu riik lülitab välja, Navruus on selle pidustuse nimi ja sellel aastal on ta siis 20. märtsil, kusjuures muide pärslased on hästi korrektsed ja hästi täpsed. Ka nad on fikseerinud kellaaja, millal algab uus aasta ja kui meie oleme harjunud, et uus aasta algab südaööl, siis oh, ei. Selleaastane Navruus algab Eesti aja järgi kell üks päeval ja see on siis põhimõtteliselt kevadine pööripäev, nii et see kellaaeg võib ka muutuda, see kellaaeg muutub ja no kuivõrd Iraan on täna pool Islamiusklik riik siis tegelikult see uus aasta tähistamine on jäänuk sellisest vanast paganlikud pühasse ei ole kuidagi seotud islami ja see on pigem siis selline pärsia rahvaste noh, nii-öelda minevikust tulnud püha. Huvitav on see, et seda ei tähistata mitte ainult Iraanis, vaid seda tähistatakse ka näiteks Kasahstanis Süürias, Türgis, Albaanias, näiteks Kosovos sedasama Navruusi Afganistanis näiteks ja tegelikult tähistatakse siis aasta viimast päeva mitte aasta esimest päeva, vaid aasta viimast päeva. Näiteks seda tähistavad Me oleme siin saadetes rääkinud pahaidest Parsidest paid, Parsid, mõlemad on siis nii-öelda Iraanist pärit religioossed liikumised, nemad siis ka tähistavad teda väga, ka uhkelt. Üks olulisemaid elemente on laua katmine, kaetakse laud asjadega, mis pärsia keeles algavadki, kes tähega tehakse selline uhke, tavaliselt kollase riidega kaunistatud hiiglaslik laud, see on siis nii töökollektiivides kui ka kodus kus peal on siis erinevad asjad, kõik neist ei ole üldse söödavad, näiteks seal veel on ka peegelküünlad, peaasi, et peaasi, et S tähega ja muinsuska värvitud munad. Et ta langeb tihti ka meie nii-öelda munadepühad ülestõusmispühadele, munadepüha on seal sees hüatsint lilledest, aga miks S täht? Vot raske öelda, et öeldaksegi, et Havdziin S tähega asjade laud on seal, muud asjad, toitudest on siis valdavalt erinevad maiustused ja pähklid, aga ka näiteks küüslauk ja tavaliselt kalast valmistatud asjad. Ja muide ka selline meilgi äärmiselt populaarseks saanud tuleskulptuuride valmistajad on Pärsias väga populaarne. Väidetavasti see on ka juba Pärsia väga nii-öelda kaugest seal 3000 aastat tagasi minevikust pärit. Hästi, palju inimesi tuleb välja tänavatele, parkidesse võetakse kaasa suured vaibad, pärsia vaibad pannakse maha ja inimesed peavad piknikku sellel päeval tihti. Kõigil on värvilised riided seljas. Huvi jääb vahele ja tuleb sügis ja siis algavad järgmised uus aasta vastuvõtud. Juutidel näiteks näiteks juutidele. Mutid ja moslemid tähistavad oma uusaasta algust sügisel, see on siis võiks öelda, et sügiskoristuse lõpp tavaliselt üldse ju juutide ajaarvamine algab legendaarselt sealt, kus maailm alguse sai. Aadama ja Eeva aegadest Adama ja Eva aegadest seitsmeteistkümnendal septembril 2012 näiteks algas juutidel aasta 5773 ja see aasta praegu on käimas veel see aasta, nüüd on siis käimas kuni viienda septembrini 2013. Ja huvitav on see, et nii juudid kui moslemid nende uus aasta lähtub ka uskumusest, millal algab nende päev, päev algab mitte hommikul, vaid päev algab päikese loojangul, nii et uus aasta algab siis päikeseloojangu ka. Selles mõttes uus päev algab päikeseloojangu, juudi uus aasta nimi on Roshana. See on nii nagu tihti. Juutide paljud pühad on ühelt poolt positiivne ja teiselt poolt ka juutide kurba saatust meenutav. Väidetavasti kõige olulisem asi, mida seal uus aastaga tähistatakse või mälestatakse, on siis ka seda, et jumal palus Aabrahamile oma poeg ohverdada, nii et see on omamoodi ka selline vahetegemine heade ja halbade vahel nende vahel, kes on siis jumala poolt nendelt, kes on tema tema vastu, see on selline enesevaatluse kahetsuse päev ka et keskajast alates juutidel sünagoogis loetakse selliseid spetsiaalseid kahetsuspalveid ja on ka komme visata oma patud traat. Tihti loobitakse veekogudesse eriti jõgedesse, väikseid kivikesi visatakse patud siis minema. Ja jällegi on väga palju magusaid sööke, mida valmistatakse datlid oad, pudelkõrvits, granaatõunad muide ka seetõttu, et nendes asjades on tihti sees väiksed seemned. Ja väiksed seemned, on juudi sümboolika, salati seotud ümbersünniga. Algab uus aasta, jällegi midagi puhastub, eks ole, eriti granaatõun, mis on teatavasti üks selline nii-öelda eluviljaks peetud seemneid täis on seemneid täis ja tihti ümarad asjad, küpsetatakse ümaraid leibu näiteks see langeb tavaliselt noorkuu vajale ja vanaheebrea kultuuri aegadest alates on siis olnud kombeks puhuda sünagoogides Šofaari. See on kitsesarvest valmistatud pasun mida puhutakse siis vaheldumisi pikki ja lühikesi puhumist. Nii et tänapäevases rabi, rabi abiline sünagoogis puhub seda ja see on ka seotud nende viimsepäeva uskumustega. Sest noh, nii nagu kunagi maailma lõpus Nende maailm saab otsa, on maailma viimane päev. Nii on ka selle aasta viimane päev, nii et see kitse sarv mõnes mõttes sümboliseerib ka seda inglipasunat, mis viimset päeva ette kuulutab. Sünagoogi tõsist üldse veedetakse päris palju aega või lausa suurem osa päevast, uus aasta puhule tööd ju ei tehta, tööd ei tehta ja tegelikult tulebki öelda seda, et tänapäevased juudi pühad on väga tihedasti seotud sünagoogi. Kas on keskajast alates noh, peale seda, kui juudid olid kõik oma oma kodumaalt pagendatud siis keskaegses maailmas juutide sellisest kokkusaamise kohaks sai, sai sünagoog ja seetõttu kõik need pühad, mis tihti seotud just nimelt Maal elavate juutidega koondati sünagoogi ümber, nii et sünagoogis sai selline uus nagu templi aseaine, aga see ei ole, see ei ole nii-öelda algusest peale säärane olnud. Ja muidugi juutide naabrid ja, ja noh, võiks öelda isegi, et sarnase usuomanikud, moslemid ka nende uus aasta algab, siis sügisel võib siin rahulikult öelda, et 14. ja 15. novembri vahel täpsemalt siis 14 10. õhtul 2012 algas siis aasta 1434, mis lähtub Muhamedi põgenemisest seitsmendal sajandil. Aga moslemite jaoks ei ole uus aasta eriti oluline, püha. Ei tähista seda kalendrivahetust eriti eriti kuidagi. Tõsi küll, shiidid tähistavad siis 10 päeva hiljem oma muistse usujuhi Husseini tapmist. Aga see on juba hoopis teine püha ja ei ole seotud üldsegi uus aastaga, ta lihtsalt langeb sinna. Uus aasta lähedusse. Kõik need erinevad uusaastat ja nende vastuvõtmine koos sinna juurde kuuluvate kommetega leiavad ilmselt aset ka Eestimaa pinnal, aga selliseks üsna üldrahvalikuks nende kõigi seast on kujunenud vast Hiina uusaasta vastuvõtmine. Ja Hiina uusaastat plaanitakse meil ju aktiivselt tähistada ja tähistatakse, paljudele on see oluline? Ilmselt oma oma sellise võimsa, ilusa, särava värvilise kombestiku ja traditsioonide. Aga ma arvan, et Eestis peaks rohkem tähistama ka ka teiste rahvaste uus aasta kombeid, eriti nende rahvastega, siis meil siin kõik koos elavad just nimelt sellepärast, et eestlased saaksid ühelt poolt osa sellest, teiselt poolt oleks see kahtlemata väga hariv. Selline oli tänane saade, veel üks maailm, uus aasta kommentist Aasias, stuudios olid Martti Kalda Haldi Normet-Saarna helirežissöör maris. Tõmba uus saade nädala pärast kuulmiseni.