Nonii kell on 12 ja 15 minutit ja saade lõpp hea, kõik hea, alustab täna seal tegelikult väga kaunil kuupäeval. Palju on räägitud eelmise nädala kuupäevast, 12 12, aga tänagi on ju kuupäev 20 12 20 12 ja vikerraadios täna keskpäevast kuni kella kuueni teie seltsis. Ave-Marleen Rei ja Lauri. Tere kõikidele kuulajatele minu poolt ka, mida siis selle kuue tunni sees teile pakume, ma just püüdsin isekeskis leida mingit ühist nimetajat kõikidele nendele tänastele saate külalistele ja inimestele, kellega me oleme juba varem mõned intervjuud ära teinud. Ja võib-olla leidsin sellise ühendava lüli, et meie saates selliseid suuri superstaar vaid on inimesed, kes teevad oma oma asja ja elavad oma elu suure lihtsuse ja soojusega. Et sellised lihtsad toredad inimesed on tänases saates. Ja kellele lõppeva aasta on ka olnud väga tähtis, väga oluline muudatuste aasta. Nõnda on jah, et me oma pikema persooni tunni pühendame täna Riin Tammele, kes on teadusaasta saadik ja noor teadlane ehk siis räägime teadusest, räägime noorusest ja sellest, mismoodi on naisena teadusmaailmas läbi lüüa. Aga meie esimene külaline on ka väärikas, tema nimi on Hillar Palamets ja lõppeva aasta oli ka tema jaoks märgilise tähendusega, lõpetas ta rahvusringhäälingus 18 aastat kestnud töö oma ajalootundidega, seda küll siis raadio kahe programmis. Aga 85 aastane vanahärra ei ole sellest väsinud, vaid jätkab siiamaani tööd ja kohe peagi peaks poelettidele temalt jõudma ka uus raamat ja tema on meie tänane esimene. Külaline ja raamatutest räägime meiega oma reportaaži, nimelt käisime me siis Lauriga kahekesi Tartu linnaraamatukogus kaemas, kas seal avariiulite vahel veel üldse mõni inimene on või on kõik tormanud raamatupoodi, sellepärast et teatavasti raamatud on väga levinud jõulukink Eestis. Tuleb tunnistada, et me siiski nägime seal riiulite vahel kedagi ja saime vestelda ka sealsete toredate töötajatega ning saime teada, mis on siis need raamatud, mis inimesed jõuluajaks endale koju laenutavad. Ja saate teises pooles pärast kella nelja võtame ühendust eestlastega, kes on laias maailmas tublit tööd tegemas. Jah, me helistame, püüame ühendust saada siis Palma saarega. See on üks Kanaari saartest, kus tegutseb siis praegu Eesti astronoom Tiina Liimets. Mis ta seal täpsemalt teeb, niipalju võin vihjeks öelda, et seal on Euroopa üks parimaid, nagu mina olen aru saanud, observatooriumi see on ka põhjus, miks ta seal viibinud, nii et me ei helistanud mitte liivarannale ja ei räägi päevitamisest, vaid ikkagi ka töötegemisest ja loomulikult ka sellest muidugi, kuidas lapalma saarele siis saabuvad jõulud. Aga omal kohal on meie saates ka tavapärased rubriigid, selles tunnis saab sõna olu nüümos siis pärast kella kolmeseid, uudiseid, tahame kuulajatele välja anda ühe toreda auhinna ühe toreda raamatu ja selleks tuleb ära tunda üks hea tuntud vana hea Eesti laul, mis mille kohta on siis raamatu raamatu kirjutanud papa Valter, Valter Ojakäär, tuntud eesti lauludest, see siis umbes kella veerand nelja paiku ja loomulikult viimane tund kella viie-kuue vahel on head kuulajad, teie päralt, me ootame loomulikult teie tervitusi soovilugusid meie saate kommentaariumisse, mille meie jääte siis vikerraadio kodulehelt vikerraadio ERR punkt. Ja olgu öeldud, et no nii-öelda jõuluaegadest või jõulumeenutustest räägivad nii Mall Johanson, kes on siis nii antsu, jaagu, mardi kui Kärdi ema, ehk siis nende nii-öelda kuulsate laulvate Johansonile ema nüüdseks siis ka juba vanaema ja vanavanaema, paljudele oma järeltulevatele põlvedele ja me räägime Sophia Joonsiga natukene sellest, kuidas Rootsis jõule peetakse ja, ja kuuleme ühte pisikest laulukest ka, mida siis Rootsis väga sageli jõulude ajal lauldakse. Aga seda siis natuke enne kella viit, niisiis loodetavasti on põhjust olla meie seid siis kuni kella kuueni välja. Sekka mahub ka palju head muusikat, täna selline rahulikum ballaadilik kum, aga esimene lugu ehk natuke hoogsamas rütmis on Anne Veski. Lõpp hea, kõik hea. Ja mul on hea meel tervitada nüüd meie Tartu stuudios, kus siis ka tänased saatejuhid on meie esimene külaline. Härra Hillar Palamets, tere tulemast. Tere ja kaunist jõuluaega. Lõppeva aasta on teie jaoks olnud eriline Te, otsustasite ise sel aastal, et panete 18 aastat kestnud loengutele raadio kahes punkti, teie külaskäigud meie Tartu stuudiosse igal esmaspäeval, teisipäeval olid ka juba omamoodi traditsioon, nii meile kui teile. Kuidas nüüd siis pärast seda, märtsi, kui te need ajaloo tunnid otsustasite lõpetada, kuidas pärast seda olete elanud kui sellist kohustust enam ei olegi? No olen teinud kirjaliku kaasTartusse ilmuvale tasuta reklaami lehekesele, Tartu ekspress, seal on mul veerg või ka loom on. Ja see on ainult, sest maatiline silmadel oli kae operatsioon seda, et lugemise vaatamisega oli raskusi, aga kuulasin väga palju raadiot ja põhiliselt ilma, et ma tahaks pugeda või komplimenti teha vikerraadiopäevaseid programme ja maitseks vahele ka kuku raadio. Ja mõlema kohta pean ütlema täitsa tasemel. Nii et huvi maailma asjade ja eesti asjade vastu on jätkuvalt olemas. Tahate olla kursis? Täiesti suur, suure huviga ootan homset maailma lõpp. Aga kui nüüd veel kord minna tagasi sellesse ajalootundide aega, siis neid saateid vist sai kokku 888, kui ma nüüd õigesti mäletan, et kas kõik sai öeldud, mis ajaloo kohta öeldud oli öelda oli või jäi midagi ütlemata? Mahas laps soo ajalugu tuleb pidevalt mõlemast otsast juurde, üha kaugemale minevikku minnakse järjest seemnest, eile tegi maa on juba lähiajalugu, nii et see ei saa kunagi. Ja pealegi, kas siin rääkima, teisest maailmasõjast oli möödas 50 aastat, siis tuli 60. Nüüd jookseb juba 70. ja iga kord vaatad natuke erineva nurga alt uus ja andmeid on tulnud uusi hinnanguid. Nii et see on lõputud materjal. Aga kas midagi kripeldama ka jäi, millest ei jõudnud ikkagi rääkida, aga tahaks. No kui ma oleks käesoleval aastal edasi rääkijana, siis oleks kaks välg teemat olnud. Esimene Drystallia teos, Snawanya Toomarromaanov, Romanovite dünastia 300. aastapäev. See oli 100 aastat tagasi. Tuleval aastal tuleb Tšetöörestallieedee 400 aastat romana, veidi 1913. aastal ei teadnud veel keegi, et romanovitel ongi jäänud võimul püsida. Neli Aastvat dünastia kestis 304 aastat. Veebruarirevolutsiooniga, mis tegelikult oli märtsi alguses, kukutati võimult. Nii et jällegi ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. Kuid see, mis tulema peab, tuleb kindlalt kõik. Teil endal täitus sel aastal 85. eluaasta, see aasta on olnud ka väärika vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta ja minu meelest te olete suurepärane näide pikaajalisest õnnestunud karjäärist. Kuidas te tunnete ennast eaka inimesena, no kui see kõrvale jätta, pension on kindlasti. Kuule raadio avaldab rahvaloenduse andmeid ja lugupeetud saatejuhid ja kuulajad, pidage meeles ühte arvu. Rahvaloenduse andmetel 85 pluss tähendab vanemaid kui 85 aasta taseid. Eestis elab praegu 24000 inimest, neist 20000 naist. Järeldused tehke ise. On 4000 meest, kelle hulka ka mina kuulun, kes on vanemad kui 85 aastat. Ja vaat need mehed, kes kõigile ebatervislike eluviisidele ja muudele vaatamata veel on elus, tuleks võtta punasesse raamatusse looduskaitse all. Aga omaette probleem, miks naison neli, seda rohkem ametipoisse sünnib rohkem, eks ole. 100 tüdruku kohta keskmiselt sünnib 105 poissi, mõnel aastal 104, mõnel 106 aga 18.-ks eluaastaks on võrdsed 100 saada. Nii et naised on meile eeskujuks tervislike eluviiside poolt. Aga ka loodus on neile andnud füsioloogiliselt tugevama tervise. Ja põhjus on väga lihtne, nemad kannavad eluebaasi liigi saatus oleneb nendest. See jutt tuleb küll nagu kaheksanda märtsi öösel, aga ma ei saa midagi faktide ja statistika vast. Aga kuidas teile tundub, kas, kuidas Eestis eakatesse suhtutakse, kas see on selle viimase aasta jooksul paranenud, kui meil on nii-öelda väärika vananemise aasta või ei ole suurt miskit? On teil ka küsimused, siis ma sotsioloogiliselt oleks pidanud jälgima, kuidas varem suhtlete, kuidas hiilie. Aga kas te enda pealt oskate öelda, kuidas? Kuidas bussi sisse tähelepanu 85. juubeli puhul, tead, kui siinse viimane saade oli, kus oli paparatso või fotomehi kohal ja kus õiendati sest see arv kaheksa, kaheksa, kaheksa. Ka ajakirjaniku ajudes andis uue sähvatus. Midagi ta tuleb ja Nad olid sõbralikult koos, pildistasid jääjaid, vorst, Zoja Sayid, Grengletja. Mulle läks kõvasti maksma 20 eurot oli see väljategemine, aga mul on omane pensionärina mängukorda elus. Daatumann. Suurepärane näha teie head rõõmsat tuju, aga kõik need elukorralduslikud pooled tänapäeval, kas tundub keeruline, kõik meil oli siin mõni aeg tagasi digirevolutsioon, televiisorid tuli ümber seadistada üleminek uuele rahale, nüüd on see elektripakett eriti valimine, millest kõik sellega toime tulete. Kuule, ma olen vanamoodi edasi. Mul ei ole arvutit, ma kirjutan käsitsi. Suurepärane ilus käekiri on teil. Arvutasin välja 19. sajandi jooksul Eesti territooriumil oli kogu aeg üks või mis see oli, tsaarivõim Romanovite dünastia, Jõks, raha, rubla Jakopikas, siis tuli 20. sajand. 20. sajandi vältel vaheldus Eestis riigivõim üheksa korda ja raha 19 korda. Euro on 20. ja iga rahavahetusse joon. Ma olen saanud vastu pükse vahekorras 10 ühele, nii et 10 vana raha sain ühe uue asemele. Nii et täitsa rahulik saab. Läheme siis, 21. sajand tuleb kas on seega kogu sajand rahulik euroliit ja euro või hakkab jälle 10 korda vahelduma. Ei me ette tea. Kuidas teile tundub, kui te nüüd neid maailma sündmusi Euroopa sündmusi jälgite arenguid? Ma jälgin meedia vahendusel, meedia klopib vahtu üles aga ilmselt Lähis-Idas siiski sõlm, mis võib plahvatada sealt, kus tuleb. Te olete ühe uue raamatu taas valmis saanud ja see räägib mälumängust. Mis põhjusel ta selle ette võtsite? Ma olen umbes 40 aastat tegelenud mälumängudega põhiliselt organisaatorina sellega ja see oli niisugune üldrahvalik kainetele meestele mõeldud mõistlik ajaviide. Praegu on see läinud ülikiireks faktide meeldetuletamiseks inglise keeles, 15 sekundit aega kõik aga tol ajal me esitasime selliseid küsimusi. Maailma suurim KEK nimetage, kus Eesti linnas asus maailma kõige suurem KEK. KEK on kolhoosi ehituskontor. Eestis sai see süsteemi jalad alla mujal et maailma suurim KEK oli Harjumaal Harju KEK. See oli Keila linna loodeosas praeguseni tootmishoonetes Soome firmad töötavad Paldiski lõunasadamani 20 kilomeetrit korralikuma. Teed kas sealt raamatust saab selliseid teadmisi? Ei, ma olen gei Labois, ma tean seda, aga meil raamatu sisuks võitsid osa keekida esindajaid, küll neid oli. Pärnu KEK oli mõi googe, Kaare sirel, Eke projergs ja üha teisi. Me küsisime elulisi asju, näiteks teiega küsida, millises puidus tegid muistsed eestlased? Ree, jalaseid. Oi taevas niikuinii luges seda juba küsiti. Ahah, sa tead vastust. Teata sõda viitab töötud monomõelge eesti keeles, mitte inglise keeles. Oi, mina tavaliselt ikka mõtlengi eesti keeles, võib-olla vahelduseks. Leps reega. Loovad lepapuust läheb nagu lepase reega, need teadsite, aga mälumäng lihtsalt ei süvamälust lõi selle teadmise, et selles on selle mängu võlu ja meil oli ju äss ja tark Plus üheksanda Euroopa meistrivõistlused millest võtsid osa 21-st riigist 180 Kelvarryt ja eesti pois Igor haabal tuli Euroopas teiseks. Nii et see raamat MM mõtteid meenub dusi mälumängudes, õigem oleks minevikku mälumängudes sel ajal, kui žürii sistlusid, Valdo Pant, Hardi tiidus, kes Toomas Uba, Tõnis Laisaar. Ma olin ka sellega tegevõie heinmaa Eesti reklaamfilm, vaat nende mälestused on seal fikseeritud. Ja nii nagu ma koolmeister olen, Pavlovi koerana refleks, nagu saan, hakkan küsima. Seal on umbes 600 küsimust koos motiveeritud või nii põhjendatud vastustega. Seitse teadmiste sammast. Raamat ilmselt tuleb ilmale uue aasta alguses, sest et kalender ja ilmastik jooksevad nii kokku, et jõuluturule ta enam ei jõua. Aga te ei ole leppinud ainult veel selle raamatukogu, kõik sinna ei mahu, teil on juba plaanis ka teine osa. Raamatus tuleb ka veel teine osa. Ei tule minu osad, kuule, kui sa 85 oled täis see sära üleliia kannu. Aga ma ühe asja veel ütleksin tallinlastele, 1913. aasta 100 aastat tagasi oli Tallinna erakordse ehitusbuumiaasta. Soome arhitekt Eeelliel Saarinen esitas Suur Tallinna projekti, mille kohaselt uus raekoda oleks genud praeguse Viru hotellirajooni raekoja ees liiklussõlm eraldi raekojas, Tallinna lee linnaosa ooperiväljak, oopereid, ther, Rahvusraamatukogu moos, meid, konservatoorium, Pärnu maantee 10 maja stiilis eliitelamud, kuhu saarele ainult seda ette märgi. Lasnamäe pidi saama kõrguseks Tallinna eliidi linnaosaks ja vana Tallinn jääda? No tänapäeval me ütleme, hinnatundlikele üürilistele vaestele töölistele, aga neile ehitati Kopli liinid, Koplisse kerkisid kaks suurt laevatehast Rossa Baltija Becker allveelaevade tehas, Noblessner ja Kopli liinid, millest Me praeguseni Tallinnas lahti ei saa, aga see oli saba aastat tagasi. Ja Sarri neli kava oli aastal 1940 Tallinnas elab 300000 inimest, de facto elas midagi 145000, nii et ta poolega pani. Aga mees läks Ameerikasse ja sai kuulsaks kirikute projekteeriana ja meis seen umbes 50 100 meetri kaugusel ansaarenneni esimene maadel sarnases stiilis kirik, mis kirik see on? Paulus no vat niipalju laps veab son Pauluse kirik rahvusromantilises juugendstiilis, ta projekteeris selle aastal 1913 mitoasvad tagasi. 100 aastat tasub sellest rääkida, tasu, aga kahjuks ma olen lõpetanud. Kohtun ära, hääl ei kanna, reaktsioon on aeglustunud. Kõik läheb oma teed, aga ma olen selle 5000 ei 4000 veel elus oleva eesti meessoost vanuri hulgas. Suurepärane te olete, näete väga hea välja, me soovime teile jõudu, jaksu ja loomulikult tervist ja teie sooviloona siis ka lugu teile. Lase mani parandada. Linlasena Georg otsalt. Tallinnas sündinud Tallinnasse maetaks sealse kooli lõpetanud ma olen tallinlane, kes soojus vastuvoolu Tartusse ja Tartus vananeb aeglasemalt kui natuke närvilises ja ülemäära internatsionaalsesse pealinnas. Aitäh, Hillar Palamets. Ui käävatu. Oma. Kas. Niimoodi ei. Ole. Õiga. Pääle. Ilu. Äravooluaegne. Oo. Eluses. Head vikerraadio kuulajad. Aasta viimasel päeval, 31. detsembril on meie kavas suur aastalõpusoovikontsert. Edgar, teie tervitus selles saates kõlaks siis helistage juba täna telefonil kuus üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis viis, niisiis tervitused 31. detsembri aastalõpusoovi kontserdiks jätke juba täna numbrile kuus, üheksa, kaheksa, kaheksa, üheksa viis viis. Interpreetide liit kutsub jõulukontserdile lifti ja Schuberti teoseid, esitab orelil Ulla Krigul. 20. detsembril kell seitse õhtul Tallinna Jaani kirikus. Piletid, lisainfo piletilevist. Eesti Kontsert kutsub vana-aasta õhtu kontserdid Wella, itaalia särav itaalia muusika Itaaliast, itaallastel, Tallinna kammerorkester, dirigent Olari Elts 30. detsembril jõhvi kontserdimajas 31. Estonia kontserdisaalis inspireerivat aastavahetust. Lõpp hea, kõik hea. Ta oli Barton ja Rod Stewart laulsid meile, kui külm on väljas, aga have täna vähemalt siin tartus, nii külm ei olnud. Ma olin suisa hämmastunud, kui soe ilm oli, kui ma täna hommikul uksest välja astusin, võrreldes eilsega oli täiesti öö ja päev, et kui eile oli tuulekülm miinus 28 ja täna on see miinus 16, siis seal ongi 12 kraadi vahet, aga ega siin midagi hellitada ei ole. Lähipäevil tuleb jälle valmistuda, tuleb nii sisemised kui välimised küttemehhanismid tööle panna ja nädalavahetusel siis laupäeva öösel kohati kuni miinus 23 ja pühapäeva öösel kuni miinus 25, nii et ega midagi soojad riided soojalt riide Kell on nüüd nii kaugele, et on aeg kuulata, mida onu nüümosel on täna meile öelda. Anonüümne. Taar jõudo Ononüümus siinpool, arutasime meestega saunas poliitika asju ja jõudsime järeldusele, et riigikogus pole ühtegi tõelist meest, igaühel mingi viga küljes. Alatalu Miku sõnul on mõni kohe lausa kloun ja viskas varrukast kohesele kreisiraadio näite. Seaduse järgi peaks riigikogus tema pinki nühkima, aga ise juhib Tartus orkestrit. No kuidas sedasi saab, põrutas rusikaga vastu lauda, nii et õlu hakkas klaasis vahutama ja soolapähklid kargasid taldrikul õhku. Kahe persega mees lisas kääpa juss, ida on ööda, on, kiitsid saunalise takka. Sama päeva õhtul teatas minu kümneaastane poeg, et emagi saab varsti valimas käima hakata. Ma küsisin siis, et keda sa, poiss siis valid? Kaarel lõi silmad maha ja ütles punastades, eks ikka ühika roti Liinat, mida, mida see on sotsialism, ma sulle valinud Sotsialisti endal vanaisa võitles sinimägedes, lõi punaseid mättasse, nii et Narva jõgi on siiani Rammusaid silmusid täis, kus saat minusid. Ütlesin poisile, et lugegu enne uudis läbi, mitte ärgu veergu pealkirju. Nimelt seisab Postimehe sulaselges eesti keeles, et juhul kui idee peaks läbi minema, on vanemad need, kes lapse hääle endale saavad. Nüüd poiss on sedasi, et kui matemaatika on tunnistusel kolm, võid sa oma ühikarotist ainult und näha. Aga sinu hääle anname sinu kõige suuremale sõbrale, abipolitseinik Kaljulale, Te oleks pidanud need poisi nägu nägema. Talon tolle kaljule aga oma isiklik kana kitkuda, kaljulabidas suve hakul meie poisi kinni ja tegi talle põhjendamatult aeglase jalgrattasõidu eest trahvi. Kuid see polnud veel kõik, ka helkurid ei vastavat euronõuetele. Kuramus, poeg ei jõudnud nädalatki uue jalgrattaga ringi uidata, kui juba oli esimene trahv käes, tuli teine nutuvõru suu ümber, võttis haamri ja lõi säästupõrsa kildudeks. Midagi pole teha, kallis, tuleb lego konstruktori ost teadmata ajaks edasi lükata, ütles ta kurvalt. Pea nüüd hoogu, poiss, ütlesin, ma sõitsime Kaljula juurde ja ajasime asja joonde. Lubasin raisa kohtusse anda, aga kohtukulli kardab Kaljula nagu siga kirvest. Asi on selles, et tema endine naine on kohtus tööl ja see tal juba armu ei annaks. Aga nüüd tolle IRL-i laps valijate jutu juurde tagasi, kui poiss koolis, et mina tahan tema hääle Kaljulale anda, surus ta oma pisikesed käpad rusikasse ja ütles vaikselt. On aeg, ma küsisin, et mis kuramuse aeg sul on ja kujutad ette, tema vastased on aeg matat õppima hakata, poiss läks oma tuppa ja rehkendasid, sa oled poole ööni, vot on mees. Tasemetöö järeltöö tegi puhta viie peale ka neid mehi küll, mida kõike me ühe ühika roti pärast ka korda ei saada. Aga mis sa ära teed? Ei takista vallid ei takista kraav kuulmiseni ja nägudeni, teie onu nüümus. Vaabki. Saatud laadud.