Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja võtab nüüd kokku reede, 18. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Tartus allkirjastasid kuus omavalitsusjuhti haridus ja teadusminister Jaak Aaviksooga ühiste kavatsuste kokkulepped riigigümnaasiumide rajamiseks ja kaasrahastamiseks. Uued riigigümnaasiumid on plaanis luua Tartusse Valka, Pärnusse, Jõhvi, Võru, Võrru ja Põlvasse eesti madalad palgad ning töö- ja õppimisvõimaluste avardamine Euroopas on kiirendanud Eestist välja. Statistikaameti andmetel lahkus Eestist möödunud aastal ligi 11000 inimest. Virumaal meenutatakse 1919. aasta jaanuaris maabunud Utria dessanti, mille tulemusena vabastati Narva punaterrorist tänavune mälestusretk varasematest karmim nii ilma kui ka ülesannete poolest. Eesti maaülikooli teadlased võtsid kasutusele uue katselabori, milles saab teaduslikult hakata uurima, millised on need kütused ja põletustehnoloogiad, mis annaks odavaimat soojusenergiat. Alžeeria riikliku uudisteagentuuri teatel on kolmandat päeva gaasikompleksis kestvas pantvangikonfliktis islamistide Ta on teadmata, 60 välismaalase saatus. Venemaa avalikkust jahmatas eile hilisõhtul aset leidnud jõhker rünnak suure teatri kunstilisele juhile Sergei Filinile. Seni tabamata kurjategija viskas artisti näkku hapet, tekitades talle ränki põletushaavu. Kumu kunstimuuseumis avati Raul Kurvits loomingu ülevaatenäitus. See läbib kolm aastakümmet. Kunstnik ise loeb oma loomingu tõukejõuks ilu ja õuduse, lahutamatult kooslust ja spordist ka ööl vastu tänast. Ta läks eetrisse Oprah Winfrey teleintervjuu endise tippratturile saanstrongiga kost. Sportlane tunnistas esmakordselt ulatuslikku dopingu tarvitamist. Ilm läheb veel külmemaks, öö ja homne päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Külma on öösel 20 kuni 25, hommikul kohati kuni 29 kraadi, rannikul 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval õhutemperatuur veidi tõuseb ja on miinus 13 kuni miinus 18, rannikul miinus kuus kuni miinus 10 kraadi. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles täna Tartus kuue omavalitsuse esindajaga. Uute riigigümnaasiumite loomiseni viivad koostöölepet allkirjastades, et tema soov oleks aastaks 2020 rajada riigigümnaasium kõigisse Eesti maakondadesse. Praegu on Eestis kuus maakonda, kus riigigümnaasium on loodud. Mirko ojakivi jätkab. Kuus Eesti omavalitsust on põhimõtteliselt valmis ära andma mõne oma gümnaasiumitest riigile, et maja saaks korda tehtud ja koolivõrk korrastatud. Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles haridus- ja teadusministeeriumis toimunud tseremoonia eel, et Tartu suure tõenäosusega riigiga Tamme gümnaasiumi osas kaupa ideeks, kui mängus poleks miljonid eurod, mida riik on valmis kooli arendamisse panustama. Tiia Teppan. Kui meil oleks automaatselt võtta kaheksa miljonit eurot, et ehitada Tamme gümnaasiumile eraldi uus õppehoone, jätta kohaliku omavalitsuse hallata, loomulikult me seda teed teeks, aga me ka teame seda, et Tartu linnas ei ole ainult see Tamme gümnaasiumis vajab investeeringuid, et tunnistama, et põhikoolid vajavad väga tugevat investeeringuraha ja kokku on võib-olla koolivõrgule vaja ligi 30 miljonit raha, et kõik koolid saaksid korda need kaalu kausil on väga suured summad ja väga suured rahad. Ka Põlva linnapea Georg Pelisaar nentis, et riigipakkumises on üsna oluline koht rahal. Samas on pelisaare sõnul ka üsna loogiline, et just riik ongi tulevikus gümnaasiumipidajaks. Georg Pelisaar. Kui juba on otsustatud minna seda teed Eestis, et rajada eraldiseisvad gümnaasiumid siis taolise eraldiseisva gümnaasiumi pidamine tegelikult ületab ühe omavalitsuse piire ja see roll on pigem juba tõepoolest ka siis maakonna või riigi roll. Kuivõrd aga meil maakondi eraldiseisvatena ei ole, siis järelikult jääbki üle, et riik peaks gümnaasiumihariduse eest hoolitsema. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et oluline pole see, kui palju riigigümnaasiumi on viie või 10 aasta pärast Eestis. Oluline on aga see, et igas maakonnas oleks tulevikus riigigümnaasium. Jaak Aaviksoo. Meie kõigi ühine huvi on kvaliteetne, keskharidus oleks kättesaadav üle Eesti ja me viimastel aastatel näeme, et nii mõneski maakonnas see infrastruktuur mõraneb ja üha rohkem kloori püüab Tallinnasse Tartusse hea hariduse järgi minna, et see protsess tuleb peatada. Igas Eesti maakonnas peab olema kvaliteetne gümnaasium ja Raco väikesed omavalitsused üksinda ei suuda ja siin, ma arvan, on õigustatud riigi tugiabi. Täna allkirjastatud koostööleppe tulemusel peaks riigigümnaasiumi saama Valga, Põlva, Võru, Tartu, Jõhvi ja Pärnu 2015. aasta sügiseks. Mirko Ojakivi, Tartu. Esialgsetel andmetel oli esimesel jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv üks miljon 286540 inimest. Inimeste arv väheneb Eestis aga üha kiirenevas tempos. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Eesti rahvaarvu kahanemist mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv. Möödunud aastal sõitis Eestist ära 10871 inimest, mis on 4657 inimest enam kui aasta varem. Samas Eestisse sisse rändas 4416 inimest. Seega oleme saavutanud viimase kümnendi kõige suurema negatiivse rändesaldo. Nii ütles statistikaameti rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask. Ültse rändes kõige aktiivsema kõige mobiilsem seltskonda 24 kuni 34 ka väljarännanute osas ja ka sisserännanute osas, et nooremapoolsed, ütleme kõige paremas töö eas olevad inimesed on kõige mobiilsemad, 60 protsenti võtab endale ikkagi Soome riik ja siis järgmine on Suurbritannia kuskil kümnendik või veidi üle. Ja siis võrdselt Saksamaa ja Venemaa kuskil neli protsenti, et siin sellistesse riikidesse nad siis ka lähevad. Aga kust tulevad need inimesed, kes Eestisse sisse rändavad, et neid on ka ikkagi olnud üle 4000? Põhiliselt kolmandik tuleb nii Venemaalt ja teine kolmandik tuleb juba Soomest, teiste riikide osakaalud on väiksemad, aga kus siis veel tullakse, on siis Ukraina veidi alla kümnendiku ja Saksamaa siin natud mõned protsendid. Töötukassa juures teenindusjuht Marta Traks aga ütles, et tegelikult on näiteks töötukassa kaudu vahendatud välismaale vähem töökohti kui tunamullu. Kui me räägime näiteks 2011 aastast, siis välismaalane, vahendasime 4686 tööpakkumist ja eelmisel 2012 aastal oli märksa vähem neid 1931. Kes on aga põhilised tööotsijad ja ka piiri taha tööle minejad? Pigem need on mehed, kui me räägime siis vanuses 35 kuni 54, et nemad on kõige aktiivsemad välismaal, tööpakkumisi on üsna palju ja nad on tõesti mitmekülgsed, aga kohe rõhutan, et kui me võrdleme seda olukorda kolm aastat tagasi, kui otsitakse lihttöölisi Ida-Euroopa riikides siis hetkel otsitakse ikka kõrgkvalifikatsiooniga spetsialiste ja lisaks sellele nad peavad valdama võõrkeeli. Urve Kase sõnul on langenud Eestiski sündide arv, sest nüüd jõuab sünnitusikka see väikesearvuline põlvkond, kes sündis Eesti taasiseseisvumise algusaastatel, kui lapsi sünnitati Eestis vähe. Virumaal meenutatakse 1919. aasta jaanuaris maabunud Utria dessanti, mille tulemusena vabastati Narva punaterrorist tänavune mälestus retkon varasematest karmim nii ilma kui ka ülesannete poolest. Ago Gaškov käis metsas uurimas Täna öösel algas järjekordne Utria dessant, see on siis talvine sõjaretk ja algaste seekord jõhvi lähedalt ja lõpeta homme Narvas Erna seltsi juhatuse esimees Meelis Rätsep. Mille poolest tänavune Utria dessant erineb varasematest? Tegelikult on ta täielikult uue ülesehitusega. Meie eritasime nüüd muuta võistlus, ülesehitus selliseks, et saaksime võimalikult kompaktsemad maa-alal võimalikult rohkem tehtud ja et oleks ka võistkondadele piisavalt huvitav ja kurnav. No aga nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt ja seoses sellega on tegelikult vanadel võistlejad veel suhteliselt palju pea peale lükatud. Ülesehitus on täitsa teine, tegime stardi, kus kõik võistkonnad, stardid koos kontrollpunktid, enamus, mis nad vahepeal võtavad, võtad vabal valikul vabal järjekorral, nii nagu nad ise õigeks peavad ja neli ülesannet nad teevad siis vastavalt etemad ajale. Mis omakorda segab neil siis meerimast oma vaba valikut. Osavõtjaid on 17 võistkonda, endiselt neljaliikmelised võistkonnad, eks ole. Ja on ka kolm välisvõistkonda Soome, Austria ja Holland. Ei, Hollandiga, Austria pole siin varem käinud. Mis huvi nende huvi tingis, see, et ta on siiski suhteliselt eksootiline võistlus, talviseid võistluseid, selliseid ei ole. Austrias ilmselt on 15 20 kraadist külma alpides, aga Hollandis nüüd eriti on nad veel elus. Tegelikult on Austria võistkond juba katkestanud. Sellepärast Austria 20 kraadi ei ole mitte meie kontsentraadi ja seda nad ka ise tunnistasid siin tuul ja vereniiskuse juurde ja see 20 miinust on hoopis teine, kui seal Holland praegu vaikselt nagu toimetavad. Veel liiguvad raha ja tundub, et hanguvad ja katkestanud on veel ka näiteks Alutaguse teine võistkond. See on küll huvitav kohalikud kohalikud partei, nad olid noored poisid ja, ja nendest saavad tegijad. Proovisid ja nende õnnetuseks esimene võistlused jaoks oli kohe selline paraja krõbeda külmaga hommikul niuksed. Kuidas te siiamaani võistlus läinud on? Kõrvaltingimused on rasked, ütleme te olete varem tasemel hetkel olnud või esimest korda. Need on raskem kui varasemad kindlasti mille poolest ilma voolistes. Aga see, et ülesanded natuke teistmoodi jagatud, kas see teeb keerulisemaks või mitte? Ma ei oska öelda, selles mõttes nüüd vast tegevus on maha võetud, et eelmine kord on vast tegevus, mis teeb asja raskeks, seekord on need punktide ajad on suht kitsas Molitamiseks aega, nii-öelda jala, nii rääkis kaitseväe ühendatud õppeasutuste esimese võistkonna liige Priit Lillemets. Eesti maaülikool on aastaid püüdnud uurida biokütuseid, mis võiks leevendust pakkuda Eesti ja maailma energiaprobleemidele. Eelsest on teadlaste kasutuses ka uus katselabor. Mirko ojakivi jätkab Tartust. Detsembrikuu tavapärasest kopsakamad küttearved vajavad neil päevil maksmist ning eks paljud inimesed mõtlevad juba mõnda aega selle peale, kas ja kuidas saaks odavamalt maja või korteri soojaks. Sarnaseid mõtteid mõtlevad ka Eesti maaülikooli teadlased. Eile said nad enda kasutusse uue katselabori. Sellest saab uurida kütuseid ja põletustehnoloogiaid. Hästi lihtsalt öeldes saab uurida uues laboris seda, kuidas ahju kütta ja mida ahju ajada. Soojus võimalikult lihtsalt ja odavalt tuppa saabuks. Uut laborit oodati soojusenergeetika lektori Mart hovi sõnul maaülikoolis aastakümneid. Marthovi. Kunagi ammusel ajal, meil oli ka keldris üks vedelkütusekatel, mille peal üliõpilased tegid katseid, see oli väga suur ja ohtlik. Nüüd viimased 15 aastat, me oleme kenasti saanud käia Tamme Soojuse katlamajades, mis on meil siin lähedal. Aga Me saame olla ainult vaataja rollis, rääkimata oma kütuse kaasavõtmisest ja selle põletamisest. Seal. Kui üks pool on katelde tööpõhimõtete selgitamine tudengitele, siis teaduse mõttes on olulisem see, millised on efektiivsed põletustehnoloogiat ja millised parimad kütused. Marthovi sõnul saabki seda kõike nüüd uurida. Maaülikoolis eelmisel reedel doktoritöö kaitsnud Andres Menind rääkis, et siiani sai ülikoolis erinevaid kütuseid toota, aga veidi keeruline oli nende kasutamist uurida. Andres Menind. Kütuseid, mida me oleme seni tootnud, see annab võimaluse neid siis katsetada sellisel tasemel, nagu see võiks juba konkreetses ahjus välja näha, sest seni on tehtud palju laborkatseid käitumisest, tuha kohta, tuha sulamise kohta ja nii edasi. See annab võimaluse uurida siis konkreetses seadmes, mida on võimalik osta ja, ja kodudesse või või hoonetesse paigaldada. Oma senise teadustöö põhjal nentis mõningaid tulevik kuulub komplekstehnoloogiatele, kus energiat saadakse biogaasi ja biomassi kombineerimisel vaid biomassipõletamisele Menindi sõnul tulevik ei kuulu, sest näiteks puidumassi Eestis ei pruugi aastakümnete pärast jaguda. Küllaga jagub rohtu ja sellest saadavat õhku ja see pole veel kõik. Kindlasti on võimalik kasutada veel kütusteks sõnnikut. Silo ja hektes puulehtedes on teema omaette, et seal on palju lisaprobleeme, et neid kütusteks väärindada, aga, aga selliseid materjale on. Mirko Ojakivi, Tartu. Edasi välissõnumeid ja Liisu Lass teeb kokkuvõtte. Alžeeria riikliku uudisteagentuuri teatel kolmandat päeva gaasikompleksis kestvas pantvangikonfliktis islamistidega teadmata 60 välismaalase saatus. Agentuuri andmetel on üle poole ehk 132 välismaalasest pantvangi vabaks lastud, ülejäänute saatuse kohta ei ole ka midagi teada. Eriüksused jätkavad eilse rünnaku järel pantvangivõtjatega rääkimisi. Mauritaania uudisteagentuur, mis saab sageli teateid al-Qaedaga seotud islamistidelt, ütles, et pantvangivõtjad tegid ettepaneku vahetada kaks ameeriklast kahe USA-s vangis olevat terroristi vastu. Islamiäärmuslased teatasid, et ründasid gaasivabrikut kättemaksuks selle eest, et Prantsusmaa sekkus maali sündmustesse. Itaalia keskpank avaldas prognoosi, mille kohaselt peaks sisemajanduse koguprodukt sel aastal vähenema ühe protsendini varem prognoosite majanduslanguseks 0,2 protsenti. Itaalia keskpank viitas halvenenud rahvusvahelisele majanduskeskkonnale ning vähesele majandusaktiivsusele viimastel kuudel. Eelmise aasta majanduslanguseks hindab Itaalia keskpank kaks protsenti. Euroopa Liidu president Herman van Rompuy ütles, et Euroopa Liit võiks hakata Kolma võimalusd Serbiaga liitumiskõnelusi alustada. Ta ütles, et Serbia on saavutanud Kosovoga suhete normaliseerimiseks piisavalt edu. Serbia on Euroopa Liidu liikmekandidaat, Kosovo tahab ühendusega ametlikke sidemeid sõlmida. Brüssel rõhutab aga, et esmalt peavad riigid keskenduma omavahelisele dialoogile ja näitama ette konkreetseid tulemusi. Kosovo kuulutas 2008. aastal ühepoolselt välja iseseisvuse. Seda on tunnistanud kümned riigid, kuid näiteks mitte kõik Euroopa Liidu liikmed. Serbia peab Kosovo taga endiselt oma provintsiks. Rootsi võimud loobusid kriminaalmenetlusest naise suhtes, keda esialgu kahtlustati teisipäeva varahommikul Stockholmis reisirongi ärandamises ja sellega elumajja sõitmises. Uurijad ütlesid, et ilmselt pani naine koristades rongid kogemata käima nelja vaguniga. Rong sõitis umbes poolteist kilomeetrit. Kui rööpad lõppesid, paiskus rong 25 meetrit eemale ja kolmekorruselise elumaja kööki. Keegi peale naise enda viga ei saanud. Venemaa avalikkust jahmatas eile hilisõhtul aset leidnud jõhker rünnak suure teatri kunstilisele juhile Sergei Filinile. Seni tabamata kurjategija viskas artisti näkku hapet, tekitades talle ränki põletushaavu. Esimese versiooni kohaselt on rünnaku põhjus tülid teatri sees. Krister Paris kõneleb Moskvast pikemalt. Mõned juhtumid tunduvad kuidagi isiklikumad, nimelt elab feeling kõrvalmajas ja kuritegu leidis aset vahetult pärast seda, kui õhtul jalutama läksin ja pärast taastas juba ees vilkuritega kiirabi. Nägin. Muidugi polnud siis aimugi, millega tegemist. Aga just selle ajavahemiku jooksul oli tundmatu kurjategija oodanud, kuni suure teatri balleti kunstiline juht Sergei fiilin oma koduväravani jõudis ja koodi valima hakkas ning viskas siis talle näkku hapet. Suure teatri peadirektor Anatoli iksonov sõnas vahetult pärast seda Vene riigitelevisioonile, et fiilin oli saanud ähvardusi varemgi. Punnis Dustu. Ta veel täna kurtis, et kui ta kaks päeva tagasi lastega kodust välja sõitis, siis olid tal ühelt poolt kaks kummi läbi torgatud ja ta ütles täna, et tal on tunne, et asub otse rindele. Kolleegid kahtlustavad, et peamotiiviks oli võimuvõitlusteatris. Fiilin on karmi käega juht, kes ei põrka tagasi ka vallandamist ees muidugi valitud meetodi, aga valdkond mitte must äri, aga kunst šokeerivad kõiki. Kas teil on mõnikord Vainaavutatav Saroolina sandini, Liisumist, disain, Jeskmisest? Meie kunagi ei uskunud, et sõda, rollide, kinnisvara, nafta või millegi muu eest võiks viia taolise kuriteoni, kõneles suure teatri pressiesindaja Jekaterina Novikova. Oleksin tahtnud uskuda, teatriga seotud inimestel on vähemalt minimaalne moraalitunnetus. Suure teatri baleriin Anastasia meeskova leiab samuti, et juhtunu sündis otsekui teises maailmas. See, mis süldis on midagi väljaspool, kujutas võimet. Kohutav. Ei tahaks uskuda, et taolised asjad võivad juhtuda kunstimaailmas. Me justkui naaseme 90.-tesse filise näole rängad kolmanda astme põletushaavad ning ta võib ka pimedaks jääda. Ravi kestab vähemalt pool aastat. Pärast tänast operatsiooni Moskvas saate suur teater ta edasi sõjaväehaiglasse Belgias. Siiani kedagi kahtlustatavana kuriteos kinni peetud pole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris. Moskva. Kumu kunstimuuseumis avati aga täna Raoul Kurvitz loomingu ülevaatenäitus ja Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Nüüdiskunsti elava klassiku esimene retrospektiiv käib läbi kolm aastakümmet, näidates läbi kurvitsa loominguga moodsa kunsti arengujooni kumu. Kunstimuuseumi juht Anu Liivak ütles, et Raul kõrvitsat võib nimetada nii elavaks klassikuks kui ka oma loomevõime tipus olevaks kunstnikuks. Rauli kohta on nagu raske öelda, kumb ta täpselt on, et eks ta võib-olla hakkab ikkagi nagu klassiku ligi minema, kuigi ta ei ole ju nii eakas sugugi, aga, ja ta on eriline selles mõttes, et kui me räägime kunstnikest, kes tegelikult siis kuskil kaheksakümnendatel ja enne seda eesti kunsti tulid, paljud neist on kas läinud kuhugile teistele aladele, näiteks Rauli kaaslastest on saanud arhitektid. Raul on valinud või tema karakterid on iseloomulik võib-olla see nagu kõige väljakutsuvam ja raskem tee. Et ta ei ole muutunud kommertslikuks, kuigi ta töid on erakogudes ja me oleme ka siia laenanud maale. Ta on ikkagi niisugune tõeline põlev loominguline isiksus, kes tegelikult teeb seda, mis tal on oluline. Mida loeb oma loomingu tõukejõuks kunstnik ise? See on nagu selle ilu ja õuduse, omapärane kooslus, ilu ja õudus nagu lahuldavad, õudne elu. Selles mõttes noh kui vaadata oma erinevaid tegevusi, et neil on, nad on alati niisugused kahe palgelised, ühtepidi oleks nagu taastatud nendest hästi ilu haprus Mcas või pudelite puhul on ikka õrn valgus ja, ja vesi meeldib täiesti materiaalne on kogu see asi oma olemuselt, aga samal ajal on räiged rauast ristid tegelikult taarapunkti esteetikaga nagu teise pilguga, nagu vaadata, et just nimelt niisugune konfliktne kooslus, mida ma kokku nimetamegi iluks. Raoul Kurvitz on kasutanud pea kõiki meediume, kui ehk vaid filmikunst välja arvata, aga ka see pole lähemas tulevikus välistatud. Äsja esitles kunstnik oma esimest heliplaati. Kunstnik ise leiab, et ükski neist pole ka isiklikus loomingulises mõttes suletud ruum, kuhu enam tagasi minna ei saaks. No seda ma kogu aeg teen jah, et ma nimetan see spiraalsete tagasipöördumiste meetodiks, et alati on võimalik minevikku spiraalselt tagasi minna ja sealt jälle see ühesõnaga taak või mälu kaasa haarata, aga jälle uuesti, sest nii-öelda käesolevas hetkes jõudes, mis omakorda jälle vahepeal edasi liikunud, siis kõik see ei ole sugugi endine. Seal see ei ole ringikujuline liikumine, sellepärast mulle meeldibki spiraali kujul ja pikamaa, pöördun tagasi kogu aeg maali juurde siis jälle installatsioonide juurde. Erinevate asjade video juurde nad kõik saadavad, ma ei ole ühestki žanrist loobunud seda kasutada. Edasi spordist Alvar Tiisler. Mullu seitsmest Prantsusmaa velotuuri üldvõidust ilma jäänud tipprattur Lance Armstrong tunnistas USA telesaatejuhile Oprah Winfrey'le antud intervjuus esmakordselt, et kasutas karjääri jooksul dopingut. Armstrong tunnistas, et kasutas epod, veredopingut ja teisi keelatud aineid ning kõik tema seitse Tour de France'i üldvõitu tulitanud hopingule. Endised Eesti rattaprofid tõdevad kui ühest suust, et lähen sans rongi ülestunnistus neide üllatanud. 2004. ja 2005. aastal Cofidise klubi värvides Prantsusmaa velotuuril osalenud Janek Tombak tunnistab, et temalegi pakuti profikarjääri jooksul võimalust dopingut tarvitada kuid ta suutis kiusatusele vastu panna. Sarnaselt Armstrongiga on Tombak arvamusel, et kümnendi esimesel poolel tarvitas valdav enamus Tour de France'il osalejatest keelatud aineid. Ma ise arvan, et kuskil 95 protsenti mulle protsent siia-sinna, et tollane ajajärk on lihtsalt selline, et see oligi nagu ütles, et oli nagu vesi vesi pudelis ja õhk rehvides, kas seal spordis olles oli ka raske puhtaks jääda? Kindlasti on oluliseks murdemomente, kui mulle nagu pakuti, aga ma suutsin nagu ei öelda. Ja, ja aga ma ütlen, kui seal kontroll peaks tõhusamaks läinud, et, et kunagi võib-olla oleks olnud lihtsalt nagu fakti ees Kasepikenduse lepingut näiteks edasi või et sul pole piisavalt häid tulemusi, et minna kaasa selle vooluga ja suits samas paadis kõikide nende ülejäänud sportlastega. Aga noh, praegu kindlalt öelda, et õnneks seda ei juhtunud. Itaalias Anders Elvas toimuval laskesuusatamise maailmakarikaetapi võitis meeste 10 kilomeetri sprindi venelane Anton Chipuline. Eestlastest hoolitses parima tulemuse eest Indrek Tobreluts, kes sai puhta laskmise juures 19. koha. Roland Lessing lõpetas võistluse 51. ja kauri kõiv 82. kohaga Martin Reimi juhitav Eesti kuni 20-ni. Üheaastaste jalgpallikoondis kaotas Peterburis alanud kuumaks Adruusest avamängus Tadžikistani koondisele null. Üks mängu ainus värav löödi 88. minutil. Kristjan Kangur ja tema koduklubi Siena Monte baski peavad tänama neljanda Euroliiga mängu 16 parima hulgas, kui võõrsil minnakse vastamisi Pireuse Olympiakose. Ka Siena on hetkel alagrupis täisedu kolme võiduga olümpia, kui sul on ühe võidu kõrval kaks kaotust. Mäng algab Kreekas kell 22. Ja sünoptik Helve Meitern räägib veel ilmast. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus 20 miinus 25 hommikul kohati sisemaal kuni miinus 29 kraadini. Rannikul on külma 12 kuni 17 kraadi. Homne päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta, puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, õhtul põhjarannikul iiliti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus 13 kuni miinus 18, rannikul miinus kuus kuni miinus 10 kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.