Algav saade on pühendatud Ungari päritolu dirigendi George Zolti 100.-le sünniaastapäevale. Saate autor on Maia Lilje. Neil päevil tähistab muusikamaailm läinud sajandi ühe suurima dirigendi George Zolti sajandat sünniaastapäeva. Erilise tähenduse omandavad paljude pidulike kontsertide reas Šolti enese poolt 1995. aastal Genfis asutatud ainulaadse orkestri maailmaorkester rahu eest. Esinemised Londoni kaarnegi hoolis ja Chicagos seal just täna, maestro sünnipäeval. Need linnad olid Šolti muusikukarjääris olnud olulisel kohal. Selles orkestris istuvad pultide taha muusikud paljudest maailma juhtivatest orkestrites hoidmaks elus Šoltimissioon Nonii tundest kantud ideed tõestada, et muusikal kui rahusaadikul on erakordne mõjujõud. Orkestri asutamise puhul Genfis pöördužolti ajakirjanike poole sõnadega. Kogu elu kasvasin kommunistide, fašistide sõdadest ja revolutsioonidest. See on mind õpetanud kirglikult uskuma rahusse. Kahte kontserti juhatab maestro Valeri kergev, kes pärast George Soldi surma aastal 1997 selles ametis tema mantlipärijaks sai. Kergivi juhatusel on orkester 15-ga aasta jooksul mänginud paljudes maailma linnades. Sageli kavades Zolti enese meelisteosed. Minu jaoks on George Zolti 20. sajandi suurimaid dirigente üks parimaist parimaid, keda eales olen kuulnud. Teda esmakordselt kohates mõistsin kohe tema pühendumust. Nii kõneles George Zoltist Valeri kergijat. Londonis ja Chicagos kõlab nüüd Mozarti, Wagneri ja Peela partubki muusika solistide hulgas solki viimaste aastate lemmikud Angela, Giorgio ja Renee papp. On vähe dirigente, keda pärjatud nõnda kõrgete tiitlite ja auhindadega kui söösoltit. Tema enam kui 300-st heliplaadist pälvisid 31 nii auhinna, millele lisandus elutöö Grammy ühtekokku enam kui tänaseni ükski interpreet maailmas mis tahes muusikažanrit silmas pidades. Lisaks 74 nominatsiooni. Juba Zolti eluajal müüdi ainuüksi Chicago Sümfooniaorkestriga salvestatud heliplaat, et üle viie miljonist klassikalise muusika selline peadpööritav kaubanduslik edu tegi maestro enese murelikukski. Tema arvates oli tekkinud ebaproportsionaalsuse olulisemas. Interpreedi rolli oli hakatud üle hindama. See oli tõusnud suuremaks kaubaartikliks kui helilooja, see tähendab muusika ise. Geenius loob talent, interpreteerib tavatsenuta öelda. Ka Zolti, nagu mitmed teisedki tuntud dirigendid Surtwengler või Bruno Walter näiteks oli nooruses tegelenud komponeerimisega. Kui Fortwenglerit oli kogu elu tumestanud pettumus oma loomingu tunnustamatuse pärast. Orysorti leppinud varakult tõdemusega, et temas loominguline geniaalsus puudub mäletades oma varaseid katsetusi, muigamisi, nooruse pattudeks, sorti nimekamaist kaasaegsest. Tema tähtsamateks konkurentideks peetud dirigentidest, Karajanist ja benstenist saavutas vaid viimane ülisuureti populaarsusega oma teostega. On tähelepanuväärne Need kolm põlvkonnakaaslast alustasid oma muusikuteed võimekate pianistidel. Shorty pianistlik tase oli ehk kõrgele küündivaid. Pianistikarjääri algus kroonis koguni võit rahvusvahelisel konkursil Genfis. 1942. aastal. Šolti elutööd hinnanud kriitikud on üksmeelselt toovad esile tema peamisi joon erakordset sihikindlust ja kompromissitu, st kõiges, mida ta tegi Šolti dirigeerimist. Kunst kandis edasi selliste korüfeede nagu Richard Straussi, Bruno Walteri, Arturo Toscaniini ja pisem furtwengleri traditsioon. Nimetatud muusikutega oli ta oma loometee alguses ka vahetult kokku puutunud. Nende kaudne mõju kestis tema elu lõpuni. Ungarist pärit, elas ja töötas Šolti omapoolselt bändid kestnud muusikukarjääri jooksul Saksamaal, Inglismaal, Ameerikas ja Prantsusmaal, kus ta mõned nädalad enne oma 80 viiendat sünnipäeva. Viiendal septembril 1997. aastal surf ootamatult lähedast, jällegi kes tema eatu otsekui igikestva vulkaanilise energia kustumist kuidagi aimata ei osanud. Järelinejates kostis hääli 20. sajandi suurimaist, meistrist oli lahkunud, viimane. George Zoltid on peetud paljuski kaaservatiivseks dirigendiks leitud eta distantseerus liigselt kaasaja muusikast ega läinud kaasa uuenenud arusaamadega varase muusikat niinimetatud autentset esitust traditsioonidega. Aga taolised etteheited olid osaks saanud ka näiteks spurt mänglerile jaka rajanil. Laskumata siinkohal loetelusse, võib öelda, et partok koda ei sönberke Stravinski, Prokofjevi, Šostakovitši ning brite olid kaasaegsed aga juba nende eluajal klassikuid saanud neid heliloojaid ta juhatas. Zolti pidaski oma kõrgeimaks kohustuseks. Klassikute pärandi hoidmist ja vahendamist. Ta ei lasknud, et kunagi kõigutada kriitikast ei heast ega kurjast. Osates pareerida mis tahes hinnanguid argumenteeritult, enesekindlalt, veenvalt. Samasugust enesekindlust eeldas ta igalt dirigendile orkestri ees. Kõhklused ja otsingud jäägu teiste silmade kõrvades varjatuks. Need kuulu kui tööprotsess iseendaga, partituuriga, muusikaga, laiemaltki. Ta oli üks nendest, kelle ülikõrged nõudmised ja muusikalised tulemused saavutasid parima tasakaalu. Muusikute arvates, kes töös Zoltiga kokku puutusid, ei olnud Toscaniinilikult türanni tüüpi orkestri juht küll aga tingimatu perfektsionist väljaspool dirigendipulti, pigem kelmikas Rõukalikudki, humoorikas ja sõbralik, avatud inimene. Ta polnud mugav partner nõrkadele ja andetutele. Aeg-ajalt võistleb proovides olla liigagi jäik halvates orkestrantide ja soliste, lauljaid pelgalt kartusest eksida või mitte mõista tema taotlusi. Londonis kõneldi Zoltist kui hirmuäratava satsiootšist. Järelandmatus valmistanud ajuti meelehärmi talle endalegi. Varem olin ma täiesti metsik, hullumeelselt metsik. Aastate jooksul olen õppinud end talitsema. See eeldab professionaalsust, üleolekut, praktikat ja tööga välja teenitud privileege. Head orkestrid on ta tunnistanud just sellise oma ülikõrgetele nõudmistele. Vastava orkestri kujundas ta Chicagos, kus ta peadirigendina töötas 22 aastat. George Zolti õieti Chardy Stern sündis 21. oktoobril 1912. aastal Budapestis juudi soost kaupmehe peres. Saksa-juudi nimede Ungariseerimise sai 1926. aastal tema uueks perekonnanimeks Zolti maakoha järgi, kus olid pärit tema esivanemad. Söödi muusikalised anded avaldusid väga paranagu, vanemate arvates tema juhtimisvõimedki. Vaimusilmas nägid nad poja tuleviku eduka vabriku direktorina. Kuueselt algas tema praktiline muusikutegevus oma ooperilauljaks valmistuva vanema õe klaverisaatjana. Humoorikalt on Zolti seda aega meenutanud järgmiselt. Putšiini pater flaid mängisin juba seitsmeselt. Olin odavaim repetiitor, seega olin lihtsalt sunnitud mängima, kuigi vihkasin seda. Mu õel oli ilus hääl, kuid ta oli kummaliselt ebamusikaalne. Tal puudus rütmitunne. Nõnda õppisin justkui hõljudes lauljale järele hüppama. Kaheksaselt olin juba meister veerandi pool noote vahele jätma. Nüüd tagantjärele olen peaaegu tänulik. See oli tulevasele ooperi dirigendile parim kool. Võib arvata, kui piinarikas kool oli ju raudne rütmitunne Šolti anda üks tugevamaid tahke. Zolti õppis Budapesti muusikaakadeemias 12.-st eluaastast klaverit, kompositsiooni ja dirigeerimist. Selliste legendaarsete Ungari muusikute NAGU Zoltan koday Leo Vaineri, Peela partoki ja Ennofon tunneni juures. Ta on neid meenutanud järgmiselt. Leo Vainer õpetas kammermuusikat. Ta oli põnev õpetaja, kuid sobis vaid tugevatele natuuridele. Tema hinnangud olid sageli hävitavad. Mina jumaldasin teda. Akadeemias oli tollal tudengite vahel äge konkurents, seal toimis looduslik valik. Muusikuks saamine eeldab tugevat tahet, see on ränk elukutse ja pidev võitlus läbi elu iseenda, publiku ja konkurentidega. Seitse aastat õppisin kõrvuti Annifisheriga. Meie küll toetasime teineteist kõiges. Olgu meenutatud, et Annifisserist kujunes üks nimekamaid 20. sajandi naispianist. Shorty jätkas koda juures õppisin kompositsiooni, tema elus oli raske ja depressiivne aeg. Nädalate kaupa ei rääkinud ta peaaegu sõnagi ja parandas kommentaarideta meie töid. Noorele inimesele raske juhus. Partoki juures õppisin klaverit vaid lühikest aega kuid juba siis 14 sõna mõistsin selles erakordses inimeses peituvad vastuolu, vaikne, enesesse tõmbunud ja tagasihoidlik. Aga missugune jõud peitus tema muusikas? On sümboolse tähendusega fakt et George Zolti viimaseks jäänud heliplaadil aastast 1996 olevat partokigantarta profana ilmalik kantaat, koday psalm usungaarikus ja Leo Vaineri serenaad, oopus kolm kontserdisalvestis Ena Budapestist ja otsekui noorusaastate mälestus. George Zolti on pidanud end aeglase arengutempoga muusikuks. Ehkki ta lõpetas oma stuudiumi akadeemias. Juba 18 aastaselt ootas ta esimesi suuri esinemisi dirigendina veel kaua. Seitse edasist aastat töötas ta Budapesti ooperiteatris koorlepediitorina. Tagantjärele pidas Zolti taolist arenguliini normaalseks ainuõigeks lahenduseks ooperiteatrist kontserdilaval. Kui paljud teise maailmasõjajärgset dirigendid olid ilmunud nii-öelda otse kontserdilaval, oli see tema arvates varasemaid aastail pea võimatu. Zolti suurimad eeskujud olid Artur Taska niini, Villem furtfengler ja Erik libel. Toscaniinid õppis ta tundma Salzburgis, kuhu ta oli 1936. aastal pääsenud end täiendama Budapesti ooperiteatrisoovituskirjaga. Tas kaneeli kõrvale sattus ta siiski juhuse läbi. Minut küsiti kord, kas olen võimeline asendama haigestunut repediitorit, meenutas ta. Nõustusin teadmata aitäh, et tegemist oli Toscaniini eneseproovidega. Õppisin seal midagi väga olulist. Valmisolekut tõsiseks tööks. Toscaniini oli siis 65 aastane 23 aastase nooruki silmis vana mees. Aga ma ei näinud teda teisiti kui töötamas ja partituuri õppimas. See avaldas muljet. Toscaniinil oli väga range tööstiil, nagu teada. Furt vängleriga, keda Zolti samuti Salzburgis töötamas nägi, oli kõik teisiti. Tsiteerin Zoltidedasi. See, et poolorkestrit lihtsalt proovis, lobises maestrot teiseganud. Toscaniini karjus sellistel puhkudel midagi kohutavat ja hetkega valitses hauavaikus. Mäletan Fortwangleri juhatatud Beethoveni üheksandat tema paremale-vasemale ujuvatesse tempodesse, suhtus ima halvustavalt. Selle kõrval tundus Toscaniini Beethoveni tõlgitsus ainuvõimalik. Algusest peale sama tempot hoides mõjus see mulle hiljem siiski liiga mehaanilisena. Ideaal võiks olla nende kahe töö juhatamis riisi, rütmilise ranguse ja spontaanse emotsionaalsuse sünteesis, mille poole olen kogu elu püüelnudki. Kui ilmusid nõnda jutustab Zolti minu enese esimesed heliplaadid Beethoveni sümfooniat ega mõtlesin juba siis, et neid peab dirigent elus kolm korda plaadistama. Noores eas, viiekümneselt ja seitsmekümneselt, mõistagi, kui leidub mõni hullumeelne plaadifirma. Heliplaat on dokument, muusiku arenguteest annab plaadistamine interpeedile erilise võimaluse täiuslikkuse saavutamiseks. Võimaluse korrigeerida, parandada, analüüsida, õppida vigadest. Üksnes nendest saab muusikas õppida. Te kuulete katkendit Beethoveni kaheksanda sümfoonia teisest osast Chicago Sümfooniaorkestriga aastast 1989. Solki oli siis 75 aastane. See salvestus on plaadifirmalt deka, millega sõlmus Šolti koos aastal 1947 kestis ta vastastikuses mõistmises tema elu lõpuni aastal 1997. Niisiis tervelt pool sajandit. George Zolti dirigendidebüüt toimus 1938. aasta märtsis Budapesti ooperiteatris Mozarti ooperiga Figaro pulm ja tähelepanuväärsel moel ilma ühegi eelneva proovita. Ta oli esimene juudi soost muusik kel õnnestus pärast esimest maailmasõda tõusta selles majas dirigendipulti, kus oli juhatanud ka pool sajandit varem üks Šolti hilisemaid iidoleid Gustav Mahler. Samas jäi see siin ka tema viimaseks etteasteks. Peagi marssisid Budapesti Hitleri väed. Šolti oli sõitnud lutserni kuulama Toscaniini kutsel tema juhatavaid etendusi, kontserte ja ema elutargal. Või nagu Sulti ise ütles kangelaslikult soovitusel mitte naasta selles situatsioonis okupeeritud Ungarisse. Seal oli pöördumatu tähendus. Algasid Zolti, kodutu ja kodakondsuseta aastat esialgurahad Ta sõpradetagi. Orkestri ette pääseda osutus sõja aastal joodina mõeldamatuks ja ainus võimalus leiba teenida oli üksnes pianistina. Neli aastat hiljem võitis Shorty Genfis toimunud rahvusvahelise pianistide konkursi. Tema esimene heliplaat valmis pianistina ansamblis nimeka viiuldaja Georg, kuulen kahvliga. Jäädvustasid nad Beethoveni, Kreutzeri sonaadi ja Brahmsi kolm sonaati viiulile ja klaverile. 1947. aastal jäädvustus heliplaadile Beethoveni avamäng Edmond Zolti dirigeerimisel mängist söörichi toon Halle orkester. 1946. aasta oli toonud murrangu tema dirigendi karjääris. Ameeriklastest liitlasvõimu toetusel kinnitati Zolti Baieri riigiooperimuusikajuhiks Münchenis. Tema eelkäijaks olid siin olnud Clemens Krauss, Jahansknatertzbus dirigenditöö välistas aga kontsertpianisti tegevuse. See oleks enesepettus, leidis solk. Et mängida laitmatult klaverit, tuleb päevas tunde harjutada ja kui mitte, peab käed sellest eemale hoidma. Tegin seda, sest mul oli juba kaks tööd ooperi kontsert dirigendina. Pean neid kahte erinevaks ametiks ja kolmas oleks olnud liig dirigeerimine ja iga teosega töötamine nõuab kogu energia. Ometi ei hüljanud Sulti klaverit siiski lõplikult ja säilitas eeskujuliku pianistliku vormi elu lõpuni. Küllap on mõnigi tänastest kuulajatest näinud Briti televisiooni saatesarja orkester kus Šolti koos tuntud filmikoomiku võrratu Darlin muuriga, kes oli muide diplomeeritud muusik. Orkestrit ja muusikat vaheldumisi klaveri taga partituuri lugedes dirigendipuldist haaravalt vaimukal moel tutvustavad. 1989. aastal Zolti oli siis juba 77 aastane, sündis ainulaadne projekt Daniel parem poeemi Jandrashiffi ning inglise kammerorkestriga mängivad nad koos Mozartit. Solki soleerib kontserdist deemon Darren poimiga kontserdis kahele klaverile Es-duur ja kontserdis kolmele klaverile liitub ka Andres siis. Olgu öeldud siinkohal, et paaremboimist sai solki mantlipärija nii orkestrite pari kui tuhanded 991. aastal Chicago sümfooniaorkestri peadirigendina. Selles mõttes siinkohal parem erakordselt menukas pianistlikust tegevusest. Ülipõnev on vaadata kuulata ka videosalvestust, kus solki pianistina koos noorukeste paaride Raija ja Evelin klemmiga mängivad Peela partubki sonaati kahele klaverile, chi lestele ja löökpillidele. 80.-te aastate keskel, tunnistas Zolt. Viimastel aastatel harjutan taas süstemaatiliselt klaverit. See on väga raske. Kuid Mozarti kontserdite mängimine andis mulle dirigeerimisel uue vabaduse, mida varem ei olnud. Paindlikkuse fraseerimises Ruba maestro solki soleerimisel dirigeerimisel kõlab katkend Mozartit eemal kontserdi rondo osast. Lähme taas ajas tagasi Baieri riigiooperis töötades kohtus Zolti 40.-te aastate lõpus elava legendi Rihastraussiga, kes noort dirigenti igati toetas. Straussi 85. sünnipäeval, 11. juunil 1949 juhatas Sulti roosikavaleri ning mõni kuu hiljem septembris juba Straussi matustel kõlas tema dirigeerimisel ooperi imeline lõppudestset. Sama ooperiga debüteeris ta 1959. aastal Covelt kaadenis mille peadirigendina tegutses ta aastail 1961 71. Viies kuningliku teatrimaailma juhtivate ooperiteatrite esiritta ja tuues siia tagasi suurimad lauljad ning avastades ja toetades uusi andeid. Tema hiliste aastate lemmikute hulka kuulusid nii Cyrite Kanawa üks imelisemaid, Mozarti ja Straussi interpluateerijaid ning nooruke Angela Giorgio, kelle Violetta Verdi Travjaatas tema karjäärile tiivad andis. Londoni aastaid nimetab Zolti raskeima, eks oma elus. Aga ta juhatas siin tohutult palju õnnestunud etendusi rõhuasetusega Mozarti, Verdi, Wagneri, Straussi muusikale. Tema teeneid osati siin hinnata. Kuninganna Elizabeth lõi ta rüütliseisusse ja inglise publik jumaldas Šoltit. Seda muusikute hulgas kohutavaks George'ks hüütud Richard Straussi saadud nõuanded ooperi juhatamiseks olid olnud tema jaoks määravaima tähendusega. Ta siinkohal üht fragmenti Straussi ooperis Elektra Šolti poolt kõrgeimalt hinnatud Birgit Nilsson iga nimirollis. Sümfooniaorkestrid Richard Straussi sõnul singel kõla keha pidas solki üheks tsivilisatsiooni imeks mille saladusi keegi iial lõpuni tundma ei saa. Seepärast ütles solk loenga kordus esitusteks ja plaadistusteks partituur üha uuesti, et detailidest vormida uut tervikut. See on alati pikk protsess, müsteerium, kuidas äratada, elustada nootidesse tardunud helilist mateeriat. Ma õppi partituuri kunagi klaveri juures. Tähtis on kõlakujutlust vaimus kujundada. See on mehaaniline töö, mis nõuab visadust enam kui päeva. Paal, muusik, kes vastupidist väidab, valetab või pole ta hea muusik? Professionaalne muusik ei saa oodata inspiratsiooni, olgu ta siis helilooja või interpreet. Suured heliloojad istusid päev-päevalt oma laua taga, interpreet peab sedasama tegema. Ta harjutab ja harjutab, õpib ja õpib. Ta ei oota, millal inspiratsioon tuleb. Mõnedki kriitikud on avaldanud arvamust, et Zolti pole publiku jaoks olnud mugav ja meeldiv dirigent kuna ta ka vähem dramaatilistes teostes. Kõik teemad ja motiivid otsekui elavast lihast ja verest kujundab Glen kuldiliku luksust publikust üldse loobuda. Dirigent endale lubada ei saa. Orkestrile on liialt kallis, et sellega vaid isekeskis või stuudio vaikuses mängida. Publikulegi oli Zoltil omad nõudmised. Armastan head publikut, kes stimuleerib. Hea publik pole mitte see, kes kõvasti plaksutab ja karjub, vaid see, kes muusikat tajub ja mõistab, mida ma teen. Selle tunneb ära ka seljaga, kas ta on minuga või igavledes. Liiga analüütiline publik tuletab aga meelde, mida mulle ütles kord Bruno Walter, üks esimesi suuri Mahleri dirigente. Olge ettevaatlik. Mulle mõjuvad kahtlaselt muusikud, kes kõike analüüsides dirigeerivad. Nad ei ole muusikas sees, vaid väljaspool seda samuti public solk. Ise jõudis Mahleri muusikani pikkamööda lõplikult oma poolehoidja muusikateoreetik Theodor Adorna õhutusel. Kuni 1970.-te aastateni ei oldud plaadistatud ühtki Mahleri sümfooniat. Terviktsüklid. Esimesena oli 1960.-te keskel seda hiigeltööd alustanud Leonard Bernstein, kes finišini jõudis aastal 1975. Temal roll Mahleri retseptsiooni soli hindama. Vürstinna interpreteerin maaklerid ülitundelist liialdustega otsekui juudiliku religioossusega, suurte tempovabaduste ja dünaamiliste pursetega. Maaleri ja peensusteni rahvuskaaslane Šolti aga otsekui objektiivse tõsiduse. Lõika backrotesksuse ja viimilikust ülimagususest vabanenud kargusega. Tema rütmi täpsus, mis Mahleri puhul nii oluline ei leia konkurentsi. Kui körstil enam internetti teeris, siis Zolti vahendas Mahleri muusikat. Esimene, kes Mahleri sümfooniat tsükli plaadil realiseeris oli hoopiski Bernad Haiting kes ise tollase tulemusega aga rahule ei jäänud ning plaadistas Mahleri sümfooniaid veel hiljemgi. Haiting On Mahleri muusikas küpsenud, ta juhatab seda ikka veel. Šolti finišeeris samuti enne persteni ja vahepeal oli tsükli plaadistanud ka tšehhi päritolu dirigent Rafael kuubelik. Suurte Mahleri dirigentide hulka liitusid hiljem Apado rätt ja Puleski. Mida rohkem Zoltimaalerit kuulata, seda kõrgemale tõuseb ka saate autori hinnak. Te kuulate nüüd Mahleri kuuenda sümfoonia algusosa Zolti dirigeerimisel, mängib Chicago sümfooniaorkester. Helisalvestis on pärit aastast 1970. Et Šoltist kui dirigendist terviklikumat pilti saada, peaks ka kuulaja teda kasvõi kordki juhatamas nägema. Videosalvestisi ja DVD-sid tema kontsertidest proovidest leidub. Zolti terrigeerimis maneeri kirjeldada pole kummatigi lihtne, nagu ta ka ise korduvalt on rõhutanud. Dirigeerimine ja muusika ise on müsteerium, mida sõnades seletada on pea võimatu. Šolti veel vanas eas atleetlik keha ujudes ja tennist mängides treenitud igal liigese ja rakuni aktsioonis olev ja mitte ajuti reageerides nurgeliste, kuid tundlike žestidega liikuvad käed muusikutele teravate nagu kullisilmadega suunatud pilk. Ajuti peame Fistuliku miimikat, omandab nägu, otsekui ekstaasis, juhib Zolti muusikalise aja kulgu. Ennast ise juba eaka mehe ja küpse muusikuna kõrvalt vaadates, tunnistas ta. Olen aastakümnetega muutunud nii inimese kui kunstnikuna liberaalsemaks suuremeelsemaks. Olen enam avastanud muusikas löörilisemaid õrnemaid tahke. Loodan siiski, et dramaatiline impulss ei ole sel ajal kannatanud. Ja nüüd see on ikka mu ande tugevaim külg. Ergas mõistus ja leegitsev hing olid temas leidnud ainulaadse sünteesi. Chicago sümfooniaorkestri kõrval, mille peadirigent Zolti oli aastaid 1000 969991 töötas ta elu erinevail perioodidel kal Londoni sümfoonia ja filharmoonia orkestrit tega. Viimase kunstiline juht oli ta samuti aastast 1969. Veel sidustada aastatepikkune koostöö Viini Filharmoonikute ka. Ja juba pärast Karajani surmaga Berliini Filharmoonikute k. Nendega koostöös valmis ka tähelepanu väärne Straussi plaadistus. Kõrajani soolte suhted on nõnda ulatuslik ja atraktiivne teema, et see vajaks omaette saatetundi. Võib vaid meenutada. Edgar olen eluajal ei olnud Šolti oodatud ei Berliinis ega Salzburgis kuid just Šolti poole pöörduti Salzburgist vahetult pärast Karajani surma, et anda lavaelu lahkunud maestro poolt festivaliks ette valmistatud Verdi maskiballile. 1989. aasta augustis. Veel juhatas Zolti nüüd juba kunstilise juhina Salzburgis muudki. Kuni festivali kunstilise juhtimise võttis üle Berliini Filharmoonikute järgmine peadirigent. Claudio apada. Šolti armastas eriti Viini linna, mis otsekui mahendas demar repertuaari valikudki. Shorty ütles, et Viinis pole midagi paremat kui juhatada Schubertit muusikutest armastus väärseimat, kelle meloodiarikkaid sümfooniaid interpreteerida pole aga sugugi kerge. Midagi nii hingematvalt kui üheksanda C-duur sümfoonia algus on Sulti arvates võimatu komponeerida. Saate lõpus mõned tähtsad hetked George Zolti viimasest aastakümnest pärast. 1991. aastal lahkus ta Chicago orkestri peadirigendi kohalt. Sama aasta detsembris juhatas ta Mozarti 200.-le surma-aastapäevale pühendatud pidulikul missal liini Püha Stefani katedraalist reekviemi, mis on jäädvustatud ka videopildis. Ta võttis lühikeseks, tahaks üle, nagu juba öeldud, Salzburgi festivalide kunstilise juhtimise. 1997. aasta juulis toimus Šolti viimane avalik esinemine Zürichi toonhale kestriga. See oli mitmeti eriline ja sümboolse tähendusega sündmus. Oli ju tema esimene orkesse plaadistus Beethoven Egmandist sündinud just sama orkestriga täpselt pool sajandit tagasi. Nüüd kõlas tema ja plaadifirma deka 50 aastase koostöö tähistamiseks Mahleri viies sümfoonia mis oli esimene ja üks õnnestumumaid Šoltimaalneri sümfooniat plaaditsüklis. Ees seisis Chicago sümfooniaorkestri 100. sünnipäeva pidulik kontsert, millest ootamatult kujunes Aga Šolti mälestuskontsert. Chicago silmapaistvate peadirigentide reas, kuhu kuulusid hämmastaval kombel mitmed Ungari päritolu. Seega Šolti kaasmaalastest muusikud näiteks Artur niikis George Shell nende err Fritz Raine ja jõudsin omandi ning taas ungarlane Antalt Dorati olid Sõerdi ehk George soolt kõige tulisem, jõulisem ja edukaim. On veel üks väga oluline peatükk Söör George Zolti loomingulises biograafias. Millest peab kõnelema? See on tema sidemed vaatleri muusikaga ja selle heli plaadistamisega. Šolti oli esimene, kes plaadistas tervikuna vaatleritetroloogia Nibelungide sõrmus. Ta alustas tsükli esimese osaga Reini kuld 1958. aastal Viinis ja tegi Viini Filharmoonikute ka tsükli lõpuni. Tolleks ajaks oli valminud vaid üksikud tsükli erinevate osade tervik, plaadistused näiteks 1954.-st aastast valküür Wilhelm Fort Vengeriga. Šolti töö kestis kuus aastat 1958 64. Ja see oli õnnelik aeg, sest kõrgvormis olid veel sellised maaklerid, hääled nagu Birgit Nilsson, Kätlin Ferjer, Hans hoteria, George Landen Tetra loogia, salvestuste vahepeal valmis veel üks sajandi plaadistus. Nimelt 1960. aastal Tristan ja Isolde taas Birgit Nilsson iga, kuid kahjuks rahuldanud Šoltitega kriitikuid Kristjani partii esitaja Fritz uul. Mitte kõik Wagneri plaadistused ei kuulunud tervikuna Zolti parimate saavutuste hulka just lauljate osas. Ka loenseni plaadistust, plastu Domingo ja eriti chissi normanni raskepärase Elsa partiiga ei peetud kriitikute hinnanguid. Parimate saavutuste hulk. Need olid Zolti karjääri emotsionaalsed madalpunktid. Aga oli palju õnnestunud lavastusi. Kommentaar Tõnis ja 1983. aastal Bayrotis Hageri 100. surma-aasta puhul etendunud tetra loogia, mida beer Puleesi tõlgitsuse järel loeti taas üheks õnnestunum maks muusikaliseks projektiks aga kaugeltki mitte Peeter Holi lavastajatööd. Suurima lugupidamise märgiks oma kauaaegse emale koostööpartnerile andis plaadifirma deka hiljuti George Zolti 100. sünniaastapäeva puhul välja üliluksusliku tatud ja limiteeritud tiraažiga albumi Wagneri täitsa loogiaga Niibelongi sõrmus. Värskelt miksitud digitaliseeritud must kuldse kujundusega eksklusiivne album sisaldab 14 CDd muusikaga kaks audio plaati tutvustavat tsükli süžeed ja üks DVD. Detroloogia salvestuste. Komplekt on varustatud kõvakaanelise liber vetoraamatuga ingliskeelses tõlkes. Midagi võrdväärset on raske ühegi dirigendi diskograafias leida. Üks Zolti üks 20. sajandi suuremaid ainulaadse maid muusikuid on legend, kes ei unune. See oli saade dirigent söör George Zolti 100.-ks sünniaastapäevaks. Saate autor oli Maia Lilje. Ja mängis kokku Katrin mõõdik.