Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Kuulajad kunstiministeeriumisse olen täna külla kutsunud kolm omaalgatuslikke praktikate eestvedajad Triinu Aron okasroosikese lossis. Tere, Triinu. Tere. Andra aaloe projekti ruumist. Talmigander Andra, tere Maarja ja Nele Aunap projektilumis Katar sistele nele. Tere ja räägime siis üldisemalt, mida nimetatud praktikad endast kujutavad, kuidas nad igapäevaselt toimivad, millest unistavad ja loodetavasti selle baasil siis ka üldisemalt sellisest tegevus formaadist Eesti kontekstis. Aga alustuseks kõigepealt tahaksin küsida teie kõigi kolme käest, et te räägiksite enda taustast, millised on teie varasemad kokkupuuted olnud sellist initsiatiivi tega varasem töö ja elukogemus, mis on teid siis juhatanud loodetavasti kuidagi loogiliselt sellise initsiatiivi vedamiseni, millest hiljem räägime. Triinu. No kui okasroosikese lossist rääkida, siis ta on kujunenud siin kolme aasta jooksul, tegelikult mina ise olen selles majas olnudki nüüd juba kolm aastat ja algul ma lihtsalt istusin seal, tegin oma oma paberitööd ja muud sellist korralduslikku tööd ja mingi hetk nagu inimesed avastasid selle koha ja hakati nagu ise juurde tulema. Ütleme siis, eelmise aasta sügisest, septembrist on nüüd see loss selline, et kus me saame öelda, et seal on kunstnike stuudiod mida nad kasutavad pidevalt ainult nende oma. Et see nagu üks vorm, kui väiksemad toad ja sisseränne saali, mida me siis saame kasutada pigem projektipõhiselt. Ja see on pigem sellistele kunstnikele, kes vajavad ruumiga töötamist, vajavad suurt ruumi. Ja meie jõudsimegi selleni tänu sellele, et ma ise tegelen sõltumatu tantsu ühenduse eestvedamisega. Ja meil tantsukunstnikel oli karjuv vajadus stuudio järele, mis asuks heas asukohas. Mis oleks soe ruum, kus oleks puitpõrand, kus oleks posti keset põrandat ja mis ka kuidagi rahaliselt nagu välja veaks. Ja uskumatu, et me nagu leidsime, me algul arvasime, duširuumid ja kõik, sihuke luksus võiks ka olla, aga saime aru, et seda ei saa. Et praegu dussiruum ei ole, pesi on küll majas olemas ja kõik on väga hästi, aga kui kunstilises tegevusest aga see higistamine omaette eesmärk ei ole. Tegelikult on väga hästi Aga sinu enda taust ongi kaasaegses tantsus tantsu korraldamine. Just nimelt jah, jah, mina ise nagu tulen sealtpoolt, aga lossi nüüd ongi kokku tulnud inimesed väga teistsuguste kunsti, Meediumite ka tegelejaid, et seal on palju muusikuid, visuaalkunstiga seotud inimesi ja just selles saalis, mis on meil praktiliselt kasutatav. Tegelikult tahaks ka näha rohkem selliseid erinevaid meediumeid. Et täna on küll tantsukunstnikud aktiivselt selle hõivanud, aga me ise nagu praegu, tegeleme sellega, et leiaks nagu teisi inimesi ka juurde, et tekiks selline mitmekesisem programm. Aitäh Andra, kuidas sina isiklikult oma taustaga jõudsid Tarmigeni juurde? Juhtus taust on, eks ole, Eesti kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas, mis tähendab, seal ongi kõik omaalgatuslik praktika, eks ole, lõppkokkuvõttes kui sa midagi teed, siis sa ikkagi algatud selle ise, see omaalgatuslikus on kogu aeg justkui olnudki see, et kuidas asju peab tegema, kui sa tahad midagi teha, mida sa tegelikult tahad teha. Kui sa ei taha tööle minna näiteks kenasti öeldud niikuinii käima. Ja siis kunstiakadeemia urbanistikas ka noh, praegu olen magistriõppes seal ja noh, selle kaudu ja läbi erinevate projektide ka noh, ma olen väga palju tegelenud selliste distsipliinideüleste praktikatega linnaruumis ja igatpidi ka muusikat teinud ja nii edasi. Ja Dariumidel üldsegi töötab selle töötamispõhimõte põhimõtteliselt see, et ses ajas ja ruumis on sattunud midagi kokku, niimoodi siis tegurid, et me saame nüüd seda ruumi teha, me kuidagi jooksiku, kui need inimesed juhtisid saama väga headeks sõpradeks ja juhtus tulema selline ruum. Ja noh, lõppeks ongi niimoodi, et ma lihtsalt kuidagi kõikide elud Meegolme elult jõudsid sinnamaale. Olgu, et teeme nüüd siis natukene aega seda ja kui, kui kõik muutub, et siis me teeme jällegi midagi muud, arvatavasti öeldakse ära, et need teised kaks inimest on, siis on levisime kahvi ja John William feil, kes on inglane ja ameeriklane, mõlemad muusikud, kunstnikud, vabakutselised, mida kõike? Et see on meil, on tegelikult käinud eelmisel aastal kunstiministeeriumis rääkimas konkreetsountalmi käest ja miks just välismaalased algatavad siin selliseid omaalgatuslikke asju kuni hiljutise ajani. Triinu, sina teed tegelikult seda okasroosikese lossiga tervikut koos Liisi Elmu. Liisi helmega koos aga nele sinu teekond. Et minu isiklik taust on Eesti kunstiakadeemia animatsioon olen samuti olnud aasta aega elanud pinud Hollandis, Amsterdamis Vabade kunstide osakonnas ikkagi audiovisuaalse kunsti eriala. Hollandist tagasi tulles olen praegu kaks aastat, et Tallinnas olnud vabakutselisena tegev ja see, kuidas katarsise alguse sai. Ma arvan, et ei ole vale öelda, kui see sai alguse 2010 aastal märtsi projektiruumis korraldatud näitusest akadeemia, kus osalesid, et ka Eesti kunstiakadeemia taustaga inimesed. Näitus käsitles kõrgema kunstihariduse problemaatikat ja ma arvan, Katarsis suures osas kasvas sealt välja, sest et needsamad inimesed hakkasid selle asjaga tegelema. Me alustasime Katarsisega kaheksakesi. Praegu on meid neli. Peale minu on Madis Luik, Jarmo Nagel ja Maarja papunen. Kui te mõtlete veel sellele alustamise hetkele tagasi, et kuidas te kirjeldaksite neid lünki või vajadusi, mille täitmiseks seda praktikat nii-öelda alustasite, Triinu mainis ära, et oli vaja tantsukunstnikele puhas, sooja, hea asukohaga harjutamisruumi, aga näitamisruumi aga samuti siis võib-olla lähemal laiendada seda kõrghariduse problemaatikat, millest Nela rääkis ja tormiga, nii puhul siis ka, et mis puud, olekuid, te nägite veel, et mida oli just vaja ja kuidas te vastate sellele? Tegelikult on selline tore asi, et ta tuli algatusena siia üldsegi siin, ometigi ta tuli Soomest meile otseülekultuuri oli ja, ja see oligi tegelikult noh, nagu jonni import, eks ole, mis on hästi äge, sellepärast et tema tuli siia selle asjaga sisse. Tema idee on ka, eks ole, tegeleda just nende servapealsete ja üle serva asjadega ja distsipliine ületavate asjade ja nii edasi mille jaoks justkui ei olnud tegelikult pinnas sellepärast, et noh, nagu ma ise olen ka tajunud, et meil on nii vähe inimesi ja nii palju on ekspertkultuur, eks ole, et kõik inimesed, kes millegagi tegelevad, nad peavad ennast justkui määratleme kohe ära ja siis nad ongi kohe võetakse sinna sülle ja vabatoimetamise ruumi, kus kohas võidki teha mingisuguseid selliseid asju. Ma ei taha olla muusikam, tahan hoopiski olla, noh, midagi ma ei tea. Vahepealset, eks ole, võibki tulla tarbimine, sa võidki teha seda, et see oli nagu see esimene põhimõte on tegelikult ja millega mina väga hea meelega kohe liitusin, sellepärast et mul on lapsukene põhjustel, on nagu nendest eksper skulptuuridest justkui sai piisavalt või noh, see nagu see struktuuride kinnisus lihtsalt ja mingil määral ka arvatus ja kogu see, see olemasolev nagu ruudustik, mille sisse sa pead siiski ennast mahutama, et Tarmiga on väga, oli nagu alguses vähemasti tõesti väga hea selline värske tuulepuhang justkui. Räägime varsti sisust ja, ja konkreetselt toimunud üritustest ka lähemalt, et siis läheb ilmselt selgemaks, mis on siis tegelikult, mis seal siis toimub, aga võib-olla nele sa laiendad natuke seda kunsti kõrgharidusest välja kasvanud, siis oma sellist ruumi tegemist. Meile meeldis see mõte, et kui sa tuled noore loovisikuna kunstiülikoolist välja, siis sul oleks veel mingisugust eksperimenteerimisruumi, enne kui sa lähed kuskile oma pilte müüma või, või filme müüma või üks, ükskõik mis meediumiga sa parasjagu tegeled ja et see üleminek oleks valutum võib-olla või ma ei tea, kas saab nii-öelda, et oleks veel mingisugust arengu ja kasvuruumi. Midagi sellist. Aga need olemasolevad, näiteks galeriid, ütleme galerii süsteem, Ma saan loogika, Eesti kunstimaailmas on see, et sa tuled jah, ülikoolist välja, siis sa kütad teha kiiresti näituseid, soovitavalt vähemalt ükskaks aastased saaksid pildil kohe. Heal juhul sa võidad, mingid auhinnad, pendiumin ja siis umbes ma ei tea, 20 aasta pärast jõuad kumusse personaalnäitusele. Et jah, et aga samal ajal see galeriide süsteem mul on tunne on väga nagu Paimlik tegelikult praegu siin sa esitad projekti ja see nagu täpselt see, kui hea sinu idee on ja siis läbib mingi sõela. Aga et kas sellest ei piisanud või see olemasolev galeriisüsteemi täitnud seda puhvertsooni kumu ja siis vahel. Et võib-olla oma seisukohalt lähtudes ma saan öelda seda, et ma olen ise mingis mõttes muusika ja filmitaustaga ja see lõpuks võib-olla langeb natuke kokku sellega, mida Andra rääkis, et see meediumid, varieeruvus on oluline, et kui otseselt tegevus ei puuduta, võib olla kaasaegse kunsti valdkonda, siis ka sellistel praktikatele oleks väljund või kanal nii-öelda avalikkuse ees. Selle loogika järgi on jah, projektiruumi formaat selles mõttes perfektne, et oma hägususes laiali valguvuses ebapärasuses võimaldabki ta just nimelt erinevatel pooltel kokku saada. Ja ma saan aru, et selline interdistsiplinaarne ikkagi vastavus on ka see Triinu, mida teie püüate järjest rohkem tuua just kaasaegse tantsu kõrval sisse okasroosikese lossi. Ja tegelikult ka ma arvan, et meil just nes avalik pool läks tänu sellele käima, et need inimesed sinna tulid sinna lossi oma tubadesse ja ja noh, ega nüüd meie Liisiga ütleme, tegeleme küll kõige rohkem, aga, aga ka kõik teised, kes meil majas on, et nad on kõik nagu teretulnud oma ideid esitama just selle avaliku poole peal, lisaks sellest, mis on nagu oma stuudiotes, teevad. Et ma arvan, et, et sellisena ta käima läkski, sattus kui nagu hulk inimesi, kes tahavad selles ühes ruumis midagi ühiselt teha, et tegelikult meie endagi toas on juba, eks ole, lilli Krõõt veel seal kõrval on Anu Vahtra, Landrelik lugemik ja Hendrik Kaljujärv on meil neid inimesi on palju nende kõigi ideed, tegelikult me kohtume, räägime, et ta ikkagist hakkab nagu noh, sealt nagu kasvama või sellest tekkima. Võib-olla see teie okasroosikese formaat on sarnane natuke kultuurile selle Polmer, mis on tegelikult Tallinna ilmselt praegu kuskil vanem, siin omaalgatuslik praktika, mistõttu ma ütlen ausalt, sellepärast ma ei kutsunudki edasi. Tahtsin tutvustada ja tulijaid, aga näiteks vaadates polümeri tegevust, et mul on tunne, et seal, et on stuudiote, eks enamus sellest pinnast jaotatud või ateljeedes või bändiprooviruumide, eks ju, et see mingil hetkel ka suleb selle maja tegelikult ja loomulikult kultuuritehast, meie kliimas on nagunii raskem teha kui ükskõik mida muud. Aga minule tundus mingil hetkel, et seal läks rõhk rohkem sellise just nimelt. Mis tegelikult ongi see kultuuride asi, tee ka, et on odavamad või sellised ebatraditsioonilisemaid võimalusi pakkuvad stuudiopinnad, et kas teie kuidagi teadlikult püüate hoida seda maja rohkem lahti, et ta nii-öelda selles mõttes kapsalduks nendesse tubadesse kuidagi Äravik. Kuidas teil see majalist omavaheline suhtlus käib? See ongi tegelikult meil praegu selline küsimärk või noh, me püüamegi sellega tegeleda, et otsime neid mõtteid, et need saalid just nendega me oleme pannud eesmärgi, et seal peaks olema ka avalik tegevus, et, et aeg-ajalt me võtame selle vastu külalisja ja sellepärast me oleme ka kord kuusel Crynthildile ürituse teinud. Et see on koht, kus siis näitab, et inimesed, kes on kapseldunud, kinnises ruumis, töötanud vahepeal ja tahavad midagi näidata, testide arutada et just avada see maja, et mis seal toimub. Tegelikult praegu ongi meil natuke sihuke formaatiline nagu väljakutse, kuidas sellega hakkama saada ja eks need väiksed toad, ateljeed jäävad ikka kinniseks. Aga pigem need saalidele leida rohkem sellist avalikku rakendust, et kuidas siis balansseerida, et mingil määral on ka seal nagu kinnist tööd vaja teha ja millal need avada, et mõlemad pooled natuke rahul oleksid, et seda me praegu otsimegi tegelikult. Kui me rääkisime ruumides, siis ma arvan, miks Tallinnas on nii vähe selliseid omaalgatuslikke ruume on, puhtalt see ruume ei ole. Minul on alati tundunud, et mingeid Tallinn läks väga kinni kinnisvaraliselt, tegelikult ta läheb järjest rohkem kinni. Ma just tahtsingi küsida teie kinnisvara omanikud, kes on teie omanikud ja kuidas on need suhted, sest jällegi tõmmates paralleeli polümeriga, siis seal oli ju paar aastat tagasi toodud probleem ootamatult, sest et BREM kinnisvara, kes seda krunti omab, esiteks pidevalt on sul seal on kolmekuuline leping, millega sa ei saa kunagi kindel olla, kas sa võid oma selle ateljee üldse ära soojustada, et sa üldse olla saaks ja siis on selline nokk kinni, saba lahti ja sa ei saa seal midagi tegelikult teha, sest et seal võib-olla kohe hakatakse, tuleb meeletu ruumi, hakatakse arendama kinnisvara. Ja, ja samal ajal seal sa pead nagu midagi tegema, et seal üldse tegutseda saaks ja polümeri tabaski ootamatult suured probleemid seoses Bremmi enda probleemidega ja mingite maksmata arvetega me siis ootamatult ähvardasid Tallinna kultuuritehasest üldse ilma jätta. Kui sa leiad selle eraomaniku, siis ta võib olla mingiks hetkeks huvitatud, tema kinnisvara ei laguneks, pigem et see oleks kasvõi soojustatud mingi inimese lõhn sees ja kuidagi korras hoitud, et see, võib-olla see motivatsioon. Aga näiteks. Mulle on alati tundunud, kui sa leiad mingi sellise ruumi, mis võiks selliseks tegevuseks kõlvata siis seal tohutu ime Tallinna kontekstis kuidagi, kuidas teie oma ruumides jõudsid ja kes on teie omanikud ja kuidas nendega läbi saate. Seni lõbus teema. Lõputu. Okasroosikese lossi omanik. Ka linn ja ta oligi tükk aega suletud, sest tema seisukord ei ole väga hea. Ja linn noh, ei, ei pakkunudki seda maja välja, et kõigepealt taheti teda müüa, keegi osta õnneks ei tahtnud. Ja siis mingi aeg ikkagist jah, läks ta nagu lahti ja nüüd on nagu kõik ruume pakuvad, et seda maja tuleb võtta sellisena, nagu ta on, et mõned kohad tõesti sajavad läbi ja nii. Aga ei, no linnaga on tegelikult täitsa toredasti läheb, et meie majas on pigem võib-olla see natuke murekoht, et on suur maja ja seal on palju väikeseid tubasid ja meie ise ei ole läinud seda teed kogu maja endale rendile võtnud. Et me ikka võtame nii palju, kui meil endal jaksan ja inimesi ja, ja linn annab neid tubasid ka teistele huvilistele ja seal on natuke selline arusaamatus ikkagist üksteisest, et nemad ei saa aru, et meie tahame öösel mõnda tuld põlemas hoida ja kasutame võib-olla vale WCd ja vastupidi, on teistsugused, eks ole, et võib-olla see on natuke selline, meil oleks õudselt armas muidugi, kui linna hoiaks, ainult eks ole, meiesugustele inimestele neid tubasid, aga, aga ma sain aru, et ei ole neil võimalik. Aga miks teie ei tahtnud moodustada nii-öelda sellist administratiivset katusüksust, võtta kõike endale rendile ja tehases kõigi nende üksikute kunstnike, muusikute, kellega iganes, nagu need ruumide alllepingud, et kas, kas ta seda varianti ei kaalunud? Me üldse ei kaalunud, sest see, kuidas ta siin on tekkinud, see tekkis iseenesest, et mingi aeg me saime aru, et tohutult palju huvilisi, ent vau, et noh, siis hakkasime rohkem seda sõna levitama. Aga me ei tahtnud, sellepärast et mulle tundus, et see on selline kinnisvaralik tegelemine, et ma ise nagu ei ole üldse huvitatud mingi torude probleemidest ma iseenesest üldse aru ja vihkan ja noh, meie seas ütleme ei olnud inimestki, oleks innustanud toetud rendi arveid elektriga möllata ja noh, seda ma pean niikuinii tegema, aga ka suht vähe ja mul on õigus helistada maja all, talle öelda, et tema peaks sellega tegelema. Aga kuidas sa üldse avastasid selle okasroosikese lossi, et sa jalutasid linnas ja vaatasite tantsukunstnikuna taustaga, et siin võiks olla ruumi siin sees võiks olla üks ruum. Vastupidi, seda maja ju ei näegi, keegi, pime kaob ära, et kõigi näegi, seda maja pole keegi näinud, enne kui, kui nad sinna teadlikult tulevad. Et me ikka pöördusime linna poole, otsisime seda postita, sooja ruumi, seda ammu. Jälle jälle küsisime uuesti ja nad ei pakkunud algul. See oli nii kummaline, kui me sinna läksime, see oli hästi teistsugune maja ja me algul ei läinud üldse selle mõttega, et saalid võtta, seal ei näinudki neid võimalusi või mingi hetk, ma arvan, et kui tuligi rahvas majja Liisi ja kõik, siis kuidagi avanesid silmad ja need võimalused, et ta on ise tekkinud, seepärast ma ütlengi, et me ei võtnud seda kinnisvaralist missiooni, et meil end plaaniga peale. Andra, teil on ka linna Ja meile linnasuhted ja neil on ka linnavara mis siis kuidagi niimoodi jällegi see on siis, kui ta tahtis oma Tarmigani kolida Soomest Eestisse siis ta lihtsalt veebilehe pealt leidis, eks ole, Tallinna need üüripakkumised ja, ja keegi suunas ta sinna ja siis oligi nimetalli ainuke pakkuja sai väga soodustingimustel rendi, kuna tegi kultuuriruumi sinna sisse, eks ole. Ja senini on olnud niimoodi, et meil on aastast lepingut, kõik on rahulik ja kõik on väga okei. Aga noh, nüüd praegusel hetkel ma ei tea, vist on jällegi need linnaisad on avastanud, et peaks ikkagi üle vaatama, et mida jälle müüa, müüki panna niimoodi, et siis nad tulevad, millele vaatama ruumes vaatama. Kas meil leping tasuta linnatransport peab ikkagi tasuta lõunaid? Linnatransporti ei ole olemas tegelikult Acadeidas, aga keegi nagu kvaliteedikontrolli või üldse, mis te teete seal väga ei tegeleda. Otseselt mitte, ma arvan, et see ei ole üldse nende huvid, neil on tõesti, ma arvan, et keegi tõesti kütab ja hoiab varaliselt silma peal, sest et noh, ma arvan, seal saatkonnal võiks üleval korrusel peaks külm meil soojustus sees ei oleks. Aga, aga jah, meil muidu toimimise ise ka niimoodi, et me nii-öelda rendime stuudioid iseenese siis nende projektiruumi tegijatele ja läbi selle, siis me hoiame seda ruumi töös ja, ja suudame seda kanda. Aga noh, see on päris hea variant praegu, nii kuidas ta liigub ja selliseid huvitavaid ruumid on ka endine kontor. Uskumatu vaatega. Aga seal ongi jällegi mingisugune omaette nišš, tekib, eks ole, sellest et saabki olla natuke asjalikum, võib-olla nagu vanas tehases mürgelda. Seda on ka vaja, võib-olla vanas lossis ja kontoritoolide peal niimoodi parketi peal seal vaadata, projektsioone, eks ole. Telekõigil väga erinev ruumi tunne tõepoolest, mis seal tekib neelaja, kes teie, Müürivahe tänava Meie mürgeldame Sis tühjas majas Müürivahe 30 aadressil ja see maja ei kuulu linnale, seda omab hoopis üks välisinvestor ja meil ei ole temaga otsekontakti, vaid meil on lepingutega mingisuguse kinnisvarafirma kaudu. Aga tegelikult sa tabasid praegu hästi tundliku teevad sest et me oleme täpselt igasuguste nende probleemide otsa tulnud just praegu ja me oleme nende keskel ja natuke raske on seda kaugelt ja objektiivsemalt praegu isegi vaadelda ja sellest rääkida. Et täpselt sellised küsimused, et mida seal ruumides üldse teha saab, kuna meil on seal elanikest naabrid, kes on siis tavakodanikud, inimesed, kes tahavad rahu mingitel kellaaegadel ja sellised küsimused on tekkinud küll praegu. Et Müürivahe 30, kui selline keset. Aga see ongi vanalinnas väga huvitav inimesed, kes sinna on kolinud, et ühelt poolt nagu eeldatavasti nad on kolinud sinna lisaks sellisele mõjule keskaegsele arhitektuurile lisaks ka sellele, et nad on nii-öelda sellises otspotis või sellises keskses kohas, kus torm läheb ja keeb elu ja samal ajal kui sa teed sinna mingi koha, kus keeb elu, siis nad jälle hakkavad helistama välja politseid regulaarselt. Et see on väga huvitav selle peale varem mõelnud, et mis nagu loogika selle taga on, et ühelt poolt sa tahad seda melu ja teiselt poolt, kui see melu on, siis sa tegelikult tahad seda nagu ikka endast nagu kaugemale, kus see siis peaks olema, et võib-olla siis kolida, tõesti, ma ei tea, Pirital või Viimsis selle asemel, aga samal ajal jälle, et miks sellised kohad, ma arvan, peaksid vanalinnas olema, ühelt poolt ongi just see, et vanaline muutuks päris selliseks turismis tsooniks ja, ja selliseks keskakis teemapargiks ja teiselt poolt võib-olla oskate seda kommenteerida, aga mulle alati tundub, et et vaatamata sellele, et Tallinn on kohutavalt väike, siis siin on metsikud logistikaprobleemid, umbes, et kui üks asi juba jääb natukene trajektooril kõrvale või harjumuste trajektoorid kõrvale, siis kohe seal ei käida või ütleme, et, et Tallinn on väga kummaliselt kuidagi jaotunud minu arust. Näiteks Rotermanni keskusesse on juba raske tõmmata inimesi, kuigi see on täpselt selle väga tiheda linnasüdame taga, aga see on see kino on ees ja siis see on aastaid tegelenud sellega, et kuidas seda elu sinna tuua. Ja samuti kui me võtame näiteks ka Polmerile, siis samuti see, et asub sellise 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Ma arvan, tõesti nõuab sellist eraldi ettevõtmist, et sa lähed sinna kohale. Kuidas teie sellesse asukohta suhtute, et Heino mainis, et teie olete ilusti sellises aias peitunud puude taha või kuidas tajute ESC, kas teie jaoks on oluline, et olla sellises hästi keskses vanalinnas vaatamata kõigile probleemidele, mis seal kohe tekivad ja kuidas te tajute, et inimesed teid üles leiavad? Sa pead ikka teadma, kuhu sa lähed. Meie jaoks on küll oluline, et me oleks nagu linna keskel, et ta ei oleks pruukinud olla ka vanalinnas, aga, aga see keskus sest inimesed teevad mitmeid asju ja jooksevad ühest kohast teise, ta saab toimida. Aga samas, kuna meie maja on ikka pime maja, et avalike asjade puhul ma olen tähele pannud, meil olid need etendused, et sellist tänavalt tulijat ei tule sinna praegu veel? No eks, eks me võiksime selle teemaga tegeleda, pole veel jõudnud, et võib-olla rohkem valgustada oma sissekäigud ja sildid panna, et me oleme mõnes mõttes vanalinna trajektooril küll nagu eemal. Et, et jah, et ei ole niisugune pikk ja lai tänav. Andro, teie asute ka väga magusast kohast Toompeal. Aga toompäevani täiesti selline vanalinnanurgad, aga või noh, sinna ei ole veel elu jõudnud, eks ole. Et see on küll väga huvitav, et see on ka siini koht, noh ikka tänavalt tulija ikka sinna küljes. Või noh, niisama niimoodi, sest noh, ega meie ei ole ka väga suur silt väljas ja kõike muud. Ja me oleme ka tupiktänavas, eks ole. Et seda esimese korra tulija haardesse järgi võib-olla ei pruugi isegi üles leida. Aga arvatavasti Tarmiga olemasolu on tegelikult, eks ole, tulnudki mingil määral sellest täitsa asub just seal ja noh, see, mida me teeme, tegelikult lähtub, eks ole, sellest ka ruumidest ja asukohast ja nii edasi. Jah, ja kui ta oleks kuskil mujal kaugel näiteks miljonise flogazar majas oli tiib, eks ole, mis me tegime niimoodi koos ja seal oli juba nii konkreetsed tunded. Talve siin keegi ei tule, sest et see on tõesti nii kaugel. Nüüd ta on juba iseenesest nagu maid Mäppides, eks ole, tulnud lähemale. Arvatavasti tänu sellele sohule sealse effekatseeaa täpset kal ju Telliskivi ja see värk, et noh, on näha, et inimesed saavad aru, et tegelikult noh, okei, et see on ainult natukene sealt sealt f, hoonest eemal, eks ole. Aga jah, huvitaval kombel tegelikult siin on ka mingisugune ühistranspordiühenduse asi kindlasti, või noh, minu jaoks on polümeer kaugele eriti seepärast, et noh, ma ei saa sinna kuidagi nagu otse või saan, ma ei tea, kas tundub nii keeruline. Aga suvel näiteks on kõik jällegi väga lähedal, sest meil on jalgadel noh, ja see ongi see, et see hooajalisus värk vist töötab jällegi nagu selle kauguste lähedustega niimoodi väga-väga hästi. Neljade Müürivahe tänavas, mis on kujunemas, ma arvan, selliseks uueks keskuseks, vaatame, mis seal on. Mitmed baarid, raamatupoed, galeriid, kuidas teie ennast tunneta? Teil on muidugi vastastripi klubi, et kui palju tänava sisseastujaid julgeb tulla? Et kuna me oleme niivõrd noored ka, siis inimesi käib, aga võib-olla ei teata kuigi palju veel ja samuti, et väljas ei ole piisavalt silte, aga samas täpselt, et me näeme samamoodi selle tänavapotentsiaali. Aga ilmselt see liikumine saabki seal võib-olla tulevikus veel tihedam olla. Aga just see, et miks inimesed võib-olla sinna ei oska praegu sisse astuda, täpselt need siltide olemasolu, mis taandub lõpuks rahastamisküsimustele. Aga ma küsiks provotseeriva küsimuse, et kas te tahate inimesi tänavalt üldse sellepärast et ütleme, et on lihtne kujutada seda esmast sihtgrupi nii-öelda inimesed nagu teie ise loomeinimesed väga erinevate huvidega leiavad huvitavaid üritusi aga just see inimene tänavalt, kellele peaks hakkama algusest peale seletama, mis see üldse on siin, miks see selline on, miks siin ei ole võib-olla selliseid formaalseid ürituse reegleid kuidagi või et ütleme, esineja ja publiku vahel ei ole piiri näiteks või mingid sellised probleemid, et kui palju te olete valmis või te üldse tahate selliseid inimesi tänavalt või laiemalt, kuna meil on laiale avalikkusele suunatud raadiolained siinkohal? Seda arutavad? No päriselt inimesi tänavalt ei saa ju oodata, sest et meil ei ole ukseke lahti, noh, see ei ole galerii selles suhtes, eks ole, või kohvik või niimoodi. Ja, ja sellepärast juba tekibki see asi, et no et meil ei ole mingil määral mõtet panna selles valguses silti välja, eks ole, sellepärast et ta valetaks, kogu aeg nähta, tegelikult ei kutsu kogu me ei kutsu ju kogu aeg üritustepõhine kutsumine, eks ole, või noh, võrgustikepõhine kutsumine, see on juba see asi, mis eks ole, valib juba publikumi, eks ole. Ja see on tegelikult, et ma arvan, selliste ruumide puhul on see väga hea variant. Ja inimene tänavalt siis võiks olla see, see inimene, kes kuidagi satub siin raadios kuulama seda ja siis ta läheb, paneb ennast meie meeling listi ja siis nagu noh, äkki teda huvitab ka mõni asi, mida me teeme, meie oleme alati väga avatud, me oleme väga rõõmsad, üks võõras nägu ja siis on nii tore. Seda vahetevahel ikkagi juhtub, aga, aga loomulikult nagu räägitud on, eks, nagu mainisin ka enne, et inimesi on meil vähe. Ja need inimesed, kes on juba valinud omal mingi koha, kus nad käivad, et nemad käivadki seal, eks ole, kuulevad midagi nende teiste kohtade kohta, aga noh, võib-olla ei tahagi minna sinna või, või noh või no ei jõua, ei jõua lihtsalt, sest et nende kohas juba toimub võib-olla see piisav hulk neid üritusi. Et jah, me hea meelega noh, algusest peale oleme nagu pigem üritanudki hoida seda avatust, eks ole. No palun, teeme kõik, et samal ajal on see, eks ole, mingil määral, see on jällegi muutunud mingiks huvitavaks nišiks avatus, eks ole, et samal ajal me teemegi keegi ei tea, mis tegelikult, mis on siis me olemegi nagu selle nagu udu, nishikandjat siis, eks ole, ja siis kõik, kes on nagu valmis tulema sellise, mitte kindla asja peale välja, nemad siis tulevad meile, eks ole, ja noh, see on jällegi mingi noh, väga-väga huvitav, mille me avastasime nüüd, et, et tõesti, et see vist on toimunud, et algsenud avatus muutub Canišiks, eks ole, muutub ka selliseks getox justkui et jälle kanname mingit silti oma omaette. Aga jah, avatuse sisse, see on nagu üks meil põhiline alusikega on kogu aeg ja see ka, et meil on ingliskeelne kogu see asi sest et noh, kaks tegijat, ingliskeelsed, eks ole, ma saan täiesti aru ses suhtes eestlasest, noh okei, ei viitsi lugeda ja kuulata seda inglise keelt kogu aeg, aga samal ajal on see, et see ei lukusta kedagi välja, eks ole, mida ma olen nüüd isehakanud ka tajuma, on see, kui eksklusiivne on ikkagi Eesti kultuuriruum läbi selle ja noh, ma olen tegelikult väga rõõmus, et me nagu nagu natukene siiski hoiame seda avatuna ja ongi see tegelikult, et need inimesed, kes võib-olla ei pääse sinna eesti keele ja kultuuriruumi sisse, nemad tulebki meile ja nad ongi avatud sellele ka, et, et noh, et okei, meil udu, aga siis see on väga huvitav asi, ma ei olegi kunagi näinud ja tegelikult see mingil määral ongi. Meie, nagu üks mõte, et kõik saaksid tulla, aga samal ajal jah, noh, ma ei teagi, kuidas see töötatakse, kõik ongi selline noh arengus protsessis mida kõike veel ja mingid sellised avatsest muutuvad ühel hetkel ka eksklusiivses kindlasti. Võib-olla see inimene tänavalt, ma ise pidasin rohkem seda silmas, et meil oli just etendus ja me oleme varasemalt teinud etenduse Kanuti gildis. Et inimene tuleb kohapealt osta pilet ja seda nagu ei olnud seal, ma olin täiesti üllatunud, ma olin valmis niimoodi palju me suudame inimesi vastu võtta, hoo, eelmüügist on nii läinud, kõik plaanid olid tehtud ja ei tulnudki ühte inimest nagu kohapealt ostma. Et see on ikkagist teadlik inimene, kes meile tuleb, see on selge. Ega ei julge inimesed niimoodi täitsa suvalisse majja. Aga ma arvan jah, et, et võib-olla, et see, kui see silt oleks välja tead, noh, kuna inimesed sealt mööda kõnnivad muul ajal. Jah, see on see koht, et nad selle nagu kokku paneksid, et see ongi see koht ja siit uksest saab sinna sisse. Minu meelest see on nagu oluline, see on niisugune natuke sihuke vastuvõtmisskulptuur pigem pigem et lähete ta julgeks tulla, ta saaks aru näiteks meie majaski, millisest uksest sisse tulla, et meil on see probleem, milline loss on palju teema, võib-olla mingi hetk, kui me räägime rahastusest, noh, minu meelest on oluline, eriti kui me teeme nagu etenduskunstide esitamise, meil on see piletitulu ikkagi nagu oluline ja ma näen, et seal nii-öelda vaataja panus, rahastus on oluline ja, ja ma leian meiesugusel nagu ettevõtmisel peab ka sellega arvestama. Et seetõttu see avatus nagu, aga ma nagu mõtlen, on oluline kohe räägime rahastusest, aga. Mele ja teie ja ma mõtlen, et mida mul lisada on, sest et noh, täpselt päris paljud teemant tegelikult kattuvad ka meie poolt, kindlasti on inimene tänavalt oodatud sisse astuma, täpselt sama küsimus on, et kas nad leiavad selle koha üles, kui teadlikud nad on ja kuidas nendeni jõuda. Aga võib-olla, mida ma saan ka siin välja tuua, on see, et hästi meeldiv kogemus oli kaheksandal novembril meie avamine ikkagi, kus tuli ootamatult palju inimesi ja ma ei oleks oodanud ise tegelikult ja just et nende inimeste seas oli väga palju eri erialade esindajaid, tulid inimesed, lastega tulid koertega ja see oli hästi tore. Põhimõtteliselt mulle väga meeldis. Aga paljastaks nüüd sisu mõttes ka lõpuks, et mis on need ütleme, ürituste formaadid, mida te põhised harrastajate seal, oma ruumides ja millised on teil selliseid väljakujunenud seeriad ütleme, ürituste seeriat linnumannis kriin Fildile. Ja ma tean, et teil toimub residentuuriprogramm. Nii et äkki sa räägiksid nendest lähemalt. Jah, tegelikult neid saale Me ikkagist eelkõige tahame pakkuda projektipõhiseks loomekeskkonnaks ja siis residentuuris ja meile on isegi täitsa toredasti, meil on juuni lõpuni on nagu täiesti tihedalt projektid sees. Jah, ja siis on see igakuine krinbildile üritus, mis siis avab nii-öelda need residentuuris olevad isikud ja nad näitavad ette või, või testivad või arutavad, mida nad teinud on. Et see on üks olulisemaid asju, sest väga paljud kunstnikud, miks meile meeldib meie majas, seal ongi vaikne ja pime, et ta ongi sihuke selle sellest merest just nagu hea. Et ta on hea asukoht ja vaikne pime, et seda me kindlasti tahame, et aga noh, teine mõte on, kui me tahame mingeid avalikke üritusi ja, ja nagu ma enne mainisin, see balansi leidmine seal vahel ei hakkaks segama neid nii-öelda resideeruvate kunstnike. Et meil on olnud etendused, näiteks me ikkagi läheme seda teed, et kui on residentuuris olnud mingi grupp mingi perioodi, need töötajad pausi, siis jätkavad, et meile endale meeldib, kui nad samas majas etenduse teevad. Aga meie tehniline võimekus muidugi ei ole etendus ma üldse suhtes nagu kõige parem, et me loomulikult ei saa seda inimest paluda, kui nad ütlevad, tehniliselt ei ole see võimeline, siis me aktsepteerime seda täiesti. Aga seda enam nüüd just ootame neid näituseid, visuaalkunstiprojekt, aga mingit muusika ka seotud nii-öelda avalike poole sisse. Andra saajat mainib mitu korda udu, mis on see udu, mis seal toimub? Ja tegelikult alguses alustasimegi niimoodi, et ongi selline projektiruumi platvorm, eks ole, et, et me teeme seda, mida meid ennast huvitab, mida ma ise ei viitsi teha, eks ole, hetkeliselt huvid ja riiki nii. Ja siis samal ajal ootame ka inimesi, noh tõesti, et see on teie ruum, tulge, pakkuge meile midagi välja, kui see sobib meie sinna sellisesse ududiskursuses siis veebis ja täpselt täpselt teeme koos selle pilve. No ja, ja lõppkokkuvõttes oligi noh, üks asi, mida me oleme oodanud, väga, on see et siiski kõik üritused, kõik asjad, mis toimuvad, oleks avatud, see tähendab seda, et üldiselt, et ei toimuks nii väga justkui seda, kui on, räägime töötubadest, eks ole, meil on väga palju erinevaid töötubasid ja töögrupp mingisugust sellist noh, läbi aegade toimunud. Et ei ole sellist noh, kas õpetaja õpilase asja või niimoodi väidab, pigem ongi see, et see on see ruum, kus inimesed tulevad ja nad teevad koos ja noh, eks ole, olenevat huvidele ja täpselt niimoodi. Ja seal noh, väga suur osa ja tegelikult praegu ongi niimoodi, et nüüd peale poolteist aastat, et eelmise suve alguses, Me tegime seda programmi natuke konkreetsemaks, seepärast et esimene tõesti esimene aasta oli lihtsalt seina andmine, et kõik tulid, teeme siis džanri loomulikult tema noh, ülemaailmset kontaktid siis tema kaudu tulid inimesed ja oligi vahetavale oligi nii, et kolm üritust nädalas, eks ole, noh selline noh, kõva andmine käis, et nad tegelikult ka Eesti publik ei ole või noh, eks ole, need et inimesed, kes kohale tuleksid, nad ei ole valmis selleks või sa ei veeda pooled oma nädalavahetuse õhtul, eks ole, kuskil projektiruumis või midagi. No palun. Ja siis loomulik kontsertid, sest et me kõik oleme huvitatud, eks ole, eksperimentaalselt muusikast ja kõigest sellest asjast on algusest peale olnud väga suur osa meie programmist, praegu on vähem, sest et me otsustasime, et me paneme selle natuke kõrvale. Me tegelemegi tegelikult rohkem selle just töötubade ja selle jagamisega ja tegemisega. Et see on nagu see vabaharidus vabaharidus, jah, just, aga et on alati justkui selline täiendav vaba täiendav haridus. Jah, just, aga et ta on just seesama, et sa võidki olla, mitte midagi teada ja tulla ka siis nagu saad sellest alati midagi, s sa oled, sest et sa oled diskussioonis, justkui sa räägid iseenese pinnalt, eks ole, kes sa juba oled võib-olla Tootsine protsessi midagi juurde. Et see on meie, see eesmärk justkui selline väike koolimaja. Aga samas on meil ka olnud algusest peale, muidu Tallinnas on olnud justkui see avatud õhtut asi, et enamasti olid enne varem, eks ole kontsertid. Aga siis oligi, et nii-öelda varieteeõhtut, kus on tõesti näha ja eks ole siin kokteil õhtu, et noh, et meil on siin mingisugune töötuba ja, ja siis kontsert ja mingi näituse perfomance või mis iganes, eks ole, ja need olid väga toredad formaadid, samal ajal on ka, eks ole, nii metsad seal inimestega juttu rääkida ja muusika mängib, küünal põleb ja tore. Et see noh, see teine osa on kindlasti, mis minul isiklikult väga-väga meeldib, on just see klubi aspekt ja praegu on see isegi läinud mingil määral vabamaksid, meil ei ole enam struktureeritud programmi, mis me sisse toome, vaid see ongi see, et midagi võib-olla toimub kuskil ja see on tore, kui ei taha suhelda, siis sa lähed sinna räägid aga, aga üldiselt, et see on ikkagi nagu see suhtlemise ruum ja kokkusaamisruum õhtuti. Minu jaoks väga hea alternatiiv. Kogu see paari asjandusele, eks ole, kus sa lähed ikkagi kära sisse, aga see kära on seal justkui oma või noh, seal on nagu tunne, et neid inimesi, kes seal käratsevades võitled, salongiõhtu vaata jestistesse formaat. Kui aeg justkui väga hästi sobinud ja meil on ka risidentuurid kaka, nord annab meile toetust residentuuri programmiks, siis nemad on ka tavalised noh, residendid noh, kaks kuud, residentuur, eks ole fikseeritud ja nende järgi tekib meil ka mingisugune selline programmi lüke oina nad natuke kujundavad meie programmi. Praegu on meil mind augaskakse vičius tema on siine süsteemide kuuuurija ja mida kõike veel ekskunstnik ja, ja siis temaga koostöös siis areneski välja me selle kolme kuuni programm, noh tegelikult meil ei ole programmi, aga selline ühisnimetaja, mis on ebaseaduslik, kuidas esteetikas, eks ole, noh ja siis nii temaga koostöös kui ka mujalt nadi teada ja kutsutud välja otsitud inimestega siis toimubki meil hulk töötubasid, mis on siis nii-öelda justkui nende illegaalsetest eetikate raames. Otsitakse. Esteetikat sealt, kus seda tavaliselt ivani tantsida või jah, jah, just täpselt. Mele teljele annab käeliselt näitused suhteliselt lühiajaliselt. Tihe kütta ja me oleme järjepidevalt praegu kaasaegse kunstinäituseid ikkagi eksponeerinud oma ruumis, praegu esimene üritus oli rahvusvaheline grupinäitus, kus oli koos 16 kunstnikku Eestist ja välismaalt. Sinna me kogusime valdavalt madisega enda kontakte, et Madison siis Infoks õpib Viinis magistris ja mina oma Hollandi aegadest, siis tuli sinna otsa üks kiire näitus ühelt saksa noormehelt nädalaajane ja pärast neid on olnud kunst või elu ja hetkel on sees, aknast ei näinud muud, kui taanduvad halli ja kõik seda neid põhimõtteliselt ühendab siis täpselt see, mis meid huvitab, ehk siis noorte, professionaalse karjääriga alustavate või sinnapoole suunduvate kunstnike tegevus ja nende töö. Aga kuidas te valite või kas te valite enda juurde mingeid asju, et üks, üks osa on just see, mida te kutsute, aga kas teil on mingi kriteeriumi, mida te kunagi näiteks ei teeks enda ruumis või kas te ütlete ära võib-olla? Ma võiksin ette, kujutad lossi puhul äkki keegi tahab teha mingit oma pidu, näiteks seal või sünnipäeva firma, näiteks jõulupidu või midagi sellist, et kas teil on mingi kriteeriumi kuud, ei lähe. Meil on niimoodi kirjalikult ei ole jah paika panna meie siiski kinniseid, eraüritused võtame vastu, sest see on oluline meie rahastamise süsteemis. Aga siiani on nad olnud ikkagist, me nagu teame enam-vähem neid inimesi või keegi teab, et see annab siukse turvalisuse. Et me teame, et nad enam-vähem saavad aru, mis maja see on. Aga, aga võib-olla sellest kriteeriumist noh, niipalju, et, et meie jaoks on oluline, et kes sinna sisse tulevad, nad saavad aru, mis maja see on. Et me ei hakka sellest majast tegema midagi muud, et, et ta ongi selline, nagu ta on, et seal niuke nõukaaegne sanitaartehnika jah, vahel kuskilt tuleb läbi noh, naabrid elavad natuke teises rütmis, et võib-olla see arusaamine, kuhu nad tulevad, et, et me ei paku teenust, et sa tuled siia me selle raha eest nagu teeme kõik, mida sa iganes tahad, ütleme et me nagu ei teeninda tegelikult üldse või kõik, kes meil majja tulevad, et nad aduma, et jah, nad saavad seda ruumi kasutada mingitel kokkulepitud tingimustel, aga nad ise vastutad, võtavad oma oleku eest, et kõik teine ei käi neid kontrollimas uksi sulgemas nende järelt koristamas ja midagi väikest juurde toomas, et, et see on selline oma olemine seal ja tagama nagu vastutustundlik ja arusaadav, kus nad peaksid olema. Et siiani on hästi läinud, et enam noh, eks ikka alati on kommunikatsiooniprobleeme, aga et see on nagu oluline meile, et me tajuks, et jah, me loodame, et see inimene saab aru, kuhu ta tulnud on. Võtaks võib-olla see rohkem nagu omandi, mitte kliendisuhte nimel isikliku suhte sellega. Just nimelt jah ja et nad saavad võtmed ja ise toimetavad ise täiesti vastutavad ise ja ja noh, nagu pärast võime ka, eks ole, helistada ja rääkida, kui midagi meie arvasime, et võib-olla oleks pidanud teistmoodi lõpetama ja inimesed julgevad ka telefoni vastu võtta. Et sellised inimesed on sinna nii Andra. Meie üldiselt ja võtame vastu neid asju, mida me tahame, põhimõtteliselt see on otsus, eks ole, mis me võtsime ette, et me teeme seda, eks ole, kõigi jaoks ja iseenda jaoks ka ja me teeme seda nagu heas südamest, kõike, mida iganes me tahame, head. Noh, meil ei ole vaja teenida raha, eks ole, et see asi seal toimiks. Me ise teeme seda puhtalt rõõmuks. Aga noh, me ei ole väga palju ka tagasi saatnud, inimesed, inimesed juba saavad aru, eks ole, kui need on seal käinud, siis nad näevad juba ruum, et mis seal tegelikult saab toimuda ja meile huvitaval kombel ei ole mitte kunagi pakutud, kas võib teil pidu teha või noh, sellist, eks ole, noh et kui kontserti tahetakse teha, siis noh, inimesed, me ütleme, et meil on selline koht, kuskohast istume maas. Ootame, kuulame kontserti, eks ole, noh et kuidagi on juhtunud, nii et on vist kõigile suht selge, mida ootame ja siis see asi tuleb meil sinna. Aga eks see ole ka selline noh, see klubi asi või noh, kui keegi on juba käinud, siis ta teab ja siis ta võib-olla oskab ka suhtes ja nagu näiteks üks asi, mida, mida võib-olla oleks tore tegelikult vastuvõtt, millele me oleme ära öelnud, sellised üritused, installatsioonid vees, mis mis nõuavad seda, et ruumid on avatud ja inimesed käivad läbi kogu aeg, et seda me üldiselt ei tee, meil on ikkagi noh, üritus või töötuba või noh, mingisugused kindlad ajaraamid, eks ole, ja lihtsalt kuna seal on stuudiot ja nagu isikliku elu mingil määral, et siis seda ei saa lubada. Ja seda me ka võib-olla ei taha teha, et see mingil määral ta paneb jällegi ruumid kinni, eks ole, kui on vaja sellist tootmist ja, ja lahti hoidmist ja olemist ja valvamist. See on just see, mida meie Mele olete teinud katarsise toime, truumid ilusti galeriina teatud aegadel lahti. Mis on teie kriteeriumid, kuidas te valite? Siiani ei ole meiega pidanud kellelegi ära ütlema ja kriteeriumid ikkagi lähtuvalt sellest, et oleks tegemist noorte kunstnikega. Näiteks mida ma siin veel lisada saan, need on tahetud teha pidusid proovinud seal teha ja natuke keeruliseks osutunud nende praktiliste probleemide tõttu ja selliseid asju, mida, mida me üldse ei tahaks teha, seda meil ei ole veel pakutud, et võib-olla selles mõttes ka, et mul on praegu keeruline, kuna me oleme ilmselt kõige vähem olnud avatud ka neist kolmest ruumist, et natuke raske võib olla vastata sellele küsimusele. Aga rääkides rahastusest, et sellised initsiatiivid on alati projektipõhised või see on arusaadav, et see mingi osa jääb alati kas kultuurkapitalile või muudele sellistele projektipõhistele allikatele. Aga kui te vaatate kogu seda sellist tegevust laiemalt, et kes üldse peaks selliseid asju sellise tegevustoetusena kuna rahastama, sest üks asi on jah, projektid, aga teine asi on see, kõige suurem probleem on alati nende inimeste töötasud, palgad ja sellised baaskulud, umbes mida sa saad kantida projekti alla, näiteks mingid ruumi kommunaalid ja nii edasi. Aga kui te vaatate ja laiemalt, et kes seda peaks rahastama, sellist asja üleüldse kuidas peaks kokku tulema? Minul on küll tunne, et, et need ruumid, et meil on saal, mis on suur ruum, tänu sellele on see rahastamisteemana üleval olnud, et kui me sellega võtsime, siis noh, minu jaoks oli ka, et mina nagu võitsin selle just selle rahastamise vastutuse enda peale. Et noh, et kas me ikka saame selle nagu kokku, et üks asi on 20 ruudust ruumi, aga meil on 120 ruudune üks ruum ja veelgi veel. Et tegelikult, et see ruum võiks tulla nii-öelda avalikust rahast minu meelest, et ta võib ka olla projekti palun jah, kaks aastat või kolm aastat, aga noh, mitte nagu q projektipõhine. Et kui ta on kohaliku omavalitsuse linnaruum, et linn võiks nagu selle nii-öelda anda või on siis riigiruum sest nii palju kui ma nagu Eestist väljast jään ikka väga tihti noh, hea küll, võib-olla heaolu siukseid põhjamaa riikides, et ikkagi need ruumid antakse, et las ta taaka kaelas, et see üür nagu kokku saada ja, ja vot selle üle nüüd, et noh, kindlasti projektid veel ja siis mingi oma tulu minu meelest on hästi normaalne oma tulu peaks ka nagu olema, et oleks tasakaal, oleks nagu huvi olla, olla nagu nähtav. Et sellest, siis võiks olla tegevuslikku asja üles ehitada ja arengu nagu plaanid. Et mis teenust, kui me, kuhu me areneme ja kuidas me seda teeme, et sellega nagu võiks selle ära katta, et ta ja siis ütleme need kunstniku loomeresidentuuri, need võiks nagu nii-öelda loome rahastusprojektide näol nagu tulla nende olemine, nagu oleks sealt kaetud. Kuidas teie arvate, kes teid võiks rahastada või peaks rahastama? Mina mõneti täiesti nõustun sellega, et, et okei, testid, need projekti kulud on projekti kulud, eks ole. Ruum tõesti võiks olla linnalt, kui neil niikuinii on vabad ruumid ja nad annavad kultuuripindadeks, eks ole, et see oleks noh, väga kena žest lihtsalt, ehkki arvatavasti ikkagi rendimehe, eks ole, mingi soodustingimustel ja noh, kuna me tegeleme kultuuriliste praktikatega. Jah, loomulikult on see asi, et Eestis meil siin töötasudeks nagu, justkui noh, mina ei eeldagi midagi sees, aga see on väga halb ja ma ütlen tõesti, ta saab teatud piirini teatud aja jooksul. Aga see ongi see, et nagu ma olen rääkinud ka teiste endiste vabatahtlike ja mida kõike veel, eks ole, et poolteist kaks aastat on see aeg, kus sa saad niimoodi teha. Et sa ei küsi omal mingit noh, raha või seepärast, et ühel hetkel lakkab ikkagi muutuma see natukene kummaliseks tegelikult tahaksid sinna panustada, eks ole. Aga samal ajal sa pead tegema tööd, teist tööd, et raha teenida, just, et see noh, eks võiks tegelikult ju ometigi olla, et see projektiruum võiks olla äkki projekt. Mõneti selline noh, ütleme, aastane projekt, milles sa saad siis Kulkast raha või kasvõi kultuuriministeeriumis, noh neil on, eks galeriiprojektid ja midagi muud. Aga noh, mingil määral jällegi see, kui me ei ole niimoodi pikaajaliselt seotud mingisuguste rahastussüsteemidega. Et see annab ka T noh, meile selle vabaduse, neid tarneid ja siis meil on mingil määral oluline see, et me oleme täpselt seal, kus kohas me oleme. Ja kui meil tõesti ühel hetkel on selline tunne, et praegu me ei saa enam sellega tegeledes, tuleb mingi teine asi, siis me ei tegelegi sellega ja see on noh, see on see vabadus, mille me oleme võtnud ja tegelikult mõneti ei tahakski sellest vabadusest mingisuguse väikese Igakuise palga nimel loobuda, eks ole. Et pigem siis las olla need projektid, mille me kirjutama nime kirega, võib-olla saame sealt mingisuguse noh, päikese kõrval, eks ole, oma toetus, aga üldiselt senini seda ei ole veel. Tuntud telekuidas me neid on siiani toetanud kultuurkapital ja Swedbank aga täpselt 2012 aasta lõpuni. Ja kui on küsimus, et kuidas ise parandada, siis see on päris keeruline, täpselt nüüd Te palgad, et me teeme ise tööd vabatahtlikena täpselt kõik needsamad küsimused. Et lihtsalt probleem on ilmselt selles, et see ei ole jätkusuutlik. Ja sellepärast need projektiruumid ka nii lühidalt üleval on. Et võib-olla peaks ka linna poole pöörduma. Edaspidi. Aga nüüd lõpetuseks reklaamiminutid, et mis on teil järgnevad asjad, mis teil tulevad ja kus teie kohta rohkem infot leida. Okasroosikese loss on Facebookis kõige aktiivsem, seal meiega, võtame õiguse, kui magab loss, siis on vaikus. Aga seal on kõik üleval, kes meil on sees või kes mida tegemas. Ja järgmine üritus on meil 19 jaanuar ongi Crynthildile kus kolm tantsukunstnike seekord astuvad üles, kõik, olete sinna oodatud. Ja järgmised etendused on meil 12 veebruar. Etendubki Mary-sarjas on uute tantsukunstnike sihuke esmalavastus. Ma vaatasin, meil on veebruar, märts, iga nädalavahetus avalikud üritused läheb hooga käima seekord. Ja meil on ka Liisi eelmaa ja minna Intavad näituse märtsis. Ja tõesti, et meie Facebooki kontolt saab, saab olla täpselt kursis, aga iga nädalavahetus võib nüüd planeerida. Realis leida ülesaiast ja Andra Praegu on selline huvitav hetk, kus kohas me oleme sellisel talverahus, justkui ruumid on külmaeine, nii külmadega ei ole, aga mis meil on, eks ole, mainis varem ka, et meil on see kuni märtsini siis nii, et selle esimese aasta neljandiku teema nüüd illegaalsed esteetikat, eks ole, ja siis kuni märtsini meil on põhimõtteliselt selle nimetuse all on programm ja nüüd esimene see kõige suurem lahtilöök nii-öelda ongi see mittefestival, aga ta nädalaajaline siin erinevate töötubade kogum mis on tegelikult juba täis registreeritud, et see registreerimine oli juba päris ammu ja see on koostöös EKA ja, ja Mike õitsin kavatse käimisraamiga ja siis meie resident Mindaugas on ka osaline selles ja seal on väga erinevad töötoad alates plahvatustest, kui nii mingisuguste kahtlaste krüpteeritud internetisuhtlust, nii, eks ole, ja siis edasi siis ka näiteks veeb rest tuleb väga huvitav seminar, mis nimi on Wall Streeti parasiidid ja see on see huvitav rahaldus kooperatiiv nimega Robin Hood, mis on Soomest ja nemad tulevad ja räägivad oma sellest initsiatiivist ja teevad väikese töötoa. Põhimõtteliselt see on, läheb kas neil legaalselt esteetikat alla ja see on üks initsiatiivi kooperatiiv, kes siis nii-öelda kasutab neid samu Holstiidi ja, ja kõik, eks ole selle investeerimispanganduse ja kõige neid meetodeid, aga samal ajal siis nii-öelda Robinho uudilikult toob selle raha tagasi siis nendesse inimestele, mitte nendele suurtele pankuristele kuskil mujal või siis kasutab seda raha, eks ole, või seda tulu projektide jaoks? Lähtume lühidalt katarsise projektiruumi tegevusega saab ennast kursis hoida Facebookis katarsise Speys ja veebis katarsise Speys. Punkt com. Palun vaadake järele, mis me teeme. Ja ütlen ka meie oleme ka veebis. Tarmiga Tarmiga algab B tähega B ja B. Sellepärast, et Tarmiga tegelikult peaks, hääldub nagu eesti keeles ja siis Facebook'is on ka, loomulikult kõik jookseb seal niimoodi infot ja kuna me ei tee sellist korralikku programmi kunagi, siis ongi, et jooksvalt jooksvalt tuleb, kukub jälle kling info niimoodi ja siis ongi. Siis ongi väga tore, aga aitäh teile tulevas ja kohtume siis erinevatel hetkedel. Kunstiministeerium saates rääkisid Triinu Aron, Andra aaloe, Nele Aunap, saatejuhttari Marin nirk kuule kordusena. Laupäeval kell 14. Null viis.