Kaunist keskhommikut, rahva teenrid taas teie ees pakkumas mõtteainet siis möödunud nädala teemadel ja võib-olla ka laiemalt stuudios Külli-Riin, kes ahistab praegu ajalehega, tal on veel mõned olulised artiklid läbi lugemata. Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevalehe arvamustoimetaja ja nende pealik Urmet Kook kamandab siis rahvusringhäälingu uudisteprogramme. Ja mina sealtsamast hinnaks Aarne Rannamäe ja endiselt ka rahvusringhäälingu palgal. Ma hakkasin mõtlema, et mida sel nädalal siis nagu kõige rohkem tasub esile tõsta ja, ja mis on mis on nagu nende nende kõige olulisemate asjade ühisnimetaja ja üllatus-üllatus, mulle hakkas torkama silma, et sel nädalal vabandati erakordselt palju. Heli oli peadirektor, vabandas kõikide nende katkestuste eest, mis toimusid. Lans Armstrong vabandas oma mitme aasta pattude eest. Võib-olla isegi öelda, et, et või mingisugune 15. aasta pattude eest. Ja Ardo Hansson ja Ardo Hansson, Eesti panga president vabandas jällegi mineviku pattude eest, nii et kahed vabandamised olid seotud nagu minevikku pattudega üks nagu isikliku asja eest. Ansson vabandas institutsiooni eest ja nimel. Ja üks oli siis nagu oleviku vabandus. Et nüüd on teil valida, millisest vabadusest alustama võib-olla peaks kõigepealt ütleme ka seda, et vabandused võivad nagu mõjuda ka erinevalt ja nende põhjused lapsendamiseks võivad olla ka väga erinevad. Minu meelest tuli näiteks Ardo Hanssoni vabandamine mõjus nagu väga nagu siiralt ja ausalt ja ja tema ei olnud kuidagi selle tollaste asjadega ju seotud, et et seda ja minu meelest tunnustamist väärt on, et ta väga selgelt ütles, et Eesti pank on teinud väga selgeid vigu selles asjas. Teadlikult on keegi võltsinud ühte väga suure numbriga paberit, kahjuks ei õnnestunud tõestada või välja selgitada, kes selle taga konkreetselt oli. Aga ta vabandas sellest, mis, mis ütleme kuulajale selgituseks, et tegu on siis mõlema banki kinni hoitud ja, ja hiljem osa summast välja antud rahaga, mida siis on meie, meie meedia olnud sel nädalal nüüd ta täis just nagu näiteks Lance Armstrongi vabandus mõjub sellise noh, teistmoodi minu jaoks ta, ta mõjub sellise sunnitud vabandamisega, et nähes, et Ring tõmbub, silmus, tõmbub järjest enam kuumale, et katsena nii-öelda oma nahka veidi vahest vabandusena tegelikult siiras. Ega siis sellist sellist pauku ühele suuretavatele ei Delioni puhul ma ütleks seda tellijana, vabandus mõjusa, ühtepidi siirene teistpidi mitte siiralt, et et ma olen nagu selles osas nõus, et et selline suur tehnoloogiline rike võib tulla noh, mis tahes asutuses, et alati tuleb muidugi need viia need miinimumi, need riskid aga siis asja eest ei ole lõpuks mitte keegi kunagi 100 protsenti kaitstud ja, ja selline selline suhtes on muidugi kahetsusväärne. Aga kui vaadata seda, et mina Eli on, siis nendele koduklientidele kompromissiks pakkus või vastutasuks või, või võtame või kas see oli pärast läks see nagu eriti nagu vabandamist ei näidanud, sa ise alustasid, ma andsin võimaluse teile valida, millise teemaga me alustame, sa alustasid VEB fondi, alustasin sellest, et vabandamine pole alati suhteline, et alustame nüüd nagu korraste, läheme nagu korralike viisipäraselt ka edasi nagu klassikirjand ja ema sissejuhatus võrreldes just et mida me, mida me siis nüüd Eesti Panga sellest auditist nagu nüüd targemaks saime ja kas õhk, mis oli üsna paks ja eesti ajakirjanduses on olemas sellised väga entusiastlikud tegelased, ajakirjanikud, kes on siis nüüd aastate jooksul sellel teemal peatunud, seda väga süvitsi ja põhjalikult uurinud. Ja selleks, et, et lüüa, õhkub puhtaks ja et Eesti pank enam ei peaks selle asjaga tegelema Eesti pank siis tema tema tänasel kujul ja, ja tänases koosseisus. Selleks siis Ardo Hansson, panga president võttis ette niukse soolo. Vähemalt panga nõukogu esimees Jaan Männik on kinnitanud, et see oli puhtalt Hanssoni soolo, ta tahtis saada nii-öelda selle asja, selle taaga nagu kaelast, ära olla isegi olnud väikene sügelemine pangas sel teemal, et et Männik oli öelnud, et kuule, ma võiks ka nii siukseid asju teada, kui sa. Kui sa võtad sellise asja, et aga ega mul midagi ka selle vastu ei ole. Ja kas see, mida nüüd Antson ette võttis, on siis nagu need õhu puhtamaks löönud. Kuidas teile tundub? Ei, ma arvan, kindlasti on, et siiamaani oli ju ju kogu aeg, kui Eesti ajakirjandus on esitanud selle VEB fondi kohta küsimusi, on olnud Eesti panga poolt ju ju seisukoht see, et nagu nagu midagi ei ole valesti. Et nüüd oli ju tegelikult esimene kord, kus pank ise pärast seda auditit tunnistas, et teadlikult võltsitud ühte paberit, kus seal oli 32 miljonit dollarit, ei ole valesti tehtud või siis et ei kommenteeri sel teemal rohkem ei räägi, see teema on ammendunud selliseid vastuseid, et selles mõttes mõttes oli sellest auditist kindlasti nagu, nagu kasu ka, on ju, et et. Et õhk on mõnevõrra, on ta kindlasti nagu puhtam, kuigi noh see vastus, et kes siis selle taga konkreetselt oli ja, ja ja miks seda tehti, kas, kas selle taga oli kaalutlused, et saada mingeid noh, mitte võib-olla kõige korrektsemad teid pidi Eesti riigilise või te võtate seda raha tagasi või või nagu vandenõuteoreetikute vandenõuteoreetik räägivad, et keegi võib olla isiklikult rikastustest selles mõttes, et vot sellel nendele ma vastust ei ole saanud? Ei, ta ilmselt ei saagi. Nojah, vot see ongi see küsimus, et et pank on nüüd nagu oma osa ära teinud valitsus peaministri suu läbi on öelnud, et, et nemad rohkem seda asja ka kuidagi uurida ei saa ja asja uurimisele kaasa aidata ka mitte ka prokuratuur ja prokuratuur ütleb, et tegu on aegunud asjaga, aga aga tõde meil ju ei ole üksindust, positsioon, kes on praegult võtnud nii-öelda järelemõtlemisaja, et kas hakata seda uurima või mitte, on riigikontroll. Et nemad on öelnud, et nad otsustavad, nagu ma olen aru saanud, et varsti, et kas, kas kas teha seda. Ja noh, ja siis VEB fondi sertifikaadi omanike esindaja, advokaat Lepik on, nemad lähevad Inimõiguste kohtusse. Ja siis kevadeks peab, peab midagi selguma seal. Kui me räägime nüüd natuke laiemalt, sest et tõepoolest see lugu on väga, väga keeruline ja nüansirikas ja ja väga palju arve on, on selles. Et, et süüdistus on selles, mida sina nimetasid vandenõuteooriaks ja mis võib-olla mitte vandenõuteooria, seda me ju ei tea. Süüdistus selles, et, et see nii-öelda tagastatud raha läks kõrvale. Et läks vasakule ja mingisugune grupp seltsimehi on selle arvel oma jõukuse taset aga väga kõvasti tõstnud. See on, see on minu meelest nagu hetkel nagu asja üdi just huvitav, miks huvitav persoon on ka selles kaasuse, on see, et see siis firma, kes selle Nõude siis sai, et endale see DSL Internationalile et sealt jookseb nendest erinevatest kohtadest läbi selle selle tagant sellise inimese nimi nagu Aleksandr. Et tema nimi on Eesti ajakirjanduses, et mitte öelda mat matja. Et tema nimi on Eesti ajakirjanduses käinud rohkem läbi sellise nii-öelda eduloo kontekstis, et et Eesti päritoluettevõtja, kes Venemaal tõusis kolme suurema alkoholitöösturi hulka ET tuntumaid brände, ilmselt mida ka siin Eestis on palju reklaamitud Rus kirjas merre aine. Et et tema on siis persoon, kes siis selle selle firma taga oli tol hetkel. Et see mees on ühe teise naljaka vaidlusega veel saanud, kogunud kuulsust on, oli, tal oli perekond Boyorskitega? Eks ikka kinnisvara-alane vaidlus Peterburis. Tuntud näitleja, muusik värske tema perega, et aga aga talarnjan, tartlane Jaan paraporaparaane, mis, et et kindlasti ma usun, et Eestis on mitmed uurivad ajakirjanikud, kes üritavad seda Aleksander Matti praegu kätte saada. Ja noh, küsimus on see, et kas ta räägib ja mida ta räägib, on ju, et, et see oleks kindlasti väga põnev kuulda, et kui tema näiteks nagu suhteliselt avatud tekstiga räägiks, millest ma muidugi väga ei usu oleks seda päris nagu põnev muidugi lugeda, kuulda jah, noh, miks ta peaks. Sest et kui, kui see ma panen jällegi jutumärkidesse vandenõuteooria paika peab, siis seesama tehing oli ka üks tema rikastumise allikaid koosseis võimalike tema eesti sõpradega. Aga jah, ma olen sinuga selles mõttes nõus, et ma kardan, et, et kui, kui Venemaal rääkima ei hakata, siis me tegelikku tõde nagu ei saa kunagi teada nii nii palju kui kui entusiastid noh, näiteks Toomas Kümmel ja kes meie, meie kolleegid on, eks ole, kes on, on sellega väga põhjalikult tegelenud siis siis ega, ega ma arvan, et sealt kui, kui ei ole mingisugust Venemaa-poolset huvi või mingisugust asjaolude sellist kokkulangemist, et noh, näiteks fantaseerin, ma nägin unes, eks ole, et mitte et, et mitte saada süüdistust mulle ühes või teises asjas, et, et kedagi on vaja šantažeerida näiteks siin või sealpool piiri või midagi taolist, et et muidu muidu need tõed ilmselt ei selgu. Aga tegelikult kuna kuna tegu on sinuga, rääkisime enne enne saadet, et et noh, tegu oli 90.-te looga 95 konkreetselt oli siis see aprillis see kiri, mis siis Eesti pangast välja läks, et et see oli ikka suur kiskja, kapitalismi aeg. Jaa jaa, mind huvitaks sellest sellest VEB fondist ja sellest 32-st miljonist palju-palju rohkem, kasvõi vanas eas näiteks tahvelarvutisse e-raamatut lugeda, kus keegi siis paljastab näiteks mõne mõni meie meie suurettevõtjatest, kuidas ta oma esimese miljoni teenis oma, kuidas ta oma esimese miljoni teenis, jah, et need on, need on palju, palju põnevamad loodet. Et kuidas me ühel hetkel olime kõik just nagu võrdsed. Tulime nagu kõik ühest suletud ühiskonnast ja, ja noh, ei olnud me siis ka ütleme võrdsed, aga, aga igal juhul võrdsemad kui, kui praegu materiaalses mõttes. Siis Ühel hetkel ühed olid paljad nagu püksinööbid, nii nagu nad olid nõuka ajal ja, ja, ja teised teised olid ühtäkki siis armoonides ja Hugo bossides ja ja kavandasid miljoneid ja nii edasi, et, et see oleks nagu Eesti Eesti lähiminevikust üks huvitav, et selles mõttes oleks see näiteks ma olen nõus seda ka paberraamat ja ette, kui Epetronen on see raamatusari, minu esimene sisemine järgmine sari võiks olla minu esimene miljon, kus Eesti tuntumad suurettevõtjad kirjutavad, kuidas nad oma esimese miljoneid teeniks, ma arvan, et see oleks väga edukas raamatus. Kas te loeksite? Muidugi. Aga aga ma kardan, et ta on. Et need on sellised asjad, et et need küsimused tegelikult tekkisid mul ka siis, kui ma Kalle Muuli väga head raamatut lugesin Isamaa tagatoast ja, ja ikkagi ja seal raamatus jäi ikka õhku mõne mõnegi seltsimehe sellised lahtised otsad, kust ikkagi tuli see esimene miljon, mille peale andis siis pärmi panna ja, ja need järgmised miljoneid kasvatada. Elioni saaga ühel või teisel kujul puudutas tegelikult meid kõiki. Otseselt minu isiklikus kodus mitte, küll aga minu töö tegemise teisipäeval, kui see jama kõik hakkas, siis just enne enne saate algust öeldi mulle, et et kahjuks interaktiivsus selles mõttes head täna saates nagu üürikeseks, et et inimesed ei saa meie koduleheküljel kirjutada, sellepärast et Elioni ston sõltuvad ka rahvusringhäälingu ligipääsu osad osad ligipääsud ja ja, ja kahjuks Õnneks me saime nagu siis ka jälle ümber orienteeruda, et ütlesime, et aga on head vaatajad, et on olemas ka sotsiaalvõrgustik. Ja, ja, ja inimeste hämmastava kiirusega orienteerusin ümber ja, ja Facebooki kaudu tuli, tuli väga, väga palju igasuguseid, sealhulgas on väga häid arvamus. Sa ütlesid, Aarne Delioni saaga puudutas meid kõiki, aga ma pean tunnistama, et mind isiklikult see küll nagu kuidagi puudutanud, et mul on tunne, et ma jäi millestki väga olulisest sel nädalal ilma küll, aga see asi leidis väga palju kajastust meedias. Aga ma mäletan, meil oli see nädal isegi Päevalehes arutelu, kummale teemale me peaksime suuremat tähelepanu pöörama, kas seesama Elioni katkestus või siis teine selle päeva teema, mis oli üleval, oli, olid need inimesed, kes ei jõua kuidagi oma korteri eest maksta, kes on jäänud kodutuks teha. Meil oli suure arvatele, kummal teemal meil nüüd selle juhtkirja kirjutama, et kas nii-öelda nii-öelda langes langes siiski sellele teisele teemale. Ehk Eesti ütleme laialt öeldes eluasemepoliitika. Huvitav, tulite teise, teise juhtiva päevalehe Postimehega kokku leppinud Postimehes avaldas järgmine päev. No mitte küll samasse samasse auku loo, et teie olete teinud siis nendest kõige suurematest abivajajatest või nendest inimestest, kes on nagu langenud päris päris kõvasti elu hammasrataste vahele, Postimees tegi rohkem munitsipaal ja ja muudest sellistest korteritest. Okei, aga miks te selle teema üles korjasite? No tegu tegu ei ole ju mingisuguse uue asjaga selles mõttes, et me me teame, et sellised inimesed olemas olnud. No see ei ole tõesti nagu mingi uus või äsja kerkinud probleem on, kas see on probleem, millele Eestis on liiga vähe tähelepanu pööratud, et Eesti on, paistab siiski Euroopas silma selle poolest, et me oleme üks väheseid riike, kus võib öelda, et sisuliselt puudub eluasemepoliitika. Et Eesti ei ole ju ka näiteks ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta seda punkti, mis, mis ütleb, et igal inimesel on õigus eluasemele. Ja ma arvan, et, et see probleem, et, et meil puudub eluasemepoliitika, mis mis tagaks ka kõige väiksema sissetulekuga inimestele siiski võimaluse eluasemele. Ma arvan, et see on ka üks põhjusi, miks Eestis siiski küllaltki palju inimesi lahkub. Et kui isegi sa teenid miinimumpalka, siis see on väiksem summa kui see, mis te Tallinnas maksma kõige odavama korteri eest. See on jäetud nagu ikkagi suht turujõudude kätte. Ja kui siin selgus, et nendesse sotsiaalmajutusüksustes ja mis pakuvad abi nii-öelda nendele, kes on nagu kõige kehvemas olukorras, et seal on naised, kes käivad, et küll tööle, aga kes ei jõua maksta korteri eest, kellel on väiksed lapsed. Ja kui sinna on veel järjekorras mitusada inimest, siis tekib küll küsimus, et kus need inimesed elavad, et nad on seal järjekorras, neil ei ole mingit võimalust üürida endale eluaastad turult ja võib-olla siis, kui see järjekord venib ja venib, ta siis pigem lähebki siit riigist üldse ära. No seal oli juttu inimestest, kes said, kui ma õigesti mäletan, 200 300 eurot kuus palka kätte. Et selle raha eest loomulikult on, on keeruline, mingisugust korterit üürida. Aga, aga see, et need lood on alati just sellised, et tegelikult nad nõuavad nagu väga individuaalset lähenemist, et miks üks või teine inimene on sattunud niisugusesse olukorda, kui sa võtad jah, nii-öelda üldiselt, et kui inimene käib täiskohaga tööl ja ei ole selle eest võimeline sellelt saadava tasu eest võimeline üürima mitte ühtegi korterit, mis on turul saadaval siis on see muidugi hull, täitsa täitsa segane olukord. Aga, aga ikkagi need juhtumid on olnud väga erinevad, no ma ütlen, et kuna kuna te ei lehes on konkreetselt näopildid ja nimed on all, ma ei taha hakata isegi sealt näiteid tooma. Kuigi minusse mõned lood, mis, mida sa jutustatakse, tekitavad mõningaid küsimusi. Aga kuna tegu on konkreetsete inimeste äratuntavat inimestega, kelle, kelle pilt on lehes, siis ma ei, ma ei taha hakata sel teemal rääkima. Janet Loodva tekitada küsimusi, aga, aga kui me mõtleme sellele eluasemepoliitikale laiemalt Eestis, siis me näeme, et on, tegelikult on olemas toimetulekutoetuse üks osa, mis on mõeldud selleks, et katta aidata kata inimeste eluaseme kulusid. Aga see ei vasta kahjuks nagu Eestis olevale reaalsusele, et seal on küll ette nähtud ka mingisugune väike nii-öelda üüritoetusega, me teame seda, kuidas üüriturg on Eestis nii suur osa sellest on must ei ole tehtud piisavalt tööd selles suunas, et seda kuidagi legaliseerida. Ja ma mäletan, et kui ma eelmise aasta suvel käisin ise väikest niisugust ajakirjanduslikku eksperimenti tegema, sest ma käisin vaatamas, et mis on kõige odavam korter, mis Tallinnas üürile anda on, see oli Lasnamäel üks kahetoaline korter, kus ühe toa uks oli kinni. See talvekuudel oleks üür oleks maksnud umbes mingi 300 eurot kuus, kuus kommunaalidega. Et seal oleks saanud kasutada ainult ühte tuba, kuna teises toas hoidis omanik oma siit ilmast lahkunud ema asju. Ta ütles, et ta üürilepingut ei ole nõus tegema kirjaliku, kuna ta ise oli töötu. Ta ütles, et siis ta ei oleks enam ise töötu abiraha saanud. Ja ma arvan, et kui sa selle kõige väiksema palgaga kõige väiksema sissetulekuga üritad leida kohta, kus elada see on ikka väga-väga raske leida kohta, kus sa saad ennast ka sisse kirjutada, kui sa saad kasutada sotsiaalse vahetasite Tallinna linn on siin natukene ajanud võib-olla nagu riigi tasandist, natuke teistsugusemad poliitikat just oma sotsiaalse Munid, eriti munitsipaalkorteritega, et et kindlasti selle läbi ja mida paljud inimesed saanud endale eluaset, aga aga tegelikult no vaatame, et ega see ka ei ole nagu, nagu lahenda probleemi ära. Et siin igal aastal on olnud ajakirjanduses lugusid selle kohta, et kui palju, kui suuri summasid ka need inimesed, kes sinna munitsipaalkorteritesse on läinud, on linnale võlgu. Mingi aeg oli isegi lood, ma mäletan, kus linn kaalus inkassofirmadele nende väljaandmist, eelmise aasta detsembris oli vist venekeelne MK Estonia kirjutas ühest perest lugu, kes jäi, kus oli puudega laps ja ja kus vanaema elas üksinda lapsega ja, ja vanaisa suri ära ja kuidas nendel sissetulek nii väikeseks. Ja nad jäid siis selle munitsipaalkorteri üüri ja kommunaalkuludega võlgu, nad peavadki välja kolima ja nagu selliseid, selliseid juhtumeid on ka väga palju seal. Ja noh, et ei saa öelda, et ainult see nagu, nagu need probleemid kohe ära lahendaks. Munitsipaalkorter on siis tavaliselt majas, mille, mille linn on ehitanud ja, ja antakse nii-öelda odavalt kätte, aga kommunaalkulud või on siis see variant, et ta kuulub ikkagi arendajale ja linn on siis pannud paika selle näiteks üüri piirmäära, et noh, näiteks Raadiku tänavalt, kus on siis need kõige nagu need ütleme niimoodi kallimad või ilusamad või paremas olukorras siis need korterid, et seal oli vist kui mu mälu ei peta, oli ruutmeetri üürihind 1,92 eurot. Aga muidugi, millele tulevad suhteliselt suured kommunaalkulud nagu juurde? Et Tallinna linn on muidugi kahjuks valinud ka nende munitsipaalmajade ehitamiseks küllaltki küsitava skeemi, mistõttu terve see terve see projekt ja programm ja idee, mis iseenesest on väga õige ja väga euroopalik, on siiski sattunud nagu nagu kriitika alla. Aga, aga see, kui inimesed saavad elada nendes munitsipaal- või sotsiaalkorterites, siis, siis on neil vähemalt garantii, et nad saavad ennast legaalseid sinna sisse kirjutada, nad saavad koha, kuhu panna lapsi, lasteaeda nad saavad, kui nad kaotavad ka sissetulek, nad saavad küsida toimetulekutoetuse nii-öelda seda eluasemetoetuse osa. Aga Need, inimesed, kellele ei, ei ei ole veel olnud võimalust pääseda elama sinna munitsipaal- või sotsiaalkorterisse nad peavad kahjuks olema kimpus olukordades, kus kus üürileandjad ei ole isegi mitte nõus sõlmima selliste ametlikku lepingut, mis annaks inimestele võimaluse end sisse kirjutada ja seejärel toetusi küsida. Munitsipaalkorteris tuleb kommunaalkulud rikkamaks ja need on ju ülikõrgelt, kui, kui võtame nüüd aluseks selle, mis, mida sinu leht kirjutas. Et inimesed saavad ütleme, umbes 300, mingi 350 eurot kuus kätte. Nad ei ole võimelised ju ikkagi maksma ka siis, kui neil antakse puhtad asutuse korter kätte. Ja aga, aga sellisel häda korral tuleb appi. Ma toonitan veel kord, see sama toimetuleku toetus nendele, kes on kõige kehvemas olukorrast, kus on ka ette nähtud mingi osa eluaseme kulude katmiseks ja oi, kus sa elad, elad mustalt nagu mingis toas, mis musta tüüritud siis seal ei ole sedagi võimalust. Nojah, ma ütlen veel kord, et, et siin on mitu äärmust, et liberaalsed ütlevad, et iga inimene peab ise endaga hakkama saama. Üks tark ütles hiljuti siin, et et see inimene on valinud vale elukutsa. Teised ütlevad, et noh, mis neist ikka aidata, niikuinii nad joovad ennast agnoolist surnuks või odekolonni, st ja nii edasi äärmusi selliseid mustvalget lähenemist on, on tegelikult väga palju. Aga ma ei tea, kus sa, kus sa lehes kirjutad, et, et neid inimesi on umbes 1200 jahuline seal. Kes on need, need õnnetud naised enamasti vallasemad ühe, kahe või, või, või kolme lapsega, et, et nad ei, nad ei saa hakkama, et, et kui, kui, kui paljud neist harrastavad sellist noh, nii-öelda asotsiaalset eluviisi ehk on mingisugused vead küljes või on mingi mingis sõltuvuses või, või on nad kõik korralikud või on osad neist või noh, et ma ütlen, et peab, peab igale juhtumile lähema nagu täiesti Ühe nagu ühele juhtumile, et ei saa, ei saa nagu väga suuri üldistusi teha. Ja ma olen nõus, Aarne, et. Mul tekkis kohe küsimus näide, olgu see siis ära öeldud, et, et kui sa oled sellisesse olukorda sattunud, et nagu sa seal üks oli seal majas, eks ole. Et sa oled niivõrd raskes olukorras sotsiaalset kodutu. Miks seda last oli väävel teha? Aarne, ma olen nõus sellega, et inimene vastutab enda enda elu ja käekäigu eest, ise, aga, aga on olukordi elus, mis seavad nagu inimestelt väga raskete valikute ette, et ma toon siin näite, et kasvõi naine, kellel on lapsed ja kelle mees siis näiteks kaotab töö, hakkab alkohoolikuks, muutub vägivaldseks ja see asi kuidagi ei parane. Ja kui selline naine on siis need valiku ees, kas ta jätkab elu see sealsamas korteris sellesama vägivaldse mehega või tal on võimalus siiski minna kuskile elama, üürida omale oma korter, aga, aga ta saab võib-olla ainult miinimumpalka siis mida, mida ta peab tegema? Noh, või, või näiteks üks ega tundlik, sellest on ka palju näiteid ajakirjanduses olnud, et et üksikema, kes kasvatab näiteks puudega last, lapsele on vaja tuge pidevalt, ei saagi tööle minna. Et Tiina Kangro on väga palju selliseid juhtumeid nagu toonud avalikkuse ette ja rääkinud, sellest võidelnud, et nendel inimestel võiks olla nagu oluliselt suurem kui sissetulek sõnana pühendavad ennast meie lapsed. Anneli, viimane teema? Jah, et sellised näited on tegelikult. Ja ma ütleksin veel, et ma ei arva, et sotsiaal- ja munitsipaalkorterid on vaja ainult selliste äärmuslike nii-öelda pulm meditsiiniliste sõltuvushäiretega inimestele, kelle, kellele siin eespool osutati vaid vaid inimesed, kes on võib-olla kuskil poes töötab, on kassapidaja, kes võib-olla läheb mingil põhjusel abikaasast lahku, me teame seda, et Eestis ei suudeta väga tihti ka nii-öelda kata seda tagada, et elatisraha jõuaks selle naiseni, kellele on lapsed, et temagi võib sattuda olukorda, kus ta ei jõua enam oma elamise eest maksta. Ja praegu nad jäävad ikkagi suht hammasrataste vahele. Ei, see on õige, on ja, ja keegi meist pole, pole ju kaitstud selle eest, et ühel päeval lihtsalt oleme ka kuskil mingi mingi super õnnetu juhuse pärast või omaenda, mingisuguse nõrkuste pärast või, või, või pagan teab mille, mille pärast veel, eks ole, et et jah, aga, aga noh, riik ongi selles mõttes võtnud nagu ju jutumärkides õige õige seisukoha, et kui, kui sa üht inimõigust ehk õigust eluasemele ei suuda garanteerida, siis ära sotsiaalhartale alla kirjuta, mida, mida Eesti riik noh, ongi teinud sellepärast, et täita ei suuda tagada. Ma ei ütle, et, et riik oleks ka väga, väga pingutanud selle nimel, et sellele hartale alla kirjutada. Aga, aga hetkeolukord on niisugune. Aga ootaks seda hea meelega, et Eesti et Eesti siis riigis teatud ametnikud, teatud poliitikud, võib-olla harikside naiste viiksid ennast kurssi sellega, et milles seisneb kaasaegne euroopalik eluasemepoliitika et nad tutvuksid teiste maade kogemustega Järvutuksid akadeemilise kirjandusega selles valdkonnas, mida on väga palju. Jah, 11000 inimest, muide on see see arv, mis aasta jooksul on, on Eestis elanikke vähemaks jäänud. Et kui meid alles siin just viimase rahvaloenduse andmed šokeerisid, et palju nagu 10 aastaga siis eelmisest rahvaloendusest alates Eestis inimesi vähemaks jäänud ja see oli siis 75000 kopikatega siis aasta jooksul 11000 juures, et see on, see on ikka väga-väga suur number. Ainuüksi see küll ei tähenda neid, kes ära lähevad, kõik, aga näiteks selle tervisetõendi, et minna Austraaliasse pidevalt aastas välja võtma 5000 Eesti inimest, valdavalt noored. No see on muidugi teoreetiline, et nad, nad ei lähe ju kõik selles mõttes paljud, enamik tuleb tagasi. Aga, aga see ikkagi kõneleb päris päris nagu enda eest. No sellega seoses minejatega seoses ja välismaal elajate ka seoses on, on topeltkodakondsuspoliitika olnud nüüd viimasel nädalal või ütleme, 10 päeva jooksul väga, väga üleval. Pean tunnistama, et ma ei teagi, kust iga asi peab nagu millestki alguse saama või, või millestki tõuke. Et kus see teema nagu seekord alguse sai. Ma ma tean, et möödunud suvel tegi välisminister Paet, et valitsusele ettepaneku hakata arutama seda, seda teemat, et Eesti vabariigi kodanikud võiksid olla ühtaegu ka mõne teise teise riigi kodanikud ja passi omanikud, aga aga kus ta antud hetkel nagu, nagu mingeid tõuke sai, et ajakirjandus nii jõuliselt sellele esimene kolleeg Tiina Jaaksoni käest, kes sellest kõige esimese loo nüüd sel aastal tegi, et siis tema, selle idee sai, et õudselt nagu sellest tegema hakkas, aga aga vastav seaduseelnõu muudatus on praegu ministeeriumide vahel kooskõlas Tiia, jõudmas peagi valid ringil jah. Aga tundub, et suurt kooskõla. Jah, et välisministeerium on olnud nagu ühelt poolt nagu selle taga. Et, et muuta seadust nii, et võimaldada topeltkodakondsust me peaksime rääkima ka nendest suurusjärkudes, et et täna räägitakse inimestel, kellel noh, nagu reaalselt on juba topeltkodakondsus olemas, et neid inimesi on juba 120000. Et väga, see on väga suur, nii kui see vastab tõele või oli see välisministeeriumi ministeeriumi Paet ütles seda asja välja, aga, aga minus tekib, tekkis kohe küsimus, kuidas seda nagu kontrollida saaks või kuidas no võib-olla see on lihtsalt see, et, et on riigil olemas mingi statistika nendest riikidest, kus inimesed on läinud elama kaua aega seal olnud. Ja, ja need on riigid siis, kus on nagu topeltkodakondsus nagu, nagu lubatud, et ilmselt nagu võib-olla sealt tuleb see nagu hinnanguline number kokku, et aga, aga noh, ütleme isegi, kui see suurusjärk 120000 vaid on, ma ei tea, 100000 80000. Nad on väga suur number, puudutab väga paljusid inimesi. Ja see ikkagi järjest kasvab, et, et niisugusi, piinatsionaalseid paare, kus kus ema on lapsel ühest isa, teisest rahvusest, neid tuleb ju järjest järjest rohkem, et ma tean, isegi oma tutvusringkonnas ma arvan kümneid selliseid paare. Ja, ja praegu siis need lapsed siis printsiibist, kui nad saavad 18 nad peaksid justkui valima, et näiteks kui isa, sakslane, ema on eestlanna, et kumma ta siis nüüd jätab, et põhimõtteliselt ta võib jätta endale ka mõlemad, aga, aga ta ikkagi peab siis tundma hiljem, et ta nagu tegelikult ei peaks olema justkui õigust sellele Eesti kodakondsusele ja see ei ole nagu eriti noh, nad ei saa seda ära võtta, kui ta sellest ise vabatahtlikult ei loobu, aga ma arvan, et see ei ole eriti hea tunne, et sul on nagu patuga pooleks see Eesti Eesti pass taskus. Parem oleks ikkagi see kui väga selgelt ja üheselt nagu öelda seda, et väga paljud Euroopa riigid lubavad topeltkodakondsust, et siin on Prantsusmaa alates aastast 73 Siis Eesti ja pooled pooled ei luba. Ja siis ütleme need pooled, kes ei luba univatele, nad sallivad, oli võtta nagu Eesti jah, nagu ignoreerivad seda nii-öelda teistelt. Ehkki noh, ise küsimus on muidugi see, et kui mõelda nagu sellele kaugemale tulevikule lõpuks võib tekkida olukord, kus nii-öelda hakkab kumuleeruma see kodakondsuse, kujutame nüüd ette, et on, et et on siis nüüd inimene, kelle ema oli, ütleme, prantslanna isa, eestlane tal on siis kahe riigi kodakondsus ja ta saab omakorda emaks või, või isaks ja siis tema lapsel võib tekkida olukord, Tal on juba kolm kodakondsust või kui tema emal ja isal mõlemal on topeltkodakondsust, siis ta on seal tegelikult juba neli kodakondsust. Jah, ja mis ja ei olegi midagi halba? No siin on küsimus selles, et kuidas, nagu vältida seda, et, et tekib olukord, kus inimesed nagu mitmes riigis korraga näiteks valivad, et sa valid neljas eri riigis kohalikel valimistel Tal oli, peaks saama Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad alaliselt mingis riigis ju praegu saama valida jah, aga näiteks Saksamaa kodanikest valesti teed, siis peaks saama Eesti kohalike ja, aga me ei räägi ainult Euroopa Liidust, me räägime ikkagi nagu maailma mastaabis, et välisMinni andmetel on eestlasi Eesti kodanike 131. riigis ja neid kokku mingi 82000 peale natukene, et et neid on palju. Ja põhimõtteliselt teoreetiliselt nad võiksid olla ka selle nii-öelda praeguse asukohariigi oma elamise riigi siis kodanikud. No siin on jah räägitud, ütleme siin ise Isamaa Res Publica liit on nüüd parlamendierakondadest ainus, kes nendest ohtudest nii-öelda teistest rohkem või, või jõulisemalt räägib ja kelle kelle meele järgi ei ole siis kodakondsusseaduse muutmine. Et nad toovad välja maksud ja sõjaväeteenistuse ja veel mõned asjad, mõned lojaalsusküsimused, et, et kui noh, tuues siin näite, et kui istume siin Eesti diplomaat kellel on nii eesti kui vene pass, istub vene delegatsiooniga läbirääkimiste laua läbirääkimisi piiriläbirääkimiste laua taha, et seal tekib mingisugune noh, niisugune lojaalsuskonflikt, aga, aga tegelikult on see puhtteoreetiline, sest reaalses elus vaevalt sellist diplomaati sellistele läbirääkimistele lubatakse või võilasteks taandab ennast ise. Jaa, aga seda asja saab ka näiteks reguleerida, kas kuidagi selliselt, et tunnustatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või, või midagi taolist, et on ka selliseid näiteid ju? Ja no selle seadme või kaitseväeprobleemi puhul on öeldud, et selle saab lahendada nii, et siis tuleb pida, et kumba riikide läheb selle ajateenistust läbimata, näiteks kui tal on. Ma ei tea, Eesti ja Soome, et, et siis ta nagu valib näiteks kummasta selle ajateenistuse tee võttis ta teise pea minema. Eesti-Soome on selles mõttes nagu noh, nagu hea variant. Või siis läbib selle riigi sõjaväeteenistuse, mille resident ta on olnud nagu suurema osa elust või viimase taastada. Võtame ette nüüd teoreetilist juhtumit, kui, kui sa siin ütlesid, et noh, 120000 või 100000 on siis praegu reaalselt juba Eestis topeltkodakondsed, eks ole. Et nad, et nad mingisuguse vääramatu jõu mõjul loobuvad Eesti Eesti passist, see oleks ikka tõsine löök allapoole vööd Eesti riigile. Et seda nüüd ju keegi küll ei taha, et olgu peale, et ta elab mujal ja tal on võõrast teisest rahvusest naine ja tal on lapsed, kes on tolle teise riigi kodakondsed ja nii edasi. Aga mulle tundub küll, et et, et pass, mis on kuskil sahtlinurgas ja ja, ja millega ei, võib-olla muud ei seostu, kui ta ei taha kunagi Eestisse tagasi tulla. Aga et mingid mingid soojad mälestused selle selle riigiga on, on, on ka mingi mingi nagu väärtus omaette või et ei ole, ei ole nii, et anname passi ära ja ja ma arvan, et see pass ikkagi või see, see, see kodanikuks olemine nagu nagus seob kuidagi emotsionaalselt seda inimest ikkagi oma endise endise kodumaa ehk Eesti ja, ja oma emakeele ja, ja Isamaa külge, et, et see ei ole niisama, et loobume lihtsalt ja ongi kõik. Ma olen ka sellega väga nõus, Aarne, kujutame nüüd ette, ühtelaskest, kasvab näiteks Saksamaal või Prantsusmaal, kelle ema on, ütleme, eestlanna ja isa siis saksa või prantsuse kodanik ja ja ma arvan, et kui ta täisealisena mõtleb, et mul on nüüd kaks kodakondsust, mul on ka eesti omad. Ma arvan, et see on, see annab nagu täiendava väga tugeva emotsionaalse seose Eestiga, võib-olla ta tuleb siia meelsamini õppima tuleb siia võib-olla tööle meelsamini siis, kui ta tunneb, et et, et, et Eesti riik ka nii-öelda nagu lubab tal hoida seda kodakondsust, ta tunnustab seda, et, et tal on õigus kahe riigi kodakond näitusele, kui ta lihtsalt peab valima. Kummas ma nüüd olen kodanik nüüd Eestis või Saksamaal. Et ja ta näeb, et Eesti ei, ei luba seda, ma arvan, et see, et see ikkagi ei, ei tee head, võib-olla sellele emotsionaalsele südamele. Et noh, mulle tundub, laias laastus on see pendel liikuma sinna, sinna suunas, sünnijärgsetele nii-öelda topeltkodakondsuse võimaldamine põhiseadusega vastuollu oligi selles, et põhiseadus ütleb, et kelleltki ei saa tema sünnijärgset kodakondsust nagu ära võtta. Aga seadus ütleb, et 18 aastasel pead sa kolme aasta jooksul valima, millise kodakondsuse võtad, onju nagu vastuoluline seadus tuua. Aga mulle tundub, et sellega ühiskondlik meelsus on nüüd tänaseks päevaks jõudnud. Nii et, et kus, kus võib-olla see 90.-te alguse ja keskpaiga nagu hirmud enam ühiskonnas nii tugevad ei ole. Iseküsimus on nüüd see, et mida, mida teha selle grupiga, kes olid näiteks mittekodanikust staatuses ja said kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Et seda on ju ka ju need eelnõud ette valmistavad ametnikud öelnud, et et see küsimus ei ole ainult sünnijärgsetest kodanikest, et seal on kogu suurema diskussiooni algus. Et mida nendega teha, kas neile lubada või mitte. Andres Kollist minu meelest ütles vabariigi kodanikes, et tema lubaks aga stuudios olnud mõni inimene, kes oli nii-öelda topeltkodakondsust sünnijärgse pooldajad, ütlesid, et see on koht, kus nagu nemad käed ja tegelikult ütleme, parlamendierakondadest kollist kallistaks, tema on nii-öelda küll ühe erakonnaga tihedalt seotud, aga aga ikkagi oli, olime saates nagu kodamicraameti endine juht. Ja kahtlemata spetsialist sellel alal, aga aga parlamendierakondadest ju isegi ei arutata praegu seda, seda küsimust, et naturalisatsiooni korras kodanikuks saanud inimesed võiksid omada ka teist. Ja seal on noh, väga selged ja kindlad põhjused. Et kui, kui ka nendele võimaldada seda, siis Mart Nuti andmetel tõuseks number mingi 240 250000-ni. Kes siis eesti kodanik kodanikuna võiksid omada ka mingit mingit teise riigi kodakondsust, nii et seal ja seal tekivad tõesti mingisugused sellised väga-väga tundlikud momendid, et et noh, eks see, eks see küsimus olegi ikka niisugune, et tuleb läheneda nagu samm-sammult, et räägime enne ikka sünnijärgsetest kodanikest ja lahendame selle vastuolu ära, mis on kahe seaduse vahel üks küll ülimuslik teise suhtes, aga, aga põhimõtteliselt see on niisugune mõttetu, mõttetu vastuolu iseenesest. Ja alles siis vaatame edasi, et mis toimub, mis toimub Eestis ja mis toimub maailmas meie ümber ja, ja kas, kas olukord võimaldab nii-öelda kõigile laiendada seda, seda momenti? Kui sa ka, kui me räägime nüüd saate lõpuni, on veel tubli, tubli jah, 13 14 minutit, et et meie haldusreformis hakkab nagu mingisugune nii-öelda altpoolt ülespoole liikumine. Möödunud nädal tõi mu meelest täitsa häid uudiseid Läänemaalt, kus on võimalik, esialgu on see nagu tingimuslik. Et ei ole päris kindel, aga on, on võimalik, et kuus kuni kaheksa valda saavad nagu üheks. Et see on ju hea uudis ja paralleelselt on tekkinud suur huvi ja survegrupp Haapsalus, kes siis tahab nagu raudtee taastada sinna, kus sinnapaika, kus asub Eesti raudteemuuseum? Saatuse iroonia on muidugi karm. Raudteemuuseumini raudtee praegu ei vii, aga, aga, aga Mu meelest on kaks täitsa nagu positiivset asja kokku saada. Ja raudtee ei ole üldse mitte nii-öelda ainult ainult liiprid ja rööpad, millega saab punktist A punkti B ehk Tallinnast Haapsalu vaid vaid see tähendab ka väga olulist regionaalpoliitika elavdamist ja regionaalelu elavdamist koha peal. Teade raudtee taastamine tekitas küll eeskätt selle küsimuse, et miks teda ikkagi üldsegi oli vaja nagu üleski võtta sealt, et et kas te ei ole praegu nagu palju keerulisem. Ei, no mis mõttes keerulisem seal juba välja arvutatud, et kilomeetri hind on umbes teada, kilomeetreid on seal umbes viie, 10 ümber täpselt ma ei mäleta, kas oli 48 või midagi, ütleme, 50 ja, ja, ja kokku läheks see maksma umbes selle kilomeetrihinnaga nii-öelda keskmisega läheks maksma 27 miljonit eurot mis tegelikult ju noh, ei ole ju väga suur raha, arvestades seda, seda võitu, mis mida, mida see asi annaks, et mina, mina, mina olen muidugi, aga noh, raudteefänn nagu varjanudki, raudtee on turvaline, rongiga liikumine on mugav ja miks me erinevalt muust Euroopast üksikute eranditega oleme siis nagu noh, ühest ühest transpordiviisist ära lõigatud. Ma arvan, et Eestis oleks, oleks raudteeühendusele rongiühendus on väga-väga palju ja väga-väga suurt tulevikku seal on nagu mitmed nagu küsimusi, mis ajaks nagu nagu läbiarutamist, et eks seda projekti on ju ka ümber tehtud. Et noh, teadupärast nagu on Riisipereni praegu siis raudtee olemas, mida ka muideks tehakse, renoveeritakse praegu väga põhjalikult ja sealt sõidavad siis elektriraudtee ja algselt oli plaan, et siis et see raudtee läheks siis Haapsaluni ja oleks ka nagu elektriraudtee, et noh, nagu nüüd on nagu see lausa rohuküla on ja, ja siis edasi rohuküla need võtta ka Hiiumaa nii-öelda nagu juurde. Aga noh, nüüd on nagu öeldud, et selle projekti nagu odavamaks teha oleks ta ikkagi nagu mõeldud ikkagi see raudtee nagu riisirongidele, et jaa, jaa ja, ja siis see on nüüd küsimus, et kas siis sõidab, onju Riisipereni elektrirongiga siis haagitakse kuidagi diisli taha või sõidab juba seal balti jaamast? Haapsalu-Rohukülani diisliga on ju, et noh, seal on nagu muidugi küsimus see, et et Haapsalus praegu näiteks üsnagi nagu hea nagu maantee seda vist nimetatakse Lipstoki libedaks, kuna Andres Lipstok, rahandusminister siis selle renoveerimiseks raha anti ja üsnagi nagu hea tee. Et küsimus ongi selles ja bussiliiklus on ka üsnagi nagu tihe. Et mis, nagu rongi kasuks räägib, on loomulikult see, et rongis olles kiirus jah, et kui kiiresti see rong hakkaks sõitma sinna. Aga turvalisus, et rongi pluss muidugi see, et näiteks mina näiteks bussis ei suuda näiteks raamatut lugeda, rongis suunanud, et sa oled muid töid teha, selle selle loomaliigi eripära, et sa saad mingeid muid töid teha nagu rongis palju paremini, kui kui mingisugune mina ei suuda lennukis magada, aga rongis suudelnud, aga see on ka, aga küsimus on see, et kui see rong sõidab nagu oluliselt kauem Tallinnast Haapsallu, kui kui sa näiteks autoga saaksid, siis ma kardan, et Eesti inimesed on sedavõrd mugavad, et nad eelistavad jätkuvalt sellist raudteed, ei ole mõtet tehagi haapsallu isaks saama maksimaalselt 45 minutiga. Rongi meelest on selles plaanis on tundja mingi 15, no hea küll, tund ja 15 ja hakkame sealsel maha kauplema, aga, aga põhimõtteliselt peaks ikka nagu tunniga või natukene alla hakkama saama, eks ole, 80 kilomeetrit, see on Sadalgi. Nojah, ja, ja ma ei saa aru nagu ministri nendest mõningatest põhjendustest, kus ta ütleb, et pärast seda, kui kui oli tehtud pöördumine Haapsalus oli, oli suur koosolek ja ja tehti pöördumine, tuleb taastada ja kõik omavalitsusjuhid on sellega nõus ja kohalikud suurettevõtjad on ka toetavad ja ja mine tea, äkki toetavad lihtsalt mitte hea sõnaga, vaid, vaid kuidagi teisiti tuleb minister ütleb, et ei ole perspektiivikas linna, kus elab 10000 inimest, mille tagamaal veel 10000 ja Hiiumaal aga 10000 küll, aga rong võib sõita Riisipereni, kus on 1000 inimest. Siis võtame need rööpad ka üles ja, ja las need rongid sõidavad, käinud siis pääskülani. Okei, teeme väikse möönduse, laagrini ja kogu lugu. Et nii ei saa, me ei saa lihtsalt niimoodi muidugi tunnistama, et noh, nagu rahalises mõttes tõenäoliselt see liin kunagi nagu väga nagu tasuvaks ei muutuks oluliselt riik peaks hakkama peale maks ja midagi peab kindlasti peale maksma, aga, aga me ei tea, kui palju me ei oska öelda. Esiteks tulevad meile uued rongid, mis alati uus tehnika alati meelitab kaasa inimesi. Teiseks kui palju rong võtaks ära bussiliiklejaid, ma arvan, et päris arvestatava hulga, sest nagu öeldud, rong võiks olla kiirem ja ohutum. Ja rongis on hea sõita, seal saab igasuguseid asju ajada, ilma et sa mõtled, et kas libeda teega buss läheb kraavi või ei lähe. Ja, ja kiirusbussil sõltub ilmastikuoludest rongil, mitte nii väga. Ja nii edasi. Igal juhul kui me isegi, kui seda ei tule kõike, mida, millest me räägime, siis, siis mul on vähemalt hea meel selle üle, et on, on tekkinud mingisugune niisugune algatusgrupp kodanikualgatus kuhu on siis ka kohalikud omavalitsused kaasatud ja ja, ja, ja kes kes on asja ette võtnud ja kes, kes suruvad seda ja arvavad, et ja tõestavad ära peale peale selle on tehtud. Kui mu mälu ei peta, 2009 uuring kus on öeldud, et see raudtee tasub ära väikese riigipoolse toetusega ja nii, et, et see võiks olla, aga, aga Ma tegelikult alustasin oma jutti valdade ühinemisest. Et kuus või kaheksa, palju neid seal siis parasjagu tuleb. Loodetavasti ikka tuleb, et nii-öelda läbirääkimised, mis algavad, ei jookse kohe liiva või ei lähe pauguga lõhki, et et Toldade noh, valdavalt ja pisivaldade, sellised omavahelised erimeelsused on nii nii suured, et kohe alguses minnakse tülli ja ja asi pannakse kalevi alla. Olles lähemalt pärit, siis noh, see ühinemine tundub ikkagi üsnagi nagu, nagu mõistlik, et kas, kas nüüd need kaheksa omavalitsust, kes kõikjale valla tahab, linn on ka nii et need ühinevad, on iseküsimus, kuna see kaheksa, number on tulnud nii, et üks on teinud ühele ettepaneku teineteisele kolmandale. Kolmas on jälle esimesele teinud, mõnes mõttes on nagu sihuke mehaanilisel liitmisel tulnud nagu number. Aga noh, näiteks kas või võtame, et aastaid olnud nagu üleval küsimus Haapsalu ja, ja, ja ja Ridala valla nagu ühinemisest, et sisuliselt on need juba nii kokku kasvanud, onju et siin mul ühel kolleegil on üks sõber, kellel on vaja Haapsalu linna territooriumil, aga kuur pidi olema Ridala valla territooriumil, et noh, et see piir, et kust algab Haapsalu ja Vuks, lõpeb Haapsalu, algab Ridala või vastupidi onu vana elanik, tema ise oma maja või kuuri elanikke. Et see nagu jumala absurdne ja, ja noh iseenesest. Kas noh, on räägitud puhul sellest, et üldse jääks sinna võib-olla kaks nagu valda suurt valda, et üks on siis nagu Põhja-Läänemaa mis, mis siis koondub siis nagu Haapsalu ja Taebla Risti ja Palivere see kant, Nõva koondab need kokku, on siis kogu see Lõuna-Läänemaa piirkond siis Lihula ja ja siis virtsa ja see piirkond, et noh et kui, kui sellest nagu tõuseb see tulu, et mingid teenused mida näiteks iga väike vald ei suuda oma kodanikele pakkuda muutvad paremaks ja kättesaadavamaks siis kindlasti ma arvan, see on väga õige mõte, sest midagi pole teha. Iga väike vald ei suuda kõiki neid teenuseid pakkuda, mida üks omavalitsus peaks vaatama. Et selles mõttes on minu meelest nagu väga positiivne No hea, et et ma olen ka Urmeti ka siin sama meelt ja, ja tahaks tõesti loota, et et omavalitsused suudavad nii-öelda nagu enda poolt kokku leppida ja omal initsiatiivil teha seda, seda ühinemist, et ma olen natuke nagu skeptiliselt suhtunud sellesse, kui seda üritatakse nii-öelda nagu talle ülevalt alla produtseeritud. No tegelikult natuke ikkagi üritatakse ju siiamaani, ma pean silmas noh, erinevad niisugused poliitilised, poliitilised otsused, mis on tegelikult vähendanud omavalitsuste autonoomiat, et kas või nende õigusi maksu koguda, pean silmas maamaksu kaotamist ja mindud ikkagi nende rahakoti kallale. Ja siis samal ajal tehakse etteheited, et ei saa hakkama, et see on ka nii-öelda nagu noh, täiendav surve ülevalt poolt. Kõikide maade kerjused, ühinege, siis kui enam ei saa, kõik vallajuhid tunnistavad, et, et noh, et, et praegu veel veel veel kuidagi saame, aga on selge, et mõne aasta pärast ei saa, et et see ühinemine tuleb ära teha, ükskõik mida siis Tallinnas või, või Toompeal arvatakse asjast, et või, ja, ja kas seal tehakse midagi või ei tehta midagi. Et kas haldusreform on, on nagunii üks suur naljanumber, aga, aga et me ise juba nüüd saame aru, et me peame selle ära tegema, sest muidu muidu varsti on ikka näpud nii põhjas, et et, et vallapidamisel ei ole nagu üldse mingit mõtet ja ma arvan, et kui need plaadist nagu altpoolt nagu Külli-Riin rääkis, et siis on ka lihtsam teha selle käigus neid muid vajalikke reforme ära, mida, mida võib-olla praegu kardetakse nagu teha, et mis puudutab näiteks koolide võrku või või mis iganes asju, et et kui see tuleb nii-öelda rohujuure tasandilt endalt, siis on kindlasti noh, võib-olla ma ise arvan, et siis, siis on see see nii-öelda, need asjad on palju nagu legitiivsemalt, mis tehakse. Aga ma arvan seda ka, et, et noh, et põhiline on tõesti see, mida arvavad, nagu need kohalikud inimesed sellest, kuidas see mõjutab niisugusele kohalik, kuidas see mõjutab kohalikku identiteeti, sellepärast et me ei saa öelda, kõigi niisugused väikesed omavalitsused on halvad ja ei saa hakkama, et mul on üks hea sõber, kellel on, on maamaja ühes ühes väikeses olev alevis ja tema räägib küll, et et ta vaatab, kuidas kuidas seal inimeste nii-öelda see uhkus oma selle kodukandi üle on nii suur, et kohalik ka kohalik omavalitsusjuht käib, käib koos teiste omavalitsuse inimestega, käivad seal, puhastavad mingeid järve kaldaid ja puhastavad parke koos, et tema arvas küll, et kui toimuks mingi ühinemine, niisugune noh, selline nagu ei, ei tuntaks võib-olla enam nii suurt, nii suurt seost. Seost olgu siis selle omavalitsusjuhtidega või siis üldse Kui pükstes taskus vilistab tuul ja, ja ei ole enam võimalik ühte ja teist asja ülal pidada, palka maksta, siis see ei ole parem, kui kohalik-kunn käib kohaliku tiigi kallast. Isiklikuna, aga ma arvan, et see on see, et inimesed näevad ja tunnevad, et, et see, mis siin toimub, läheb nagu korda korda meie omavahelistest juhtidele ja kui toimub niisugune liitumine, kõik jääb kaugeks, siis ma arvan Vallad kokku ja raudtee Haapsallu, olgu olla on meie tänase saate lõpumoto. Läsaastrongiste dopingust me ei jõudnudki rääkida küll õnneks, aga olgu küll me veel jõuame. Näiteks eeloleval teisipäeval vabariigi kodanikes. Olge tänased jutud räägitud. Son Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna siis siin juttu puhumas ja aitäh kuulamast ja nautige nädalavahetust.