Algava saate esimesed read loeme Eesti Nõukogude entsüklopeediast. Märksõna Tiitsen eesti revolutsionääride perekond, kolm venda pärit Rakverest Karl Tiitsen, Eduard Tiitsen, Leonhard Tiitsen kirjutamata memuaare, kolmanda venna jutustus. Ja ma töötan mõisa põllul. Isa oli. Ehitustööline mõisas ja vanem vend sai algkoolihariduse ja läks rakveres leebergi juurtele lukussepa õpipoisiks ja õppima. Ja ühes vennaga hiljem põliga terve perekond ja vanem vend töötas siis Tiigotilis ja liigandis. Nüüdne Ilmarine. Ja seitsmeteistkümnenda aasta revolutsiooni päevadel oli vanem vend vigandis tööliste valem. Ja esimese saksa okupatsiooni pealetungi aegas. Lahkus jääretkega. Tagasi Eestisse ja hakkas organiseerima. Ülesande sõita Tartu. Et sidet luua Nõukogude Venemaa? Vend Karl arreteeriti Kaitsepolitsei poolt ja kolme päeva jooksul oli sõjavälja kohtu. Ta asus tööle Viljandi vabrikusse raua Trei jälile. Okupatsioonivägede pealetungi aegas. Läks keskmine vend, kui põlagaardlane saksa okupantide vasta Keilasse ja langes Keila lahingus 18 aasta kevadel. Ei olnud enam Edwardi, sellal kui, kui Karl tuli tagasi salaja Eestisse sai kuulda, et vend on langenud saksa okupantidega võideldes. Ivot venna ilmumine 18 aasta suvel Eestisse. Siis oli see nii loomulik, et vaat kui üks inimene perekonnast on. Oli põrandaaluste kokkusaamise kohaks korter asus korter magasini tänaval, praegune diisleri number kolm aga korteri pisikene, tavaline kööktuba seal isand inimesi korteri telerahvast eraldada. Siis olime kõik pealtkuulajad. Kuni 21. aastani kasutasid seda korterid paljud ja paljud põrandaalused vend mind parteilise tööga ja ülesannetega. Ja sügise novembris võetakse mind kommunistlik partei ridadesse. Aga missugused olid need esimesed ülesanded? Tallinna linnakomitee liikmete vaheline side side Tallinna linnakomitee ja keskkomitee liikmete vahel. Ja siis paberiga varustamine, põrandaalust trükikoda, paber, mis tõlki kotta läks, selle sain tööliste majast. Kesknõukogu. Paberitagavarade eestvõttel. Side oma venna kaudu ja Jüri rajastaga Jüri Rajaste juures. Ta elas juurde juurdeveo tänavas, seal oli tema osale konspiratiiv korter. Ja Jüri Rästas kirjutab minule väiksele kirjakese ja, ja tähendab mind. Rätsepad ja nende juures käib väga palju tellijaid, seal nii väga suurt tähelepanu ei ärata. Kui keegi korteris läheb mõnel kirja selle simulaatori abikaasaga. Pingi peal ja lõikab taburitseva peal pilu, tavustubakt katki. Vaatasin nii sellani, suitsetanud ja imelik vilju ja siis endiselt töötab silmad üles ja naeratab, ütleb, et et jah, et oli aeg, kus istusime tiriks tubakakastide otsas, aga nüüd peab rahuldama selle pilutagusega. Kirjutab kiiresti kirja valmis ja jääb line peale ja küsib minu käest, et kas ma lillenurme tulla. Eitan no anna sissegi tänaviel talugetile kellele talu kati Ekaterina talu, see oli ametiühingu kesknõukogu sööklas ametis ja oligi põrandaalustega sidemes. Nii et et see käik sinna Kingissepa juurde ja sealt äratulek ja siis kirjadele talu käti jätan sind, Pallo tundub natukene konspiratsioonireeglite lõdvendamine. Aasta hiljem juba 20. aastal. Kingissepa juurde juba Jaan Kreuksi käsutusel. Sekku Pille seal Juhkamite korterisse. Juhtumite maja oli niivõrd väikene Tundsin oma ise oma ihurakuga. Kingissepp hingab vilu, kõrvaltuba, rumainivet päikene. Aga ei. Kiri võeti minu käest ära. Juhkamite üks poegadest läheb välja, käib kuskil seal ringi ja tuleb tagasi mulle kirja. Kontakt oli loodud. Viktor Kingissepa käes oli vastus saadud. Aga ma tulin ära sealt, ma ei näi Kingisseppa. Kus teie töötasite aastal 19 ja kaks 10? Te olete nii noor poiss, et ei pidanud nagu töötama. Ei, ma olin selleks juba küllaltki küllaltki vana, Ivari 17 aastat vana, aga lugu niisugune, et ma olin lihtsalt töötatööline. Ja tegin parteitööd. Ja kuidas ta ka mitte ei ole. Sel ajal ilmus juba parteikassasse teatud rahasummad. Nii et seda elamise raha. Ma sain otsekohe parteikassast. Aga olid olivad niisugused ajad, kus. Parteikassas kopikatki raha ei olnud. Ja meie põrandaalused kes leitsivad peavarju kuskil töötajate korteris seal põrandaalune Saiga. Ja isegi kui jalanõud katkesivad, ka need parandati ära. Aga vahe oli, oli nüüd 19 aasta esimesel poolel, nii õigemini õigemini 19 aastat, peaaegu läbi. 20. aastal juba. Väikeste summadega põrandaalustele rakersoni päis põrandaalused saivad seda loonud elamise raha ja sealhulgas siis mina töötades kolm aastat põrandal organisatsioonis, aga ma olin kogu aeg legaalne isik. Päris päris põranda all ega illegaalselt ei ole. EKP ridadesse töötavad ühtegi päeva. Nüüd ütleme, et ma elasin siiski puldilt vale dokumendiga. Minu isa eluaegse passi pealt. L oli üks põrandaalune töötaja mihkel Peterkop. Ta oli väga osav dokumentide võltsida. Ja minu isa passi pealt pesti, minul sünniaasta pesti maha. Tähendab, sünniaasta plastima ei minu, minu, minu, mina olen isa Balti peal, mu jumal, paid ei olegi. Ja kui see selle 1000 901. aasta asemele ilmus, sinna viis viiendal aastal sündinud, panin väga väikest, kas või keegi teda keegi märganudki. Ma olin kogu aeg niisuguses olukorras, et mind ei kutsutud, ei koolipoiste roodudesse, ei kaitseliitu ja rahvakaitseväkke. Nõukogude Liitu arreteeriti ja kohtus siis avastati see võltsing, et ma ei ole mitte viiendal aastal sündinud, aga esimesel ajal. Kus teie isa oli aastatel 19 20. Well töötas. Müürsepana Tallinnas Tallinnas ja aga 19 aasta detsembris võim, vanem vend tapeti. Siis isal läks vist. Süda üle maksa ja ta sõitis ära. 20. aasta kevadel läks Petrogradi, aga suvel 20. 20. aasta suvel tuleb isa laevaga. Tallinna see neljamastiline õppelaev. Tol ajal nimetati lauri stoniks ja isa oli sinna laeva peale munderdatud pootsmaniga. Minu isal ei olnud merega midagit pistmist, absoluutselt mitte mingisugust. Ja aga vaja oli inimene saata ja Tjordis lisandunud tühi kaunis suure hulga kirjandust. Siia Eestisse ja aadress oli anud, talgu võiski olla. Päike kompasid alavale silmas, komparatiiv kordes kirjanduse ära andis. Ja. Minule ütles isa, et tule nüüd sinna laeva peale ja ma viin su ära eestist Manimaid Itaalia kuskile kohta minna, kava biljonit jõukama inimeste kokku pakkima ja rääkisin siis jalgne juukselised Haaessa Heathrow ei olnud sellega nõus. Ja isa sõitis üksi, mina jäin, jäin siia ohtu. Oktoobris 1921. Toimub. Ühe rajooni organisaator ja kuiv kongress kokku tuled siis mina, viin kaks esitajad Tallinnast välja Ülemiste järve ääres, vintsida teise inimesele üle, kes siis viis leet teise kongressi saadikud sinna kongressi majas. Aga enne külas läksivad nad tegid 70 kilomeetrilise ringi. Ja kui kongress lõppes ja siis tulivad sealt nii mõnigi inimene peale seda rääkis, et et külm ja astusime, astusime, astusime ja vada lõppu pole veel nähagi. Aga peale kongressi saime vaevalt paar-kolm kilomeetrit astuda, kui juba tselluloosivabrikukorsten paistis. Peale kongressi võttis keskkomitee otsuse vasta. Et mind ära saata. Tõsi oli see, et mina ikka kolm aastat töötasin põrandaaluses organisatsioonis, siinjuures ise invalegaalne isik ja mul ei olnud ei olnud ühtegi jälitajad, ei ühtegi, olgu selle peale, kui paljud leidurid ettevaatuse abinõusid tarvitsenud, aga ei olnud, lihtsalt ei olnud. Aga nad võivad tulla, sellepärast et aeg läks ikkagi niivõrd kaugele ja ja Kaitsepolitsei midagit ja õppis ka. Ja oleks võinud arreteerimine jälitamine tulla, aga parem siis juba ja poiss ära saata. Põevad. Lahkume Tallinnast, kolmik case'i trükikoja töötaja Emmar ja üks rajooni organisaatorid, restor, Voldemar Hammer ja mina. Ja kes selle ärasaatmise korralduse teile andis? Jaan kirjuks Kadriorus korralduse ja parteil oli olemas need suured transpordiliinid. Liinidel töötasid inimesed, kes olid salakaubavedajaid või mingi piiri äärde Laioonidega olivatel kursis. Nad võtavad omale neli, kolm inimest sabasse ja, ja viibile ööbi. Tähendab. Jaan Kreuks selle korralduse andis teile, kus kohal Minule isiklikult Kadriorus liianis räägiti üksikult kõigile aga kokkusaamise koht oli ikkagi balti jaam Talimas kindel päev, kindel kellaaeg, kindel päev, kindel kellaaeg ja mina olin siis veel see. Noorem, sealhulgas keegi rõhku ei panda. Võtsin, võtsin siis kolm piletid. Emmar tuli kaugele. Narva aga lahkusime rongist Vaivaras. Ja Emmardulit Emmardüli tuli Ülemistest peale. Balil vagun teada, kus kohas rahvidel jäi õieti räägitud, mitmendas vagunis. Siirdusime otsa Reitsinud jaagu, hommiku vara olime, olime Vaivaras. Hakkame astuma lõuna poole ja see meie teejuht veel märgib ühe niisuguse väikse märkuse teeb, et et kui me siit nüüd veel üks, kuus kilomeetrilt edasi jõuame, et siis on, siis on rohkem vabamalt, siis võib, võib vilistada elavdaga. Ja vaevalt ta sai need sõnad öeldud, kui paugud käsivad. Kisa hakkas selja ta hakanud. Politseinikud jooksevad seal ringi. Nii et see meie teejuht Sveli võiks esimene kes Laidi põõsastes talle järgi oli. Emmar. Jaa, Anvar. Paugud käivad. Ja siis, kui paugud käisid enne seda Ellepsale komistasin, ma jäin komistamise, otsustavad, pannakse, ma teen, jäin maha, nendest vaatan üle õla tagasi ja kõik need politseinikud hajuvad. Ka üldjuht on teile, just ei tule ette sinna või nii teed ära lõigata. Ja läksin siis paremale poole või vasakule, puu. Ja. Põõsa juurest kopstati mulle püssilaega pähe ei löönud, aga, aga reisija õla peale ja selle momendiga, kui ta, kui ta lõi mind, lõi parema õla peale. Mul oli propeller pihus. See hukkus käest ära ja see tuli pani jala peale. Jäin istuma, sinna laskmine vaimuski. Hakkavad siis omavahel seal karjuma, ise hakati koondama, minti kergitatud iha üles ja siis läksime sinna paremale poole tee peale eemalt hääled, et üks inimene lamab, Emmar oli surmavalt haavatud kõhtu. Ja Emmar räägib minule, et, Raha, mis on mesi ja palju muid. Kaitsepolitseinikud tahan küll midagit ja rääkida, aga nii palju on, märkis väga lihtsalt, et ärge andke vett, et ta on avatud ja mina vaatan siis Emmari, vot see mulle ütleb, et temal oli täitsa lõbus, oli valge. Kas sa siis tõesti usud neid rohkem kui mind? Ja minul ei olnud midagi muud ja seda nii verd nõudlikult nõudis ja ma võtsin ta mütsi karvale Soone. Aga vilu hakkas, mina võtsin omast oma oma koti seest kuiva kuiva mütsi ja panin talle kuiva müttidele pähe. Ja siis tuligi see surev tavaline sõnnikuveo anger. Seal Narva haiglas suri. Kas teil sel hetkel oli juba selge pilt, mis on juhtunud või et neid on reedetud? Või kuidas ei. Mina ei saanud seda teada. Teada sai hammer ammel jooksis piiramisrõngast välja ja voli kuskil kohas maha langenud kuuse algus oli all, oli vesi Talivee kuuse all, nii et teda teda ei tabatud. Aga ta läks Vaivara jaama. Vaivara jaamas see samale meie teejuht torkas talle magali külje kontide vahele. Vanglas, kus ma olin juba ammeriga seltsis, siis tema rääkis mulle, et teejuht oli pragada. Ta viis ennem üle meie inimesi. Aga viimase transpordiga läks, tuli tagasi, arreteeriti ja verbi eriti kaitseb. Nii üks mees viidi siis selle vankriga ära, teise kohtade midagi teadnud, kus teie olite? Mina olin mind viidus juhte peres, liigo kui rongi tulekuni. Kaugelse Vaivara jaamast oli paljude, olite astunud. Võib-olla kui ma ei eksi, üks, neli kilomeetrit, neli kilo kelgule sirguda Sirgala kõrve Ja selle nelja kilomeetri jooksul midagi kahtlast silma ei torganud. Helle teekonna ajal. Ei absoluutselt mitte midagi. Ühe korra just lugu. No häda räägite, aller ütleb, et just nagu oleks kuulda mingisugust mingisugust õikamist, aga see oli ka riiulite juhialt inimese häälega mingi looma hääl või teinud. Mina ei kuuld. Mina olin nii suures vaimustuses laastumisega, mina seal midagi, aga siis, kui sinna sinna peresse sisse viidi, sa oled väga jõukad. Talupidaja võib väga suured, suured ruumid olid ja peretuba oli maailmatu suur tantsusaal. Ja ühes nurgas oli laud. Wind pandi seal laua taha istuma ja kolin. Need on kaitsepolitsei ametnikud, istuvad seal laua ümber, on, olen nende valve all. Perenaine läheb aeda, suur õunaaed oli seal ja oli, korjan siis omale põlle sisse, põles tuba, panin korvikese sisse ja panin õunakorvi keset lauda. Sööge Õuluga ja need kaitsepolitsei ametnikud tõmbasid jälle korvi oma nina all, aga laud oli suur ja ma ei ulatunud võtma. Ja natukese aja pärast tuleb uuesti. Ja tuleb siis paneb minu nina alla. Kaitsepolitsei omavahel räägivad, et kuule või siia ööseks jäävad viivaks, viivad poisi minema kaalil. Aga perele hakkas seal põhjama, ütles, et, et metsas oli niisugune hirmus ragin ja püssilaskmine. Et mina arvasin, et lüüdiga toodaks mingisugust röövlid sealt metsast välja. Aga siin mingisugune poisikene, kes tahtis kalale minna. Kõik, ja nii, et isegi selles jõukas perekonnas oli tunda väikest poolehoidu minule selle peale vaatamata, et nad olid küllaltki teadlikult, et need on põrandaalused, kommunistid, aga poolehoid oli siiski tootja. Mis edasi sai? Kulli rongel tuleb Tallinnas, läheb Narva peale, viidi vagunisse ja üks p, kehtis seal tühjaks teistest reisijatest ja me olime neljakesi seal minaalise valvealune ja kolm politseiametnikku. Sõitsime Narva. Teine päev kutsuti uurija juurde ja öeldi, et, Seda te muidu igatahes salgama ei hakka, et kommunist olete otsustanud töölist on kõik kommunistid, kus sa tahtsid minna temale. Miks? Tööd ei olnud siin ja, ja isa oli seal järevolast töölt tööle saanud rikal. Aga miks, miks te siis salaja tahvlite miljoniks vene saatkonna kaudu ei läinud? Et 19 aastal minu vend Läks Vene saatkonda. Ja ta lasti maha selle eest, selle peale ma ei julgenud minna vene saatkonna salaja minna. Siis lõpetati see jutuajamine ära ja sama päeva õhtul toodi Tallinnasse. Seal seal samal ajal hakkabki. See, või õigemini oli leping sõlmitud poliitvangide vahetamine eesti kodanluse valitsuse ja Nõukogude Venemaa vahel. Ja partei partei suutis liiga kaugele. Et mind ja ammerid 21. aasta detsembris läks esimene gruppe poliitvangid kelle hulgas oli Hammer ja 22. aasta jaanuarikuus. Teine grupp, kus mina läksin, siis Petrogradi tulime, siis viidi mullas. Osvald Molmassis, elasime riigi kulul. Seal on peaaegu terve terve kuu aega ja peale seda siiralt males läksin oma isa juurde, isa oli seal välisteroo ametis, seal nor kommendandi kohtu kõlada. Kuidas kutsuti korterivolinik? Siin teen mina muidugi muidugi väikse vea, aga see oli kriik. Loorusel lollus oleks pidanud kindlasti minema õppimas, aga ei, tahtsin kangesti laeva peale minna laeval laevas teised teised riigid, teised linnalt heideteraapiat ja ma ei saanud magada selle mõtte juures ja ikkagi mulle tuldi nii palju vastat, anti mulle luba minna laeva peale. Põld. Ei olnud madrusega ei olnud laeva peal ühtegi päeva teeninud. Sel ajal oli ikkagi, valiti laevade peale ikkagi rohkem niukseid ustavaid inimesi ja no kus, kus see ustava mini veel tuleb või välja vahetatud, poliitvang ja. Kui ma olin jälle jälle Eestis ja esimene asi oli kohe, põrutasin kohe kaldale, läksin ema juurde ja oma sõprade juurde ja ja kolmandal kohtan Jaan Und hundikuristik, kus juhuslikult või kokkuleppe järgi kokkuleppe järgi. Jaan Treufeldt ütles minu emale, et, et ma tulen sellisel päeval kella viie-kuue vahel vahel hundikuristiku. Sinna ma läksin ja sinna jaanuari lõpuks tuli ja seal ta mulle selle ülesande siis tegi, et mina võtaksin kaasa selle põrandaaluse Johannes mäng võrduva harjunimeli tyyp. Ja läksin siis selle nälja juurde. Pesusaapad seal ja ülikonnad ja kaks tugevate koti oli mul ja lähen siis rabeled või need asjad laeva ja kui laev hakkab välja minema, siis mänd tuleb sinna ja, ja külmeti seal kuskile kohta ära peidu leiutame, et, et Eesti tolliametnikud ega piirivalvurid teid ja kätte ei saa ja ei oleks saanud võimatavaltsult midagit otsida. Ja ka nende nänna kimpude ka mind 20 sammu transkvaldi Repist arreteeriti. Kolm kaitseb pudinaid keldri politseilill, üks ühelt poolt, teiselt poolt püstoliotsade, juhin all vait, tasa. Ehmatasin ära, või, või seal on niivõrd luurustel lollakas, et arvasin, et mis te mulle ikka teha saate ma, nõukogude riigi kodanik vist ikka mulle Jääradi araabia sel korral oli Tallinna sadamas Nõukogude laevu väga palju ja Nõukogude Venemaa need laevamehed kogu aeg proovis seal males pidanud lihtsalt karjuma hakkama. Ja Alex. Nüüd kol nuhki oleks sealt laiali pressitud ja oleks seal laevas olnud, aga noh, mis mul ikka lihasaatja. Ja ei olnud midagi. Läksime siis oli ala, astusime niikaua kui Toompeale kaitsepolitseisse vaadati, kimbud läbi kõik. Nadja ei salanud jõule. Minu omad, kaera, söödi tuli siis vana kuulus palm, ehkki tema selle pool sellekordne nimi oli tal kroon. Ta, kui ta protokolli kirjutas, kirjutas alati protokolli kirjutada masinaga. Ja siis, kui ta lõpetas, siis kirjutas alla Kroon. Tegelikult ta nimi oli, pall oli üks, selle juba haapsalu rahukohtu kirjutaja kunagi oli, aga siis seekord oli, oli Tallinna lilla Kaitsepolitseiülema abi. Vaata kui mina esimest korda sattusin Petrogradi, siis Rudolf Vatmann kirjutab üles minu jutustuse, kuidas padi, mind arreteeriti. Ja tarva vangimajast välja tulles. Ootame ja nende jutu järgi just nagu peaks tulema auto. Aga autod ei tule ja tulemus ei olnudki. Siis hakati minuga rääkima, et sa oled noormees. Ja et sul on elu veel ees ja seda ja teist ja aga kui sa nii põitlejad, kui sa praegast Leilasin võitlesid, et siis võib Sudee minna tädiletiku ja traagikat lepingust välja ei tule. Ja vot see lendleht, kus kirjeldus sees on, on alla pandud, et järgialeb. Ja kahin teise laadud transPaldiga tulen Tallinnasse, mind võetakse kinni ja see politseinik, palm. Näitamisel lehed veel kirjutad, ta isegi see lõhn on tugevam kella kahe ajaga süüsi põrutita üles ei olnud, kui öeldi, et tiitel on arreteeritud, tuli sinna ja ta oli isegi veidikene vintis. Sellel poroloon ropult sõimas küll igati moodi, agakäppade külge ei panda. See oli see aeg, kui kolmandal mail. Tapeti Viktor Kingissepp. Ja minu kohus oli viiendal mail ja vangimajast enne väljatulekut. Julia kongikaaslased soovitasid mulle, et ma paneksin omale punase särgi selga. Mul oli punane särk oli kaasas ja selle punase särgi ees see vangimaja ülem kõrge laisklemine rauad kätte panna. Aegsete igavesed suure keti tabalukuga. Nii läksime laivi linna üleval laastavat üle laadaplats läbi Juhkentali ja Juhkentalis. Seal väravates inimesed hüüavad mulle tervitusi, seal korrale sised konvoide seltsi. Venemaalt tuli aga nagu paljudel siin tuttavaid on. Ja kui jõudsime juba siia võidu väljakule või selleaegne Vabaduse väljaku juurde. Ema tuleb ja paneb neid kalluvaidis sõimama, ütleb, et mees seda kurja on teinud, et niisugused koledad käerauad talle kätte on pandud. Kolm ütleb, et ära emakene ära sule riigi ei tohi tohi miljoni eemale. Muidugi ei olnud, nõecaci aga sured. Revolvri kaburid olivat lahti. Kaks kaks meest ja 44 pool. Ja kui see kohus oli. Kaitse oli Revali riigi poolt. Minu käest. Kohtunik küsis, et kas tunnistad ennast süüdi, ei tunnista. Kõik ja otsus oli siis viis aastat vangiroodu ehk kuus aastat sunnitööd arvesse võttes, et kaebealune ei ole veel 21 aastat vana siis üks kolmandik visatakse otsast maha ja lõplikult ära määrata neli aastat sunnitööd. Mina olin Patarei vanglas, kui transpalt lahkub Tallinnast ja ma näen aknast iga päevaga transpalt vajub. Laaditakse pajuviga või allapoole ja siis, kui ta Tallinnast lahkus läheb peaaegu risti kohe Patarei kasarmud hakanud akem teest mööda. Ahtrilipp käib üles-alla. Ja hiljem, kui ma juba teist korda olin Petrogradis ja läksin juba Deckablisti peale kah madrusena tööle, siis need inimesed, kes olivad selles transPaldi peal, ütlesid, et Edgar nägid vaheliselt nägin küll, et kas tõesti ja sinuga jätsime head aega. Et tegime kõik, mis me, mis me suutsime teha, aga sind vanglast välja tirida ei läinud korda. Ja ühel päeval kutsutakse patarei vanglakantseleisse. Seal istub siin sõjaväeprokurör, trantmann ja üks erariietes, need. Vene keelt minule sellel ajal tekkis vene keel, oli veel ikkagi nii nõrgavõitu ja Azizzisuse prokurör teatab mulle, et nõukogude esitus tahab teada, et kas te olete nõus Nõukogude Venemaale minema. Siis mul oli, meil ei olnud küllalt, ütlesin ta. Ja siis esitaja näitab nii riiete peale, midagit, riiet on vaja veel, sõda tekib rohkem teha. Ja tead ja siis peale seda kohtumist selle nõukogude saatkonna esindaja, aga tahaks vist üks viis päeva, kui kutsuti säält vannikambrist välja ja seal ootasid juba viis inimest, nii et kuus inimest pandi meid vagunisse. Tavaline eesti vangide topeerimise vagun, seitsme Narva ja Narvas küsitakse meie käest, et kas olete nõus siin vagunis ööbima või tahate minna võõrastemajasse? No aga kes pintslid keelest tiris valvet väljastama, kõveras maas nüüd kahe inimese pingid, kus sa magad, ega midagi? Rong jõudis Kingissepajaamani. Eemalt juba nägin, et isa oli mulle Ranna ja poja kätte ja pika aja peale ja meie sõitsime. Belgradis sisse sõitsime siis august kuni asub kuskil paberi töötusest ühendusele C7 aitis kaks autud. Sellega toodi mind sinna ka rohu peale või žinski peale, kus see Eesti büroo asus. Aga tähtis päev oli see meie perekonnale, sellepärast et et minu isa ja ema said esimest korda autoga sõita. Ja ehk see ka ikka poeg tagasi lase. See muidugi oli kõige suuremas rõõmus.