Tere, head inimesed, jaak kaunist argipäeva. Praegu on aasta 2004, aga meie läheme oma mõtetes tagasi aastasse 2003, sellepärast et jätkub läinud aasta tegude otsimine-leidmine ja ka analüüsimine. Ja stuudios on Eve Rohtla Sakalas, Margus Mets Pärnu Postimehes ning saatejuhina Rein Sikk Virumaa teatajast. Enne aga kui annan sõna stuudio külalistele panen pähe kõrvaklapid, et olla ühenduses Tartuga, kus on kuuldel siis Eesti meedianõukogu esimees Mart Kadastik, tere, Mart. Ümera. Rõõm kuulda ja minu andmetel sina Eestimaal üks staažikamaid tegude ja tegude, tegude ja tegijate valijaid, millest ja millal see kõik algas. Noh, ma päris nüüd leiutajaks ei saa ennast küll nimetada, aga ma olen paljude nende ettevõtmiste sünni juures olnud küll, mis on seotud ühe või teise väljaande tegevusega, näiteks kroonika valib aasta seksika omavaid inimesi ja Eesti ajalehtede liit valib sõpra pressivaenlast. Postimehes valib üle Eesti, on nüüd jõutud aasta inimese valikuni, aga Tartus on valitud juba kaheksa aastat aasta tegu ja nii edasi, nii et noh, mingisugune kokkupuude on olnud küll. Kui, kui nüüd minna just nimelt selle aasta teo juurde, sest meil on täna Theo keskne saade siis on sul meeles, millest see kõik algas. Tegelikult on, on ilmselt kaks otsa sellel asjal, ühtpidi on, on iga ajakirjandusväljaanne huvitatud ka iseenda enda ütleme siis autoriteedi proovilepanekust, et mingil määral näitab ju tegelikult see roll, kui ajaleht või, või meediaväljaanne võtab endale õiguse kedagi nimetada millekski või kellekski, siis on paras proovikivi, kas on piisavalt usaldusväärne. Lugejate jaoks. Ma näiteks ei kujutaks hästi ette, et nüüd Rakveres Virumaa Teataja konkurent, seeriv väljaanne, vist kuulutan ta nimi kui, kui korraldaks mingisuguse küsitluse ja siis saaks aasta teo tegijaks, oleks Oleg Gross, kes on seal väljend omanik, et mõneti sellised küsitlused alati nagu välja. No ju siis Postimehe Tartu lisa leidis, et Postimehel piisav usalduse varu, et olla siis initsiaator selles aasta teo valimise ürituses. Aga selles mõttes erinev paljude teiste üritust olemust, et tartus valitakse, seda tegu ikkagi lugejat poolt. Et kui nüüd ütleme, pressisõpra valivad Tallinnas siiski väidavad endi juhid ja ka nüüd aasta inimest tegelikult failis Postimehe toimetus siis nüüd Tartu variandi puhul on, on kaasa lööd alati tuhanded tartlased, kes siis eelistavad üht või teist tegu. Millised, millised võimalused ja millised ohud on selle juures, kui jätta valik lugejate poolt? Kõik need linnud on alati väga, väga subjektiivsed ja sellepärast ei tohiks kunagi neid nüüd nii tõsimeelselt võtta, et, et oleks võimalik ritta panna inimesi või tegusid mingite absoluutsete parameetrite järgi, et see nii või teisiti on mängija emotsionaalne hinnang. Ja, ja tõepoolest oht on lihtsalt selles, et mida me esimesele tähele panime, et hakkasid tulema miskipärast väga sarnased. Algselt käis seal nagu kirja teel, siis isegi käekiri oli äratuntav, ehk siis teatud Teo puhul hakkasid mingisugused huvigrupid kas siis erakonnad või mingid mingid firmad, aga teatud inimesed lihtsalt omaenda soosikud läbi suruma. Et nüüd on muidugi juba imelik, vaadake targemaks saada, kui see asi käib aina rohkem elektroonilisel teel, siis lihtsalt puhastatakse ära samadest arvutitest laekunud arvamused. Ja selle tõttu nüüd võiks väita näiteks, et sellel aastal 2000 hindajat, kes siis Tartus aasta teo puhul oma arvamuse välja ütlesid, et need on tõesti 2000 kordumatut hindajat, aga sellest hoolimata tartlasi sky inimesi 100000. Kui nüüd võtta väiksed lapsed maha, kes vist veel ei hinda siis ma arvan, et, et ei saa ju kuidagi väita see 2000 esindajaks tartlaste enamuse arvamust, kuigi ma usun, et see 2000 esindab sama arvamus, mida võib-olla üheteistkümned 1000 oleks öelnud. Ja Tartu aasta tegu on Turu sild. Jah, see oli omamoodi nagu sümbol siis kas siis kahe Tartu või, või kahe Eesti või kuidas ta paralleeli tõmmata. Et ei ole Tartu areng nagu eestiga areng läinud sujuvalt igas piirkonnas kõikjale ülesmäge. Et see teine jõepoolne linnaosa oli nii või tehti ikkagi joon tänase päevani natukene kehvemini arenenud, et see sild oli omamoodi nagu sümbol sellele ajastule, kus, kus tehti mingi katse mõelda ka nende inimeste peale, kes elavad teisel pool jõge, et nad jõuaksid kiiremini teisele poole linna. Et noh, puht praktiliselt ma arvan, et see oli väga-väga tõesti väärt tegu. Aitäh markia ja viimane küsimus on minu poolt selline, et kui ma nimetaks seda aastat tegude ja tegijate otsimist üheks suureks, kuid õilsaks mänguks, kas me oleme õigel teel? Põhilis olla sest sest noh, näiteks Alar Siku puhul ma arvan, et see niimoodi oli see tegu, mis nüüd Eesti mägironijad tegid tõepoolest ka minuga nüüd lugeja seisukohalt lihtsalt natuke plaanile, et Eesti vabariigi valitsus ja sellised ametlikud ringkonnad ei pööranud sellele saavutusele piisavalt minu meelest tähelepanu, vist oli mingi väike mälestusraamat, mis anti Alarsikule. Jah, see oli atlas, teaks. Võrreldes ütleme, sportlaste saavutustega oli see täiesti tagaplaanile jäetud, et siin ma usun küll, on tegemist sellise õilsa katsega lihtsalt tõmmata ühele väga tublile inimesele ja tema tema tegevusele tähelepanu. Aga noh, küllap on neid auhindu igasuguseid antud, kus, kus tihtipeale lihtsalt pahatahtlik kättemaksu too on taga, sellist õilsust on asi tihti pole kaugele, nii et selles mõttes peab siiski nendesse üritustes suhtuma teatud ettevaatusega alati. Selge aitäh ja jätkame stuudiost. Meie saate esimese intervjuu andis meile siis Eesti meedianõukogu esimees Mart Kadastik. Nüüd aga läheme tegude vaatamisel edasi. Meenutan, et Tartu aasta tegu oli Turu sild, aga lähme nüüd Pärnusse. Margus Mets, mida, mida, mida ja kuidas Pärnumaal valitseb? Me valisime sel aastal kolmandat aastat ja ma ei salga seda, et meie eeskuju oligi Postimees ja Tartu ja suurenemine, üllatus see, et ma neli või viis aastat tagasi tahtsin sedasama traditsiooni Pärnusse üle tuua. Ja see leidnud alguses ütlesin mittemõistmist, ta ei leidnud mõistmist ei Pärnu linnavalitsuse poolt ega toimetus oma töötajaid olnud väga suured entusiastid. Kardeti natuke seda, et äkki see põhjustab lisa intriigi hoopis linnas ja, ja kui iga teo taga on konkreetsed inimesed. Aga selgitustööd sai tehtud ja kui me esimesel aasta alustasime, siis me olime tõesti väga ärevil, sest me ei teadnud, milline siis hääletasid ainult lugejaid ja kirja teel tol korral. Ja Õnneks oli seal kolm aastat tagasi just Endla teatri renoveerimine. Et selline väga suur konkreetne tegu ja ülekaalukalt seesama ka tegelikult võitis. Teine aasta oli natukene keerulisem, sest et siis oli tegusid väga palju, gaas oli kontserdimaja ehitus ja me mõtlesime, et kas siis, et mis signaali lugejale anname avalikkusele, kui üks aasta saab teater, teisel aastal saab kontserdi oma hästi suured teod, hästi suured kallid ehitised, mis siis kolmandal aastal on ja kolmandad sel aastal, nüüd sel aastal lõppenud aastal oli väga suur ehitis, oli raamatukogu ja mõtlesin, kas siis tõesti juhtub niimoodi, et raamatukogu saab selle aasta eelmise aasta 23. aasta teoks, aga see tegelikult ei läinud niimoodi, raamatukogu sai alles neljanda koha. Aga esimeseks tuli siiski Pärnu vana turuhoone ehitamine taas siin väga suur ja konkreetne objekt. Aga miks ma tahtsin seda aasta tegud tingimata Pärnus korraldama hakata? Ajalehega on paraku nii, et alati jäävad aastast meelde kõige suuremad skandaalid, ütleme nii, et 60 70 protsenti oma ajast me tegeleme tegelikult probleemidega. Skandaalide ja skandaalikestega ja sellised head teod kipud tavaliselt skandaalide varju jääma, eriti kui teatud aeg on möödas ja mulle meeldis see, et aasta lõpul tuua just mitte esile niivõrd ainult ühte tegu vaid me tõstsime esile nendes nimekirjades ja kuskil 15 20 tegu välja, mis oli see nii-öelda positiivsed ja mida inimesed võib-olla mõne kuu pärast, rääkimata aasta pärast lihtsalt muidu ei mäletakski. See on sul väga hea mõte, sellepärast et kui Virumaa teataja hakkas sel aastal või selliseid vabandust eelmisel aastal esimest korda aasta tegu valima, siis üks minu märksõna oli ka just nimelt see, et head mõtted, et paraku me tegeleme skandaalidega, see on punkt üks punkt kaks, on see, et kui vaadatagi kas või meie kolm täna siin ja küsida ausalt, et kas me oleme täna mõeldud mõne halva mõtte, siis paraku me oleme seda kindlasti teinud. Aga aasta tegu oleks see, mis peaks kaasa tooma häid mõtteid. Et külamemmed, kes on välja andnud mingi raamatu, mõtlevad head mõtet selle üle, et me oleme seda teinud ja külarahvas, kes hääletab selle poolt, mõtleb head mõtet. See mees, kes on ehitanud, võib olla väga vinge karjafarmi, mõtleb selle üle ja inimesed mõtlevad oma maakonna peale just nimelt heas ja, ja mulle tundub, et Lääne-Virumaal, kus oli siis 18 kandidaati ja tõesti või pretendenti ja seda seda peaaegu kõigist omavalitsustest. Ma usun, et neid häid mõtteid jätkus palju. Aga nüüd lähme konkreetselt edasi ja Sakala ning Viljandimaa, mida, mida ja kuidas teie valisite? Meie oleme tegelikult oma tegudele ja, ja mööduval aastale tagasi vaadanud juba õige pikka aega vähemalt ka viis-kuus aastat. Aga varasematel aastatel veidi teisiti alustasime siis aastale tagasivaadet sellega, et me trükkisime kronoloogiliselt ära Sakala veergudel üle kahe külje. Meie meelest kõige olulisemad sündmused kuude kaupa. Sellel oli üks hea külg see, et me kuidagi ajalooliselt olletasime selle, et inimesed, kes tahavad vaadata, mis, mis asi mingil kuul toimus, saavad sellest ülevaate. Pikisime sinna sisse vahelaga emotsionaalseid pilte aga siis selgus, et kellelegi teise ja kolmanda jaoks on olnud veel olulisem sündmus, mil mida meie pole sedavõrd hinnanud ja tekkis ikkagi ühteteist, viidi viisi mingisuguseid probleeme. Ja kaks aastat tagasi alustasime me siis aasta teo või, või aasta tegija nimetamist. Ja nii palju kui mina mäletan, ei olnud selles mingisugust kohalike ajakirjanike suurt ambitsiooni või või iseenda näitamist, vaid see sündis hoopis kummalisel moel. Nimelt lugejad palusid meil seda teha, võtsid ühendust meiega ja avaldasid umbusaldust linnavolikogule, sest nende meelest ei olnud paari-kolme aasta aasta isiku valimine nende meelest hea. Nad arvasid, et see, mida linnavolikogu välja pakutud inimeste hulgast on valinud ei vastanud nende ootustele. Nimelt mitu korda järjest ära nimetatud Viljandi vana veetorn ja inimesed arvasid, et volikogu, kellest suurem osa Rotary klubi liikmeid ja, ja Rotary klubi, kes aitas seda veetorni taastada, et seal paistsid läbi mingite traagelniidid ja kellelegi väga sügavad huvid. Ja siis nende niisuguste ohtrate helistamist ja järel. Me mõtlesime, et teeme siis viljandlasele ja, ja lugejale selle teened, et anname alternatiivse teod nimetuse välja ja sellepärast ei läinudki me seda teed, et me lasime viljandlase viljandimaalasel lugejal seda valida, vaid võtsime kohe julgelt selle teo iseenda peale. See ongi meie valik ja tore, kui see meie valik kellegi teise mõtetega kokku langeb. Aga kui ei lange, ei ole ka midagi lahti, sest võtke seda kui meiepoolset valikut, kui meie subjektiivset valikut. Ja, ja praegu tundub, et inimesed on sellega teatud määral rahul olnud ja, ja mitte midagi ei ole lahti, et Viljandi linnavolikogu taas valib aasta isikut ja annab kultuuri ja spordipreemiaid välja ka meie kõrval püüame inimesi tunnustada. Vahest on need valikud kokku langenud, vahest mitte. Aga nüüd ütle ära, see valik oota või kuulaja ootab, kui ta ei tea veel, mida mulgid valisid. Kaks aastat tagasi valisime me raamatukogu, kuigi valik oli keeruline, sest sellel samal aastal tehti valmis või renoveeriti ka Viljandi esindushotell ehk Eve maja. Ehk ehitame Viljandit edasi kunagi isa linnapea August marama esindushoone ja, ja meie olime raske valiku ees, kumba valida ja tegime siis kummarduse rohketele, viljand lastele, viljandimaalastele, kes raamatukogu hakkavad külastama. Nimetasin aasta ettevõtjaks siis Illimar Toomi, kes vana esindushotelli renoveeris või uuesti üles ehitas. Aga sellel aastal oli meil samamoodi väga keeruline seda valikut teha ja nii nagu Margus juba ütles, et mõtleme hästi. Ja Sakala nimetas väga kummalisel moel Taimiga ühtsem Moody sellise umbmäärase isiku ehk lahke südamega inimese, kes aitas paljulapselise pihude perel oma abikäe ja rahadega saada kokku siis maha põlenud kodu asemel uue maja ehituse raha. No see oli, see oli väärt tegu küll nii teie poolt kui ka kui ka nende poolt, siis kes aitasid. Nüüd aga teeme väikese vahepausi ja läheme, läheme telefoniga. Raplamaale ja kuuldel on Raplamaa ajalehe Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnisson, tere. Või vähemalt nii, Tõnis Nädaline volis sel aastal esimest korda oma oma oma tublimaid või kuidas? Oh ei, me oleme üritanud juba õige mitu aastat järjest tublimaid välja selgitada. Pikka aega tegime nõnda, et lasime lugejatel kandidaate pakkuda. Nimekiri tuli üsna pikk ja kippus üsna subjektiivseks jääma, selles mõttes, et figureerisid nelja aasta jooksul Sul ikka ühed ja samad nimed. Need, kes olid aasta jooksul leheveergudelt rohkem silma paistnud või või, või kellest rohkem oli räägitud ja meil oli niisugune tunne, et et asi ei ole päris õige. Kaks aastat tagasi tegime hoopis pausi, ei valinud üldse ja möödunud aastal otsustasime võtta julguse rinda ja toimetuse poolt valida kolm olulist nisust. Määrata kategooriad, aasta tegija, aasta keskkond ja aasta tegu ja kes siis? Sel aastal otsustasime nõnda, et aasta tegu on Raplaomavalitsuste liidu otsus piirata märtsikuu lõpust alkoholi müüki kogu maakonnas. Meie arvates on see niisugune tegu, mis vääriks üleriigilist järgimist. Me usume, et selle taga on ka meie lugejate toetuse poleemika selle üle, kas piirata, kui missugusel määral piirata, on suvest saadik Raplamaal käinud ja meile tundus, et see omavalitsuste liidu otsus oli julge ja, ja riigimehelik. Tõnis, kui seda lugesin siis maa plodeerisin ka sellepärast, et mul on, mul on väga hea meel, et Raplas on sinna maale jõutud. Virumaa Virumaal veel ei ole, aga nüüd on meil vähemasti, keda eeskujuks seada. Ent aasta meeskondi aasta tegija. Aastameeskonnaks otsustasime peaaegu meelselt hääletada Rapla kirikumuusika festivali oratooriumikoori kahest kohalikust koorist, kantuse koorist, juriini vandast sel suvel kokku pandud koor, mis konkureerist täiesti võrdselt professionaalsete kollektiividega ja, ja see soe soe mälestus on siiamaani mees kõigis aasta tegijaks. Noh, tegelikult, et kui me, kui me selle kandidaadi olime üksmeelselt valinud, siis leidsime, et Ta ei ole tegijad, on lihtsalt suur inimene. Otsustasime, et see on lee Ehin. Kõigepealt selle eest, et, et ta on kasvatanud kolm võrratut tütart, kes on juba temaga võrdsed. Kristiina Ehin neilt on ilmunud kaks luulekogu, teiseks selle eest, et ta ise võttis südame rindu ja andis peaaegu 30 aasta järel välja oma luulekogu aja sära, mis on leidnud üle üle riigi igal pool tunnustust Viljandimaal. Paistu vald andis talle ka preemia. Ja noh, ka selle eest, et liia hein on leidnud aga nädalises iga kuu suure südamevaluga kokku kirjutada ühte lehekülge, mis kannab hingeaed nime ja räägib meie elu valusalt probleemidest kodust, lastest, abielust. Nii Tõnis, nii et nädalisele on see asi läinud nii ja naapidi vahepeal vahepeal isegi natukene pausi peetud, aga aastal 2004, kas on jätkamise kava? Kindlasti me oleme juba vastukajasid saanud ja, ja meie valikuga ollakse rahul. See teeb meile rõõmu. Aitäh, mida, mida rohkem tunnustust, seda parem. See oli siis Tõnis Tõnisson, Raplamaa ajalehe Nädaline peatoimetaja, kellega rääkisime ja olen veel kokku kogunud Postimehe ajakirjanike abiga ühte, teist ja kolmandat, kus on veel tegijaid, et tegijaid ja tublisid inimesi valitud näiteks Tõstamaal valiti aasta teoks kolme kilomeetri pikkuse kõnnitee ehitamine Saaremaa valis aasta kasulik ema ette võtma ja selleks on AS vetel läen Jõgeva- ja Ida-Virumaal ei valitud nädalisest oli juttu. Siis Järvamaal konkurss veel käib ning Lääne-Virumaal valiti aasta teoks selline asi nagu Kalevipoja maailma esiettekanne siis nimelt see oli 30. aprillil, kui ligi 150 virulased tuli kokku alates alates ministrist ja lõpetades kooli lastega ning lugesid tõesti kalevipoja otsast otsani ette. Aga räägime, räägime nüüd konkreetsete tegude taustal sellest, et milleks seda kõike ikkagi vaja on. Kas meil neid igasuguseid tunnustusi juba liiga palju ei ole, kui mõelda kas või sellele, et igal aastal käib ajakirjandusest läbi teade selle kohta, et Eesti vabariigi president on otsustanud veel ja veel rohkem ordeneid välja anda, palju seda tunnustust siis jõuab anda, Margus. Ta sai juba, tõid Pärnumaalt teise näite, Tõstamaa vald kulutas ka siis aasta kakstuhatkolm teoks ja see oli tõesti kilomeetri pikkuse kõnnitee ehitamine. See on hea näide sellest, et see, mis on selle valla mastaabis väga suur tegu ja väga heategu, see võib-olla ei kuma läbi Pärnumaal tervikuna. See on konkreetne oma valla valla mastaap. Ja võib-olla need teod, mis maakonnas on inimeste jaoks väga suured teod ei ole seda kogu Eesti mastaabis, rääkimata seda, et ta Tallinnas selle midagi võib-olla tähendaks. Ja ma arvan seda, et mida väiksemal tasandil ka sellist tunnustust jagatakse, mida rohkemaid tunnustusi, erinevaid kriteeriume on, seda parem. Ma ei ole eriti palju kohanud oma elus inimesi, kes ütleks seda, et tunnustust on liiga palju seda teinud, mõned väga haritud, väga lugupeetud inimesed oma 70. või 80. juubelil, kus nad tohmiste nüüd ja mis mina ja, ja nii edasi, see on ka pigem viisakuse, kõik oleneb seda, kuidas ta tunnustust avaldada. Et nendele sinu mõtetele kirjutan kahe käega kohe alla, sest siis, kui me hakkasime Lääne-Virus valima, mõtlesin just sellele, et kui midagi valitakse aasta teoks, siis noh, tõenäoliselt on see ikkagi asi, mis juhtub rakveres park. Aga teiselt poolt Rakverel on rohkem materiaalseid võimalusi ja suurem tähelepanu ja, ja mõtlesin selle peale, kuidas tõesti kas või see mõni küla, kes on endale ehitanud külarahva ühisjõuga Vahva bussipeatuse ja tänu sellele ei pea ükski selle külamemm ega selle küla laps külmetama, et kas siis on tegu või mitte. Ja saime Lääne-Virus väga hea kontakti kohe kohaliku ühisomavalitsusega ja leppisime kokku meie reeglid, mis olid nii, et iga omavalitsus sai esitada oma kandidaadi. Ja pärast minuni jõudnud kontaktid ja info ütlesid seda, et nii mõnegi vallavolikogu istung oli kogu aasta kõige pingelisem istung kõige rohkem valla saadikuid tuli kohale, et arutada seda siis, et noh, mis ikkagi on siis meie aasta tegu, see, mida võiksid hääletada teised ja see, mis meist jääb maha. Nii et, et minu arust see külatasandile jõudmine nende suurte asjade juures on täiesti tipp-topp ja ma ei tea, kas, kellele rõõmsakil kurva üllatusena oli meie valimiste juures selline punkt, et Rakvere linn jättis üldse oma kandidaatide esitamata esitasidki lugejad, keda me ka arvestasime, aga Rakvere linn unustas, unustas selle ära, volikogu arvas, et seda peaks valitsus tegema. Valitsus arvas, et volikogu peaks tegema kultuurinõunik, arvasid, et peaksid tegema nii volikogu valitsus. Et Rakvere linnas, kus vaieldamatult oli väga palju tublisid tegusid, jäi see asi üleüldse esitamata, aga järgmine aasta järgmine aasta kindlasti palju rohkem. Aga Eve, kas tunnustust on Eesti riigis palju või vähe ja, ja milline on selle tunnuste taustal see teo tunnustest? Ei palju ei ole kunagi head sõna, heast sõnast on alati puudus, mitte kunagi ei tasu seda häbeneda. Aga mis nüüd selle Sakala aasta tegija taustal tundus seekord siis siis vastukaja oli hoopis naljakas, et kui me siin alguses rääkisime, head tegu tuleks tunnustada siis mainin, mõned lugejad võtsid vastu küll mitte pika hambaga Sakala aasta tegija nimetuse, eks ole lahke südamega inimese nimetamise vaid vaid hämmastusid, et miks peab sellist asja esile tõstma, et see peaks ju olema igale inimesele auasi. Paraku ta ei ole nii ja, ja tundub, et tõesti selles üha Kalestuva siia ükskõik, samas maailmas tuleb neid inimlikke väärtusi esile tõsta, nii naljakas kui see ka ei ole. Aga seda negatiivset poolt, kas seda tuleks ka esile tõsta, sellepärast kui tõele au anda, siis ajakirjanikud ju valivad nii pressisõbraliku kui ka pressivaenulikku inimest, tähendab ajalehtede liit teeb seda. Milline aga sinu seisukoht, ütleme Sakala koha peale? Jah, Sakala esimesel küljel nimetas teisigi kategooriaid, mida me ei ole endale ette kirjutanud, et alati peab olema tegu või tegija või, või tüli või ette võtma ja vaid täpselt mööduval aastale tagasi vaadates valime me ise kategooriad. Nii et seekord valisime lisaks lahke südamega inimesega aasta läbimurde, mis on siis Viljandi puhas vesi. Viljandlase on mitukümmend aastat puhastajat oodanud ja kaasta võidu, milleks me pidasime riigikogu valimisi viljandimaalase jaoks möödunud aastal sest seekord võitis valimised Viljandimaa viis kandidaati, Viljandi oma mehed pääsesid riigikokku ja väga hea, et igaüks oma erakonda Aga minu küsimusele selle kohta, kas negatiivset. Aga nemad negatiivsega jätkasime Lähme kohadki seal keskel Sakala keskmistel lehekülgedel, kus me ei tõstnud nii palju edasi esile negatiivset, vaid vaid selliseid kummalisi seiku, niisuguseid halenaljakaid ja, ja, ja, ja päris naljakaid asju ja erandlikke asju, mis on viljand lastega aasta jooksul toimunud, et need on alati huvitav lugeda ja neile on alati huvitav. Tagantjärele. No loomulikult, naabrimehel läheb põleks hästi, alati on huvitav, õige. Aga aga aastase vahega on ta veidi selline parema tundega vaatamine või, või tekib selline muie suunurka ja see ei olegi nii suur kadedus enam vaid vaid pigem selline kaasatundlik. Noh, ikka tõime aasta kohtuasja ehk jämejala pargi tüli, mis väga naljakas. Kus pargi kaitsjad võitsid justiitsministeeriumi riigikohtus ja, ja oleme toonud ka aasta kihutaja näiteks, see oli küll Tallinnast pärit mees, kelle kiirusrekord fikseeriti 189 kilomeetrit tunnis oma BMW 530-ga ja, ja aasta kaduja näiteks tondiloss, keda me pidasime aasta ehitiseks möödunud aastal, siis see sai oma otsa sellel aastal sadu ja aasta põgeneja aasta elluja ja aastat tüli ehk Laidoneri monument, nii et meil oli nii palju asju No kui kadumisest rääkida, kui kadumisest rääkida, siis loomulikult see, kuidas virulased oskasid ära kaotada ühe järve, nimelt Porkuni järve. Aga Me lähtusime, me lähtusime sellest, et ükskõik, et kellele negatiivne küljena positiivne. Ta oli seal hääletusse lehes sees ja, ja sai, sai nii mõnegi hääle. Sellepärast et lõpp hea, kõik hea järv on, järv on tagasi ja Porkuni piirkond on kindlasti tunnustust saanud tänu sellele või vähemasti tähelepanu. Aga ka Margus, kas on vaja leida kaos, tämber näiteks? Me oleme mõelnud sellele vist viimased paar aastat kuidas kõlaks näiteks Pärnumaa suurim skandaal või aasta käkk või aasta jamps või mis, mis mis iganes. Ja siis me oleme leidnud sellele, et selle saab vaadata läbi huumoriprisma, kui hakata väga tõsiselt seda aastal skandaali ja käkki valima siis eriti kaugele ei jõua ja me oleme aasta viimases lehes pannud sisemistele lehekülgedele karikatuurid taastanud naljakate sümbolitest midagi sarnasemal sarnast kui Evel Viljandis hakanud Sakalas. Kui teinud seda puhtalt läbi läbi huumori siin sel aastal on siis nii-öelda aasta aasta pullid. Kõik mäletavad seda, et riigikogu saadik Mark Soosaar on praktiliselt terve aasta sõidutanud leemnit mööda Pärnu linna ringi ja kembelnud sellel alal siis Pärnu linnavalitsusega. Aga ka see, et Kilingi-Nõmme ümbersõidutee avamisel tekkis kohe alguses väga tõsine avarii ja see tekitas üks väike punane, vaata see jõudis ka igal pool ajakirjandusse või kuidas suhtuda näiteks sellesse, et 10 aastat Pärnumaavanemana olnud Toomas Kivimägi sai siis eelmise aasta lõpus tiitliks maavanema kohusetäitja see käkk on küll rohkem Toompeal Pärnust pärit, aga selliseid sündmusi me oleme, oleme jäädvustanud, aga tõesti nagu mõtlesin läbi huumoriprisma, me teeme edasi, seda aga väga tõsimeelset aasta skandaalina valima ei hakka. Nii et jah, väga tõsiseks ei tasuks nagu minna, sest aasta aasta lõpp ja teise algus on selline pigem helgete mõtete aeg. Aga siiski tahan küsida, kas nende valimiste kangas kaasnenud mõngeid skandaale, mingeid mingeid valestimõistmisi tahtlikult või kogemata, kas on, kas on olnud ka midagi ebameeldivat seoses nende valimistega ses mõttes, et Margus ja Eve, te olete mõlemad nagu pikaajalised valijate valimiste korraldajad. Mida meelde tuleb? No sinna, kuhu on mitu korda jutuks tulnud see, et selle aasta tegija ja teo valimine on alati subjektiivne, ükskõik, kes selle enda peale siis võtab. Alati leidub keegi, kellele see esiletõstmine ei ei meeldi või kellele see väga meeldib. Ja, ja sellepärast noh, nagu ma alguses rääkisin, ei läinud, Me lugejate vali lugejate poolsetega internetti valimise teed vaid otsustasime seda ise teha sellel põhjusel, et alati esitavad oma kandidaadid ja valivad sotsiaalselt aktiivsed grupid. On nad siis kas pension, narrid või, või siis inimesed, kellel on selleks aega, kellel on selleks ka võimalusi, kellel on arvuti, paraku maal ei ole igalühel arvuteid, nii et alati kaasneb aga niisugune keeruline situatsioon. Ja, ja samas meie oleme üles kutsunud valima oma gruppidel keegi, kes nendele on meele järgi olnud möödunud aastal nagu juttu oli siin Tõstamaa vallast. Et paraku ei saagi, kas Viljandi linnavolikogu või kohaliku ajakirjandus nüüd täiesti usaldusväärseks tegi ja valida, sest tõepoolest igal inimesel on omad soosikud ja igal vallal on omad soosikud ja igal sotsiaalsel grupil omad. Nii et, et kohalik ajakirjandus on nõus ka need tegijad ja teod valgustama lugejani tooma. Aga kui on need tegijad teod välja kuulutatud ja ütleme keegi teiseks ja kolmandaks, kas on ka sellist pahameelt, et no mina oleks pidanud esimene olema, aga te need selle ajakirjanikud, nad ei saa ju hakkama mõista. Vot selle koha pealt ei oska midagi öelda, sest me pole pingerida seadnud. Me olemegi valinud ainult ainult kas mingisugused tegijad, läbimurded, võidud, nii et seal ei ole sellist valikut olnud, aga pingerida, nii et teiseks ei ole keegi jäänud. Meie oleme ka pingerida tõesti teinud ja mõnel aastal isegi vist esimesed 10, see aasta me tõime välja esimesed viis tegu. Ja noh, mulle meeldib, et selle aasta teo puhul mõeldakse natukene laiemalt, kui Pärnumaal on tõesti, nagu ma ütlesin, on teater kontserdimaja nüüd turuhoone, et justkui ehitised Te veel pole enam midagi ehitada, siis tuleb jah. Pistik on veel üsna palju heitveekeskused ja kõik kõik kõike muud, aga inimesed mõtlevad laiemalt. Ja näiteks sellel aastal tulid teiseks Kaie Segeril Linetantsu maailmameistritiitel et see võib mõjuda väga ootamatult. Ta muuseas kaotas väga napilt sellele turuhoonele mõelda, et mis üks selline Linetantsu maailmameistritiitel siis tegelikult on. Samasse noor naisterahvas korraldas ka suvel Pärnu südalinnas Rüütli tänaval väga suure Linetantsu tantsimise, nii et see tegu nagu laiem ja kolmandale kohale tuli tellida uss trassimuusikafestival, mis on väga tõsine muusikaüritus, kus oma hingega on asja juures kogu aeg. Sa oled olnud näiteks Allar Kaasik ja ka Neeme Järvi, kes on osalenud oma meistrikursustel. Ja neljandaks, ma ütlesin, et oli raamatukogu avamine alles neljas, kuigi paljud arvasid seda, et see võiks ju esimene olla, paraku tõesti raamatukogu ei saanud päris selline, nagu Pärnu linn tahtis ja sealt üks jupp puudu. Ja viiendaks jäi näiteks ainult Valgre skulptuuri avamine, kus ilmselt ka väga palju tegid isiklikke annetusi. Nii et väga erinevat erinevat teod ja meil ei ole küll tagasisidet nüüd olnud see, et keegi hukka mõistaks, et miks siis tõesti. Kuule, aga Oyster näiteks kolmandal kohal ma arvanud pärnakad oskavad nagu hinnata kõike seda esimest viite kohta. Me tõstsime esile tegelikult kõik need Lääne-Virumaal kõik need 18, kes, kes nagu kandideerisid, aga üks huvitav moment oli natuke natuke naljakas Ki siis kui auhinnad olid ära jagatud ja ja esikoht siis nagu ma nimetasin, oli see Kalevipoja maailma esiettekanne ja teised kaks, kes said tunnustust, olid siis Kalevipoja etendus Neerutis mis ei pannud tööle mitte ainult teatrit, vaid tegelikult kogu neeruti ümbruse rahvas töötas iga päev selle nimel, et sellest saadakse teada, et teed oleks puhtad, et kõik toimiks. Et see oli teater kui institutsioon suutis tegelikult panna tööle väga suure massi inimesi ja teine tubli oli siis meie ajalookirjanduse vanameister Vodet kirss, kellelt ilmus Rakvere ajalooraamat ja kui kui auhindamine oli möödas siis hakkas üks meeldiv härrasmees käima ühe teise kolmanda juures ja ütles, et noh, et raamat raamatuks käsikiri on ju nii palju, aga minu firma rahastas seda. Minu jaoks oli see natukene naljakas, sellepärast et kujutage ette, kui nagu on jagatud mingi mingi super superpreemia või kas kasvõi Oscar või midagi siukest Pulitzeri ja, ja selle SAABi autor ja, ja siis siis hakkaks käima, keegi ütles, et noh, et, et, aga minu firma rahastas ja mis ja nii edasi, aga ma arvan, et see on selline alguse alguse asi. Et minu küsimus on hoopis teise koha pealt praegu kui nüüd vaadata neid valdasid neid maakondasid, kes juba valivad, siis tundub, et üle Eestimaa üle Eestimaa enam kui pooled omavalitsused juba otsivad oma neid tegijaid või tegusid. Milline, milline oleks teie soovitus, kas iga omavalitsus, kas iga maavalitsus, kas iga kohalik ajaleht peaks sellega tegelema ka siin tuleks kehtestada mingi soovituslik tsentraliseeritus, et tehke teie ka või mis? Seda ma püüdsin eelmise vastamise ajal ka vihjata, et tõepoolest valige väga raske on ju öelda, kumb on tähtsam, kas Viljandi puhas vesi või hoopis Paistu valla tegu, kus ta on kahele koolile võimla ehitanud ühe aastaga. Ma ei oska seda öelda. Paistu vald võiks oma teod valida ja kõrvalolevad naabervallad, et igalühel nii nagu Margus ütles, et valla mõistes suur tegu, aga mujal võib-olla jääb ühe tahaplaanile. Aga kes siis seda tunnustust jagab, kui mitte valduma oma inimestele? Mina julgeks küll öelda, et vähemalt kõik maakonnad võiksid küll valida oma aasta aasta teo või siis aasta tegija ja meie andmetel siis vähemalt Läänemaal, Jõgevamaal Ida-Virumaal seda valitud ei ole. Ja kas nüüd just kõik omavalitsused suudavad seda seda teha, võib-olla see oleks ka natuke ülepingutatud, eks see sõltub natukene ka ikkagi vallast ja tema suurusest, tema majanduslikust tugevusest, inimeste arvukuse, millest millest iganes. Aga mina loodan küll, et võiks öelda, et aastal 2004 lõpus valiti siis kõigis maakondades nii-öelda oma aastadioode inimesed ja võib-olla ei peaks olema kõikjal täpselt üks stsenaarium või või täpselt ühesuguseid tiitlit, kes valib tegija, kes valib Teo, kes hoopis mingi muu skeemi järgi, eks igal igal maakonnal ja vallal peaks ka olema nii-öelda väike väike eripära. Mina olen ka ääretult selle poolt, et tõesti, et iga, iga vald võiks selle valida, rääkimata maakondadest. Ei usu, et meie omavalitsustel isegi kõige väiksemal kõige kõige õnnetuma all oleks puudu kolm head sõna ja üks lilleõis ja võib-olla ka üks tunnustuskiri näiteks kellelegi jaoks selle selle ikka leiab. Aga tegelikult on ju tulemas selline suur tunnustuse jagamise aeg seoses vabariigi aastapäevaga. Kui tõesti ordenit medalitesadu hakkab vasakult ja paremalt peale. Kas nüüd need teod ja tegijad, mida valitakse maakondades valdades ja need, mida siis tulevad, mis tulevad kadriorust presidendi poolt, kas need on üksteisele konkurendiks? Need on ikka nii erinevad erinevad asjad, et vaata, kui aasta tegu või aasta inimest saab kuidagi ette prognoosida. Aga minu meelest, kui ajakirjandus hakkab avaldama seda kadriorust nii-öelda määratud ordeni saajaid, siis see on täis minu jaoks alati puhtaid üllatusi, seda ei ole võimalik ette prognoosida, mis sealt tuleb. Ma ei tea täpselt ja ei tea ka ajalehetoimetused täpselt seda, mismoodi ikkagi need ordenid seal määratakse. Aga need on äärmiselt subjektiivsed, teatud ringkonna poolt määratud. Nendes maakondlikes aasta tegudes, inimestes on arvestatud ikkagi väga paljude lugejat. On arvamusi, et minu meelest on täiesti erinevad asjad ja tegelikult need ei pruugi absoluutselt kokku minna. Mina mina vaidlen selle koha pealt vastu kui, kui vaatan neid inimesi, keda ma võib-olla paremini tean kõikjalt Virumaalt, nii läänest kui idast. Ühegi inimese puhul pole minul tekkinud küsimust, et ta ei oleks seda ordenit väärt olnud. Kõik on olnud tuntud ja tunnustatud tegijad, pigem on mure see, et liiga vähe, liiga vähe jätkub neid ordeneid. Ta tahaks, tahaks veel rohkem maa vaidleks sellega küll vastu, kui neid ordeneid oleks nii palju, kui neid Nõukogude liidu ajal oli, kuigi vist aasta tagasi, kui president jälle teatavaks tegi oma ordenisaajad, siis just ajakirjandus oli see, kes juhtis tähelepanu sellele, et nüüd jagati veel rohkem ordeneid kui Nõukogude nõukogude ajal oktoobrini toobri pühade ajal. Ja see devalveerib sedasama ordeni tähtsust. Samas ma olen nõus sinu sellega, et kui ka Pärnumaalt, et on mõned inimesed ordenit saanud, ma ei ütleks seda, et nad ei ole seda väärt. Tihti ei ole see seotud lihtsalt selle konkreetse aasta teoga, seda juhtub väga harva, siis on tegemist kas tõesti superpäästja, kui õnnetuses päästjana osalenud poisina või kellena. Aga tavaliselt antakse neid ikkagi rohkem nagu elutöö või poole elutöö eest. Eve milline, milline mulje on jäänud, kas, kas orden ja tegud ja teod ja tegijad on siis omavahel nagu vastasseisus või, või toetavad teineteist? Kuulan teid ja vaatan ja mõtlen, et kas tohib olla naiselik või tohi olla. Minu meelest on need meeste mängud, kas edevate meeste mängud või ma ei oska öelda. Ma, ma ei tea, kellele neid ordereid vaja nausena, võib-olla lapselapsele näidata. Kui sulle antaks orden kas, kas sa paneksid selle enda dekoltee veerele valgetähe orden on tegelikult see kaitseliidu töö, sellega. Võtan ikka ilusasti viisakalt vastu ja olen väga liigutatud, et mind on meeles peetud ja tunnustatud, aga kanda küll ei oska teda kusagilt. Presidendi vastuvõtul jah, kui kutsutakse. Sina oled teinud sellest kaks, kordan ennast, meie Reinuga ei olegi kadedus naiselikkus naiselikkuseks, aga minu mehelik konkreetsus või, või õde, kus ma ei tea, kumb see nüüd on mulle jõudnud ikkagi pärale, et on nad siis konkurendid või nad ei ole. Ei, muidugi ei ole konkurendid muidugi. Jah, aga, aga üks mõttekene seoses nende tegude väljakuulutamise ja kokkuvõtmisega see haakub Marguse mõttega, et tõesti oleks hea, kui kõik maakonnad seda teeksid, loomulikult meie siin laua taga ei saa kellelegi öelda, aga isegi need, mis on tehtud hea meelega, loeksin kusagilt. Kas, kas see on, kas see on siis Postimees, Päevaleht, Maaleht või nii edasi kuskilt kuskilt seda kokkuvõtet, et oleks hea võrrelda ja, ja ma usun, et inimeste jaoks oleks see ka väga kena ja üllas asi, kui nad oma nime saaksid lugeda ka mõnest lehest, millel on üle-eestiline levi mitte ainult maakonnaleheks, kus nad kindlasti saadaks. Kui aasta tegijate valimisest maakondades saaks traditsioon ja seda valiksid tõesti peaaegu või kõik maakonnad, ma usun, et üle Eesti on ajakirjandust, leiaks ka selle koha, kus aasta alguses või või siis lõpus, et teod esile tooks. Aga arvestades seda, et praegu nende tegude tegijate valimisel on tõesti jämeda otsa enda kätte kuidagi võtnud või, või on see jäme ots sattunud just nimelt kohalike ajakirjandus äkki äkki peaksime näiteks kasvõi ajalehtede liidus korra suu lahti tegema, ütlema headele teistele kolleegidele maakonnalehtede peatoimetajatele? Kuulge, lükake. Eks nad peavad ikka ise tunnetama, kas nad seda tahavad ja, ja kas, kas nende lugeja või nende maakonna inimene on selleks valmis, nagu ka Tõnis Tõnisson rääkis, võib-olla on vahel vaja puhata. Või, või missugusel moel neid aasta tegijaid hinnatakse. Aga ma arvan, et, et head sõna võiks ikka jätkuda. Teadsin, ma võiks tõesti jätkuda hakkamegi otsi kokku tõmbama, Margus, sinu lapsena. Ma olen tegelikult oma lõppsõna öelnud, mina oma kogemusest julgen küll soovitada sedasama aasta tegu igale igale maakonnale-le ja igale maakonnalehele, see on huvitav proovikivisammas ka toimetusele ja ütleme, kas siis maavalitsusele või linnavalitsusele just koostöö ühise keele ja selle leidmine, sest ütleme ausalt, et eks, eks ajaleht on ju aasta vältel pidevalt opositsioonis eriti just linnavalitsustega. Ja ma arvan, et see teeb mõlemad pooled tugevam. Üks korralik inimene vaatab ikka oma mööduval aastale tagasi, et tal näha, mis seal head oli hinnata, mis läks halvasti ja kuidas paremini saaks teha. Ja need inimesed, kes vastutavad natukene rohkem kui oma elu eest ja oma kodu eest võiksid ju sedasama teha kas siis linna või valla või, või oma tegevusala piires. Et selles ei ole midagi halba ja, ja ma arvan, et seal võiks jätkuda. Aga seda, seda arvan minagi, et ja kui teil pole jagada nänni ja aukirju, siis jagage lihtsalt naeratusi, sellepärast et eks neidki läheb meil vaja. Nii selline oli siis saade, kus oli juttu aasta tegudest ja aasta tegijatest. Otsime neid välja tuua igast Eestimaa otsast, nii palju, kui meil on teada ning moraaliks oli see, et mida rohkem õnne, mida rohkem õnnelikke inimesi, mida rohkem kiitjaid, seda parem. Stuudios olid Eve Rohtla Sakalast, Margus Mets Pärnu postimehest ning saatejuhina Rein Sikk Virumaa teatajast. Aitäh, et kuulasite, olge õnnelikud ja ajab Eesti asja.