Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku esmaspäeva, 21. jaanuari olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Uku Toom. Täna pärastlõunal otsustasid aga kui eestvedajad, kes hakkavad portaalis tõstatatud teemasid põhjalikumalt arutama, selleks ülesandeks valitakse juhuvalimiga 500 inimest üle Eesti ametiühingutega. Keskliidu uueks esimeheks kandideerivad transpordi ametiühingu kauaaegne juht Peep Peterson ja kaheksa aastat liidu õigussekretärina töötanud Heidy Tammeleht. Eesti tudengite loodud kuupsatelliit ESTCube üks on valmis läbinud edukalt viimased katsed ja alustab täna teekonda, et aprillis prantsuse kuajanas asuvast Euroopa kosmosesadamast kanderakett Vega pardal üles orbiidile lennata. Washingtonis on hetkel käimas president Barack Obama oma ametisse nimetamise tseremoonia. Briti peaminister David Cameron peab Alzeeria pantvangikriisi tõttu edasi lükatud kõne Suurbritannia suhetest Euroopa Liiduga kolmapäeval Londonis. Soome kaitseministri Carl Hablundi sõnul vajavad riigi relvajõud kaitsevõime säilitamiseks 2020. aastani täiendavalt 150 miljonit eurot. Suurbritannia hakkab samuti osalema Eestis asuva NATO küberkaitse keskuse töös. Nii kinnitab Londonis visiidil viibiv peaminister Andrus Ansip. Täna on Valdo pandiga 95. sünniaastapäev, rahvusringhäälingus esitleti Ene Hiioni kirjutatud raamatut Valdo Pant aastaid hiljem. Hiion on kogunud kokku mälestused pandist, kellega teda sidus paarikümneaastane koostöö raadios ja televisioonis. Eesti Rahva Muuseumi uue direktori siin asus täna ametisse Tõnis Lukas. Ta peab eesmärgiks uuema aja sisustamist selliselt, et külastaja tunneks, on olnud pikka ootamist. Pauluse kirikus lammutatakse täna kirikusaali 46 aastat poolitanud vahesein novembrikuuks Absaal kogu oma kunagises hiilguses taastatud. Pisut enam kui aasta presidendita tegutsenud autospordi liitu võib hakata juhtima legendaarne Soome rallisõitja. Paranenud ja ilm on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega olulise sajuta. Öösel kuus kuni 15, päeval seitse kuni 13, rannikul kaks kuni seitse kraadi külma. Alustame siis sellest, et täna kohtusid rahvakogu eestvedajad, et otsustada, kuidas peaks toimuma rahvaalgatuse järgmine etapp ja sellest Mihkeldam. Täna pärastlõunal võeti rahvakogu eestvedajate koosolekul vastu otsus, kes ja kuidas rahvakogu portaalis tõstatatud ettepanekuid põhjalikumalt arutama hakkab. Vabaühenduste liidu juhataja Urmo Kübar. Jõudsime selles osas üksmeelele, et me peaksime väga väärtuslikuks, et lisaks neile inimestele, kes on nüüd veebikeskkonnas kaasa rääkinud, oleks meil hea teada saada ka ülejäänute arvamust ja sobiv viis, selleks võiks olla siis niisugune juhuvalimiga kokku kutsutav arutelupäev orienteeruvalt umbes 500 inimest, et juhuvalim pakub võimalusi, mida praegune rahvakogu töömeetod ei võimalda. Et kui praegu räägivad kaasa need, kellel on enim huvi, aga see ei tähenda, et, et meil on teada kõik infoarvamustest, mis ühiskonnas on Urmo kübara sõnul ei ole veel täiesti kindel, kas arutelupäev üldse tuleb lahendada, on vaja mõned praktilised probleemid rahvaalgatusele on vaja rahastajaid ning leida lahendus, kuidas valimiga leitud otsustajad arutelupäevale kohale toimetada. Ka siin on tõenäoline, et pärast seda, kui eksperdid on hinnanud veebilehekülje kaudu esitatud ettepanekuid, et see ettepanekute hulk on endiselt väga suur ja ühe arutelu päevaga ei jõuaks juhuvalimiga rahvakogu neid läbi arutada. Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on rahvakogu suhtes positiivselt meelestatud. Lisaks leiab ta, et rahvakogu hääl võib Riigikogus kõlada ehk tugevamaltki, kui mõne erakonna oma. Küsimused ei saa otsustada, võivad ainult esmapilgul näida, lihtsalt tegelikult on meil väga paljudel nii omad plussid-miinused ja kui on otsustatud rahvakogu poolt sellisel mool edasi minna, siis edu ma olen sellest juuvalimi põhimõttekirjeldusi lugenud, minus nemad nihukeseid kõhklusi ei tekitanud, et ma arvan, et riigikogul puudub vähimgi võimalus mitte arutada neid teemasid, mida rahvakogu välja pakub, ka see võimatu. Kuid aga ma usun, et võimuliidul näiteks meie ettepanekuid võib-olla isegi on lihtsam kõrvale jätta kui rahvakogu. Politoloog Rein Toomla jääb juhuvalimi suhtes skeptiliseks, Toomla ei ole kindel, kas vaja oleks nii laiapõhjalist kogu. Lisaks tekib juhuvalimi puhul küsimusi, kas kõik valitud soovivad arutelu päevast osa võtta ning kas nad on piisavalt kompetentsed. Kui otsustajate kogu on, on erakordselt ebakompetentne, noh siis võib talle ette anda ja ükstaskõik, mida ta ikka hääletab poolt. Siin on terve rida selliseid tahkusid mis sunnivad olema aga skeptiline ja tekib rohkem küsimus, et kas ei taheta nagu väliselt mängida demokraatiaga, aga ma oletan, et riigikogu suhtub, nad võivad küll ütelda, et see neile väga meeldib ja puha, avalikkuse ees, aga, aga ma oletan, et ta suhtub nendesse kaunis skeptiline. Rahvakogu arutelupäev on planeeritud selle aasta märtsikuusse läbi töötatud punktid esitatakse arutlemiseks riigikogule. Täna lõppes avalduste vastuvõtt Eesti ametiühingute keskliidu uue esimehe kandidaatide esitamiseks. Praegune ametiühingu juht Harri Taliga ütleb, et ega tavapärasest avalduste esitamisest tegelikult rääkida ei saa. Selleks, et kandideerida Eesti ametiühingute keskliidu esimehe ametikohale, peab kandidaat kohta ettepaneku tegema vähemalt kolm meie haruliitu ehk siis kolm ametiühingut 20-st, kes Eesti ametiühingute keskliitu kuuluvad, aga sellest hoolimata tänasel päeval siis jah, laekus. Meile kaks ettepanekut on esitatud kaks kandidaati keskliidu esimehe valimisteks ja need on siis kaua on transpordi ametiühingu juht Peep Peterson ning ametiühingute keskliidu õigussekretärina üle kaheksa aasta töötanud Tiia Edit. Tammelec. Peep Petersoni toetab esitamisel viis ametiühingud diaidid, tammelehte neli. Volikogu teeb oma otsuse 21. veebruaril VR kol talli. Harri Taliga. Volikogu koosseisu kuulub meil 41 inimest ja siis selleks, et saada valitud keskliidu esimeheks peab üks kandidaatidest saama vähemalt pooled volikogus osalevate liikmete hääled, ehk siis, kui kõik 41 volikogu liiget kohale tuleb, on, on vaja saada 21 häält. Loomulikult nüüd selle alles jäänud kuu jooksul enne volikogu istungid kindlasti toimuvad siis esitatud kandidaatide kohtumised haruametiühingutega, kus nad siis tutvustavad oma mõtteid, mida ja kuidas oleks nendel plaanis teha selle noh, natuke rohkem kui kahe ja poole aasta jooksul, mis siis järgmise keskliidu kongressini on jäänud ja eks siis 21. veebruaril volikogus liikmesorganisatsioonide esindajad teevad selle otsuse, kes selleks esimeheks saab. Siia võib lisada, et kui arvestada esindatust volikogus, siis selle arvestuse kohaselt on Petersoni taga hetkel 10 tammelehel kaheksa volikogu liiget, nii et hetkel on kõik veel lahtine. Aga teistel teemadel. Täna esitlesid Eesti tudengisatelliidiprojektis osalejad EstCube üht, millest saab esimene Eesti tehiskaaslane satelliit lendab orbiidile aprillis Lõuna-Ameerikas asuvast Euroopa Kosmoseagentuuriga keskusest. Täpne kuupäev aga sõltub suuresti ilmast sel teemal. Nüüd siin Jõgis. Tänast esitlust alustas tudengisatelliit teekonda Tallinnast prantsuse kuajanasse, kus asub Euroopa Kosmoseagentuur. ESTCube1 viib orbiidile kanderakett, mille nimi on veega. Satelliit ei ole iseenesest väga suur, tema mõõtmed on 10 korda 10 korda 10 sentimeetrit ning kaalu on tal 1,3 kilogrammi. Üliõpilased on selle kallal vaeva näinud juba viis aastat. Kokku on neid EstCube ühe juures töötanud umbkaudu 100 neljast Eesti ülikoolist, Tartu ülikool, lennuakadeemia, Tallinna tehnikaülikool ning maaülikool ESTCube ühe projektijuht Silver Lätt oli nõus, et satelliidi kallal töötamine andis üliõpilastele hindamatu kogemuse. Loomulikult sellepärast, et selline käed külge reaalse tulemiga projektitöö, mis interdistsiplinaarne, mis on probleemipõhine, et ega meil ei olnud alguses juhiseid ees, kuidas satelliit ehitada, oli ülesanne, ehitage satelliittükki üks ja, ja tudengid pidid õppima küsima õigeid küsimusi, meil olid juhendajad, kes neile vastu siis, aga tudengid, see ülesanne oli need küsimused välja mõelda ja ise edasi minna. Sellega. Meil on kaasatud ka mitmete erialade õpilased suuremalt jaolt loodusteadustest. Füüsika, mehaanika, arvutitehnika, aga näiteks geenitehnoloogia on olnud vahepeal meie projektis. Satelliidi ülesanne on testide orbiidil Soome teadlase Pekka Jan huneni leiutist elektrilist päikesepurje ESTCube ühe pardal toimub selle esimene testimine. Elektrilisest päikesepurjes tõotab tulla revolutsiooniline saavutus, kui testimine edukaks osutub võtta, et paarikümne aasta pärast viivad elektrilise päikesepurjed inimeste loodud kosmoselaevu kaugemate päikesesüsteemi. Planeetide, nii rekordkiirusel tudengisatelliidi puhul olid erinevad ülesanded üliõpilaste vahel ära jagatud, igaüks vastutas kindla valdkonna eest. Küsimustele vastas üliõpilane Jaan Viru. Kui ma alustasin, siis ma tegelesin kosmosekeskkonnauuringutega Me uurisime, kuidas nagu satelliit kosmosega keskkonnas vastu peavad, mis on need tegurid Sa oled sadedi rikkuda ja kuidas selle vastu vaata et kuidas Saatri täiustada, nii et ei rikuks, aga viimasel ajal viimased kaks aastat olen tegelenud satelliidi juhtimissüsteemiga, et vastutavana rühma eest või tegelen programmeerimise ja riistvara ehitusega reisides satelliidid osas, mis tegeleb saate juhtimisega ja asukoha mõõtmisega. Washingtonis toimub praegu USA presidendi Barack Obama ametisse vannutamise tseremoonia, meie korrespondent Neeme raud on kohal, aga hetkel me ennem Päevakaja temaga ühendust ei saanud, tan sündmuste keerises, nii et sellest sündmusest kuulasede pikemalt ilmselt kella kaheksases päevakajas, nüüd aga muud välisuudised. Kristi Sobak. Soome kaitseministriga Ojulandi sõnul vajavad riigi relvajõud kaitsevõime säilitamiseks 2020 taastani täiendavalt 150 miljonit eurot, edastas üle 2016. aastani on kaitseministri sõnul täiendavalt vajaliku rahastamise suurus 50 miljonit eurot. Kui relvajõud lisaraha ei saa, toob laagrundi sõnul kaasa vajaduse kaitsejõudude peaülesanded põhjalikult ümber hinnata. Tänasel riigikaitseseminaril esinedes rõhutas Soome kaitseminister taas Põhjamaade kaitsealase koostöö vajadust, kuid lisas, et see ei vii kaitsepakti sõlmimiseni. Briti peaminister David Cameron peab mitu korda edasi lükatud kõne Suurbritannia suhetest Euroopa Liiduga sel kolmapäeval Londonis. Valitsusjuhiga kauaoodatud kõnet peetakse tema ametiaja olulisimaks. Eelmisel nädalal ütles peaminister raadiousutluses BBC-le, et loodab saavutada läbirääkimistel Brüsseliga põhimõttelisi muudatusi Suurbritannia liikmesuse suhtes, mis võidakse seejärel panna rahvahääletusele. Usutluses BBC raadiole ütles Cameron, et ei toeta pärast referendumit Euroopa Liidust väljaastumise üle, sest tegu oleks valede valikutega. Arvatakse, et selline rahvahääletus ei toimuks enne 2015. aasta valimisi. Raina vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko juhtivkaitsja Sergei Flassenko ütles, et tema suhtes on algatatud uurimine tähendab, et võidakse lähiajal vahistada. Porošenko sõnul süüdistatakse teda autovarguses röövis ja mitme aasta taguse lahutusega seotud kohtuotsuse mittetäitmises mõlašenkodoris kõik süüdistused, nimetades neid president Viktor Janukovitši katseks ta trellide taha panna. Ja Tõmošenko kaitsjate rahvusvaheline äri ja finantsajakiri debanker valis eelmise aasta parimaks Euroopa rahandusministriks lätlase Andris vilksi. Ajakiri tõstis esile vilksi tööd Läti finantsolukorra stabiliseerimisel ja majanduskasvu taastamisel. Andres vilks tõdes, et tema Euroopa aasta rahandusministriks tunnistamine auLäti rahandusminister lisas, et sel aastal on Lätil ees uued väljakutsed, sealhulgas ühinemine euroalaga, mistõttu saab kogu töö olema veelgi tähtsam. Bänker märkis, et Läti oli üks enim majanduskriisi tõttu kannatanud riike kuid näiteks eelmisel aastal kasvas Lätti majandusEuroopa Liidu liikmesriikidest kõige kiiremini. Tiheda lumesaju ja jääga kaetud teede tõttu ei toimunud täna õppetööd enam kui 5000. Suurbritannia koolis. Hommikul ei tõusnud lume ja jää tõttu õhku paljud lennukid, osa maanteed olid läbimatud ja rongid hilinesid. Peaminister Andrus Ansip on Londonis tänada kohtus keskpäeval Suurbritannia peaministri David Cameroni. Ka Indrek Kiisler küsis, kas kohtumisel räägiti ka Suurbritannias levivast euroskeptik skepsisest ning isegi soovist euroliidust lahkuda. Kuigi ta on andnud Viisid mõlemad olema ka vabaturumeelsed ja, ja me mõlemad oleme ühisturu arendamise meelsed. Samas rahalik arvamus ühendkuningriigist tõepoolest on, on muutunud Euroopa liidu suhtes skeptilisemaks. Tuleb tunnistada, et samasugune tendents on on praktiliselt igal pool Euroopa liidus. Tahan väga loota, et ühendkuningriik. Suurbritannia soovib ka tulevasel eelarve perioodil Euroopa Liidu eelarve järsult kärpida, et mis te sellest rääkisite? Ühtekuuluvusriikide sealhulgas siis Eesti finantseerimist ei tule vähendada. Seda tuleb jätkata endisel tasemel. Nad soovivad Euroopa Liidu eelarvesse vähem sisse maksta ja seeläbi ka siis Euroopa Liidu eelarvest vähem saada. See on meile vastuvõetav lähenemine. Kas Eesti kaitseväelased Afganistanist lahkuvad samal ajal brittidega? Jah, me teeme seda kindlasti brittidega koordineeritult. Meie kaitseväelased teenivad Afganistanis Helmandi provintsis koos briti kaitseväelastega. Me tegutseme koos ja, ja me lahkume Afganistanis koos ühendkuningriik on otsustanud liituda NATO küberturvalisusele küberkaitsekeskusega, mis asub Tallinnas ja see on suur tunnustus küberkaitse keskuse senisele tegevusele. Täna on Valdo Pandi 85. sünniaastapäev. Rahvusringhäälingu telemajas toimub sel puhul Ene Hiioni kokku pandud mälestusteraamatu esitlus ja Indrek Kiisler käis kohal. Selle saate sõja, nendele, kes praegu 25 aastat tagasi oli seal lahti kõigest, mis teda kaitses ning sööstis tulle, et rebida magamast haakrist Euroopa südames selle, kes ei pidanud liiga kõrgeks võidu hinda ka siis, kui see nõuab ühe elu tema enda. See helikilde on kindlasti meeles nendel inimestel, kes vaatasid legendaarset Valdo Pandi saadet täna 25 aastat tagasi. Aeg, kus pantpidi töötama oli sootuks tänasest erinev. Legendaarne teleajakirjanik Rein Karemäe aga ütles, et Valdo Pant lõi midagi säärast, mis kestab tänapäevani. Ja kui ma nüüd mõtlen, siis. Kruvi vedru üleskeeramist pühendas kogu oma elu ja võime öelda selle väga andis oma elu siis eks ole, Neid isiksusi, kes sama teed jätkavad ka praegu meie mikrofonide taga ekraanidelt tähendab konsonandid. Kunagine teleajakirjanik Raul Rebane ütles, et pant sündis aastal 1927. See aastakäik võeti Eestist Saksa sõjaväkke ning väga vähe mehi ei sõjakoledustest ellu. Ka muidugi kultuuri ajal suhteliselt läbi murda on väga isikud, kes on sündinud 27. aastal, tema suutis selle ääretult keeruline, kõrgemat haridust ei olnud. Ja nüüd hakkame vaatama, kuidas ta siis sai selliseks kest all. Kas andekus ei ole see kumisema lauluhääl või joonistusoskus või jooksukiirus andekusel Me arendada neid eeldus. On väga kahju, et täna ei ole korralikku teaduslikku artiklit või kirjeldus sellest tema kartoteegisüsteemist see, kuidas arendas oma mälu, see, kuidas ta korjas oma mälust akte, et meid nendega üllatada. Ene Hiion töötas pandiga aastaid koos nii raadios kui ka televisioonis. Ta pani kokku raamatu, kus fondist räägitakse ilustamata. Pant oli ju keeruline isiksus. Just selline, kes suutis läbi suruda teistsugust lähenemist ajakirjanikutööle. Võib-olla et Valdo Pandi juures on kõige olulisem tema isiksus, see, kuidas tema eeldused, tema töö tegemise viis, tööjõud, entusiasm ja tema trikid ja vigurid. Kuidas need kõik kokku andsid mingi niisuguse tulemuse, mida Eesti ajakirjanduses ei olnud varem nähtud. Tegelikult sarnast meest ei ole ka praegu. Täna astus Eesti Rahva Muuseumi uue juhina ametisse Tõnis Lukas. Üheks suuremaks väljakutseks peab Lukas muuseumi nähtavaks tegemist uue püsiekspositsiooni sellist mõtestamist, et see kõnetaks tänapäeva inimesi. Pireti RM reisilugu. Eesti Rahva Muuseumi uue maja püsiekspositsioon on paberil üldjoontes valmis, selle täpsem sisuga täitmine aga jätkub. Täna muuseumi direktorina ametisse asunud Tõnis Lukas seadis eesmärgiks teha seda nii, et aastasadu hoitud eksponaadid ei jääks lihtsalt esemeid riiulil vaid ärkaks ellu ja kõnetaks vaatajaid. Muuseum ei ole surnukirst, muuseumis on pidev eluvaldkonnad, millega me tegeleme, arenevad ja see muuseumi mõtte. Me peame mõtestama Eesti kultuuri, tundes tema ajalugu, esitades tema ajalugu. Aga seda tehes niimoodi, et kaasaja inimene ja ka õppiv noorsugumuuseumiga kontaktis olles vaks paralleele, leiaks kohe seoseid eesti kultuuri kujunemise ja tema praeguse seisundi ja tuleviku väljavaadete vahe. Kui eesti rahvas oma ajalugu ja kujunemislugu nii läbi maa kui ka linnakultuuri kujunemise ei tunneks, siis võib eesti rahvast saada Varstiline suveniirmuuseumi ree surnud nähtus skulptuuris rahvana. Muuseumi asi on kindlustada täiesti rahvast, ei saaks ainult suveniirmuuseumis Vaitajaks elavaks kultuurinähtus. Muuseumi põhiülesandeid on eesti kultuuri säilitamine ja uurimine, selle kõrval laiendab muuseum oma haaret ka avaliku asutusena niienn muuseumil võtmeroll, muinsuskaitse seltsi 25. aastapäeva sündmustest ettevalmistamisel ja ka üliõpilaste ehitusmaleva aastapäeva tähistamisel. Muuseum on ka oluline partner. Laulu ja tantsupeo sihtasutusele ametist lahkunud endine direktor Krista Aru pani lahkudes tulevasele juhile südamele, et inimesi tuleb hoida ja väärtustada. Lukase sõnul on töötajate palgatõus plaanis. Palgatõus tuleb sellel aastal nii nagu kultuuriministeerium on selle korraldanud ja kultuuriminister lubanud palgafond tõuseb 10 protsendi võrra ja astavalt jaguneb ta inimeste vahel, nii et ma loodan, et seedetöötajatele rõõmu Muuseumi uue maja ehitaja on tänaseks leitud, selleks on Fund Ehitus, tuleval nädalal allkirjastatakse ehitusleping ning aktiivne ehitustegevus algab märtsis. Lukase sõnul on ehitajale paras väljakutse kogu muuseumihoone ehitusliku terviku loomine. Aga mida meie kindlasti vaatame, on see, et see kogu see suur territoorium hakkaks elama inimesi kutsuma, nii et igasuguseid ettevõtmisi, plaanini raadiga kuhjaga, et see on suur murrang, ma arvan, et ka kogu Eestile muidugi, aga kogu piirkonnale ka laiemas mõttes, Raadi linnaosa Tartus saab ikkagi hoopis uue elu. Eesti Rahva muuseumi uus hoone peaks valmima 2016. aasta lõpuks. Piret Erremreis Tartu stuudio. Spordiuudised Joosep Susi Eesti autospordi liidu uueks presidendiks võib saada 1981. aasta ralli maailmameister Ari Vatanen. Nüüdseks juba pisut enam kui aasta presidendita tegutsenud alaliidu juhatus kohtub 60 aastase soomlasega homme, et arutada esialgu veel võimalusi presidendiks kandideerimiseks. Alates eelmise aasta põhikirja muudatusest Pole autospordiliidu presidendi valimine enam juhatuse pädevuses seda otsustab üldkogu juhatuse esimehe Erik Lepiksoni sõnul on läbirääkimised Ari Vatanen niga väldanud umbes kuu. Niisugused mõtted on tiirelnud, millel on jõudnud kuskile staadiumisse, kus millegist rääkima hakata. Meie eesmärk on läbi rääkida Atoneniga ja selgitada mõlema poole tingimused ja vaadata, et me maailma ühtemoodi näeme ning seejärel oleme valmis, kui kokkulepe on saavutatud, tegema ettepanekuid kogule, et esitada Harjodane kandidatuur. Antud hetkel ei ole kellegi teisega läbirääkimised. Tänase päeva teema on Ari Vatanen ja, ja iseenesest ega ei möödunud aastal näidanud, et, et ei ole ka midagi juhtunud, kui presidendi ametikohal pole mitte kedagi olnud. Aga kindlasti ma ei hakka seda kohtutäht. Ma lihtsalt sellepärast, et kohta ära täita. Et aga leiame Tarjuvad äärmiselt kandidaat sellele kohale ja kui ma omavalitsust läbirääkimiste juhtide jõuame ja need positiivseks osutuvad, siis kindlasti me sellise ettepaneku kogule teeme. Eesti epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Julia tuikava alistas Dohas peetaval maailmakarikaetapil poolfinaalis Itaalia 45 40 ja kohtub nüüd finaalis Hiinaga. Anett Kontaveit jõudis Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel noorteturniiril 16 parema sekka, kui alistas slovakitari Natalia Vaidova kahes setis seitse. Kuus kuus. Null. Liberezzis alanud juunioride ja kuni 23 aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel sai Marko Kilp juunioride murdmaasuusatamise klassikasprindis kuuenda koha. Võitis sakslane Lennart Mets. Suurelt jaolt läks nii, nagu pidi kindlalt finaal ja edasi oli nagu kõik see boonus, mis tulema pidi, aga jäi seekord tulemata. Ega siin ei olnudki suurt midagi teha. Finaal oli nagu oli ja päris raske oli, tegin lihtsalt oma oma asja. Kuna mul oli nii poolfinaal pöörakena, täpselt kõige viimane, siis aastat aega oli kõige vähem ja tänu sellele oli ka võib-olla ta seda tundoni finaalist, kus on nii palju jõudu. Sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson sai sumo suurturniiril Natsu basho viie võidu kõrvale neljanda kaotuse, kui jäi tehnikaga jori kiiri alla Yoko suunale. Akufo Baruto vajab turniirilt veel viit võitu, et taastada ozeki staatus. Ja nüüd lähiaja ilmast, Helve Meitern. Tere idapoolse madalrõhkkonna mõju on juba vähenenud ning Skandinaavia lõunaosast on sirutanud Eesti kohale kõrgrõhuhari. Edasi liigub see üle Eesti lõunasse. Kohati puistab siiski veel õrna lund. Eeloleval ööl ja homme päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub loode- ja läänetuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul hommikust alates puhanguti 11 kuni 13 meetrit sekundis. Külma on öösel 10 kuni 15, läänerannikul kohati kuus kraadi ja päeval on külmakraadid seitse kuni 13, rannikul kaks kuni seitse kraadi. Kolmapäeva öösel liigub üle Eesti põhjast lõunasse väheaktiivne madalrõhulohk. On pilves selgimistega ilm ja kohati sajab vähest lund. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on viis kuni 10 kraadi ja mõnel pool paar kraadi enam. Päeval on pilvi vähe ja ilm peamiselt sajuta, puhub loode ja põhjatuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on viis kuni 10 kraadi, rannikul paiguti kolm külmapügalat. Neljapäeval läheneb loode poolt järgmine madalrõhulohk ja selle sajualaservast jõuab meile ka üksikuid lumepilvi. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul. Õhutemperatuur on miinus üheksa kuni miinus 15 Kagu-Eestis kuni miinus 19 kraadi. Pärast keskööd lääne poolt alates õhutemperatuur tõuseb ja Lääne-Eestis on külmapäeval kolm kuni seitse, ida- ja Lõuna-Eestis kaheksa kuni 12 kraadi. Ja see oli tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.