Mõistes ilma ja inimesi. Tere tänases saates vestleme ühe naisterahvaga, kes oli vabatahtlikust tööst unistanud juba tükk aega. Egoistlikku soovis maailma näha Aja jooksul soov vabatahtlikuna maailma näha kasvas ja nõudis vastamist. Millisesse muinasjutu Pille-Riin Tammela jõudis, kuulake ja saate teada. Saatejuht on Tarmo Maiberg. See plaan vabatahtlikuks minna oli mul juba päris ammu tekkinud, et ma olin kuulnud sellisest organisatsioonist nagu Euroopa noodet, kes saadab siis igale poole välisma, olengi vabatahtlike ja juba kuskil kümnendas klassis vist või nii et mõtlesin, et võiks minna, aga siis ma lõpetasin keskkooli ära ja oli plaan, et nüüd ma lähengi, oli juba mingi projekt välja otsitud, aga siis tulid vanemad ja ütlesid, et ei, tütar, et mine ikkagi ülikooli, et õpi midagi, et eks nad lootsid, et mul läheb see mõtte üle, et ma ülikoolis käin ära ja siis ei kipu enam kuskile välismaale. Ja siis ülikooli lõpetasin ära, läksin tööle ja siis mõtlesin, et kas see ongi, nüüd ongi nüüd see, et haridus on käes, töökoht on olemas, et kõik on nagu paigas. Aga siis ma vahepeal ikka teadsin selle programmi, see mõte oli, mul oli molli mul kuklas siis ja siis mõtlesin, et tuli pakkumine ja kandideerisin. Ma teadsin neid erinevaid organisatsioone, kes saadavad, et ma olin seda juba varem uurinud, projekt oli valmis kirjutatud, rahastus oli saadud, otsite ainult vabatahtlikke. Et väga, väga, väga lihtne. Siis siis ma juba olin selle motivatsioonikirja ära saatnud, tegin oma tööd edasi ja siis ühel päeval tuligi kiri, et osutusid valituks. Et kuu aja pärast on minek, siis ma täpselt jõudsingi endal töö juures lahkumisavalduse kirjutada, siis Polivest ei olnud ma mitte midagi kuulnud, varem hispaania keelt ei rääkinud sõnagi. Teadsin, et terves Ladina-Ameerikas räägitakse hispaania keelt. Ja kuidas see siis on võimalik üldse mingisse riiki minna? Ja, ja, ja põhimõtteliselt mul võib-olla oligi see seiklushimu siis, et kas on võimalik eksperimenteerida, et kas on võimalik kohapeal keel selgeks õppida ja ma ei jõudnud seda Eestis ka eriti õppida, sest modervad töötasin kuu aeg oli täpselt see lahkumise periood vist vist viimane tööpäev oli ja pärast seda kahe päeva pärast ma lendasin Boliivias, võib-olla, kui ma oleksin natukene rohkem lugenud, siis ma oleksin mõelnud, et, et kas see nüüd on, on, on see riik, kuhu minna. Sest kui ma jõulude aeg sain teada veebruaris, ma jah, jaanuari lõpus ma lendasin siis jõulukingitus vanematele oli küll niimoodi, et et kuhu sa nüüd lähed ja et kas sa tead ka, et vulkaanid maavärinad, džunglihaigused, näed, ja ainult katastroofid, et Boliivias, mis mu isa oli kuulnud, et transpordisüsteem seal üldse ei töötajatest ja ohtlik ja et aga minul oli juba jah sõna antud, oli leping allkirjastatud. Et mina olin ja mina ei mõelnudki selle peale, tegelesin oma Eestis oma asjadega, kuni kuni ühel päeval tuli siis minek. Mida tähendab üks vabatahtlik Boliivias, kas inimeste võetakse seal siis rõõmuga vastu? Lõuna-Ameerikas vabatahtlikud võrdsustatakse nagu misjonäridega, et vabatahtlikud on siis religioossed inimesed, et kes teevad misjonitööd. Et kui mina seal oma viisat taotlesime, mis oli ka väga pikk protseduuri hästi keeruline, mulle ei tahetud anda seda üldse, sest kolm kuud on viisavaba, pärast seda peab siis taotlema mingisuguse viisa ja siis mina taotlesin ka katoliku misjonäri viisa, et seda oli kõige lihtsam lihtsalt saada vaata et, et ma ei saa neile selgeks teha seda, et, et ma ei ole mingisuguse religioosse kuuluvusega. Nad võrdsustatakse katoliku misjonäridega ja vabatahtlik töö. Euroopa mõistes on see natuke võib-olla teistmoodi miskiks, teist muudab, et Euroopas ei mõelda nüüd nii, et kui sa teed vabatahtlikku tööd, siis on kindlalt seotud religiooniga. Et seal oli küll niimoodi, võib-olla kui ma seal kohalikel ka seletasin, et ma teen tööd ilma rahata ta, et siis oli seda ikkagi seostati ka religiooniga. Aga kui raha ei saa, kuidas siis elada on võimalik päevast päeva? No minul oli hästi lihtne, et võib-olla ma ei, ma, kui ma nüüd tagasi tulin ja inimestele rääkisin, et ma elasin Lõuna-Ameerikas ja ma ütlen alati, et ma elasin ja töötasin seal, et ma nagu ei, ei, ei, kuidagi ei rõhuta seda vabatahtlikuks olemiseks olemist, sest minu jaoks on see nagunii loomulik, et minu jaoks on see loomulik, et ma looda, loodetavasti inimesed oma elus teevad sellist tööd, mis, mis neile meeldib ja see on boonus, kui nad saavad selle eest ka raha. Aga kui on mingid tegevused, mis sulle meeldivad ja nendest ei saa raha, aga sa ikkagi soovid neid teha, siis, siis nagu ma ei näe, ma ei näe sellel vahet eriti. Mis see töö eesmärk siis oli seal Boliivias, kus kohas üks alustame sellest, kuskohas Boliivias? Ma läksingi alguses, projekt oli kirjutatud sellist linna nagu Kotsa, Bamba ja mis tundus nagu muinasjutt, et, et Kotšab hamba, mu pole elu sees kuulnudki, mitte midagi sellist asus keset poliivet mägedes 2500 meetri kõrgusel küla või linn taliku kui niimoodi kuskil miljoni miljonilinn. Aga, aga seal ei olnud ühtegi kõrghoonet või nii et kui mõelda, ma reisisin ka Lõuna-Ameerikas ringi, et kuma Peruu pealinnas limas käisin, siis see oli nagu selles mõttes nagu, nagu, nagu natuke nagu seebikatest olid suured kõrghooned ja siis olid need agulid ja getod aga poliivali nagu hästi ühtlasem. Et et seal olid kõige kõrgem maja vist, mis ma nägin, oli viiekordne või niimoodi, et seal isegi isegi lappas, siis kus siis valitsus asub? Kaitseb hamba, milline on siis tavaline tänavapilt juba, ega, ega see ei ütle mitte midagi. Ja ei, ei ütlegi, et mina läksin ka sinna lihtsalt ja vaatasin, mis sai, et esimesel päeval või terve esimene kuu oli seal transpordistreik ja mitte ükski transport ei liikunud ja ma põhimõtteliselt oma sealt majast, mis mul siis oli elamus, mine juba organiseeritud, kuskile ei saanudki minna. Et siis väga hispaania keelt ma ka nagu mul olid mingid õpikud, aga ma tahtsin just praktiseerida. Ja, ja siis võib-olla esimene sõna, mis ma hispaania keeles õppisin, et oligi Läskina Porfavor, mis tähendab siis seda nurk, palun, et kui ma bussis sõitsin, siis ega seal mingeid peatuseid ega midagi ei olnud, et tuli lihtsalt ise öelda, kus sa maha tahad minna ja siis trügida ja maha minna, et kott saab hamba. Minu jaoks? Ta oli, ta oli võib-olla Boliivia suhtes ka hästi erinev, et Boliivia on üldse hästi, ta on suur, ta on üpriski suur ja kõik arvatav vaene Toungi vaene, ta on ka Lõuna-Ameerika mõistes erandlik. Sellepärast et isegi seal Lõuna-Ameerika siseturistid, kes siis kas Argentiinast või Peruust või Kolumbiast reisivad. Ega nad väga Boliivias ei tule, et esiteks need streigid, mis seal olid, et kui ma mõtlen, kui ma oleksingi ainult kuu aega seal olnud, siis mul oleks poliivest hoopis teistsugune mulje jäänud. Sellepärast et, et Ma ei saanud mitte midagi teha, et kui eelmine aasta sellel aastal oli siin Tallinnas ka üks päev ei, ei, ei sõidetud. Et mina tundsin end väga koduselt ja mõtlesin, miks seda rohkem ei tehtud, sest inimestel seal, kui neile midagi ei meeldi, siis nad kohe ütlevad, et Euroopas on võib-olla Prantsusmaa on ka selline, et prantslased, pariislased, kes, kes streigivad, et kui ma 2007. aastal olin Pariisis suvel, siis seal ka kaks nädalat ma olin ja selle aja oli Nadka, streikisid põhimõtteliselt, et et siis ma mõtlesingi, et ma satun kogu aeg kohtadesse, kus, kus streigitakse või mis sellega on, see kuu aega oli siis see streik, siis pärast seda ma sain alles alles siis veebruari lõpus, vaat siis tööle asuda, streikisid. Vot oli erinevaid põhjuseid, võib olla, mida tavainimesed Boliivias teavad, on, on Evo Morales presidente, koka, kokalehed, Evo Morales kohta ongi, sealsamas, Boliivias on ka kahesugust arvamust, et on mingi, on eliit natukene võib-olla, kes ei ole nüüd indiaani päritolu, kes on hispaanlaste järeltulijad, kes ei toeta siis evo eema valitsust. Ja siis on pärismaalased ehk siis need indiaani indiaani päritolu inimesed, kes kelle olukord pärast Evo Morales presidendiks saamist on muutunud tegelikult palju paremaks. Aga samas on väga palju otsuseid tehtud, selliseid, mis ei ole väga neile kasulikud. See streik, mis oli veebruaris, oli, oli sellepärast, et bensiini hinda tõsteti. Ja siis taksojuhtidele ja Truffe'i juhtidele ei meeldinud. Ja siis nad panid kõik lihtsalt seisid teedel, blokeerisid ära ja ei töötanud. Et see oli sellepärast. Aga mis viimati, mis pärismaalane lastega on seotud siis kui ma käisin viimasel nädalal, mul sai see vabatahtlik tegevus, siis lõppes enne enne äratulekut ära, siis ma siis ma mõtlesin, et ma lähen nüüd, et mul oli veel viimane koht, reisimata oli Amazonase džunglisse. Oli unistus, et vaatan ära, mis on ja läksin ja lennukiga läksin sinna tagasi pidin tulema bussiga. Aga kui ma hakkasin siis bussi peale minema, seal džunglis juba kuulsin, kui ma kohalike elanike juures olin, et raadiost, et Evo Morales president tahab ehitada tee läbi ühe rahvuspargi, mis lähebki Amazonasest läbi, et kiirtee siis, mis kiirtee Boliivia mõistes ei ole, ei ole pärisse kiirtee, mis Saksamaa kiirteed, et, et kiirtee võib-olla ka mitte asfalteeritud kohalikud hõimud elasid seal, nemad tõsimeeli plaanisid streikima hakata ja mina mõtlesin, et kui nad tõsimeeli hakkavadki streikima, ma olin varem näinud, mida see streik tähendab, et see tähendab seda, et siis sa ei saa mitte kuskile. Kui ma, siis ma olin tõsiselt mures oma oma oma reisi pärast Euroopasse tagasi, sest mul olid piletid juba olemas, aga õnneks ma sain ilusti bussiga tagasi, aga, aga selle reisi käigus varastati mul terve suur matkakotitäis asju ära, et mis ma kõik seal Amazonases reisisin, oli matkakott pakitud kõik varastati ära, et kokku kokku mind neli korda, seal siis neli korda mul varastati kaheksa kuu jooksul asjad ära, et see ei ole just väga hea statistika, et mõelda, et tulevastele reisijad teleBoliivias teete, et kuritegevuse mõttes, aga ma arvan, et et seda võib igal pool juhtuda, et ma ei ütleks, et ma nüüd ennast nii ohustatuna seal tundsin kuidagi, et esimene kord varastati ära, kui ma karnevalil käisin. Karnevalikultuur on nüüd üks, mis on hästi omane just just Lõuna Ameerikale ja ka Hispaanias, Portugalis peetakse siis, no kõik on kuulnud Brasiilia samba karnevalist aga Boliivias on see natuke teistmoodi, seal on kohalikud tantsud hästi palju erinevaid ja mis on hästi populaarsed, et igal õhtul tavaliselt kella kaheksa paiku kuskil on kõik suuremad väljakud linnades, siis noored tulevad kokku ja tantsivad, et on erinevad tantsurühmad. Ja siis nad tulevad kokku kokku ja tantsivad, harjutavad, et neil on kindel aeg, iga kord võib siis tulla erinev arv inimesi, kes iga õhtu tuleks ja tuleb ja, ja et, et see oli hästi hästi, hästi põnev. Ma käisin, ma ise ka nagu osalesin, et ma lastega laste kõrvalt koolis mõtlesin, et ma töötasin seal lastega ja siis paar tantsu, et mis on, mis minule väga meeldis, oli üks oli, oli saia, mis oli vot Boliivia kui koloniseeriti ja siis hispaanlased tulid, siis nad avastasid, Boliivias oli selline linn nagu botasy, kus oli suur mägi ja seal avastati hõbedat. Ja siis hakkas seal suur hõbeda kaevandamine pihta ja hispaanlased mõtlesid, et võiks siis keda siis sinna töölisteks palgata ja nad tõid Aafrikast mustanahalisi poliiviasse 4000 meetri kõrgusele mägedesse kaevandusse töötama. Enamjaolt kõik nad said seal surmaosadel, õnnestus, õnnestus sealt siis ikkagi vabaks saada ja põgeneda ja siis nemad läksid Boliivia džunglites elama. Ja siis ongi, Boliivias on täiesti külad, kus elavad ainult mustanahalised inimesed, et nad on siis aafrika aafriklaste järeltulijad, mis oli minule hästi põnev ja nende kultuur oli hästi põnev, et samamoodi Amazonase džungli seal alal, Boliivia alal olid, olid hõimud, kes maalisid endale nagu loomamustreid, nagu jaaguari, vurrud ja kõik Nad tegid end looma mustriliseks, et nad džunglis saaksid hakkama. Tuleb siis selle vabatahtliku töö juurde, et mida siis täpselt tegema läksite? Minu projekt seisis selles, et ma lähen inglise keele õpetajaks, läksin kohale pärast kuud, siis sain tööle hakata ja natuke aega ma töötasin inglise keele õpetajana, siis seal, aga siis ma leidsin, et see ei ole see, mida ma siia tegema tulin. Et üks põhjus oli see, et Boliivias on 60 protsenti, on indiaani päritolu inimesi, et ta on Lõuna-Ameerika riikidest kõige rohkem, kus on pärismaalasi ja siis seal räägitakse peale hispaania keele veel ka kahte suuremat indiaani keelt. Aimaratia get joad. Elasin kosjapangas, töötasin väikeses külakeses ühes koolis Kiia koio, mis alguses oli ellidega kirjutatud hispaania keeles, seda EL-i ja joti-ina siis. Ja siis ma kõikidele oma sõpradele ütlesin, et jah, et ma lähen Kotšapambasse ja killa-kollakülla, et see tundus nagu muinasjutt, selline, aga seal külas, kui ma töötasin, siis enamikel lastel olid vanavanemad, kes ei rääkinud sõnagi hispaania keelt. Et nad rääkisid sketšikeelt ja lastest, osad ka hispaania keelt rääkisid vaevaliselt ja no mina ei rääkinud alguses üldse. Aga siis ma mõtlesingi, et mis mõttes, ega ma nüüd ajan nende pead sassi veel mingi kolmanda keelega, kui niikuinii ma ei, ma ei usu, ma ei arva, et neil seda inglise keelt vaja läheb, kui nad kuskil seda ei kasuta, et rikkamates peredes on niimoodi, et pannakse inglise keelt, laps õppima, et et unistus on siis, et läheb USAsse või siis või siis teine variant, mida kõik arvavad hea elu peale Hispaaniasse. Aga nüüd nüüd praegu majanduskriis Hispaanias, hispaanlased lähevad Lõuna-Ameerikasse tööd otsima juba. Et ma läksin inglise keeleõpet. Tähelegi inglise keele õpetajaks ja, ja mis siis sai, kui, kui enam ei olnud vaja või, või tundsid, et ei, ma ei saa inglise keelt õpetada? Et selles mõttes see oli hästi hea, et mulle anti hästi suur vabadus, et mu projekt oli selline, kus ei olnud ainult mina üksinda vaid seal oli ka teistest riikidest, et oli neli leedukad ja üks itaalia poiss, mina töötasin koos seal Kiyakojo külas ühe leedu tüdruku ja Italia poisiga ja siis me töötasime sellises koolis, mida pidasid nunnad. Aga nad olid nagu sellised vabameelsemad nunnad, võib-olla nii-öelda, et nad ei käinud oma nunna röödes ja pidasid kooli, siis see oli erakool. Et õpilased, kes seal õppisid, maksid ka tasuna. Kui kallis on koolis käia sellises koolis? Kui mina arvutasin seal 10, Polyvjanot oli üks euro, siis ta maksis 50 Polivianud, mis oli siis viis eurot kuuest maksid, aga mis, mis mõistes on suur summa ikkagi, et paljude paljude emad käisid seal koolis koristamas või tegid mingeid muid küpsetisi asju, et ei peaks seda kuidagi muud moodi, olid koolile kasulikud, aga nad ikkagi tahtsid, et nende lapsed õpiksid siis seal koolis, seal oli ka kõrval, oli üks hoone, mida ei kasutatud, siis seal oli hunnik raamatuid ja igasugust kila-kola ja, ja siis me otsustasime, et teeksime selle korda ja siis rajasime sinna nii-öelda nagu päevakeskuse, et kus õpilased pärast tunde neil kell kaks said tunnid läbi, siis tulid sinna ja siis me veetsime nendega seal aega, et mina tegin näit ringi õpilastega ja erinevaid tantsu, et me tantsisime seal ka kaks sammu sissepoole, kaks sammu väljapoole, väiksed mudilased laulsid seda eesti keeles pärast ma tõlkisin selle nendele hispaania keelde üle, aga et võib-olla mõni nüüd mõtleb siia, mis see siis on, et, et Te lähete sinna ja tantsite laulate mängite, et mis selle Ta on, eks kui hästi palju on minu käest küsitud selle mõttekusest, just, et miks ma läksin ja miks ma tegin, troskasin, võib olla aega või midagi sellist, et et mina ei usu, et mina arvan, et kui need lapsed sõid natukenegi oma sellest tavakeskkonnast eemale, said mingisuguse elamuse, et neil oli vähemalt lapse töö, ongi mäng ja, ja kui neil kodus need peavad töötama ja turul nende vanemad töötavad, aga siis, kui lapsed koolis ei käi, peavad nad ka samamoodi seal turul töötama. Et siis pakud vaheldust? Jah, et nii, et mina, mina, võib-olla pakun neile mingist elamust ja nemad pakuvad mulle, et, et, et iga inimene, keda sa, keda sa elus kohtad, et see kuidagi mõjutab sind. Ja mina arvan, et see, et ma nüüd seitse kuud seal nende lastega mängisin ja olin ja tegin ja nende nende kujutlusvõimet võib olla, avardasin natuke või tutvustasin neile oma kultuuri, see kindlasti mõjutas neid ka kuidagi. Kui tähtis on üldse nende inimeste jaoks koolis käimine? Haridus? Lugemisoskusega ei ole just kõige paremad lood, et bussides samamoodi nagu mina, et kuna noh, peatus ei ole, tuleb, tuleb öelda, siis näiteks passis on kohe bussides on inimesed, kes seal ukse peal karjuvad peatuseid ja siis ma tükk aega mõtlesin, et mille jaoks need inimesed nagu seal on, et tulevad, võtavad inimesi vastu, saadavad välja, aga see on sellepärast, et inimesed ei, ei ei osanudki lugeda tänavanimesid ega, ega, ega midagi ja kooliga on täpselt samamoodi, et on, on erakoolid ja on, on, on siseriiklikud koolid, erakoolides käivadki siis nende, nende vanemate lapsed, kes siis tahavadki, ongi inglise keelt õppida ja, ja Nad, kõik tahavad USA USAsse minna, et siis pääseda, võib-olla nemad tajuvad seda, et, et Boliivias on nii halb elada kuidagi või, või, või ma ei tea. Koolivorm on kõikides, mis, mis tänavapildis ka silma jääb, et, et on need kohalikud indiaanlased ja siis on koolivorm, koolivorm on küll, on nagu seebiseriaalides need sellised lühikesed seelikud ja triiksärgid, tüdrukutel aga samas nende munitsipaaltavakoolides siis on, on sellised nagu kitli, ma olin nagu arstikitlid, et kõikidel on ühesugused põlveni helesinised, mis minu jaoks tundus väga veider. Alguses. Aga kas siis koolides raamatuid kasutatakse õppetöös, kas ajalehti käib, kuidas inimesed informatsiooni saada? Mägedes, ja, ja, ja kohalikud, kõik külad, et raadio kõikidel on raadio ja seesama preester, kellega ma seal käisin jumalateenistusel, et tema siis särkaski iga hommik kell neli ja siis ta oli kohalikus raadios, oli pool viis, oli päris üle terve siis selle troopilise džungliala jaga mägedes. Ta sis edastas uudiseid ja kõik kõik kuulasid, et raadio oli põhiline, et televisiooni võib-olla minul jäi, see kultuuripool jäi natukene puutumata, sest minul telekat ei olnud kodus. Kuuris raamatuid, raamatud täpselt samamoodi olemas. Ja tunnid on, mis mind hämmastas, et mõtled Lõuna-Ameerika lapsed, et tõesti elavaloomulised, et üks tund kestab poolteist tundi selle aja jooksul laps väsib ära ja minu jaoks oli see täielik. Mulle meeldib see, et Eesti koolisüsteemis tund on 45 minutit ja kuidas siis nüüd puldist tundi hoida lapse tähelepanu? Ega ei huvitagi. Ta ei hoitegi ja paljudes klassides on kaks õpetajat. Et vähegi siis siis saks taltsuta ja kui on väike kool, siis on mitu klassi koos. Ühes klassis on üks segapudru, et, et ongi, et 40 ja siis mitu erinevat klassi, kaks õpetajat. Boliivias oldud aja jooksul hirmu ei tundnud. No kui esimene kord ma asjadest ilma jäin, ma jäin kahest fotoaparaadist ilma, et, et siis oli küll kurb, aga nagu hirmus ei olnud kunagi, et et mul kohalikke sõpru küll, et seal on rööviti, siis oli niimoodi, et auto peatus seal kõrval, tuli sealt autost tuli võib-olla mingi kaheksa inimest välja, et seal mingeid turvavöösid pole ja, ja taksos on ka niimoodi, et et mina sõitsin taksoga lastega ja oli, olin mina õpetaja ja 10 last pagasnikus ja igal pool, et see oli tavaline, aga, aga siis röövitigi niimoodi, et tulid autost välja ja lõidki pähe mingisuguse asjaga ja võeti ära mobiiltelefon. Et sellist asja oleks võinud jah juhtuda, aga ei juhtunud. Ja, ja mina nagu ei mõelnudki selle peale, et tegelikult sa võid Tallinna tänavatel ka niimoodi kõndida, et mõelda, et tegelikult ju juhtub igasuguseid asju, et, et ma ei vaata politseisaateid ka, et ma tean, et selline asi on olemas, aga aga ma ei pea laskma ennast sellest häirida. Pille-Riin Tammele, mismoodi Boliivia kultuur välja näeb, et kui raske on sinna veel eurooplasel eestlasel siis konkreetsemalt lõimuda, et sellest ruumist aru saada, et mingeid reeglite vastu ei eksiks näiteks. Kui sa hispaania keelt ei oska, siis siis nad inglise keelest keegi aru ei saa, et see on üks asi, et keelebarjäär, et Euroopas vist rohkem räägitakse Eestis kindlasti rohkem inglise keelt osatakse kui hispaania keelt, aga kui see on nagu ületatud, siis tekib teine barjäär, et siis paljud ei räägi suga hispaania keeles, et siis on get joakeel. Aga see kultuur on hästi erinev, et on, et on kahte moodi, et on hispaanlaste järeltulijad siis, ja siis on põliselanikud, kes on siis Tälku indiaani kulg tuuri siis viljelejad, et nemad võib-olla kuidas seda kultuuri lahti mõtestada, on just seda segu, mis seal toimub, võib-olla religiooni kaudu, et mis minu jaoks oli seal täielik, selline kiiksuga katoliiklus, et nad käivad pühapäeviti kirikutes missal ja siis samal ajal iga iga kuu esimesel reedel on neil selline traditsioon. Nad ohverdavad, laamasid ja panevad selle laama südame põlema ja siis nagu see peaks neile terveks kuuks siis õnne tooma, et ja samas nad käivad. Pühapäeval lähevad kirikusse ja reedeti siis ohverdavad laamasid ja näiteks mina käisin mägedes. Ühel ketša keelsel jumalateenistusel, mis oli siis hästi kõrgel, sest mul oli kohalik üks preester. Ja siis kõigepealt sinna minek toimus nii, et seal oli 4500 meetri kõrgusel mägedes, et me sinna džiibiga siis sõitsime, mis nendel teedel tegelikult üldse ei sõidetagi, aga see, see preester oli ka natuke hulljulge ja tahtis oma oma oma usku siis levitada seal. Ja siis muidugi kohustuslik oli nii kõrgel mägedes kokalehti, et, et see kõrgmäestikuhaigus, et sul ei hakkaks pea valutama ja mis tõesti, kui sa sööd neid, siis siis see ei tekita mingit Kaip, et sa ei ole kokaiin, et need on kaks täiesti eri asja. Aga läksime, sõitsime siis sinna, samal ajal muidugi, kui punnpõskede tuli seda kokalehti täis preestril, siis samal ajal ta ka jõi seal PZU, aga see oli täiesti tavaline, et nii kõrgel mägedes samal ajal sõitis, sõitis autoga ka, aga ma nagu ei kartnud, sest see oli nagu nii tavaline, et kõik kogu aeg tegid seda ja nii oligi, et, et võib-olla võib-olla mis mina kummaskuma sõitsin kõrgel mägedes just hästi pikad vahemaad on ja öösiti siis oligi hea, et ma pimedas sõitsin, siis ma ei näinud seda kuristikku, mis seal, mis seal oli, aga jõudsime siis sinna väikesesse külla ja seal oli hästi väike kirik ja kõik. Kõik inimesed tulid. Jumalateenistus nägigi nii välja. Ta rääkis kartulite kasvatamisest ja tutvustas meid ja et, et see oli nagu segu täiesti kõikidest asjadest, Toli nagu pidine olema katoliku jumalateenistus, aga tegelikult see, mis seal toimus, oli, oli hoopis midagi muud, et kõik oli hästi-hästi. Sega tud Kitši keeles torusid ja oli ta oli hästi hispaania keele ste erinev, kui hispaania keeles on see, mida enamik vist vist teab, et siis ketšup keeles oli Ari, et ma teadsin, et kuidas on ja kuidas on ei ja siis üks sõnaühend, mis mulle veel nagu meelde oli, Atad tao alal au, et üks oli kuum, teine oli külm, aga praegu mul on meelest ära läinud, et kumb on kumb, kuigi tegelikult see on päris tähtis vahe ette, mis, mis veel, kuna Boliivia nii suur, et seal on mäed, seal on džungel, seal on kõrbed, seal on kõik asjad seal eristataksegi inimesi, tuure ja seda suhtumist vastavalt siis sellele, et kas sa elad džunglis või sa elad mägedes, et kas ajad külmas kohas või sa elad soojas kohas. Ja siis neil on oma need stereotüübid siis nende inimeste kohta, et kui sa džunglis olidki hästi pisikesed inimesed, kasvult ja välimuselt olid nad hästi ilusad minu jaoks. Nad olid sellised hästi nagu mustade silmadega, hästi pisikesed. Hästi tumedate juustega, natuke tõmmu, mad, hästi ilusad. Mägedes, nad lähevad hästi kiiresti kortsu. Nad on sellised pikemad ja kuidagi küürus, et nagu sellised stereotüübid, mõtled küll, aga tegelikult oligi niimoodi. Seega nad heidavad nende stereotüüpidele naljaga. Kas just, kas just nalja? Aga nad lihtsalt eristavad niimoodi, et külm koht või soe koht ja siis vastavalt, et kohe sa näed ära, kust inimene, mis regioonist pärit on, et Boliivias on, on Lõuna-Boliivias, on all selline regioon ka, kus on mis on nagu väga hispaania sarnane, kus kasvatatakse, viinamarjaistandused on ja, ja siis sealt küll Kotsab hambast tehti selle üle nende üle nalja, et nad on hästi laisad ja ei tee midagi, et neil on hästi soe seal ja ja mis võib-olla kultuuri poolest, mis silma paistab, kui sa kõnnid tänaval, siis 70 protsenti käib siis nende kohalike riietega, et kui sa mõtled, et, et, et sa kõnniksid Tallinna tänavatel ja, ja 80 protsenti inimestest tuleks sulle vastu rahva rahvariietes. Aga seal Songi reaalsus, kuna 60 protsenti elanikkonnast on indiaani päritolu, milline on üks rahvarõivas, vot kui mina läksin Lõuna-Ameerikasse, mõtlesin, et mul olid kujutluspilt ilusatest indiaanlastest ja kui ma sinna läksin, siis need rõivad, mis neil seljas olid, olid nii koledad ja maitselagedad minu minu jaoks, et et neil olid mitu kihti seelikuid täiesti erinevast materjalist. Tüdrukutel olid muidugi nagu ikka indiaani tüdrukutel kaks patsi pikad mustad juuksed, kaks patsi punutud ja jalanõud olid neil tehtud autokummidest. Et kõige odavamad jalanõud, mis nad ostsid, olidki autokummidest tehtud. Et, et see tundub nagu mingi muinasjutt siin, aga see oli kõik reaalsus ja meestel oli siis mägedes, neil olid laama villast sellised mütsid, mis olid nagu tuttidega sellised natuke nagu päkapikumütside moodi ja neil olid ka need säärised, ma tean nüüd Vistan Ma ei tea, ma olen Euroopas ka näinud, käiakse ikka nende sääristega sellised sellised villased. Ja siis džunglis oli täiesti oma riietus, et olid sellised kleidid, mitte linasest materjalist, aga puuvillast vast Boliivias on ka täiesti džunglis on, on neid hõime, kellel on ainult siis hõlst või midagi ümber. Millised on lapsed seal, mille üle lapsed muret tunnevad või, või rõõmustav? Lapsed on, lapsed on nagu lapsed ikka, lapsed on hästi siirad, lapsed on hästi avatud. Ma ei ütleks, et nad on nüüd ka palju rohkem temperamentsemad kui eesti lapsed. Et võib-olla just just kes on indiaani päritolu, kes ei oskagi võib-olla hispaania keelt, räägivad, get juhata, et nad on võib-olla just vaiksemad ja tagasihoidlikumad. Aga lapsed on nagu lapsed ikka. Oma töös selliseid sõnakuulmatu laps ikka kohtasid. Ka aga neid on igal pool, et ma seda ma ei pea, Boliivia kultuuri erinevuseks, et, et seda on igalt poolt. Millega siis päev läbi lapsed tegelevad, kui nad ei ole tööl või ei ole koolis? Selles mõttes saab hamba, oli suur linn, seal oli ka mingeid kohvikuid, kus istuda ja ja siis ma käisin õhtul ka väljas ja kuskil ühe ajal öösel, et et tuleb siis laps ja müüb sulle suitsu. Et see minu jaoks oli nii harjumatu, et küsib lapse käest, et kus su vanemad on või miks sa, miks sa siin oled. Aga, aga sellega nagu inimene harjub iga asjaga, et, et lõpuks pärast kaheksandat kuud oli see nagu selle ühiskonna osa, et ega sa ei saa seda muuta, sa ei saa ju midagi teha, et see lihtsalt ongi niimoodi, seal lapsed teevad, ma arvan täpselt samu asju nagu, nagu nagu igal pool, et neil on võib-olla vähem võimalusi, et kui ma käisin Dorotor rahvuspargis, käisin dinosauruse jälgima, samas et see oli ka, et oli ka üks unistused, mida võiks teha, näha. Käisin siis seal kõrgel mägedes, lapsed müüsid küpsiseid nendele turistidele ja siis sealsamas natukene maad eemal oli, oli kaks väikest last, kes mängisid kividega, aga neil neil oli selline kujutlusvõime, et nad olid ehitanud nagu terve linna ja siis nad nii õhinal seletasid, et mis nende, nende, nende mõistes olid seal kõik autod ja mis seal kõik olid, aga kivid. Ja, ja kui sul oli natukene kujutlusvõimet, siis sa nägid seda kõike. Et võib-olla eurooplastel, kuna neil Euroopa lastel, kuna neil on kõik nii kättesaadav, siis nad siis neil võib olla napib seda kujutlusvõimet nii palju, et kui sul on midagi ei ole, siis sa siis tulebki ette kujutada. Pille-Riin Tammele, mis on nende inimeste põhiline sissetuleku allikas tõesti ainult koka või on midagi muud ka? Selles mõttes, et, et kõik on müüjad, et kõik müüvad, et seal ei ole mingeid, mis mina eurooplasena Ma ei saaks seal elada, sest seal puudub inimestele okei ja sul ei ole mingisuguseid maksja, sa võid kõike müüa, sa võid tänava peal lihtsalt minna, et meil sa pead taotlema mingit litsentsi asju, et seal selliseid asju pole ja siis kõikidel ongi oma putkakesed ja nad võivad seal ükskõik kus tänavanurgal siis üles panna ja, ja müüa. Aga kokaga on niimoodi, et on jah, kokapõllud kasvandus, et need on troopilistel aladel Boliivias ja seal tegelevadki hästi vaesed inimesed siis talupojad, talupojad, kasutad seda kokad ja nad müüvad seda edasi, teadmata, et sellest hakatakse valmistama kokaiini. Et nemad ei mõtle selle peale, et nüüd see, et mina nüüd müü ja saan sellest tulu, et see läheb kuidagi halval eesmärgil, nemad lihtsalt kasvatavad ja, ja tegelevad põllumajandusega ja siis müüvad edasi edasi siis inimestele, kes sellest juba valmistavad kokaiini saavad hoopis kasu poliivlased, nemad väiksed talupojad ei saa sellest, see pole nagu neile põnn, sissetuleku allikas. Mida seal üldse süüa juua? Eurooplased on see keeruline, eks minulgi oli keeruline, et ma tahtsin iga tänava tänavanurgad, kõik on täis igasugust toitu, üks eksootilisem kui teine ja mina maitsesin ka Neid toite ja eks mul oli, mul oli salmonella ka seal näiteks et olin täitsa pikali maas, aga mina pidasin seda nagunii loogiliseks, et noh, järelikult on siis on, et see oli kohe teisel kuul ja pärast seda harjus nagu keha, ma arvan, nende bakteritega ära, mis ma sealt sain. Sest mida seal tänavanurkadel siis pakuti, oli üks, üks minu lemmikuid oli näiteks grillitud lehma süda, et oli hästi, ta oli hästi-hästi õhukesteks viiludeks tehtud siis süda lõigatud varda otsa pandud, seal kartul otsa pandud ja siis oli pähklitest ja kohalikust ühest vürtsist tehtud kaste siis sinna peale ja siis sellist varrasse said 20 eurosendiga siis osta. Ja siis ta on küll Peruu rahvustoit, aga Polybes ka söödi, oli merisiga. Aga mina ei suutnud seda nagu süüa, sest nad on ju lemmikloom, kuidas ma söön, et mul oli psühholoogiline tõrge. Aga magusat seal eriti ei, ei, ei olnud väga palju ja mis oli põhiline, oli riis täiesti maitsestamata riisikartul riis ja kartulid alati koos kaks suurt kartulit näiteks riis ja siis oad ka peale näiteks ja siis mingi lihas ja et see oli põhiline ja siis külades süüakse kätega, aga muidu linnas oli siis Kahvliga elupaigast rääkides, milline oli Mina olin väga ära hellitatud, et tegelikult natukene pettusin selles, et kui ma kohale läksin, mul oli surm, puhkekompleksi, hoone, oma tuba, oma dušš, mul oli soe vesi, mida reisides seal tavaliselt ei ole sooja Vetušist, et kui tuleb, mul oli valvur, eurooplasi nagu hoiti, et midagi ei juhtuks. Aga, ja, ja oli ka oma teenija, kes kaks korda nädalas käis siis ja ja siis koristas toad ära. Kohalikud ei ole seal uksi, et aknaid väga ei ole, kui on, ongi getodes on sellised savist majad ja, ja mida on väga palju, mis võib-olla elamise koha pealt hästi palju hulkuvaid koeri ja on, on, on piirkonnad. Et näiteks kui ongi sul ühes piirkonnas ainult hundikoerad, siis nad on omavahel aina paljunenud ja siis sul on terve piirkond, kus vabalt hulkuvad hundikoerad, sellised suured koerad ringi ja, ja tava ja isegi kohalikud seal käivad ringi kivid taskus, kivid käes, et kui peaks, peaks kari siis ründama sind, siis loobitakse. Kui seda poliiveta tagantjärgi vaadata, siis mis jättis sellise kõige kurvema tunde sisse? Kas nad üldse on? Kui, kui ise vaadata niimoodi siit eurooplase koha pealt, et siis nad ei saagi sellest võib-olla sellest vaesuse nõiaringist välja, et kes on see või, või on midagi muud? Ja et vaesuse näljaringist, et ma kunagi millalgi oli saade, oli, just rääkis ka nendest Aimaria indiaanlastest, kes elavad tiitikaga järve ääres ja nende vaesust kuskil võrdsustatakse aafrika vaesusega, et isegi veel vaesemad ja nii edasi, kui mina kuulasin, siis ma just hakkasin mõtlema, et, et, et minu jaoks ei olnud see nii šokeeriv ja mõtlesin, et kas see ongi siis kõige kõige hullem vaesus või mis on, et võib-olla nende inimeste suhtumine, mis oli, et nad elasid elasid selles vaesuses, oligi neil võib-olla kuu aega sõid ainult riisi ja kartulit ja mitte midagi muud, samas nagu ei nad ei, nad ei haletsenud ennast või nad nad suutsid säilitada selle, et, et nende jaoks nad ei, nad ei, nad ei tahtnudki kuidagi midagi muud minu jaoks vaesust seal ei olnud üldse nii šokeeriv ja ja mis oleks mulle nagu kurva tunde jätnud, et ja kui ma praegu mõtlen tagantjärele ka selle lapstööjõu peale või et. Aga see on, see on hästi suures osas maailmas on, see on see reaalsus, kui ma mõtlen tagasi, mul, mul ei ole midagi sellist, et, et ma nüüd mõtlen, et issand, kui halb neil on või nii, et, et see on nagu suhtumise küsimus. Kui kaheksa kuu järel kodumaale naastes kas tekkis tunne, et midagi jäi ikkagi tegemata Ja ikka, et minul oligi see, et oli lennupilet ostetud, aga ma oleksin jäänud kauemaks, kui oleks saanud. Et eks ma nüüd kindlasti, et ühel päeval ma tahan tagasi minna, ma arvan, kui mul kunagi lapsed on oma lapsed kaasa võtta ja näidata, kus ma, kus ma käisin ja olin ja mida ma tegin. Et jaa, mull, palju asju jäi tegemata, aga ma arvan, et ma lähen veel teen kuskil mujal ja kunagi, et, et ma arvan, igal pool, kus sa oled, jääb sul mingeid asju tegemata kripeldama. Vabatahtliku tööna inglise keelt minna õpetama ja siis tegelikult seda lõppkokkuvõttes mitte teha, et mis siis hea panusele. Oktoobrist tulin tagasi ja siis jõulude ajal ma sain lastelt e-kirja jõulukaardi ja siis ma mõtlesin, et kui ma neil kui, kui isegi Nad saatsid seda jõulukaarti mulle samal ajal mõtlesid võib-olla selle aja peale, mis meil koos oli, et, et kuidagi see ikkagi mõjutas ja võib-olla isegi kui see ühiskond nelja nad peavad veel edasi töötama ja nii edasi ja tegelikult lõppkokkuvõttes väike inimene, mina ei muudagi seal midagi, ega ma ei läinudki sinna maailma parandama ega mingit ühiskonda muutma. Et võib-olla mõnes mõttes ja vabatahtlikule, et ma läksin sinna väga egoistlikel kõikidel ka, et ise kultuuri avastada, iseennast mõelda endale asju selgemaks. Ma arvan, et see panus on rohkem nii neile kui mulle emotsionaalne kui materiaalne. Kui võrrelda Eestit ja Boliivia, mis kõige rohkem silma torkas? Ma arvan, et neid neid ei, neid ei saa absoluutselt võrrelda, et üks mis ma tahtsingi, et, et kõik oleks. Täiesti pea peal ja mis oligi, alustades tädi loodusest, et isegi kui sa vaatasid taevasse, see oli ju tähed, olid teistmoodi Albolekvaatorit, sul ei olnud mingit, otsid ikka taevast suurt vankrit, alustades nendest loodusasjadest kui, kui ühiskonnast kui, kuigi samas ja nüüd see transpordistreik, et tundus, et ta päris sarnane, et, et teete, kas Eestis hakkavad asjad minema. Aga palju Eestist üldse teadki? Sellega mul naljakas lugu, et kui ma, kui ma reisisin Lõuna-Ameerikas ja olin olin jälle kuskil suvalises külakeses ühes siis hosteli moodi kohas, siis ikka küsitakse, et mis riikidest olete, kõigepealt küsiti, mis te nimed küsiti, et mis riikides te olete, siis ma olin koos leedu tüdrukuga, et me vastasime Estonia lituania ja siis ei, ei, ei, et mitte teie nimed, vaid, et kus riikidest pärit olete. Et siis oligi, oli nali-nali, et et Miss Estonia ja mis lituania ja et ei, ei teata kuigi, kuigi samas Peruus näiteks ma leidsin ühe Peruulase, kes oli elanud Peterburis ja teadis Eestit väga hästi, et oli, oli, oli käinud ka, et aga see on vist igal pool niimoodi praegu minna, minna tänavale, küsida Boliivia kohta ega, ega ei teata midagi. Ja saate lõpetuseks jääb kõlama üheksakümnendatel aastatel hitiks saanud lambada, mille algmaterjal on tegelikult pärit Boliivias. Saade valmis koostöös Eesti vabariigi välisministeeriumiga ja mittetulundusühinguga Mondo.