Eesti sõduritund. Ühel sõja sügise tähe kilkale ööl märgati Soome lahe kohal. Trulli valt Saksa lennukilt Eestist lahkuvat põgenikepaati. Ja kuigi paadi nina pöörati nüüd Eesti ranna poole, reetis kiilujälg lendureile paadi tõelise kursi ja sõidusihi. Sel korral see saksa lennuk lendas tähelepanekust teatamata edasi sest lendurid olid eestlased, naerdi vaid. Olen sellest kuulnud, ühelt meeskonnaliikmelt oli sel moel Soome randa jõudnud eesti mehi, palju oli. Igatahes Soome mereväes oli jätkusõja aegu iga 10. madrus, eestlane. Soome mereväes teeninud eestlaste gild on pidanud nüüd üheksanda aastapäevapeo, mis puhul meestele kõneles Soome suursaatkonna minister-nõunik nööriki kurgivoori. Seitse 10 aastat tagasi, 1931. aastal. Ning Eesti ja Soome suhetega seotud soomuslaev Ilmarinen last juba ette mereväe aastapäeval, üheksandal juulil. 10 päeva hiljem, 19. juulil saabus riigivanemkonstaablit. Aga kolmepäevasele visiidile Soome sügise hakul on seitsmeteistkümnendal septembril tegi Eesti laevastik tähelepanuväärse laevastiku visiidi Helsingisse ja tunnuse hävitajatega Lennuki ja Vambola, mida sel ajal kutsuti miinilistlejateks ling torpeedopaat Suleviga. Seda kaadreid juhtis Eesti mereväe ülem kontradmiral Hermann Scouts. Möödunud suvel meie riikide merealases suhtluses ring teatud mõttes sulgus kui Soome mereväe lipulaev meela korjama või 16. mail äsja ametisse astunud vabariigi presidenti Tarja Haloneni koos abikaasa riigivisiidile Eestis. Põhjamaa tegi samas ametlikku laevastiku visiidi Tallinnasse. Eesti merevägi avaldas suurt Tähelepanu, nimetades visiidi sideohvitseriks Soome nelja-aastase Meri Kareti kursuse lõpetatud lehmad Peeter Ivaski ja määrades peremees laevas patrull-laev ris. Lähetatud laev. Nimetatud laeva raagus Värmidena oli enne sinimustvalged lehvinud sinivalged värvid meiega. Mereväe ülema viitseadmiral Esko elli külastas Eestit oma kolleegi ja kaapi kutsel 26.-st 28. juunini, kui raketikaater Raave tekki laevastiku visiidi Tallinnasse. Praegu öelda, et seda, mis sündis 70 aastat tagasi Soomes korrati möödunud suvel Eestis soomlaste pooki. Kuid mingem ajas tagasi neisse aastasse, kui teie, austatud Soome mereväe vederaalid olite noored mehed? Just nagu endana kirjutas, seepärast olekski 1931. aasta kümnendas numbris vanemleitnant soome keeles kaptenil oodati Kaupo Igonen muu hulgas järgmist. Vennasrahvad peavad tõsise vajaduse puhuks püüdlema koostöö poole. Koostööga tähendab sõpra püüavad asjada, kui nad ei tunne teineteise tugevaid ja nõrku külgi. Ei oska aidata õigel hetkel ja õiges kohas. Nii kirjutaski kole. Kulus ainult kaheksa aastat. Soome ees oli talvesõjatuleproov ja täpselt 10 10 aastat selleni, kui eestlased hulgakesi astusid, jätkusõtta sattunud Soome kaitseväe ridadesse. Eesti Vabatahtlike koguarv 3355 meest ei olnud suur kuid oma ülesande täitsid oma tunnuslause väärilised. Ei ole vähimatki kahtlust tammele kujuline märk, mida teil on õigus soome rahvavendade kombel kanda, tagab teiega selle austuse, mis meie riigi kaitsnud põllumeestele kuulub. See talvele ei ole pelk kaunistus, vaid raske raskes sõjaolukorras välja teenitud tunnustus. Soome vabaduse ja Eesti au sees oli ka nende üle 400 vabatahtliku eestlase modo kes astusid Soome mereväe ridadesse. Pärast baasväljaõpet paigutati teid eestlasi nii laevadele kui ranna Pagaredes. Teed oli Soome mereväe koosseisus umbes 10 protsenti. Palju osalesid muuhulgas Koivisto evakueerimise ning veelahe ja selle lähiümbruse lahingutes. Eestlaste hobused mereväes jäid 1940 aastasse. Sel aastal andsid Soome vabaduse eest oma elu. Endel vaevuva Vambola pillima Oskar voorse, Janne Reinsalu. Lugupeetud Soome mereväes teeninud Eesti föderaalid sovhoosid. Teie sõda Soome kaitseväe ridades lõppes 1944. aasta suvel. Meremeeste läks pisut teisiti kui IRA 200 meestel. Suurem osa täis oli seotud oma laevadega. Teie lahkumine laevadelt sai võimalikuks, oli Eesti juba Nõukogude vägede kujutluses. Et oli karta Nõukogude liidule välja. Vist korraldas Soome mereväe tolleaegne ülem kindralleitnant Vaino valve koostöös Paavo Loosbergiga 100 94 mehe viimise mereväe laevadega varasest Rootsi. Selle tõttu jäi meie mereväes teeninud eestlastest suur osa Rootsi ja teistesse lääneriikides. 430-ga üheksale mehele, kes siiski pöördusid tagasi Eestisse, sai osaks samalaadne saatus nagu Iierr 200 steerinud kaasmaalastele. Umbes 100 100 meie mereväes teeninud eestlase saatus ei ole täpselt teada. Soome ei kaotanud seega oma sõdud vaid säilitas vabaduse. Eestit kohtles saladus teisiti. Talt võeti vabadus viieks aastakümneks. Nüüd on Eesti siiski jälle vaba ja tal on kiiresti arenev merevägi, mille lipulaev kannab suure meresõjaväelase ja patrioodi admiral Johan Pitka nime. Mereväeülesanne on oma pood, hoolitseda selle eest, et jääks vabaks, Eesti meri jääks vabaks. Eesti pilt. Teie olete rõdu säästamaga meeli jaksanud võtta osa suveräänse riigi ülesehitustöös ja uue, alles 10 aastase iseseisvuse vundamendi tugevdamisest, muuhulgas näidanud oma kindlameelse eeskujuga. Mida tähendab Eesti au, Isamaa armastus ja riigikaitsetahe vabaduse torbik, lane varsti täie käes uutele põlvkondadele kelle ülesanne on edaspidigi hoolitseda selle selleni, et eestlased säilitavad oma koha vabade rahvaste hulgas teiega. Hongkong on ühemõtteliselt tõestanud noorematele, mida tähendavad laevastiku mälestusristiharu taha kirjutatud sõnad. Au tugevnes, ustavus, vappus. Väga huvitav oli kuulata seda, et soomlased soomlased ringi käinud esinemas soomlased mäletavad, kes olid sõjakoolis meiega koos. Koolis, mäletavad, kuidas eestlased laulsid. Teslasid rivilaulus ei olnudki mitte ühehäälne. Jah, ei kõnele. Ja just. Mul on neid teinud sellisteks, kui me oleme väiksed avad, muud võimalust ei ole. Ma ütlen paar sõna vahele laulu kohta, ma olin kuus aastat Siberi kaevanduses oli ja seal oli üks soomlane Hannu Nändanenuri talikaevanduses ja soomlane ei tea, ainuke soomlane oli Hanno mändonen ja ta oli temaga, me rääkisime seal juba soome keelt, mina treenisin ja kõik temale laulud, lauljad, kotkast, estraadilaulja, kõik tema laulud, õige mitukümmend, ma õppisin kõik ära ja osa tõlkisin eesti keelde ka, muide ma ütlen, et laul, siberi vanginegizon 404-ni oli nagu oli vastav, niisugune punt oli, laulsin, kõht oli tühi, aga me laulsime all kaevanduses olid suured hallid, olid aku, laadimispunktid ja pumbajaamad. Akustika oli tohutult hea ja me laulsime Ukraina Bosnia sealt. Ja, aga kuidas aitas neid, kuidas laul aitas mind ja mis sellest, et päeval üldsegi ei söönud midagi ukraina pois igast toredad poisid, ma olin kapellmeistrina laagris palju aastaid ja mulle Ukraina koor ka väga meeldis ukraina laulud, penderoosate kiusatu, kommunismivastase talle ka ilusa meloodia sõbrad ja ja minuga paistis küll vangilaagris täna elus oina teiega räägin zima klassivennaga, Elva alkoholist päästis mind ikkagi muusik, enam neid, samuti neid samuti laul, laul, ühine müüsid ettevõtmised, näiteks. Tõde täis šamaan tema, ühesõnaga kogu raamatu mõte on selliseid inimene, kes ei valad pisaraid ei saa kunagi nägijaks. Ühesõnaga kannatuste religioon. Ja see neile kui vangidele mõjus tohutult hästi mõjus. Ja see on tänapäevani mul meeles kogu meie grupile, Meid oli neli meest, kuidas kannatuste kannatuste religioon meile meile seal. Ühesõnaga aitas meid meid Ilus olla, reibas olla ja, ja ühesõnaga üle elada selle lolli ajaperioodil. Kuule, anna mu viimane vähemalt kinkisin sulle praegu viimasel ajal. Ma loen siit bussist asja ette, kui ta praegu niuksed pildiga silme ees. Orissaare suupillilugu ja see on siis suupillilugu suvi, lõhun, allegooria, soomepoiste missioon. Kogu maailma tragöödia keskel, kus miljonid inimesed hukkusid, kus edendati mängiti. Tead, kaua olime meie soomepoisid nagu väike suupillilugu lühike suvine lugu. Vaatuste vahel me päris rolli ei saanudki ja selle kohta on siin võib-olla senisest meeldiks väga teil kuulata. Me tulime täis Karjala kannase kangust, et peatada aegade vahel ma teistkordset häbisse, langust. Me tahtsime olla me ise kui vabadussõjas, isad eks pärinud püsimise ja isade jonni. Visa. Me sööstsime surma matma hulljulgusest kuumad meeled ja emake lauda katma jäi tüdruk ootama teele. Me tulime lahe tagant, tulime surma mõtlema kuid elavad lootust. Me pidime mullaga katma. Ja suvekodus 44 aastat hiljem jätkasin kaks väikest salmi peale kaugemale. Veel härra pöörleval laval tragöödiat, mängiti kaua jäid urmad, Meretavad jäid nimetatud lahtised hauad. Me olime vaatuste vahel üks lühike suupillilugu ja liikus. Kes teaks lähemalt neil päevil 1946 Isamaapinnalt peetud lahingutest. 30. märtsil langes Võrumaal tali vallas kuus tundi kestnud lahingus 13 metsavenda. Johannes Leesment salk. Esimesel aprillil piiras 120 NKVD last määritsa talu Sõmerpalus Võrumaal. Kuus metsavenda pidas vastu kaheksa tundi. Aavo Pruusi salga lõpp. Jätkab ajaloolane Kaupol Teemant. Ma ei taha käsitleda ja polegi aega kohtliga võimalus relvastatud metsavendluse peale seda võid ta nagu kuidagi seletada, miks algul paikade kõigepealt oli, oodati ära. Ja omaaegse laadse juhise andis pikagrupi staabiülem tuntud vabadusse Anis kapten Roman pärast Tallinna langemist omale grupile. Ta saatis grupi laiali, ütles nüüd siis sellised võidelda pole mõtet. Peitke relvad ära elada, vaikselt tehti igaüks oma tööd. Ärge paistku päike, mitte millegagi silma. Aga kui olukord läheb selliseks, et kordub 1941, hakatakse arreteerima ja külitama siis võtke relvad välja. Võõrsile vangi ja hukkuda näljas külmas ja kalanduses. Alanud metsavendlus, relvastatud võitlus, nii nagu vastukaal alanud arreteerimistega salgas kohe oma voliga reklareerimiste vastu. Ja paljud need kohalikud aktivistid Raplamaal oma valitsesid, samuti punaarmeel lased röövisid ning. 41. aasta võrreldes oli minu arusaamade järgi kaks erilist nagu olulist erinevust. Nüüd tugevatel aktiivsetel, passiivsetel vepsa lendudel olid kogemused 41. aasta Taastava kogemused osa niidule võtet politseipataljonide osa partisanivastasest kammimistest võitlusest Venemaal, samuti oma kaitsemeestel. Ja ja teised relvastus oli teine, sedagi vaata see kui 41 oli kuulipildujad. Üksikuid siis nüüd juba kümneid ja ei olnud ainult kuulipilduja, vaid oli miinipilduja miinid. Head võistlus oli küllaltki siis suur ja meenutan esimesel aprillil Võrumaal toimunud lahingut. Sellest kirjutas kadunud Evald Laasi, kus hukkus 10 metsa venda, kes põlesid sisse. Peale nendelt. Kaks kuulipildujat tähendab kergekuulipildujat, seitse automaati, üks Impis ja neli püstolit. Kusjuures lahing kestis seitse. Kolm päeva hiljem. Varstu vallas Läti piiri lähedal toimus ameti punkri ründamine. Äge lahing, mis kestis viis tundi. Hukkus neli metsavenda, kaks saadi kätte. Automaati vintpüssi, kaks püstolit ja 2000 padrunit. Ja. Ja ega näi, kui olin vabama nüüd vennanaa peaneelama Burmate kevade ja lõbudel loobuma. Ja ühelt. Poolt vaid sudu, nii et kõik näevad. Märg hulgume meil vaba. Mu neiuke Vai kuuluda minule ja tulevikule mõtleme. Ja kui nüüd Aus eestlane, mõtle sellele. Eesti kodumaa ja vaba. Iga noor kõrgen trikoloor ja kale, mis maasaabas Iga. Aasta kui teadsin langema mu isa ausalt võitluses või relvata. Sõbrad. Mees vaikne hommikul. Tohib ta kustub, meil? Eestlane on riigi endale siis metsast välja tulla, tahame. Untsakad untsakad on elus terved, lauluhääl alles. Loodame, loodame unist küll. Kuidas elu on läinud, mida te olete vahepeal teinud pärast viimast ja väga populaarset metsavendade plaati? Noh, ikka arendame oma kontserttegevust usinasti ja rõõm tõdeda, et viimasel ajal seal on see asi toimunud ka suurel määral Lõuna-Eestis, kuna vahepeal ütleme kindlasti majanduslikel põhjustel oli see kant nagu noh, meil olnud, seal pallimäng oli väga vähe, aga viimase isegi võib öelda kuue jooksul on meil olnud kolm esinemist seal lõuna pool, mille üle on väga hea meel. Ja samas ma tahtsin öelda, et oleme ka veel ühe plaadi nüüd teinud peale seda metamendada plaati. Et just 2000 aasta suvel meil ilmus üks nii-öelda siis meremees ja temale teemaline plaatidega tütarlaps merimeestega leidsid, et see on nagu meie viimane loomade. Kas mitte viimane jõle soomekeelne plaat, seesama, mis, mis praegu meie vahel või meie käes on siin, mis põhjusel untsakad hakanud soome keeles Soome sõdurilaule laulma. Ah jaa, tegelikult tuli see initsiatiiv tuli Soome poole pealt ja mäletan, mäletan koligooli, meil, selle sõjameeste plaadipresentatsioon oli kloostri aidas Tallinnasse, siis seal oli kohal ka nii härra välisminister ja oli kohal ka keegi soome nendest tegelastest kaitseministeeriumi liinis ja nemad olid väga üllatunud ja tõesti Eesti mehed on niuksed hakkama saanud, et just noored ja neil on täitsa kohe kade meel sellele kuidagi see kõmu Vistaks lahti seal Soomes, et me oleme niisuguse asjaga hakkama saanud? Ei ütleme, et sain seal plaadist. Jah, sa just sellest plaadist ja siis oli kõmu lahti läinud ja siis oli nagu tulised töödeldud tellimusena Soomest. Algul ma mõtlesin küll, et kuidas me soome keeles loodud ei ole ju, väga suured, väga suured spetsialistid, aga siis meile saadetaks sõjaaegne Soome Warner Braavest kompanjon väljanud sihukse plaadi, kus on peale Soome talvesõjaaegsed, jätkus aegsed laulud, mis on, mis on nagu ilmunud 41. neli kuni 40 40 sellel originaallindistused või ajas kohe. Ja siis ma sain selle plaadi ja seda ma siis kuulasin, ICAO üks oma oma poole vastata, ütleme kogu aeg autos reiside peale, siis ma nagu arvasin selle kõla häälekõlaga ära ja täitsa hakkasid meeldima lood, kusjuures ja näiteks meie viimase plaadi peal on üks lugu, mis kõlab selle Vladimir soome keeles. Me lasime teha selle ümber eesti keelde, kohe nii hästi hakkas meeldima. Tänu sellel plaadil oleme plaadile, me oleme ühe korra juba käinud ka Soomes esinemas. Ja praegu vist nagu ma aru sain, otsitakse, otsitakse kui sa oled produtsenti mees, kes seda nagu Soomes välja annaks, sest mis praegu läheb nagu raha taga, aga loodame kõige paremat. Mis me seal ikka. Mis põhimõtteliselt ja valiku tegite, jaganud kõige populaarsemaid, mida kindlasti kõik tahavad nagu Eerika ja siis soome keeles on see kaanina või siis Lili Marleen jah, või Lili Marleen, lisab, jäänud ja ei teinud, aga me tegime just. Mõtlesime, mis võiks olla soomlastele nagu kõige hingelähedasemad. Kindlasti on üks valus punkt ka tänav tänapäevani Karjala ja seal plaadi peale esimene lugu räägibki. Karja karjalast. Valisime lood, ma arvan, rohkem. Lähtudes Zoomis avalikust mõtlemisviisist püüdsime ennast asetada nende koha peale ja ma usun, et see asi nagu ka ühest küljest põhjendatud, kuna meil ju seal Jotter 200 jalaväe rügement, 200 mehed võitlesid usinasti seal soome seal ka muuhulgas ka Mannerheimi suure suure lugupidamisega kiituse ja ma arvan, et meil on täitsa kohe noh ühest küljest on ka õigus, ei laula miks mitte? Eestimaa Sõjameeste Sakala ühendus sai äsja kümneaastaseks. Maavalitsuse saalis tervitas Mehhiga kohalik võim, maavanem ja kaitseliidu maleva pealik. Ühenduse asutamist Mulgimaa pealinnas. Kunagi eestlase kantsis meenutas Emil Alesma. Kes ei ole olmevabadusvõitleja? 18. aastal v olid täpselt samad, mina olen 18 aastat vana. Ja meie läksime, võitlesime 44. aastal Narva veel tunnistanud, mitte vaenlase pilte, ainult neil olid, vastad tegelikult valdusse mehe suurtükkide ja tampi. Nii ei oleks nagu sissejuhatuseks ma räägin, kuidas me seda katsetama hakkasime. Ega see ei olnud tollel ajal kerges joonidelt tol ajal Nõukogude Eesti ametnikud Eestist, kõik Nõukogude Eesti ametnikud kontorites ja, ja rajoonid imiteerides. Selle ühingu niimoodi hammustamise ergutus andis teie muinsuskaitseesimees Jaak Pihlak. Nagu teada, siis tegutses üks ainult see oli mu neetud. Kultuurimajas või netokoosolekul ma tõstsin selle küsimuse üles, tuli püsti, et kas siin on neid mehi, kes on Saksa sõjaväes võidelnud, bolševismi lasta? Sealt neid mehi oli ja me otsustasime peale koosolekud, tulevad mehed, lähme ülesse väiksest saali ja vanem oma nimekirja ja ja seal oli ära parmas, kes hakkas siis seda nimekirja koostama, kes on nõus? 30. märtsil oda kaheksa sealses ühingule aus palk. Nii toimuski, aga ega seal saalis veel ei olnud sellega keegi, proua tõusis üles. Mis mehe jälle keelde mihukest ülikooli, seda ja teist olemas magneeto ja olge nüüd kõik siin ilusti paipoisi, teatage. Segage seda ENSV valitseja organisatsioon. Aga kus meie eestlase jonn on, ike on mono. Ja siis me kogunesime 30. märtsil korda kaheksa, seal on 25 meie Viljandi meest kolu külamis, püramiidid olid Eugen vabad Tallinnast kes oli hiljem vigasest seal pühime esimees ja siis õeliku nimeline mees ja siis meie muinsuskaitseesimees Jaak Pihlak. Paljud ei astunud siis liikmest, küsige, küsimusi oli, mis me siis selle eest saame? Atakke, et siis, kui midagi saab, siis ma tuleb, kui midagi ei saa maleva anda, siis ma ei tule. Ja seda sai kokku siis kuidagi see ülitehtud juhatus, mind valiti seal siis esimeheks ja siis Pattaya siis agu too politseilised abilised, minu, kellega kolmekesi, mis hakkasime seda ühingut ja rahvas kokku katsuma, ajalehes ei saanud jätta. Sellepärast oli ENSV ja ei tahetud meid näha ja kuulda. Aga tutvuse kaudu hakkasime siis rääkima hygge järgmise koos kuni 14 meest, siis oli 15 meest otsustanud keemia haiglas ühe esimese suvel ka sinna ja see sait juulikuus teoks ja sinna tuli 34 isikud, mul ei ole siin numbrid kirjas, 34. Esiti tulid vanad võitlejad, Teabe veetsime kaks ilusat suvepäeva ühe suveööd ja seal oli meid jutusi. Äi tutvume jutt ja see aeg läksime seal nii lõbusad mälestusi ja asi hakkas arenema siis, kui oli seal augustikuu preili riigikukutamise proov seal Moskvas. Siis peale selle kuulutuse välja Eesti vabariik ja hakkad, meistrid on ka teistmoodi suhtuma. Ja ma sain ajalehti teotada Sakalas sant teha need artikleid, et põranda alt välja. Selle peale, kuni meid kokku iga kord rohkem ja rohkem hakati andma tõendusi selle kohta, kes on vabadus, sellest ma ei saa öelda vabalt sees, sellepärast riigikogu ei keegi seda tunnistada ei taha. Et kes sõjast osa võtnud Saksa poolel. Ja siis meie arv kasvas, kasvas päevalt ja kõige viimane aru, mis ma tean. Millest mul on nimekiri, on 248 meest oli 92. aasta suveks juba registreerinud siis selle aja jooksul me pidasime esimese aastapäeva pidu, kultuurimajas kerkis üles siis sirbi ja vasara probleem. Mis seal kultuurimaja lava kohal oli ja mehed tõstsid üles, näed silmi, siis hakake jah selle sirbi ja vasaraga peale, noh, see on päris huvitav ajaloo mõtled. Mida, mida Viljandi rahvas, kuidas siis patesteet, selle mahavõtmise pärast? Asutati isegi 15 taga, mis ta nimi oli ja kes meie saadet Suud plekist auraha seal ees. Niimoodi see võitlus meil on käinud siinsamas saalis 90 aasta suur rahvakoosolek ja võttis osa sellest ka Edgar Savisaar ja kui me küsisime, siis mina isiklikult küsisin ta käest kirjalikult. Et palun, et miks te võite kodu olemas oli ju kaitseliit. Ja tema vastas selle peale, et kaitseliit, magnoolia ja noh, nagu kes siis vabastasin, sees oli? Plaksutati. Ma panin päris hämmastunud, et mis, mis inimesi otsin, kaitsta vaid ma ütlesin, Savisaarele said sõna, tõusin püsti, ütlesin, et kaitseliit oli Eesti rahva au ja uhkus, aga siin täiesin tahate teda diamingiks jõuks? Jah, ega nii on seda katse liitunud ka meie sõjalistelt paista, siis olidki üldse kaitseliit oli paha, kus ta tegi siin halvasti külla väga halvasti ja, aga näed, tänaseks on niuksed jõuks on patsiendid kujunenud Eestis maad ja arvad, et AIDS i kaitseliit on ainukene tõsiseltvõetav sõjaline jõud määrust Eestis, kui meeskondlik tuleb tellida, seda ma ei tea. Kuulame vahepeal natukene piisav. Veriste mäletate seda aega, kui esimest korda kokku saame? Ainult kolme. Ja, aga ma ei tea siin. Nii mõnigi v ei mäleta, kes seal oli? 30 40 38 lapsed ja see oli vahva mees, kes oli puhas ja kirjutas sellest. Oligi niimoodi, aga sai tehtud sel korral suusõnaliselt öelda sellepärast et kirja juurde panna, hägustuvad tankide rihmad ilusa peo ära. Ja veiniga ja orkestriga lõbustas meil ka meie vana sõber ei hakk seal lauale. Tulevad päeva, et 42. aastal, kes laagrist laagrisse