Raadio meenutab algavas saates sügispäevi 1944. Septembri lõpp. Oktoobri algus oli Eestis segane aeg. Eriti saksa vormis. Meestele. Ei olnud enam üksusi, ülemusi, marsi, käske rindejoont. Iga mehe enda otsustada oli, kuidas edasi, kuhu edasi? Ei. Pidanud närv läinud või meestel veel automaat paaris jaak koleda jõhvlaadi toituma roodi piimal randa. Baarid ja hoone. Pida pataljoni vabatahtlik Emil Alesma. Sellel päeval oli siis Hermanni tornis Eesti Saksa lipp mõlemad. Ja siis ma mõtlesin seal, kus ma nüüd lähen. Ja ma teadsin, et üks poiss oli sealt Paldiski, ma lähen sinna Paldiski tänavale, pesa oli veel ja teisese musiga siginenud, üks oli üks Randma nimeline ja siis me pidasime plaani, et lähme rootsi keel, mehel oli juba tina tänavas auto varutud. Nii ka, et hommikul hommikutina tänavalt auto sõidab välja, lähme haapsalu sealt paadiga Rootsi sellel kandma pidi olema paadi võimalus andma, sõitis rongiga ära, läks juhta minema. Vist viimane rong läks minu arust või kuidas ta seal läks, ma ei mäleta, noh, olime siis selle õhta seal ja võitsime seal napsu siis ja arutasime seda ilmaelu ja pidasime plaane ja noh, siis pidasime seal nagu Eesti vabariigi pidu tihti valitsuse välja kuulutatud ja oligi siis ma ei tea, mis kell see oli, võis olla ülesse, aga seal tüdrukut vaja koju saata, Lasnamäele üksi ei julge minna. Ma ütlesin minu tuttav tulijatest. Ma lähen saadan ta siis koju sinna. Ja läksin teda siis saatma väljas katusepapi tänaval. Tema vanemad kah olid seal kodus mures ja ja istusime seal ööd otsa üleval ja olime seal üleval, järje peal ja hommiku ma ei tea, mis kell oli pool kaheksa ja meil oli kokku lepitud kella poole üheksaks olime kõik seal tina tänaval. Ma hakkasin vist pool kaheksa sealt minema. Läksin Lasnamäelt ülevalt alla, läksin ja vaatasin mul selgesti meeles Hermanni torni seal mingisugust lippu. Ja läksin siis sinna tina tänavasse jõudsin siis oli autojuht, oli kohal, tšillilt mõned mehed ka üks Tallinna poiss kindlasti oli see. Ja autojuht ütleb, et bensiini olnud nii palju, et saame Tallinnast välja sõita, et siis kuidas me apsu jõuame, aga mingeid siit natuke maad, kadrihobused seal autogaraalselt seal bensiini küll. Tallinna poiss teadis, kus ekraani JJ tule ühes, lähme toome ära seal bensiini ja võtsime sealt siis. Ma ei tea, kas kaks plaskud kätte või 20-st leidsime kõik bensiini täis ja võtsime kolonnid ja hakkasime tulema, kuuleme. Tankimürin Lasnamäelt tuleb. Aitlen teise poisile, kuule, need on vene tankid, saksa tankid, on need kummipatjadega need lindid. Et need ei mürisenud, see on täiesti rauakolinat niukene, et ja siis oli kuulda mõned Niukest automaadivalangud ka, käisid juba ja. Ja panime siis seal jooksuga tina. Tina tänav oli rahvast, kes tänaval oli küsimus, venelased tulevad, venelased tulevad, hirmul, kõik, mõtlesime hüveti, ehi tulijad, meil omal kiire, sedasi rahustasin veel maha, mäletan. Saime sinna tina tänavasse auto auto käis juba, kuulsid seal särinat. Viskasime kalonned sinna kasti ja polnud aega, bensiin hakate valame hakkasime välja sõitmas. Tina tänavas sõitsime Raua tänavas, seda ma tean, Raua tänav suus tol ajal Tartu maanteele. Sõidame 30 meetrit enne Tartu maanteed, vaatan, vene tankid sõidavad eest läbi. Mehed dial ja mugi, Dirg lasevad automaadist, kes õhku ei vasta. Pusad Lasside dia. Mis me teeme, autojuhtkirjas, ütlesin, midagi pole siin kah. Autojuht oli vanem mees. Keerasin midagi pole, lähme tina tänaval tagasi, vaatame, mis edasi saab, keeras auto ringi, sõitsime tina tänaval tagasi, nagu kõrvalises kohas tina tänaval. Sõitsime sinna hoovi, arutasime, mis teha. Ainuke asi, erariided selga, vaatame, mis edasi saab. Läksime siis punt läks meil kõik siis laiali ja. Ja läksime riided ostsime ühest kohast ei saa ju kõik, eks ole, igaüks vaatama, ma käisin ka üheskoos, küsimuste küsimus ei ole kellelegi. Ei ole. Jõudsin siis Kreutzwaldi tänavale, vaatan niuke madala Aedjees aknad lahti, kõik hüppasin üle aia, läksin aknast tuppa, vaatan kõik kummutid lahti tõmmata. Nagu inimeste ära kolinud. Koridoris ripub üks kummikummimantel trammijuhi püksikuid rohelise triibuga või millegi seal oli. Ja siis üks suusamüts oli vist seal vist seal oli ja ja midagi midagi, ma veel sain sealt selga. Aga püksid, jah, mina pikk püksid, minul vähe lühikesed. Lasin ribadel vahed, puistasin oma sodi maha sinna ja jätsin siis Sold puhi veel oma taskusse. Noh. Läksime sisse tänava peal. Noh, üks härra tuleb vasta kaablitest saabutleb tere, eks pinu. Buddy poiss. See oli nii noobel heietas, musi põsele sai, tahad, oli, jõudis ühes kohas, et nii lahkelt anti, öeldi, et mis siin teha põleva selga. Ja no siis mis seal tänava peal siis kuulasime inimeste käest, et mis seal linna peal juhtub ja mis seal tehakse ja rahvas ütleb kaad. Et ei, too, pole enam nii, venelased, need on ja tead, puha eesti poisid, kõik, öeldakse meile midagi, pole karta, et Eesti poisid kõik ja kõik on nii ladna, tead, lao uksed lahti, lööd, tõstetakse, hüppab viinakastide välja ja mis seal kõik käib, möll käib. Läksime ka siis selle teise poisiga sinna. Viru väljakul seisab rünnaksuurtükk. Poisid. Kuule Kustypiila saab meediad kuskil popule, siin pidi olema kuskil üks ladu Mere puiesteel võime, aga ma seadsin serv ETK veli lauda, mis need olid seal veere puistu nuka peal. Ja noh, kus see, kus see Mere puiestee on, lähme siit siit natuke, tulge peale, ronisime ka peale ja vene tankide, Vene rünnak, suur tükk, mitte tanke ei olnud, tead, ilma tornita seal niuke lame, seal ruumi rohkem ronisime ka sinna peale ja siit ütles venekeelsele venelasel vene keel oli seal juht ütles sellele ja seal rämaja sõitsime lauväravate ette klases rünnak suurtükiga. Ja seal me läksime neist ka lahkumisläksid kõik sinna lattu sisse ja ära seal, kus sul Tivooli aed oli, vanasti kutsuti seal. Praegu on tühi, seal oli brake täis, seal olid kõik Venemaalt põgenikud, laager oli seal, need olid seal. Need olid siis sealt lausladu, oli seal lähedal, sealt piirdunud siis rummi vaadi sinna. Pärast me nägime, siis oli vaati põhi ära löödud, sealt siis kannuga tõsteti, joodi siis ega seal seal oli sõjavägilakku täis ja seal olid need kõik, kõik olid ühtemoodi purjus, mõtlen. Me otsime suitsu, ei tahtki muut ja suitsumehed, siis saime siga Rillusi, sealt panipinier karpides ja siis tõmbasin tõmbasin püksirihma, tõmbasin selle kõvasti pingule, särgivahelist särgi vahe, puistasin kõik need, mitu, mitu kärpinitsigarillusid särgi vahele, vineerkarpe ei saanud kuidagi tassida, eks ole. Ja taskusse panin ja siis kaks nädalat Tallinnas olime, saime Nickiga, võiksid või see teine poiss, kes oli Jõgevalt pärit, poiss. Jäimegi sellega siis kahekesi paari. Kõige peenem see võtavad oli, ei julgegi nende poole ka minna, eks ole. Nii et ka kardavad, eks ole, ja siis ma mõtlesin selle poisiga, et mis asja me teeme, ühe öö magasime kuskil pargis, kuskil seal mäleta enam, kuskil nuka taga või kuuri taga katsusime ära olla. Ja, ja siis me kuulsime seal, tema käiski seal omase tuttava pool ära ike ja nii et tema sai sealt teada. Et noh, ei tohi maantee peal ei tohi minna, tik, noored mehed rabatesse kinni ja pannakse vangilaagrisse. Ja mis me teeme, aga siis oli niisugune aeg, Tallinnas anti iga nina peale pool kiluleiba tasuta. Ma ei tea, mitu päevase käis siis. Me varusime omal seal leiba ja oleme päeval leivasabas ja üks vanapapi vaatab meid seal ja küsib, et mis poisid te olete. Kaheksas kolime kõrvu, räägime, seal, tuleb meie juurde, küsib, mis poisid, te olete sedasi. Me mõtlesime, et ei osanud midagi ütelda, et mis see, mis see tema asi on ütleme postiagi kartliku til võib-olla kuskil olla, et ma aitan teid. Jah, me ütlesime, et John, olnud niisugune olukord küll ja et noh, et kuidas te saate aidata. Ja siis tulge kõrvale, läksime natuke sealt rahva, seal leivasaba oli case, sapp, pikk saba seal läksime siis kõrvale ja siis ta räägib, et tema on Jaani koguduse vana selles seegis, mis seal on tartu tema on seal hobusemees, et temal on seal küün ja ta hobusetalle, et te saate seal peita, et sinna ei tuli keegi sisse, dissinna tuleb vaatama, et sinna ei tule keegi. Et, et tulge sinna tema juurde, mõtlesime küll, et võtame siis tema oli ka siis leivasabas, eks ole, võtsis esimesi sära, võtsime oma leivapoolik ilusaid leivad, saime kätte sealt pool pätsi, nagu seal lõigati, seal siis vormileib. Läksime siis tema pooli ütles, tabada nüanssi, mis talisuitsumees, andsin talle veel sigari illusi seal tantsida, hakkasin Malistsinud endisi suitsetama, hakake suitsu ettevaatlikud ja siia hulka vaikselt, ega siia kedagi ei tule ka, et aga sööjasse saate magada päeval võiti linna peal, meie kõige kindlam on teil päeval linna peal hierarhilisi, ega seal keegi pealegi praegust ei ole, mingisugust patrulli ei ole midagi niisugust, et sõjaväepatrulli või midagi on, ega need tsiviilisikud ei kontrollita praegust valitsust õieti ei ole veel. Et jalutage, siis seal mor käigi linna peal oligi siis niimoodi hakkasime siis seal õhtaks, tänapäeva peal käisime, korjasime leiba, endil tagavaraks, pool kilu ja pool kilo ja siis draama diaatri all vist kuskil keldris oli söötle, kus ainult ilma tasuta supiga. Käisime seal siis seal suppi söömas ja ja siis mees käis siis teine poiss, Jõgeva poiss, kes siis seal võtame just selle raudtee. Raudtee on öeldud, et me oleme juba nädal aega olnud, mis seal ütlesid seda tappa ja Tallinna vahelist raudteed lüüakse praegust laiemaks, kui Saksamaa oli kitsam, eks ole, ja seda raudteed lüüakse praegust laiemas, et kõik seal sõjavangid ja kes seal teevad, et tema, tema teada, et arstiks on juba esimene venelased, siis teil on kõige parem rongiga siis ära sõita, eks ole, nagu minul oli vaja tulla Järvamaale sinna Järva-Jaani, temal, Jõgeval. Läks siis aeg seal sedasi. Me jalutasime seal Tallinnas, öösel käisime seal ja aga lõbus hakkas juba menetlusel, aga kas kas hakkasime raha eestli? Vaata sisad pandi tööle, hakkasin siis töö juurest andi, mingisugust talonge või mida? Ei tea enam täpselt, kuidas see, kuidas see asi täpselt oli. Oligi tema käis jälle seal oma seletu sugulaste juures ja ütleb, et homme tuleb esimene rong. Tallinna Me olime vist peaaegu kaks nädalat ribasse sõidutanud. Et kindlasti läheb, siin on nii palju tühje vagunesi, et et kindlasti viiakse tühjalt, lagunesid võid, läheb mingisugune kang läheb tagasi ka. Tema täpselt ei teata, uurib välja. Poiss läks ju, ütleb, et homme läheb rong Tapa peale mingi hommiku ülemistele ülemistest katsusega peale, saadad seal ülemist, aga nüüd on neid täis ehitatud, siis oli niuke võsa ja põõsad seal ja läksimegi siis hommiku sinna ülemistele ja olime seal põõsas taga. Ma ei tea, mis kell võis juba olla, kui nad ikka poole päeva peale hakkas jõudma. Vaatame, tuleb. Jääb hetkeks ülemisse seisma või ei jää, jäi ülemises, andis seisma ja siis olid kõrged pagunid, kõrged pagunid, alt käivad luugid lahti sedasi ja mõtlesin korragi makset. Jooksja, roni, hüppa sisse, sealt ma vaatasin siis põõsa tagant, vaatasime kuskil midagi, ei ole siitpoolt fonis sisse ja ja siis tema jäi passima, siis tõmbas käega, tulen. Mina järgi oli siin-seal vagunis, issand, ei tea, kaua ponksin, seisab ei, seest liiga kaua, nii et meil seal vaguni põhjas ja varsti hakkaski minema. Ütlesime, et nüüd on mul onu, elab Lehtsa jahedal, viis kilomeetrit Lehtse jaamast, endal väike talu seal ja et kui me nüüd seal lehtedes maha tapolont, riskantne maha minna, seal on juba palju sõjalegi, lähme lehtedes maha. Kui rong peatub, igatses maha hüpata või et siis mees, lähme onu juurde. Ja siis sealt hakkame siis jala minema, minul jala oma koju minna, sinul hakkas siis Jõgevale poole minema või tuled siis ka minu juurde ja siis sealt Lähed peatas lehti jaamas ilusti. Õnneks ei liigu seal sõjas ega keegi küsinud ka meie käest midagi, saime, jõudsime sisemisse, minu onu juurtega onu oli manud kohe. Ta teadis ja Saksa sõjaväes olnud nüüd Peikesisena seinte alla seal ära ja olge hästi pagasi ja laskis meid siis heinaküüni magama ja andis siis hommikul vara süüa kah ja. Jah, no mina hakkasin Siberis maanteed mööda minema, mõtlesin, mis mul siis teha, et ma lähen mööda maanteed, mul oli siis 30 kilomeetrit minna, sealt oma kodu. Saan mina natuke omand, minna seal ühed taluta õuest löövad kaks venelasest välja küsida, et kas vene keelest aru saada. Ma mõtlesin, et kas ma nüüd ütlen, et ei saa või ütlen, et saan. Ma ütlesin Nimnosku ja vaata, kus on kulumis, hoidsin, egas sedasama teed mööda sedasama teed mööda minna, siis jõuate Kuru mõisa ja mõtlen, kas hakkavad dokumendiga, küsib minu käest. Aga umbes nii see nende ülesanne ei olnud, eks ole. Mäletage neid aukraadis enam, mis nad võisid olla kahekesti. Ja mina marssisin siis üksipäini edasi siis meniaamitult, mitte kedagi, Asta ei ühtegi sõjaväelast ja jõudsin siis mina kodu. Vaatan mul oli meil talustike maja seal kõrval, ühed Narva põgenikud elasid seal sees juba viies oli kingsepp, vaatan, see kingsepp istub toas köögis, õllekann laua peal, hakkasin, kus teised on, see ütleb, et isa on, ma ei tea, must on, aga teisi ei olegi. No kuidas ei ole? Jah, vennad tulid siit läbi ja võtsid ema ja õe ühes ja, ja läksid ära, jäimpress keeletuks osanud tükk aega midagi aru saada, siis tuleb. Muidugi isa oli, isa tuleb ka vorstiks ja ütles ja nüüd ma olen puhta üksipäini, näe, naine läks minema ja tütar ka ja, ja pojad ja pojalapsed ja kõik. Keskmine vend oli seal külavahel, oli üks gaasigeneraatoriga saksa auto, mahajäetud oli selle käima ajanud seal ja auto peale korjanud kütja. Ja õieti neid kohapeal ei saanudki auto peale korrutanud, teised olid hobusega läinud, eks ole. Aga siis tema oli autoga järgi sõitnud ja siis oli seal tee peal kätte ja siis oli ühe ühes sõjame, üks sõjamees kah, kes põgenes sealt. Kuidagi oli ja oli siis selle hobusetants selle kätte, et viis jääb minu koduisal tagasi, eks ole, ja see oli siis selle hobuse ja vankri isal tagasi 1000 või juba venelased olid siin sees olnud. Idapataljoni vabatahtlik Meinhard Toom Olles veel laskemoona rohkem kätte antud, siis nemad ei ole venelaste juures jõudnud Eestimaa pinnal kergesti. Hess olin metsas, varjasin ennast siis natuke aega ja hakkas tööle punkris punktis ja kodus kaheke jooline talvelo, kaitsugu paremat lehva, sõime all magatud ja midagi punkari oma kätetöö oma kätetöö. Noh, see oli kah ikka omaette kunsti teha, nii et sa seal Tarlevi elada saad, kui vajalik No meil oli jah, niukses krapsikus oli ta küll ja kõik oli noh tall maa peal, punkar seal madalal maaga poolest saadik olidki mullaga kaetud, nii et ja meil oli väike Ahik, aita olidki sees. Ega punkrite leitud üles leiti küll toodigi peale, sinna toodi ka pääl, sealt anti jälle ära, keegi andis ära jaja. Aga me saame sealt. Saime jääma. Üks noor poiss sai surma, eks vaga Endel. Mitmekesi punkris olite siis kolmekesi olime just Viljandist, tulime seal selle vaga isa juures, käisime seal raadiot kuulamas ja ja mina siis pääsesin tulema. Ka ega ta Tallinna raadiot ei kuulanud, te kuulasite väliselt? KEKi välismaa Tallinna omasi, sellest ei olnud midagi. Ja mina olin siis Califeede väel paljajalu maikaga püstol ja padruni toitsin, uuri taskus, naasis, lippasin ringi, seal sündis 10. kaablil. 51. aastal külm sügis, külm sügisjaani, paugutamist oli palju, nägin siis punker, põles juba, aga ma sain. Te saite õigel ajal välja ja ma sain noolo valangu, lasin kaheke kohe venelasele, see pani seal oma venekeelsed sõnad ja. Aga mina ümber punkri nuka, sain kohe lõikama ja. Ei, mul oli TT oli. Mina nägin, et liiguta seal ja ladina pani paar paremat sõna, mis ma ei hakka siin, teavad igaüks, tõotas, andis jälle kuskilt Rain riided. Tutvuse kaudu jälle õige ja, ja mõned või Levakesed ka ja siis ma siis hakkasin rändama, magasin küünides ja inte siis seni, kui ükskord siis sainik paremad riided juba kodust toodi mulle salaja jälle riburada mööda. Esimeses haarangus ja siis ja esimeste arengusse ja sellest arengust pääsin mina küll. Ja aga no kuidas te tabasite ka, et nüüd nad tulemusel tulistasid eye möni punker oli hommiku jahe, ärkasime ület punkri jahetamistule ja kuulsin, ragin on seal metsas, vot sihuke võpsik oli nagu ukse lükkasin. Venelased ei olnudki muud kui. Üks poiss hüppas enne tõmmas, Konega tõmbas tule peale neile ja siis nad lisan, tähendab punkrisse haaratava c olisi. Ja seal noored poisid, ütlesin, hüpo, hüponeid, stsenaarium, spur ütles, et vennalt hüppasina. Nagu nägin, seal lasin paar laksu, aga hiljem sain teada, et siis see noor poiss surmapilti Te olete mulle pagarinäidet, pilti puu najal oli taas tehtud, siis pilt oli teadnud. Kaua metsavenna elu kestis kaks pool aastat, kaks ja pool aastat, kaks pool, no ütleme, enne oli ka seal ütleme circa noh, kolm taastatiki kõvasti. Pärast pääsemist õnnestus teil veel varjata mõnda. Ja siis, siis ma, see oli oktoobris, nii et aprillis kukkusin pool aastat sain veel siis olla siis väeti vend, ehitis, trusti ehitustrustis siis fänn jälle viidi Maardus Maardust Paldiskisse ja seiklusi paelu ja enne kui siis ma siis seda ei rääkinud, kõike. Vabatahtlik, ma rääkisin, et ma olin mobiliseeritud. Nojaa, aga rääkida tuli rääkida tulina, aga ükskord siis võeti lauasaatest, kui keegi oli muidugi ära andnud, jälle. Kõik võeti üle, kuule, tõmbas saarte lahti. Vot seal sel ajal läksite sealt sealt ja kõik need marsruudid ja käikusid täpselt teada. No ei olegi kihis midagi, kus esimene ülekuulamine oli? Esimene ülekuulamine oli Pagaris Tallinnas ja ma kukkusin Sommer ringi sovhoosis, kukkusin kinni, seal anti, tuldi, loeti ära, need tööd tehti mul narkoos ja siis ärkasin Pagaris hommiku. Sedasi ei jää ja. Ja sisse kukkusite tuttava juures jah, tuttava juures summer lingis sovhoosis vaibale, tegi ta, ta on surnud ka nüüd tema oli ka omad patud, hoidja needata oli värvatud siis akendis nagu siin nüüd. Siin raadios oli siin jutt KGB nendest tegelastest ja vot siis oli Ta värvatud, aga ise kukkus ka pärast. Ja siis oli kohe autosse minek ja. No ega maal noh, unerohu käegamaania segane, ega ma hommikul ärkasin, siis sõin pagari Sonin, paremat käpidioonia radiku. Ta kyljes autodega kinni. Aga siis ma olin oksendanud seal, vaatsin narkoosi liiga tugev kindlasti ja niisuguseid võtteid kasutades ja, ja need need mõtted neid võtteid, oi, oli ju neil kõik. Kuigi sai ta ja aga ma oleksin jää enese ohvriks. Mul oli muidugi püstoli ka, aga see seda läbi. Udo. Oli seal serva peal, siis mulle Liisi, vihm järele kassett, muidu kukkus välja ja siis pagariseaärkamine Pealt siis une une pealt ja une pealt aeti mind. Kui ma olin Viljandi mees ja seal ma olin, siis varjasin ennast ja, aga siis juhtusin sinna, sõber oli. Omal ajal külastan teda, aga asi oli nende agent puhtalt. Läksite ise õnge, ise ongi ja. Aga noh, parem oli jätma, seal kukkus Norma Viljandi meeste käest kukkunud, siis need trampinud, surnud seal seal ei, need olid vihased minu peale nõrgad. Ega mina neile armu ei andnud, meetriski aega. Nii kaua ülekuulamised kestsid, kui pikka aega. 10. aprillil vend arreteeriti ja 14. septembril oli kõik läbi, siis oli juba sõit Venemaa peale. Pikad jutuajamised, joon õega teiste kohta taheti enda kohta muidugi ka, aga teiste kohta ka keestega ühes olid ja koostöö olid, mis te tegite ja siuksed, jutuajamised käis ju kõik see aeg, kas jutud olid enam-vähem viisakad või minugaid viisakad, ei olnud, ei olnud, mina vat ma ütlesingi, et olles Viljandi mehed on, siis ma ei oleks pääsenud, kui väga viisakalt paar korda käratas peale, aga mina tegin jälle. Ma ei tea, ma ei tea ja tuurigeese selle teie olete ja noh, kui üle kuulas, veidi all keldris olid need boksid, olid need kambrid ülekuulamishüviti kolmanda korruse pääle aga siis muidugi valvur käest kinni vil või visit kuue varrukast, eks. Kuid järgus kohta härra saaks ju põgeneda. Ja nalja oli veel see, et alguses küsiti muidugi. Vene keeles küsiti Pamiilia. Ja kui sa siis ütlesid, siis me panime kohe kõva häälega, pidid siis tema muidugi vene keeles paniga jälle oma paremad noodid laiali teised kambrid, tahtsime teised kambrid ka teavad, kus keegi istub ja mis nimelised siis nalja sai seal jääojja ja Pagarist viidi tribunali ette. Või kuidas eye sealt patareist patareist ja sealt see oli algus oli pagari saga, pärast viidi patareis, sealt riigikohus oli. Mul on paberid veel alles, ma ei mäletagi, mis seal. Kohus oli, jättis need kohtunikud ja köitnud venelast hoid miilitsat ka üks miilits oli ka. Tribunali Tallinnas ikkagi Tallinnast, jah, Tallinnas. Rõngaga viitega siis nimetati rong sinna veidi ja ega siis sealt jälle tagasi ja ega sul seal midagi olnud. Kas te olite üksinda ees tribunali? Jah, mina üksinda. Jutt käis vene keeles. Muidu jah, aga tõlk oli ikkagi olemas, ega mina vene keelt ei oskanud ja ma ei rääkinudki nendele ka. Ja kui kaua see kestis? Oi, see oli pool tundi ja rohkem mitte midagi, see oli juba kõikunud, tehtud, ega sul seal ei olnud mitte midagi muud, kui öelge seda, sa tegid sedasi, tegid vea siis? Jah, jah, mis kirjas on seal, aga muidugi mulle oli pandud ka tahetud üks tapmine panna peale ja enne kui Vorkuutas kuma komisjonis käisin laagris ja seal ja siis siis tuli välja seal ja ka mina ütlesin, nominaal ei ole sellega mitte mingisugust pistmist ja siis võeti alguses 25 pluss viis, kaks viitev. Aga siis võeti seitsmeteistkümne pääle ja pärast võeti veel kaks aastat vahaga ära, istusin 15 aastast, kel aastat kellast kellani. See töötas nagu konveiertribunal ja no seal oli kõik. Kas nad neljakesi olidki seal ja mitte muud mitte midagi, see oli kõik, oli Heedet üks niisugune kometi, mängi ühesõnaga ütelda. Ei ühtki tunnistajat. Ei, ei, ei advokaati, tõi ka, küsiti, kastavad, mõtlesin, missiadvokaati mul vaja on. Teil on kirjas ka elu, kõik ju kirjas. Mis advokaati mul vaja on? Jah, ja otsesed kukkusid enam-vähem ühtemoodi, kõik oli täpselt täpselt tükki 25 pluss viis pluss viis koeriad. 15 aastasest särana esimese hooga viiti karedam taas sealt siis viidi järgmina kevadel-sügisel olin seal kevadel Volkuutesse söekaevandustesse ja seal siis likvideeriti, ära pääle neid komisjoni ja, ja neid värke, siis viidi meid Mordoviasse. No ja siis veel oli siis, see läheks liiga pikale, seal oli teada juba, kuidas need armuandmispalved ja kirjad kõik Moskva ei õe oma laagri administratsioon pidi kõike seda kinnitama ja mul lapsed kirjutasid valve ja ja seal, noh, seal kutsuti ka välja, seal taheti, kirjuta nüüd selles laagrilehes ja mõtlesin, mida, mida ma kirjutan kõikundil toimikus olemas, mida ma kirjutan teile? Priit Põllupataljoni allohvitser Boris Reiljan Kuskil nendes paberites te olete ühest laagrist põgenes minu arust siin vahepeal oli filtratsioonilaagri. Hoia filtratsiooni ja, ja. Algul oli Koplis, oli seal oli ta, nii et noh, seal, Siis tulin Saldeti kartoteegi kaart üks vene major oli too Haadu ülem ja ja sinna saigi see, ega vaata, kui sa üks juba siin vaat siia jäitma, siis parem, kui sa räägid kõik nii, et hiljem midagi muud välja ei tule. Ja siis esimene kord kutsus siis ülekuulaja, see hakkas siis, ega seal juhtu, kuulamine käis kogu aeg, vaat seal hulka mehi koos, et nüüd tuttav, kes on tuttav, kes on tuttav minul, põld, kedagi tuttava ja paar tükki kestnud tavatolitiad nuud, ütles kohe minule nagu ma sisse tulin, vangima stuudiumi hulka, sinna ütlest kohe, ega me ei tunned nüüd? No kui ei tunne, siis ei tunne. Ja esimene koht, tema läks tõlki otsima, ei saanud tõlki. Ja teine teinekord siis oli, mõni nädal oli möödas, kui teinekord kutsus välja Janno läksooti tõlki otsima. Ma vaatasin, eks ta nüüd tekki tõlgi üles otsib, et mine sa tea, mis kurat välja tuleb. Üles trammijuht aeglustas seda sõitu. Tottens don seal kohe sõitsime. Metsajope ja üks mütskab. Elu oli huvitav, kuidas te filterlaagrisse sattusite, sinna filter toovaid korteris kinni. Tallinnas, Tallinnas ja oktoobrikuul olin lihtsalt nii, noh, tead et inimesed ei ole. Aga siis selle? Sellesamase. Seal tulin ära ja ja siis oli nii, et, Jaanuar veebruar, märts ja 19. aprillil võeti uuesti. Võeti jälle Tallinnaski. Küsitlikus papachajana kaanon, see küsiti detsembrikuus, kui asja lõpetamine olid kohtusse läks siis. Prokurör küsis, et aga kus kudanaga on? Ma seletasin talle. Võrus oli üks miilitsaülem, üks Uibo oli. Tol ajal sain ühes pidulauas kõrvuti istuda. Ja noh kuigi nii kõrge ülemust ja ma ütlesin tollele, et näed loeseimu vabastamise tõend läbi siis sa näed seda, kurat, mis sa sellest veeldijat, et laseme laseme seda napsi sihilledki olevat. Mööda ja too tegi ukse lahtiküttest, mis seal lärbatsin, siis ma ütlesin, et kurat, ei ta sisse kirjutada. Et aga mul on siia vabastustõendi peale kirjutatud, et ma pean nädalaga ainult registreerima, aga nüüd on juba üle kuu möödas. Mõni teine võtab mu kinni, tead, kus madalale selgesti ütles selle ametnikule, et vormis ära ja siis tooge minu kabinetti ta. Siis kirjutati, siis. Seitsme ebaõnnestunud katse järel Rootsi sõita metsavend Hiiumaal Erik Heinloo Alguses see olemine oli tõesti, mis maadi nüüd metsas olla või esimese öö magasin kuskil küünis, seal oli veidikene heina, puhk oli olemas, kaevasin sinna heina põhu sisse ja ja magasin esimese, aga siis vaatasin, et ma pean midagi kindlamat ka vaatama. Ja seal selle talu lähedal olid Paal, paar karjamaad. Ühel karjamaal ma leidsin ühe kõrgema koha ja pidasin plaani, jäävad siia maa, teen omale maa-aluse koopa. Tõin ta alustavale labida, kirve ja sae ja hakkasin seal kaevama, tegin omale niisuguse süvendi. Võtsin muidugi kaski maha ja endega paniendist, küsaarikad ülesse. Öösse tassisin sõna põhud põhkudega, katsin Saarikad ära, Saarikate peale viskasin jälle mulla ja tahad ka ilusti, panin sinna peale, see jäi justkui üks kõrgem põngas ja selle kooppama tegin ühte suurde suurde kadakapõõsasse. Ja, ja selle koopa peale ma istutasin ka veel, tähendab kadakaid, nii et see oli täiesti ja varjupaik nii et inimesed vahel malevad, läksid sealt mööda ja ükski märganud. Ja seal ma olin siis tähendab 45. aasta suve ja 45. ja 46. aasta talve kuni 46. aasta kevadeni. No ja seal karjamaal oli suveti ainult üks hobune ja karjamaa peremees tuli 46. aasta kevadel karjamaa aeda parandama. Ja ma jälgisin kogu aja tema aia parandamist, kuidas ta kopsis seal kirvega nüüd teibaid ja tuli ikka lähemale kogu aja minu koopale maalin veidike hooletuks jäänud, muidu ma tõmbasin ikka oma jälgedele, kas lehed või prahi peale, aga Ma mõtlesin, et niikuinii mul tuleb varsti siit ära minna ja jäin hooletuks ja ei varjanud oma jälgi. Ja peremees märkas seda ja tuli. Nende jälgede järgi tuli pull koopajuur. Läks muidugi kodus, rääkis koduselt võtma, leidsime metsast metsavenna pesa omale. Ja siis ma pidin vaatama omale sellise koha. Ma arvasin kohe, et võib-olla tehakse haaranud metsas, kui ma hakkan küünis küüni käima ja võib-olla olen neil kohe käes. Ja ma läksin sealt edasi, no võib-olla üks viis kilomeetrit jällegi küla maale küla maa külla. Ja, ja leidsin sealt ühe väga toredad talu. Nii metsaserval osalt metsa sees. Ja nägin, et seal taluõues oli vääratus suur au, Tinu jaanau Pinul kasvas üles suur laia krooniga. Tomingas, see oli justkui katuseks peal. Ja ma vaatasin, et vaat, siin on nüüd minu esialgne hotellid, öömaja. Läksin sinna au pinusse, tegin keset au pinusse valepesa. Ja jäin siis puhkama. Aga hommikul oleks koer mind peaaegu ära nõrk, peremees tuli välja, lasi koera ka välja. Peremees muidugi ei tea midagi, koer teadis kohe, et ma selle au Pinus, olen. Ja tuli ja hakkas nii kurjasti haukuma seal aupinu juures, et peremees küsib mitu korda, et no mis sul seal on. Õnneks mul oli kotis loomaliha keedetud loomaliha, lõikasin bussiga sealt tüki loomaliha ja sain agude vahelt visata talle tüki, ta sõi selle ära, küsis veel, andsin veel tegija, olime sõbrad. Nii et tema mind ka ei takistanud. No ja ma olin selles au, Pinus võib-olla ka üks paar nädalat, kuni ühel ööl tuli kõva vihmasadu ja mull katus lasi läbi peen otsima jälle omale uut varjupaika. Selle talu naabruses oli külama kabel, heinaga hiidlased nimetavad, see on palvela. No ma nägin, et vaat, siin on mul üks, võib olla soodne koht ja lõks, ma saan võib-olla mõned ajad olla. Ja läksin esialgu läksin selle kabeli alla, seal oli võrdlemisi avar ruum. Ja olin seal kabeli all võib-olla paar nädalat. Ja eriti just trepi all seal see oli, tagumine trepp, mis viis sõna nende käärkambrisse või kuidas nimetada, kus nende piiblid ja ja raamatukogu ja need olid. Aga iiest uksest tulid nüüd valvel, tulijat tulid siis, mina olin seal trepi all, see oli puust trepp. Ja ma mäletan, see oli üks väga. Kas see oli juba maikuu üks väga ilus pühapäev ja siis oli üks suurem, kui tuleks seal palvelas, et rahvast oli väga ränka. Ma kuulsin isegi nende jutte ja pragude vahelt nägin neid inimesi ja kõike. Nii et selle esimese suure palvetunni justkui elasin seal trepi all üle ja nii ma veetsin selle 46. aasta suve seal palvelas. Kuuldu oli saade sarjast kirjutamata memuaare.