Vikerraadio jätkab raadiomajast. 21. juuni õhtutundidel 1940 kajasid siin lähikonnas tollal alles ehitusel oleva raadiomaja naabruses lasud. Nüüd kostsid Raua tänava kooli juurest. Oli puhkenud tulevahetus, mis märkis eesti sõdurite ainsat vastuhakku tol kurjaendeliselt päeval saabunud okupatsioonivägedele. Nüüd, kus see on kauge ajalugu, teame, et tegu oli esimese teise maailmasõjaaegse lahinguga Eesti pinnal. Selle pidasid maha Raua tänava kooli majutatud sidepataljoni sõdurid. Tänase Eesti kaitseväe sidepataljon ootab neid vapraid poisse jälle 21. juuni hommikul kella 10-ks siis homme hommikul 10-ks, Raua tänava koolimaja juurde. Nii nagu koguneti läinud aastalgi samal päeval mälestuskivile pärga panema ja aset leidnud, meelde tuletama. Aga soov oleks küll et siia saaks raiutud sisse mandri nimi, aga mandri eesnime ei teagi, ma ei mäleta enam. Eelmine nimi Alidena Margenhaats munakoolil ning komandör ja langes komandör. Selge, aga mõned mehed on rääkinud, et ka teine mees läks veel, kes haavata sai, et sorry hiljem kasse. Männikus ja üks seersant männikus. Need kaks nime on üks raamat oli vill. Kuidas will kree oli ta nimi? Et tuli parajasti trepist üles aknad akna juurde, seal, kus mina olingi. Järv järve oli minu eest ja kuul tuli aknast sisse. Otsekohe ma vaatasin, mees vajus kokku ja nüüd sai, ainult riivas, riivas õnneks. Aga, aga see seersant männikus, see sai pihta küll, jaa, aga seda selle lasin, tegin värava lahti siis ja siis oli kes ta väljumisi karist karistus karite oli ka, raudtee oli ta nimi. Ja ei, see oli õige masin, kõiki masinaid, staieri tuli ju jahil, olid, sidemasin, oli haavatu sinna peale, siis otsime minti, kus uus hundi saab selle vara lahti, saategi värav lahti. Läks väga julge mees. See karist, tema õli ju spordimeestel ordina ja laulumees oli pärast biootsilia, kes nüüd rääkida, kes see oli, kes käskis kapten Anton ükski esitanud, vist surnud riskaraliga, Ethan oli, ma olin üleval suures saalis ja siis, kui see madin ta läks, siis tema oli seal sees ja võttis püstoliga, laskis lampe puruks, ei leidnud lülitit üles, kõik olid valged. Lõmneda lambi puruks, teisest otsast tänava otsas oli ta juba välja nagu nina pihta. Tuld andsime ja see oli see. Tulime välja. Želvad tuli sisse, jäta, padrun alustasime. Siis oli nii, jagati ära. Ohvitserid, allohvitserid, ühte ritta, ajateenijad muru peale istuda, muidu istuda padrunitasku sissegi. Võtsime, noppisime, pistsime siia maa sisse, võib-olla on Raivo veel silmadega meeles, meie olime koolimaja õues ka rivisemis. Ma nagu ma mäletan Teppandi rivisse ja siis tead, lubati maha lasta iga kolmas, siin siin oli üks väikemees, juudi rahvusest oli Kitoriga nimi. Ja see siis hõiskas, et iga 10. maha lasta iga 10-st maalast selliseid ähvardusi ja siis oli ta ohvitser, sellepärast tuli korraldus, et iga teine maha lasta. Anti kaks samm ümber pöördkaks sammu edasi, marss siia seina äärde, aga siis mõtlesin, et lasen. Nii, ohvitserid on siis inversioon. Aga siis sõitis kindral Rotbergi masinaid, Roterk kargas masinast välja, tuli ja hakkas, hakkas kohe selle. Ülemusega, kes sind Vene polkovnik oli, hakkas sellega kohe hirmsalt vaidlema sõimama sead. Kas pürgi saabumine lahendas olukorra ja, ja suli momendi? Tulijad ärge laske käed natuke ülesse veel ja tuli sinna ja nägid, et ohvitserid olid reas kõige sõiduli relvadega mehed ümberringi küsimus korra klase pulma. Või siis tuli see vahepeal üks veoauto teatri loobiti meile siia kompvekke ja värke peale seda kooliteatri. Rüüstatud juba looduse autoornament, tore moment on veel, see juulikuul oli Eesti-Läti jalgpalli maha. Nii et omale siis niisugune asi, et eesti rahvas kandis kätel sidepoiss, sinna sisse võeti tõsteti üles ja antikate sisse ja pärast seda võistlust siis tulime mööda Narva maanteed, rahvas akna peal paksud. See asi oli niisugune meeleavaldus. Hiljuti trükitud auraamatust teises maailmasõjas langenud eesti vabadus võitlejaile Pro Patria leiame Johannes Mandre nime ja nime järel reamees sidepataljon langenud 21. juunil 1940 Tallinnas Raua tänava koolimajas. Suurima tõenäosusega oli ta esimene Eesti kaitsel langenud sõdur. Selles suures heitluses, mis peagi haaras kaasa kümneid tuhandeid mehi. Teise surmasaanu nooremseersant Aleksei männikuse nimi, auraamatus puudub praegu veel. Reamees mandri põrm viidi 23. juunil sõjaväehaiglast raudteejaama kodukanti saatmiseks. Hüvastijätt jäid jaamas oli inimest poolsada, teiste hulgas kaheksa sidepataljoni vormis sõdurit. Aga siis hakati kutsuma inimesi pagari tänavale, augustis-septembris, novembris Ki, veel korraldavad NKVD nooremleitnant uda Low ja sama asutuse ametnik Isakov ülekuulamisi. Kas ARK saadeti teele sõjaväeliste auavaldustega, kes kutsus kohale ärasaatjad? Peasüüdlaseks osutub omaaegne tuntud motosportlane ja karikaturist Ove Oscar Veldemann kelle süü seisnes selles, et ta asetas kirstule lilled. Et ta ütles, see sõdur langes isamaad kaitstes kellelegi ettepanekul lauldi, puhake, paremad pojad. Aga see oli juba rahvuslik meeleavaldus ehk julgeolekukäe väänejate keeles kontrrevolutsiooniline kuritegu. Ajaloolane kaupu teemant on Eesti riigiarhiivis leiduvast toimikust selgitanud ka kurbmängu lõpu. Ove Veldemon saadeti erinõupidamise määrusega detsembrist 1941 10-ks aastaks sunnitöö laagrisse kus ta suri paar päeva enne järgmise aasta jõule. Raua tänavalahing oli nõudnud veel ühe ohvri. Kuid see kurjalt ülekohtune aeg algas võõrriigi okupatsioonivägede saabumisega juunis 1940 meenutab sidepataljoni mees Egon Otar. 16. juuni pühapäeva õhtu oli meil parajasti ja väga ilusad ilmad, nagu nad enne sõda olid põua ses suved olid meil rahulikult, saak nad valla, istume ta äkki vaatame, et nagu see päris rahulik ei oled, garaazis lükkas uksed lahti ja tsiklimehed sõidavad, et kurat hakatakse sõitma, eks ole. Ja just selle telefoni keskjaamas pärast saame teada, et lähevad ohvitserid järele. Ja nii sasi Unigi õhta peame veel seal, loen loendust ja ka ei ole veel midagi teada, enne kui kell 10 siis raadiost ütleb, et tähelepanu, et umbes tunni aja pärast avaldame riiklikult tähtsa teate. Ja kell 11 tulebki teadet Jaak 1000 leppinud kokku, et Nõukogude väed tähendab ta, punaarmee üksused tulevad Eestis, aga kas ka Tallinnasse see jõulud meile veel selge? Hommikul juba küljes tuleme, vaatame, mida teeb taevas juba esimesed lennukid lendavad, tegid katust, esimese tulid kõrgel ja siis tulid. Lennul tulid vall, esilennukid Maanso suures kaares miinisadamas. Oli kõik niisugune nad nurga ääred, aga meie läksime ikka veel päevakorra kohaselt edasi. Marsime siis õppeli õppustele ja vaatama, et seal oli 10. pataljon, sidepataljon Joalt mäe peal paistab ilusti, kus need mehed seal kolivad juba ja ehk meil, Joosep, käskjalg järele tuleb tagasi minna ja õhtuks peavad olema ruumid tühjad. Aga muidugi kahju oli, meil olid väga head seadmed, olid, eks ole, ja kõik toitekaablid toitekaablit, et saada kätte need seadmed, tuli kasvõi kirvega puruks raiuda. Õpilassidesse õppeklassidest saame kolme õppeklass, oli raadio ja telegraafi ja telefoniklassid. Vot niimoodi oli see lood ja, ja õhtuks kell seitse oli meil siis asi paigas, olid ruumid tühjad. Kell seitse ei. Grupp ohvitsere. Reino kapten Rein oli kompaniiülem. Seisame hoovi peal, seal kuuleme, kui üleval pildil keel hakkab teat mootorite põrin, hakkab tankroomikute lõhi. Kõik läks nii vaikseks, ümberkaudu liiklus, vaikival pur vaibus maha. Esimene tank, siis tuleb juht, tanklad. Luugid kinni, kobamisi tuleb mäest alla. Robinal tulema 15 minutiga oli naljakas soomukit täis. Vaatsin, Reino seisis nii mõtlikult, oli vabadusse aegne ohvitserina oli paha, oli vaadata, kuidas tulevatel hommikul olime juba kõiki. Ükskõik kui me koolimajas siis kõik ära, mis meil oli seal hoovi peal hunnikus, nimetatakse taksot minemas oli juba siis hakkas juba 21. ja seisame rivisa hommikul, õelased. Ann korraldas niisugune, täna toimub Vabaduse väljakul toimub mingisugune rahvakoosolek, ustav, võite, vabad teenindused, vaba sõdurid võivad osa võtta. Aga see ei ole soovitav. Aga keegi meist ei läinud ka midagi toimuma, õhtu ainedki peale kella kuut seal. Ja siis äkki kuuleme, et väljas on niisugune Suneleminegad aknad lahti, suvine aeg, vaatame. Punase lindimehi kipub vägisi tulema sisse tuunima lase muidugi, tuunimist kutsub vahtkonna ülemvaht tulema ka kategoorias on siis ei saa kusel. Siis tuleb korrapidaja ohvitser, ei siis seisa, noh, aga selle 15 minutise kõneluse peale sõidab Vene soomusmasin ja keerab kohe oma torru meie ukse peal ja üks hästi pisike leida. Isegi soovis on läinud, polnud harjunud sellistega, tähendab, tuleb sinna, jah, tuleb sisse lasteaiad kategooriliselt. Punaarmee punaRemov, sõja, too tuleb sisse ja ja kõik need punaarmee ka trügivad sisse, tunnimed võeti ukse pealt maha. Ja siis hakkas seal sees tuhnimine, kas tead, et kõik sõdurite kapitamatakse lahti ja relva kambruks lükatakse lahti, murtakse sisse, tähendab, said püsside püramiidi juurde, seal võeti kohe püssi sülle ja alla ja tule ja nagu puuhalud läksid sinna. Ja siis noh, niisugune õiget Läheme nüüd pagari tänavale pagari tänava lähedal, see asi oli ikka veel alguses, tähendab jaak alles mindi pagari tänavale, pagari tänavale, sõjalegi sõja ja sõjaministeerium seal, ja ära nad läksidki, jätsid oma kaks, kaks nii öelda meestepüssidega siis meie võetud püssidega sinna ukse peale seisma punaste niitidega mehed. Aga no see asi kõik kena, hästi ei meeldinud. Nii palju, kui meil ohvitsere oli, kõige kõrgem ohvitser oli korrapidaja, ohvitser, komppataljonikorrapidaja tähendab kas piisal kohal olema ja kellel oli siis kõige suuremad õigused, mida siis nüüd edasi teha. Aga vahepeal keegi oli avastanud või tulnud mõttele, et aga meil on ju veel püssid, eks ole, ja need püssid, püssid, mis on kastidena pakitoovis, kisudi need kastid lahti lükatakse, püssita voodist tühjaks, puhtaks ja. Ja igasuguseid muidugi võttis, keegi pakkuma ei tulnud ja ruumides keegi, võib-olla mõni teadlane keppis jagatakse seal hoovi peal olin, püssid kätte, see oli hoopis teine asi. Nüüd võeti juba niisugune ootused, kuna pataljon, relvastus ei sobi meile, eks ole, mingisuguse eraisikud seisavad ukse peal. Et tuleb nelja ultimatiivseid, et tuleb ära minna, need maha, panid minema ja siis tegid nüüd küsimusega, palvetas jääda. Vahtkond oli nagu juba nii segamini läinud, et kes tahab vabatahtlikult minna ukse peale, no palju tuli mõõdudes, tahtsin minna ja ukse peale sattus siis meie Meie raadioklassist André vandeukse peale jäi tunnimeheks ja nüüd hoopis olid siin, paned, oli allumise, kogunesid kokku, pundi kõrval, võtavad püüavad Ühendus peastaabiga seal telefone, nad ei vasta. No siis tuleb ning otsustasin vastu võtta ja otsus kujunes minu arvates väga loogiliseks, et eraisikuid kasarmusse ei saa. Kui tuleb Vene sõjaväelane, siis tuled lahti, midagi teha ei ole, aga meil on ka sõdima hakata. Ja selle seisukoha peal see asi jäigi. Janu läks edasi, mitu tundi midagi, midagi juhtunud hakkab juba nagunii öörahule minema. Raadio Klasfaljust üleval aulas suur aula ja me olime kõik seal hunnikus koos, ma ei tea, mis seal väljas on. Ma lähen siis trepist Su pikk lai peatrepp, eks ole, nagu seal koolimas on trepist alla, teised sinna käänu peale saani Alttunnimees mandri jookseb üles püssiga, no ta ilmselt varjuda, eks ole. Kas tema lase enne lahti teda või tont seda teab, mis seal välja suus ja sa ei tea. Aga nii, kui sa teise madime peale saab, nii käis väljas pauk. Mees haarab humal keskelt ja vajub koos püssiga, vajutad kokku, hääletult vajub. Aga toimub see teie nähes minu silmis olnud kaks, kolm must või see võib olla saanud seal kakskolm aset, albumil langeb kokku, eks ole. Ja aga sel momendil kui, kui see ütleme, mees kokku vajus, käis sees niisukene kogupauku sellel festivalil soliks 18 20 meest akende peal, seal juba Need panime onu oma, algas, lihtsalt panid kohe paugu ja see käis kõik momentaanselt, koosne poleks käsu järel käinud. Vesti oli siis suitsu ja püssirohu lõhna täis, tähendab. Aga pärast ma vaatasin läbi akna, just nagu oleks pangale järel joostud, et see nagu ei oleks, mida lahingulaskmine võtsin just nagu juba juba kätte maksta juba sõnavots mõrkuja puhtal kujul tähendab aga näha küll kedagi olnud, aga ilus kokku oli klaasist. Kui mees oleks hüpanud post kõrvale, siis ta oleks muidugi harjunud, aga jooks edasi ja sellega lahing algaski, tähendab, no muidugi see esimene kogupauk ehmatas ära, et täna või momentaalselt tühi. Kui palju neid seal langes, kas vaata kindlasti seal pidi saama haavata, selle kohta ei ole, isegi kirjandusest pole kuulda olnud ja noh, siis oli nagu mõni minu võib-olla viis minutit oli vaikus, siis hakkas mootoripõrin hakkas tulema, tähendab, ümber ta pissima pool sõidab, soomusmasin, aga no mehed olid juba nüüd nii hoos, et ei saanudki enam kuigi kaugele, kui juba hakkas püssituli talle pihta käima. Talas Juupi vastu, aga, aga noh, see oli juba niisama tõmbus tagasi. Aga samal ajal hakkas juba koolimaja tagaküljel hakkas laskmine ja ilmusid soomusmasinad ilmusid soojusena politsei väljakul, too aeg oli kõik lage, oli näha, kuni Kunderi Ma panin aga sealt huupi tulistama, kaugelt lasi midagi. Kahju ei teinud, eks ole, aga katusekivid ja aknaklaasid on juskui krohvi talduslasliku puruks. Ja samal ajal siis tuuakse sisse ka teine, teine pihtasaanu. Teine pihtasaanu on üks allohvitser Männik, tema oli kusagil väljas pihta saanud, kes talasid ja ka surma odavad ja kergelt haavatud oliga. Nii et alla tehti, tehti tähendab Belfi punkt kiiruga, seal oli tegemist küll. No lahing muidugi, täiskogu aeg edasi ülevalt oli hea näha, kuidas peale nii või 12 paiku, kui seal juba jalaväge välja toodud, kuidas ta seal Kunderi maarjanurgas siis punavägi, Punamäe, köök, puhta, ega tädi lindi menüü, et üldiselt see kõne allagi soliks üldse mingist lahingut tehagi saanud, aga punaarmee keegi kõige üleval ja vaatad, kuidas määruste järele tehakse. Ahelikku järkhüppeid tähendab jälle järgmine jagu, hüppab välja ja piirasid niimodi koolima sisse, viskas seal väljakul pikali. Peab tunnistama. Ja olime sisse piiratud, iga scans tähendab. Et see oli tulevahetus, siis ühe Eesti sõjaväeüksuse ja ühe punaarmee Punaarmee punases jalavägi pluss soomusmasinast pluss soomusmasinad ja aga lõppude lõpuks aasiga vaibus ära ja siis tuleb korraldused diala koguneda kõigil alla vestibüüli alla vestibüüli relvadeta tähendab kõik taskutes, kõik 500 raadio on mul veel ilusti ja taskunuga, viskasin selle maha, tead. Ja siis ütlevad välja minna, aga kes tahab minna seal käed üleval päikesest uksest välja minna, sealt natuke kõhe oli, aga, aga no ühekaupa mäe sealt läksime. Ja siis sõidab ene, soomusmasin, sõidab sinna, sealt tuleb juba üks pikk niisugune ohvitser välja hirmuskuri soltatõ voo aabits, ohvitseri ajab sinna koolimaja ette ritta, oli väga sünge moment. Kõik rivisse saagiks oli üksjagu, sai ta on võib-olla 12 meest. Rugo, aga meie Actoage, Eesti ohvitser ei osanud üldse, on mõni üksik, teadis küll vanemad, kes nagu oli, et ümber pöördkes, kes paremale, kes vasakule, käskonna täitsid aga tonistkümne virvarr tegelikult. Ja siis käib Õiga juba sinna soomusmasinal see pöörama kuulipildujameestele kuklasse. Kurat. Aga vahepeal oli kõrvalmajas tulid välja tulnud ka seal oli grupp inimesi, oli pritsima poolt küljest, oli naisi ja ja mõned oskused vene keelt hakkasid, no selge, Bildetataks maha lasta hakkasid, karjumatasin, ega siin tappa ei tohi, tähendab, ja nii edasi. Seda käsklust ei tulnud ette maha lasta. Sama päevasündmusi sidepataljoni vajutus paigas, mäletab Vladimir. Pressin. Mina olin päev, olin linnas, mul ema tuli Tartust, tuli vaatama, et mis seal Tallinnas õieti lahti on ja ja ma käisin emaga siis sel kohtumisel ja, ja õhtul, kui ma tulin tagasi, siis ma kuulsin, et need iga suurt sorti pätid, need olid käinud seal ja, ja osa püssi ära viinud. No aga õhtul siis oli selline asi, et võeti paigale ja küsiti, et kes tahab vabatahtlikult välja minna, tunnimehed seal, nii et kedagi ei määratud. Kõik olid minemas. Aga minul ei olnud siis püssi ja, ja nii nagu rivist ära läksin, nii ma läksin otsekohe õue ja võtsin mopi. Kassid võtsin omal püssi välja, aga need olid ta potitäis ja ma hakkasin korra kohe poti välja lükkama ja võtsin omal siis kaks padrunivööd ka täis. Ja esimene lask, kui lahti läks, siis mul oli juba püsse, oli puht puhtaks lükatud ja ma läksin otsekohe sinna majja sisse. Seal see koolimaja teeb, niisuguse nurga teeb ja sealt nurgast tagant läks, uks läks sisse. No ja siis läks see niisugune laskmine lahti. Minu vaateväljas oli kolm, soomusautod oli ja need siis keerutasid oma suurtükitorni seal kangesti. Aga ma vaatasin, et ega nad palju kurja ei saa teha, et nad olid üsna majade lähedal ja, ja ma vaatasin, et see, see nurk, et see nagu ei klapi hästi. Olid need Raua tänaval nooli maja ees, need olid koolimaja ees, aga nii et, et see Surdki toru ei oleks sinna üles saanud lasta. Sel ajal nüüd on praegu on seal puud on ära kasvanud ja ta on puid täis, aga siis lagi oli kõik see asi. No ja, ja siis see tulevahetus käis, kellega ikka need. Kaabakad ja, ja siis punaarmee meestega aga, aga seda ma tean küll. Üks ronis teisele poole maja seal all oli, oli pesukoda, oli kahekordne maja ja see erariides mees ronis sinna ja oli korstnat korstna taga ja, ja lasi säält. Aga siis minu voodinaaber, see, see siis ütles, et see tuleb ära kutsuda säält. Ja see tuli tolksti sealt maha ka. No tulevahetus käis loo juba, suvine öö oli valge ja siis tuli sinna. See kaitseministriks oli kindral Raperd, see oli kaitseministri, see tuli siis sinna, ärge laske, ärge laske. Ja, ja selle korraldusel siis lõpetati see. Et käed üles välja? No ega meil muud üle ei jäänud oma kindral oli seal ka. Tulime siis ka käed üleval, tulime välja, siis öeldi niiviisi, et istuge siia maha maja ette, maja ette ja. Ja korra siis anti käsk, et ohvitserid ja allohvitserid, et rivisse sinna maja ette, sõduritest eemale, need võti rivisse ja. Aga siis ühe korra anti ümber pöörd. Ja kas oli viis või 10 sammu või palju, see oli edasi. Aga siis ma mõtlesin küll, et kas nüüd hakkab oma polipeale. Aga õnneks ei hakanud. Siis hakkas see uurimine, et kes ja mis, kes andis käsu, kes andis käsu? Käsku ei olnud mingisugust. Alustati väljast, tapeti tunnimees ära ja oligi see käsk oli käes. 21. juuni õhtust Raua tänava koolis jutustab Boris Reiljan. Siis tuli üks vangid, jäik tulipunane, lippees rahu, leiba, maad ja muud Cavel silla juure ja koolimaja juurde koolimajast jää koolimaja juurde, aga meil tunnimees oli ukse ja tooriks Valga poissi oli mandri juss. Tolle oli pime soolikalõikusel ja need talle pidi järgmine päev isa järgi tulema. Ja tollele siis saatole. Püssi on olemas ja sul oskad lasta nagu kus meie peal, üks hõikas veel, ta jooksis sisse. Hauatänavas, no vot, seal on too esimese korruse peale treppi pidi üles trepi peale, no et mandriuss sai pihta Tulasti maa siis läkski, plagin. Siis kes seal väljas sai, ta sai ja kes ei satu, jooksid ühesõnaga laiali, te olite akende peal, me olime hakanud Pärnu keskus sai sellepärast, et ega nemad, nemad olid ju niimoodi, tead, et nad teadsid, et Eesti sõjavägi midagi ei tee, nendele kardavad venelasi. No ja siis oli seal toda plagina, tuli tükk aega ja. Kas mõni ohvitser ka asja juhtis või jäi nii et ise ei, ei. No mis, mis juhtimisseal vaja? Seal pole ju mingisugust juhtimist vaja, seal polnudki ühtegi ohvitseri, ei olnud ja ei üle ajateenijaid ka minu teada põld seal, mitte kedagi selle pärast, kui seal oligi keegi siis tollele üteldi, et lase nüüd jalga, selle pääset ajateenijale, nomisse, ajateenijale, ütled, kui minule hakatas, mina vaatasin ka akna pääl, tead. Üks kükitab, no läksin siis üles lae peale, võtsin selle kivi, kivikatus, kivi, mis oli olemas, panin ka selle pleksi, tema enam sealt edasi ei. Aga no siis tulid, hiljem tulid Vene tankid ka, me tulime siis öösi. Enne seda veel tuli kindral ootorit, tuli sinna oma autoga, aga no tollele tõmmati kaotus. Tulija too tuli ka siis käpad üleval, tuli sisse sinna, aga tuul oli hirm, naalsed kuradid tapavad ära. No siis tulid Vene tankid ja siis anti käsk välja tulla. Soomusautod. Janune Meil on need soomusautot võima, mis neil oli, tagas topeltveoga. Neile oldi omamoodi, aga hakka nüüd vastamise hakat vastaku, paljas püsson ilma rihmata. Toa arvamine oli vist kõigil, et ta nüüd, kes kätte saada, hapetas maa, siis paneme ka äkki. Parem on nii vana indiaanlaste moodi, parem kui keegi sulle tõise inkasinuga vööstule. No neil oli too oma kaitseväe tont teab, kodavistad kutsuti, teata, ega nood otsisid ju läbi, nad olid ikka erariides riietes ja vot see samane ste poolov. Tollele üks Roman kariste oli, ta oli hiljem, oli Liidu tšempion poksis. Too andis teisele sihukese laua lõuahaagi, nii et käis seal üleval saalis käis siis kurat käpile sinna ja punane lint tumehall, ülikond seljas. No me teadsime väga palju neid sellepärast, et et just liivamägedes sealt Ülemiste äärest sad tatid käisid ju side kööki, nad olnud toidusega. Nad said, mis üle jäi toolil? Laojäägi vanni tundsid, aga ega seal nendele midagi ütelda ka ei saa, sellepärast et nad tera riides, punane side ümber. Ja veel see eesti arsenali. Püstolkuulipilduja need ka, no mis asele vene püssipadrunit? Viis korda kuidagimoodi lased ärast jokk, kas karis tööli, sidepataljoni mees toogu sidepataljoni ja tema oli autojuht vööl? Sidepataljoni oli terve autokompanii sõidu, need maastikumasin, aga vot haavata sai mitu tükki. Ja siis selle samane kariste viis, siis nad veel lasksid sellele autole maastikumasinale, lasid veel taga tagantjärele, aga no teine oligi nii kihvt sõitja, nii et, et mis seal sallikesele. Ja sinnasamasse liivalaia tänava. Ega seal oli ka niiviisi, et ega väga palju sihukesi autojuht tuli seal küllaltki masinaid ka, aga igaüks ainult minema sellepärast teadis. Kui salat, kus sa tead. Ega seal veel huvitav seik sellega, et mõned tulid need vene tankid, Scoutspataljon, see oli Tartu maanteel sõdurite kodus. Ja säält tulid mitme Maxim kuulipildujaga, sealt tuli hulka mehi, tuli anemad, tulid sealt kuskilt aspe tänavast, vanad võtame või ma ei tea. Politseiplatsi peal tuli Ulage väljaks ja tulid sinna, aga nad nägid detangitult, targad mehed läksid tagasi ära, nii et neid ei naid. Kui neid oleks nähtud, et neid raskekuulipildujat ka kaasas vil nendele, pealegi neil oli kavatsus teile appi tulla, neil oli meie kavatsus ja meile appi tulla. Laskmine oli, aga seal oli esimene kord. No ütle, et suure kaliibri list seda vintpüssikuul, ega ta päris ilusti vilistab, kui püüda. Nii on ja need, ega noh meelde tuletada võite ka mõnes paigas on valge laik, on ka, vaata, ununeb ära räägi üle poole sajandi. Jätkab tolleaegne jaoülem Raivo Välis. Seal hakkas Lockerdamis aeg tegelikult sest mingisugust õppusi teid enam ei tehtud, sest kõik olid niisugune. Kahe vahel oli, sest keegi ei teadnud, kuidas, kuidas edaspidi see olukord kujuneb. Nii et õppused ei olnud, sellepärast olin, ma olin ka linna peal see päev ilus ilm oli nii palav, juunipäev. Õhtu, ma tulin tagasi umbes kuue-seitsme aeg. Vaatasin, mis juhtunud oli siis Darro mehed olid pinud, kõik relvad ära, meil oli klassides, olid nagu püramiidid, olid need relvad, sealt olid nii, et kõik relvad ära viidud, vot teine, ma ei mäleta, kas seal kellegi korraldusel kassal ju ohvitseride korraldusel või nii edasi. Järsku teater, minge tooge relvi, teadet relvas on, kõik saab seal hoovi pealt saavutada, Helvi loss. Ma saatsin oma poisid, tõid ka oma jahule niisugune, nii et ma panin oma jahuga relvastuse maalin teise korrusel, siis maalin sinna raadiomaja poole olini. Meie aknad olid seal. Ja hiljem kui see, kui see lahing algas peale, siis olid Peiga mis tahes oma poolt sealt kus. Ja õhtul lakkas kella umbes õhta videvik, nagu ütleme, meil on, iga päev oli valla väljas ike vahtkond. Nüüd oli relvad, kajastasid, pandi vahtkond välja. Minu poiss ei olnud seal vahtkonnast, vot sellepärast ma ise ei teadnudki, tead täpselt, mina liikusin niisama ringi, tead, meil poiss tuli klassides ja ja siis pandi seal vahtkond välja ja sinna maja ette. Ja ma olin parajasti maja sees, seal kuulenud hakkasid paukusid, tead, mina nagu noh, nagu ütleme jaoülem siis nii et ikka teada, kui nagu kõike, ülemus nagu, ehk siis kohe ruttu välja. Tead, mis seal juhtus, nüüd teadis, ma tahaksin ümber maja jooksid sinna ette ja siis vaatasin seal, nii et üks oli, see haavatud olid seal maas ja siis seal kõik oli, mitte mina olin üksi juba teise kahjuks umbes üks, viis kuul meelt oli juba peale nende kahe mehe, kes olid seal vahtkonnas olla. Aga siis need ütles ka seisma jäänud, et tema ütles, tema tulistas õhku, ma ei tea täpselt, kas ta nüüd õhku tutvustas või et siis teise oli juba pank pihta, nii et ei jäänud seisma. Ta oli ümber selle, need on nagu käeseal ja relvadega, need tulid nagu, ütleme, mitte rivikorras, nagu tulevad meelde vaid üks jõuk, nagu ütleme, camp vajus teadsile, tead, niisugused linn. Aga nii kui see maha kukkus, üks siia panid, siis panid kõik sinu ümber nurga, said kaoksid ära laiali ja siis me võtsime selle selle haavatu kinni, sealt haavadele nende mees ja nende mees, olin erariietes seal, nii edasi Tallinna 30 ja 30 ringis või umbes 25 kolme aastal seakas ütles kohe teada hakkas aku paluma teadjad poisid, et ega ma ei olnud süüdi, pink sunniti ta võtma ja nii et mul on kodus naised ja lapsed, aga meil ei mõtlenud midagi halvasti. Me võtsime kohe, viisime sinna, et Soome kinnitada teadet haavatud mees ja milleks teda sunniti, kuidas seda mõista? Relva võtma ja tead sinna tulema sinna roossejad. Tema ütles niimoodi, seda põhjendas omani. Ja siis hakkasime sisse minema. Tassisime seda, seda ma võtsin ka kinni. Vaata üldiselt hea, et ma olin päris energiline poiss seal ja siis hakkasime sisse viima ja sealt uksest hakastuse, milles suur ukse peauks on suitsu minema sealt ja aga seal kõik on pabinas, seal sees ju hakkasime laskma, tead, niisugune kindlad sealses ma imestan, et keegi meil haavata ei saanud ja me hakkasime ainult oma tulevad oma teateid. Kas s keegi seal tõstis neid, hotell on seega püsti või et see nii, et meile nii et kuulid ei tulnud ainult paugud, tead niisugune, ja siis viisime selle haavatu sisse. Nonii velsker oli kohapeal, see sidus sellel kohe kinni ja siis pandi uuesti. Otsustati niimoodi, et kõik mehed toovad sisse, et välja jää üldse kusagile. Mehed liigud lõppedes sisse, aga siis nii, et seal juba kogusid, siis hakkasid need juba laskma sealt meile teatiivsema. Mis sai sellest haavatud ülevõtjast, keda te aitasite koolimajja sisse. Asso see hakkas, tead kaebama ike, ta läks halvemaks seisukohalt ja siis me otsustasime, et seal, et mitte mina ei otsustanud, aga sealt arvati, et peaks ikka autoga ära viima. Ja siis mina olin just seal, pole ääres ka konna kukkus välja, sõidab just seal. Ta sõitis sealt alt, mitte lihtsalt peauksest, vaid sealt hoovi pealt sõitis välja. Minul, ma olen teisel korrusel ka seal ma vaatasin, see pani, otsis auto peale ja siis vot seal omal karistes hakkad juhtima. Ja siis sõitsid vasta nii kui ta välja sõitis, aga see oli umbes nike ö, aeg, ike, nii ike, nii võib olla. Hommikupoole ööd vas kella nelja ümber, umbes niimoodi ta võis olla jah. Nii et jah, kolme-nelja-aegne öösel pole, hommikupoole ööd oli ja siis sealt pandi tule peale kojaga, see pani nii tambiga minema. Panid, keeravad välja ja keerukad ja sõjaväehaigla poole ja laste värgi küll, aga arutas pihta ei saanud, sest ma hiljem kuulsin, et see oli õnnelikult jõudnud sinna ja tuli kõik tipp-topp. Jah, valged juunikuu ööd olid ja see oli. Ja see huvitav, see öö kadus niivõrd kiirelt, tänan selle tulistamisega, teatud ärevus oli ka niisugune ja niisugune. Me oleme vanad sõdurid on nagu, ütleme, ma olin juba üle aasta sügisel pidanud lahti saama. Ma juba kujutan aegsel maapoisid, eks need olid muidugi need, kes all on alles noored, kes tulnud sõjaväkke ja nii ta läks, nendel oli natuke hirm nahas küll, võib-olla seal ikendid. Nendel on nagu kole Uudel sees on, aga meie nagu oleme juba sõjaväes juba laskmis Õiga kuuldud drillide, India kõike juba nagu niisugune. Ja sellest oli kahju ja, aga see aeg üldse oli kahju sellest, et me ikka ei vasta, aga mina olin muidu võinud. Muidugi, ma olin selle aja mees, mina oleks kohe esimene v kindel mineja üldse taheti seda nagu olematuks teha, teed tervet seda sündmust, nii et kuidagi nii, et sama, mis natuke nagu midagi oli, et aga ometigi ta nad ei, ei tahtetzee avalikkuse läheneda, et keegi sõja osa hakkab vastutama, ütleme sõdanud prootsid vältida kohe seda vaikselt kõike kaotati ära ja, ja ajalehtedes ei olnudki sellest juhiduti kriipsu mitte Seipsugi mitte kusagil. Ja see ainult nii rahva seas läks ainult kõmu, näete, sidepataljon hakkas vastu ja nii edasi. Ainult see rahvajutuga kama jääl, aga muidu lehes mitte midagi. Ajalehed olid juba teiste meestega käes ja juhtida ja see aeg olid vist juba ja ja võeti kohale, kohe võeti üle. Jah, nad võtsid pankade lehed ja nii, et kõik läksid kohe võrdlemisi ruttu. Need olid nelja mehe mälestused eestlaste esimesest lahingust okupeeriva võõrväe vastu ja üldse esimesest lahingust Eesti pinnal teise maailmasõja ajal. Kahtlemata oleks kaasa teinud meestel omalt poolt lisada ja täpsustada mõndagi. Igaüks oli juba toas, eks ole, nagu siin ma ei tea, mis seal teises toas tehakse, sest vaatepunktid on sellepärast erinevad, täpselt jah, ja jutustused ei lange kokku, ei lange kokku, ei lange kokku. Sellega on niisugune nüanss veel 20 aastat hiljem, mul oleks teaduslik töö, oli ja uurida neid eluruume ja siis ma läksin kohe nimme, läksin sinna oma sõna vastasmajja seal koolimaja juures, et kas nad mäletavad ela hülsi ja tuli välja, et need enne sõda seal üks perekond seal nagu ta siis oli hirmus ja huvitav moment, et lasite meil aknast sisse ja üks kuuleks raamaturiiulisse ja jäi pidama. Vabadussõja ajalooraamat faasis. Raua tänava lahingus kaasa löönud sidepataljoni mehi oodatakse pühapäeva hommikul siis homme kella 10-ks, Raua tänava koolimaja juurde. Kohtumiseni.