Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, mina olen jalajälg olla ja nagu signatuurist aru saite, on alanud saade originaal ja koopia sedapuhku juba 58. saade selles sarjas ja neile, kes seda saadet kunagi pole kuulnud või kuulanud neile siis nii palju informatsiooniks, et saade on täis muusikat ühe loo, erinevaid variante ja saated eelnevalt siis on järelkuulatavad vikerraadio kodulehekülje peal. 57 saadet on seal rivis ja küllap see 58 sky kunagi sinna rivisse saab. Aga tänast saadet siis alustaks sellise ütleme väikese tormiga veeklaasis ehk siis meie enda Eesti laulu ühe pretendendi finaalikohale lauluga see laul, mis sai aastahitiks raadio kahel aastas 2012 ehk siis Põhja-Tallinn ja aega veel. Selle kohta on räägitud igasuguseid asju, et liiga palju noori on lava peal, et selle lauluga ei saa eurovisioonile minna. Kuna kõige noorem osavõtja peab olema vähemalt kuueteistkümneaastane ja kuueteistkümneaastaseks peab ta saama siis sellel aastal, kui ta Eurovisiooni lauluvõistlusest osa võtab. Siis peab olema ma lava peal kuni kuus esitajat, rohkem ei tohi olla. Nii et juhul, kui see laul valitakse Eestile olu võitjaks, siis peaks esindama Eestit 2013. aastal. Ka ansamblil läheb natukene raskeks, kuna laps hääli ei saanud kasutada ja nad ei saa kasutada ka lisajõude lava peal, nii et igal juhul päris keeruline moment on asja juures. Veel ei saanud kasutada ka salvestust lastelaulust, kuna reglemendi son, kirjased, kogu laul peab tulema otse Eurovisiooni laval. Nii et raske saab olema. Aga üks asi on veel, nimelt süüdistatakse seda lauluga plagiaadiks või suisa nii-öelda varastamises. Ei ole mina siin kohtumõistja, eks kuulaja kõrv ja ja see organ, millega ta muusikat tajub, ole siis kohtu mõistjaks. Nimelt aastal 1635 kuni 1706 elas Saksamaal barokkhelilooja Johan Pachelbel ja tema on kirjutanud kunagi ühe kaanoni ja sekka On avastati või siis ütleme, taasavastati 20. sajandi alguses. Nii nagu ikka nende barokkheliloojatega oli, et lugu sai küll valmis, aga aastasadadeks ta unustati ja nüüd siis leiti noodid ülesse ja hakati seda lugu mängima 20. sajandi alguses ja esimesena eelmisel sajandil, publitseeriti Se Pachelbeli kaan on 1919. aastal. Lugu kaevati ülesse ja leiti, et see imekaunis klassikaline heliteos. Aga nüüd on siis väikene torm veeklaasis nimelt meie põhjaTallinnat süüdistatakse selle loo kasutamises. Kas see on õige, ei tea, mina ei ole autorikaitses nii kõva käpp. Ja ma pakuksin siin siis originaal ja koopia 50 kaheksandas saates kuulamiseks kõigepealt siis Põhja-Tallinna laulu, Meil on aega veel ja pärast seda Pachelbeli padrunit ja las kuulaja ise siis arvab, et kas on nad sarnased või mitte. Ma just seda nii-öelda refrääni osa selles laulus tahaksin, et kuulajad seda eriti tähele paneksid. Kõigepealt kuulama siis Põhja-Tallinnat. Meil on aega veel nimelist laulu ja peale selle panen mängima Pachelbeli, kaalunud nii, mis on pärit seitsmeteistkümnendast sajandist ja osavalt ära kasutatud siis 21. sajandil. Noh, enne sedagi on ju olnud juhuseid, kus popmuusika kirjutajad või siis rokkmuusika kirjutajad kasutavad klassikalist muusikat, kõige kuulsam lugu on brokkolharmi veider sõidus fail. Nüüd siis ma olen lood mängima ja ise siis arvate ja mõtisklete, kas nad on sarnased või mitte. Asjad võtavad aega, alateerimined realiseeruvad, meil on aega tegeleda. Jõuan keeruka, et ma tean, mida teen, kuid ei tea, millal teie terve elu teha, need kõige enam kunagi. Mõtle enne, kui teiegi siis mõtlen, ma teen pikka aega maantee peal, et aeg on raha. Kõige jaoks on aega täpselt nii palju, kui ta põlistates kiirustab millegisse ette. Ei kujuta ette, et sa elad ainult hetked. Silealati erinev, miks vajub tehinguid, eks siis kliendinimedeks vahel end unustav ja ajakirjandus kihutama. Kuid meil on aega veel kuskilt laename, püssi nõuab pühendumust olengi pühendunud kõige kella järgi alati toimib marsruut aeg-ajalt. Aeg näitab armastust, annab vaadetest, vaid avab silmad. Ja ummik on neetud, äratab mobiilivärin. Kas pehmapatjakse varvast närib, kui on aega veel asju aeglaselt, siis vähetähtsad asjad kõrvust mööda. Ma olen, lapsed ei pea nii palju, siis otsin otsemat teed, tean, mis mind ootab, ei jookse, Mules sunnitakse tagant, tegelikult ise ka ei tea, usuvad, siis ütlen, et pea lõuad, igale poole ei peagi jõudma, aga ma ei jõua jõua. Nõuan endalt, et jõuaks küsitsemaga, jõuan tööle alles poolest lõunast. Hea, kuid täna ei lähe lubanud homme topoteerin terve maailma aeg, kes motiveerib, ma ei pane, kui vaheti nigunii südamel hüppab ja ei oota keegi kanni oda lükata, kuid kui midagi põhja kõrbeb, siis ei aita ka veel doos toppama jääda. Kui Rodney mulle teeb? Selline kaksiklaul siis siia saatesse Joaiisis, õigemini siia saate algusesse, läheme saatega edasi, vaatasin oma nimekirja üle, kus on oioi, kui palju laule ma kohe ütlen, kohe vaatan praegu kerin ülespoole ja ma oleks pidanud tegema selle kokkuvõtte juba vara. Praegu on meil käsil 58. sadega enne viiekümnendat saadet, ma tegin väikese kokkuvõtte. Ma olin ära mänginud saates originaal ja koopia 657 laulu. Nüüd on neid tunduvalt rohkem ja kujutage ette, terves selles nimekirjas polnud sellist ansamblit nagu Elo ehk siis Electric Light Orchestra parandamisel selle vea siis ära selle koha peal, sellepärast et elulaule. On ju meil ka kaverdatud ja ja üks kaver, mille vihje ma sain Facebooki gruppi originaal ja koopialiikmetelt on siis ansambel Külfi laul viimases bussis. Ja kui me läheme siis originaali juurde jõuame aastasse 1981. Siis kui Elo andis välja albumi taim ja see laul oli seal peal, laulu nimi on voi laismiintubee laulu autor on loomulikult Chief Flynn ja ka nii-öelda seadnud selle stuudio korda ehk siis selgeks õpetanud ja need helid paika keeranud, ehk siis produtsent on Tutanud või Prodioosser on samuti olnud Chief Flynn. Ja ajalugu siis tõesti on antud välja 81. aastal Polar stuudios muide Stockholmis ja see on liigitatud poprokkmuusika. Kildab ansambel, külg tegutses ajal Viljandis ja see oli väga tore ansambel, kes armastas eriti ansamblit, aga muusikat ise on nad kirjutanud, et ansambel on loodud 1009 178. aastal Viljandis ja praeguseks hetkeks ansamblisse jäänud kaks meest Ivar lugi maja, Aare Jürima. Aga tol hetkel oli ansamblist tõesti rohkem liikmeid. Tänapäeval saab kahe sündiga hakkama, aga siis oli ikka bass ja trumm ja klahvpill ja kitarri ja kõik oli vajalik, et ühest ansamblist ansambel, saax ansambel viimases bussis ilmselt salvestanud ka kuskil 83. aastal näiteks ma pakun välja. Ja samuti ta kõlas väga tihti soovikontserdis ja mujalgi muusikasaadetes, nii et võetise Elo klaver väga hästi vastu kuulame. Kõigepealt siis, kuidas originaal Maal kõlab, kuulame ansambel Elot ja nemad laulavad siis lauluplaadi pealt. Taim ja lugu kannab peal kirjate voi Liews myyntovi. Ja peale selle kuulame siis, kuidas koopia kõlab, laulab ansambel. Ja laulu nimi on viimases bussis eestikeelse teksti autor on Ivar Lugima. Peatused. Ja keegi kolmas ja ta ei tohi. Mul kodus teine jah, Tiinale. Mul on väga hea ja Ainult ei saa meedee kooli. Ole. Ütleb. Mul on väga hea ja keegi kolmas ja ta ei ta. Lihtsalt. Originaal ja koopia 58-st saade jätkub endiselt ja nüüd läheb Me natukene naiste muusika või naiste lauldud laulude juurde. Oodrui Läänders on üks lauljatar ja näitleja, kes on sündinud 18. juulil 1956. aastal ja ta on ameeriklanna ja oodri läendas, laulis kunagi kuulsaks ühe laulu, mille nimi on väike jõgi, ehk siis rõve aasta oli siis 1983 kui tema esimene samanimeline album ilmus. Laul oli kena ja selline romantiline, ilus, mõnus. Ja kohe kuulis seda eesti lauljatar Sirje Tassa. Ja tollel ajal võttis ta appi konsiilium poisid, Keila ansambel. Ja nad tegid ära selle laulu eestikeelse versiooni, mida on siis tõesti rajal soovikontserdis kõvasti kuuldud ja võib-olla tänapäeval isegi kohalikes raadiojaamades on ta populaarne soovi saada, sellepärast et ta selline meloodiline ja halearmas laulukene on magus, magus, väga magus laul. Aga miks mitte siia saatesse ka üks selline magus laul pakkuda teile kuulamiseks? Panen kõigepealt siis mängima eestikeelse koopia sellest laulust ja selle laulu nimi on eesti keeles siis kõverpeegel, laulab Sirje tasa ja taustal ansambel konsiilium. Ja siis juba selle laulu originaallaule Aastast 1983 Laala voodri länders, kes on näitlejana esinenud ka televisioonidraamasse Dallas. Ja laulu nimi on ridu rõive. Nähes meistervimata. Litosfäär või siis kõverpeegel, kes kuidasmoodi tahab, selline laul, magus laul ja tuletas oma rütmi ja produktsiooni poolest meelde Hollandi popmuusika George päike, eriti tema loomingut. Diosbekkerit me täna ei mängi, George päikeri muusikat oleme küll selles saatesarjas kasutanud, aga täna ei ole. Nüüd üks selline haruldane variant ehk siis originaal on Eesti oma. Ja koopia on rootsi oma ja, ja läheme siis järgmise laulu paari juurde. Võtame ette ansambli virmalised Loomingu Toivo Kurmeti laul. Naer oli 70.-te alguses väga tegija ja ei olnud vist päeva, kui see laul Eesti raadios ei kõlanud. Jaak Joala laulis tollel ajal ansamblis ja laulis selle laulu kuulsaks. Nüüd aga on selline asi, et seda laul on tehtud ka rootsima. Muide. Ja ilmselt on siinne Jüri Lina käsi mängus sellepärast, et tema oli Toivo Kurmeti väga hea sõber ja tema looming siis Toivo Burmeti looming on ka praegu, Jüri Lina on kõik olemas ja ilmselt Jüri Lina on pakkunud siis kellelegil. Ehk siis lauljatari seda laulu laulda, lauljatari nimi on Lisette Paulson. Ja loo nimi on God hiit. Ma ei oska selle koha peal selle laulu paari kohta midagi rohkem öelda, ehk siis kunagi võib-olla Jüri Lina, kes saab teada, kes on see sellised Paulson, kes seda laulu laulab. Võib-olla siis räägiksin natuke ansamblist virmalised, nimelt ansambel virmalised moodustati Tallinnas kevadel 1965 ja bändi loomise ajendiks oli soov mängida välismaa rokkansamblite, sealhulgas ka biitlite laule. Virmaliste juht Toivo kurbetsakas alates sügisest 1967 ise ka laule kirjutama. Nii mõnigi tema laul saavutas suure suure Benu, sealhulgas nagu sama laul, mida me täna siin vaatleme. Laul naer, kus solistiks on Jaak Joala ja ansambel läks laiali 1977. aastal. Ansambli juht Toivo kurbet sattus vastuollu nõukogude võimuga. Novembris 69 kuulas teda KGB. Sellest ajast alates hakati piirama virmaliste esinemisvõimalusi ja Jüri lina oli novembris Riias saavutanud firmaga meloodia kokkulepe virmaliste kahe väikese heliplaadi salvestamiseks. Kuid kavatsetud heliplaadid keelustati Eestis. Ja 1972. aasta esimesel aprillil õnnestus virmaliste esindada Eesti televisioonis kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi, nii et ansambel läks laiali aastal 1970 seitse-Aga Toivo Kurmeti kohta võib-olla nii palju, et talisiis mitut seoses selle oma tegevusega ja KGB ka vastuoluga lahkuma Eestist ja ta abiellus väliseestlasega, mis võimaldas tal 1979. aastal sügisel emigreeruda Rootsi. Seal jätkas aga muusika kirjutamist ja avaldamist. Ja kaks plaati ilmus Stockholmis aastatel 1980, tema muusikat mängiti palju ka Soome raadios. Võib-olla siia otsa veel siis Toivo Kurmetis sünni- ja surmadaatumid. Toivo Burnett on sündinud 16. jaanuaril 1949 Tallinnas ja suri 13. juunil 2003 Raplas. Niisiis selle laulu paari juurde. Kõigepealt kuulame ja tuletame meelde, kuidas Jaak Joala laulis koos virmaliste laulu naer. Ja peale seda kuulame koopiat. See on rootsi lauljatar lised poolson ja laulu nimi on kuuldud. Järsku oli? Kadunud. Meil on nõmmekass 1972. aastal oli Eesti muusikas küllaltki selline mõnus ja hoogne aeg, sellepärast et oli olnud ju horoskoobiaeg, mis tõi lavale väga palju noori lauljaid, noh, võtame Anne Velli või Toomas Jõesaar, samuti tuli siis ka esile selline lokkis peaga tumedate juustega poiss, kes oli natukene teistmoodi, kui eesti mehed olegi Melnik, ukrainlane on, tahtis rahvuselt natukene puiselt, laulis ta eesti keelt ka, aga see oli nii armas ja naisterahvastele see laulmine meeldis. 72. aastal salvestas Olegi meelnik koos televisiooni ansambliga ja seal televiisori. Tallinnas Gonsiori tänaval. Tol ajal siis Lomonossovi tänav õhtuti ja öösiti igasugust muusikat ja Kustas Kikerbu sõnadele sai valmis ka üks laul, mis läks väga populaarseks rahva hulgas. Seda hõisati igal pool kaasa, sellepärast et refrään, Lähen oli tal ju imelihtne ja imelihtsate sõnadega just see laul oli pealkirjastatud, rattad tatata või siis rattad ta lihtsalt kolm, kolm rattata ja kolm korda Raatata. Ja kuskohast siis olengi peldik ja kikerpuu selle leidsid nad leidsid selle ansambli Rottetion repertuaarist protetionil kandisse, laul samuti nimerattata. Laul ilmus 1009 70. aastal ja, ja see oli ansambel, mis viljeles stiili nagu fseedeelik, rokkijaš laager väga huvitavad. Kuidas ma ütlen oma pärased, sellised jaotused, psühhedeeliline rock, jazzlaager, no ilmselt see rattata, nimeline laul on siis laager ja ansambel protetion oli pärit Prantsusmaalt, salvestas 1970. aastal oma vinüülplaadi singli siis politoorfirmast alt või siis leival ei alt. Ega rohkem midagi ei oskagi öelda, kui, et kuulame siis kõigepealt koopiat, tuletame meelde, kuidas olek Melnikeseda rattata tahad, laulis ja siis kuulame roteišine versiooni sellest laulust ehk siis laulu originaali, mis on tegelikult salvestatud Saksamaal. Nii et tattattattattat a- kahes versioonis. Õhtu on sooteema, loo tervise kasuks on jalutuskäik külmas kui üle või siis ei aita. Aitab muusla. Ja hakkab meie 58. saade sarjas originaal ja koopia otsa saama. Mõtlesin, et paneks ühe hoogsa toreda Yenka siia saate lõppu ja kust mujalt see Yenka ikka tuleb kui mitte soomemaalt. Nimelt 1967. aastal kirjutas Eerik Linstram ühe laulu, mille nimi on Urielanud haiga ö. Marti hinnas laulis selle laulu linti ja see laul muutus totaalseks hitiks. Jumal, see laul jõudis ka üle lahe Eestimaale ja selle laulu horoskoobi. Siis salvestas loomulikult Kustas kikerpuu oma orkestriga ja eeslauljaks oli Toomas Jõesaar, kes siis eelmisel sügisel lahkus taevasesse bändi, nii et mälestuseks võib-olla siis olekski see Uri ala jaanilaul siia saatesse pandud. Kui Soomes ilmus laule 967. aastal, siis Eestis salvestati lugu 1969. aastal. Selle laulu laulis siis Toomas Jõesaar linti ja eestikeelse tõlke tegi Kuustas kikerpuud. Aga ega siis midagi kuulan, aga originaali koopiad kõigepealt siis kuulame, originaali oli ja see on siis Soomemaalt pärit laul nimega, uuri alantaiga ö marti hinnas, laulab seda laulu ja siis saata, lõpetab Toomas Jõesaar lauluga urjala jaaniöö. Kõike kaunist, kohtume kunagi tulevikus. Helsinki puimaalsetendati Guymaansitegati joogolla kuiva Kes teeb keske toojalt Pamaistu varastab May. Burjalantaiido jutt Varstu. Ensigadki puimaalsetengatki Kuimaalsetendaki jooga olla kuiva. Endise pragi puimaalsetendaki kuivaalsetegati jou, kalla kuivama. Ta kõrgeid lodurjalas pole näinud ükski metsiaala ikka neiu kõigega uurima, seda ütled teemana veel siis, kui kätte jälle jõuab ja tule ümber. Rahmastan. Paistele rõõmsate rab neiu pal metsas õitseb najal. Täna pakti tarretis kähkuva, keda kutsun tagada Nüüd enam mahti tarvis kähkuvati, keda kutsun endaga. Ta kõrgeid hurjalas pole näinud ükski mete alla ning ka neiu kõige kaunima seda ütlema veel siis, kui kätte jälle jõuab jaanitule ümber rahvas. Ei, nüüd enam tarvis kähkuva, keda kutsun tantsima. Tänama tarvis kähkuva, keda kutsuda, aga tants on jala ja.