Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 23.-st jaanuarist. Mina näen, Liisu Lass Suurbritannia peaminister David Cameron lubas Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhteid lahkavas kõnes brittidele referendumeid liitu kuulumise üle. Cameron nõudis. Brüssel peaks andma liikmesriikide parlamentidele tagasi suurema otsustusõiguse mitmes küsimuses. Eesti inimesed ei ole avalike teenuste puhul rahul ühistranspordi sõiduteedega, selgub regionaalministeeriumi tellitud avalike teenuste küsitluse tulemustest. Maa välisminister Sergei Lavrov sõnas täna, et Moskva on alati olnud valmis sõlmima Eestiga piirilepingut ning seni oli puudu just eestipoolne tahe. Samas ütles ta, et kõik tehnilised ja juriidilised küsimused Euroopa Liiduga viisavabale režiimile üleminekuks on lahendatud. Eesti välisminister Urmas Paet lükkas selle väite ümber. USA ametist lahkuv välisminister Hillary Clinton andis täna Ühendriikide senati välisasjade komiteele ülevaate, mis toimus läinud aasta 11. septembril Liibüas Benghasist, kus rünnakus USA konsulaadile hukkus Ühendriikide suursaadik ja veel kolm konsulaadi töötajad. Ärimaailma tippjuhtide globaal meeleolu on võrreldes aastatagusega pisut langenud. Olulisemaks riskiks peetakse ebakindlat majanduskeskkonda. Eesti ettevõtete suurim risk on vajalike oskustega tööjõu leidmine, selgus PricewaterhouseCoopersi värskest uuringust. Haapsalu linn pidi ettevõtluse arendamise sihtasutusele maksma tagasi 47000 eurot. Otsest linn oli paari aasta eest kultuurikeskuse remontimise hankes teinud vigu pead lähevad Haapsalule kokku maksma üle 100000 euro. Eesti Kontsert toob alanud aastal Eestisse mitmeid maailmanimesid spordist. Kahevõistleja Han Hendrik Piho võitis liberezzis toimuvatel juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab lund. Külma on öösel kuus kuni 10, homme neli kuni üheksa kraadi. Suurbritannia peaminister David Cameron pidas täna kauaoodatud kõne Euroopa Liidu teemal. Cameron lubas, et kui tema erakond järgmised valimised võidab, korraldab ta 2000 seitsmeteistkümnendaks aastaks referendumi, kus britid saavad valida Euroopa liitu jäämise ja sealt lahkumise vahel. Cameron nõudis kõnes ka, et Brüssel peaks andma liikmesriikide elementidele tagasi suurema otsustusõiguse mitmes küsimuses. David Cameroni kõnet kommenteerib Eesti välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas. Kusjuures üks olulisemaid aspekte oli kindlasti see analüüs, mida ta pakkus olukorra kohta Euroopa liidus, see analüüs oli karm, aga kahtlemata enda peaosades õiglane. Aga see ei ole nüüd päris see, mille baasil seda kõnet hindama hakatakse euroopaseksis, mille baasilt hakatakse vaatama seda, mida Suurbritanniaga üldse saab tulevikus ette võtta. Ma kardan, et see baas on see teine pool sellest kõnest, mis põhimõtteliselt. Ta tõmbas punase joone läbi ühest väga olulisest aspektist, mis on seni olnud Euroopa Liidu arengu südames. See on siis lisada rahvusriikide suveräänsusele omaette selline Euroopa suveräänsuse püstik või mis iganes, nagu sinna kõrvale panna, kus siis kodanikud muuhulgas oleksid korraga liikmesriikide kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud ning see Euroopa liidu puhul siis võtaks järjest ja üha rohkem üle seda, mis on liikmesriikide pädevuses seni olnud või siiamaani on seal on põhimõtteliselt välistas edasise suveräänsuse loovutamise Brüsselile, juba ütlesid, nõuab tagasi seni parandad suveräänsust valdkondades, milles tema arvates ei ole vaja sellist Euroopa telge. See on kindlasti midagi, mis ei Berliinis ega Pariisis ega ka teistes, ütleme kontinendi Euroopa Liidu pealinnades nüüd oluliselt ei müü, kui nii võib öelda. See referendumi teema muidugi nüüd tuli välja natukene isegi karmimalt, kui võis oodata. Cameron ütles, et kui tema võidab järgmised valimised noh, pärast seda, kui Euroopa liidul on nüüd uus leping valmistuda ennem selle kohta, kas Suurbritannia tahab jääda sellise uue lepingu alusel või mitte. Ta ise ütles nagu positiivselt, et ta on kindlasti jäämise poolt, see muidugi sõltub jällegi sellest, milline tuleb see uus alusleppe. Aga siin on huvitav, võib-olla, või oluline märkida seda, eks, et see, mis võib juhtuda siis, kui ta näiteks peaks uuesti moodustama koalitsioonivalitsus on nagu praegu on konservatiivide liberaalidega see kahtlemata tähendaks, seoks käed teatud mõttes peaministrina ning teiseks Tööpartei, kes samuti võib võita valimised ei kavatse seda referendumit n programmi võtta, nii et, et tegelikult see on referendumi aspekt on hetkel selline konservatiivse partei suhteliselt, et nagu eraviisil seisukoht ja ma arvan, et seda on ka Suurbritannia Euroopa partneritele lihtsam aktsepteerida. Uuringufirma Saar Poll avalikustas täna avalike teenuste uuringu tulemused, mille tellis regionaalministeerium. Mihkel Tamm räägib tulemustest lähemalt. Saar Poll viis läbi uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada avalike teenustega rahulolu suurematest linnadest väljaspool. Küsitlus viidi läbi 1500 inimese seas. Tulemustest selgus, et kõige olulisemad valdkonnad, mille kvaliteedi parandamist oodatakse, on seotud transpordi ning taristuga. Regionaalminister Siim Kiisler. Kõige tähtsam järeldus meie jaoks on, need otsustel on mõju olnud, sest kui me oleme kõige rohkem toetanud just sotsiaalset infrastruktuuri, koolimaju, lasteaedu, kultuuriobjekte ja et ka inimeste rahulolu nende teenustega on selgelt kasvanud, et inimesed selgelt ütlevad, et näiteks koolimajade seisukord on maapiirkondades läinud paremaks, inimesed on seda märganud, teiselt poolt meil tuleb väga selgelt tõesti välja, et inimestel on üha tähtsamad ühendusteed ühendusviisid, sõiduteede kvaliteet on oluline, ühistransport on oluline, internet on oluline, kergliiklusteed on oluline ja see on meie jaoks selge sõnum, et avalik sektor regionaalpoliitikat ellu viies peaks nendesse valdkondadesse rohkem panustama. Kiisleri sõnul suunatakse järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil rohkem vahendeid just infrastruktuuri arengusse. Üldiselt selgus küsitluste tulemustest, et suurematest asulatest väljaspool elavad inimesed olid avalike teenuste taseme kättesaadavusega oma piirkonnas pigem rahulolevad. Kindlasti see uuring näitas, et vahel avalikkuses sellist välja öeldud karjuvad meeleheitlikud seisukohad. Arvamus, et kui inimeste käest küsida, siis inimesed saavad nende teenustega üldjuhul hakkama, et ei tulnud ühegi avaliku teenuse puhul sellist pilti, et väga suur osa elanikest oleks öelnud, siis siin on asjad ikka täitsa valesti ja puudused väga suured ja see on läbivalt kõikide valdkondade puhul. Uuringufirma Saar Poll juhataja Andrus Saar leidis, et inimesed on hästi kohanenud tingimustega, et kui oma kodukohas teatud laadi teenuseid ei pakuta, siis kasutatakse neid mujal. Regionaalpoliitika tulevikuperspektiive silmas pidades peate murekohtadeks töökohtade ja taristutega seonduvat. Kui me täna ütleme, et näete nii palju inimesi ühtede teiste teenustega, siis me ei saa seda küsida nende inimeste käest, kes on valdadest ära läinud, võib-olla need ära läinud inimesed ongi just need, kes ei ole sellega rahul, kui regionaalpoliitik ka meetmed võimaldavad otstarbekad, ütleme, parandada tööhõivet, see on prioriteet number üks, teiseks prioriteediks ikkagi infrastruktuur. Et need asjad oleksid paigas. Täna avaldatud küsitluste tulemustest selgus, et inimesed on pakutavatest teenustest enim rahul internetti ja kergliiklusteedega. Viimase viie aasta jooksul on aga kõige rohkem halvenenud sõiduteede olukord. Venemaa välisminister Sergei Lavrov sõnas täna, et Moskva on alati olnud valmis sõlmima Eestiga piirilepingut ning seni oli puudu just eestipoolne tahe. Tänasel iga-aastasel pressikonverentsil kritiseeris ta ka nii Eestit kui Lätit mittekodanike kohtlemise pärast Kristel päriselt kuulama Moskvast pikemalt. Iga-aastane pressikonverents keskendus küll eeskätt suurele maailmapoliitikale. Lavrov kinnitas, et Venemaa on kindlalt vastu jõu kasutamisele probleemide lahendamisel ning peab esmatähtsaks rahvusvahelisest õigusest kinnipidamist. Küsisin Lavrovilt, et kust on tekkinud Venemaal viimasel ajal tahe ajada joontega seni lahendamata probleem ehk puuduv piirileppe Eestiga. Lavrov tuletas meelde, et Moskva hinnangul rikkus Eesti ja varasemad kokkulepped. Kui lisas ratifitseerime selle viite Tartu rahulepingule ja selleks, et piiriküsimus lõplikult sulgeda, tuleb alustada uusi läbirääkimisi ja sõlmida ka uus leping. Meie Eesti partnerid suhtusid nendesse järeldustes pärast meie selgituste ärakuulamist põhimõtteliselt arusaamisega, meenutas Lavrov. Nad ütlesid meile, et ootavad ära mingi aja, kui tuleb erinevaid tegureid silmas pidades sobiv hetk on nad valmis neid läbirääkimisi taasalustama. Mõtlesime, tuletasime seda perioodiliselt meelde. Eelmise aasta sügisel tuligi teie parlamendi väliskomisjon välja initsiatiiviga. Meie hea tahe oli alati olemas ei tekkinud viimasel hetkel. Ent otsusega, mis võeti vastu Eesti parlamendi väliskomisjoni initsiatiivil, tekkis hea tahe ka teie poolel. Seega tekkisid taas kontaktid ja nad jätkuvad. Meenutame, et samas oli Lavrov, kelle esinemisest Moskva rahvusvaheliste suhete ülikoolis sai avalikult teatavaks Venemaa soov piirileppe uuesti ette võtta. Kui aga vastastikuse suhte palus kommenteerida ka Läti kolleeg, sai oma jao Eestigi. Euroopa liidus on neil mingi sisemine arusaam, et Riias on kõik korras ja Eestist samuti, kuid see pole nii. Ei saa olla õiglane nendes riikides sündinud sadade tuhandete inimeste kodakondsusetus, kusjuures inimeste, kes referendumitel hääletasid nende riikide iseseisvuse poolt, kes tahavad olla Läti ja Eesti lojaalsed kodanikud Lavrov ütles ka, et kõik tehnilised ja juriidilised küsimused Euroopa Liiduga viisavabale režiimile üleminekuks on lahendatud. Eesti välisminister Urmas Paet lükkas selle väite ümber. Kindlasti täna ei ole saabunud see olukord, kus võiks öelda, et nüüd saab hakata langetama otsuseid, et terve rida neid samu tehnilisi tingimusi Euroopa Liidu Venemaa viisavabaduse osas on siiski veel täitmata ja samuti näiteks ei ole suudetud siiani isegi kokku leppida olemasoleva Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisalihtsustuslepingu täiendamise osas, kuna siin on erimeelsused. Tahtest ja sellest, et millal on õige poliitiline hetk Euroopa Liidu Venemaa viisavabaduse otsustamiseks et see täna kindlasti veel nii ei ole, et kodutööd on ikkagi enne teda veel tehnilises mõttes kõvasti teha. USA ametist lahkuv välisminister Hillary Clinton andis täna Ühendriikide senati välisasjade komiteele ülevaate, mis toimus läinud aasta 11. septembril Liibüas Benghaasis, kus rünnakus USA konsulaadile hukkus Ühendriikide suursaadik ja veel kolm konsulaadi töötajad. Neeme Raualt. Lähemalt. USA välisminister Hillary Clinton kordas senaatoritele, et võtab Ühendriikide välisteenistuse juhina täieliku vastutuse Liibüas toimunu eest, sealhulgas selle eest, et USA missioon ei olnud paremini kaitstud. Vastutuse võtmine tähendas kiirete meetmete kasutuselevõttu esimestel kriisijärgsetel tundidel ja päevadel quica tagamist, et meie töötajad ka teistes regiooni seal siis Põhja-Aafrika ja maailmaohtlikes piirkondades oleksid paremini kaitstud, ütles Clinton, rõhutades, et viivitamatult astuti samme turvameetmete tugevdamiseks Ühendriikide välisesindustes rääkides Liibüas enne rünnakuid tulnud palvetest, et seal vajatakse lisajulgeolekumeetmeid. Kuna rünnaku oht on väga reaalne, ütles Clinton, et tema ministrini need palved kunagi ei jõudnud sest nendega tegelesid nagu tavaks diplomaatilise julgeoleku eest vastutavad ametiisikud. Kui senatis oli Hillary Clinton, kes ise varem senatisse kuulus endiste kolleegide keskel ja küsimus, et talle ei olnud eriti karmid siis täna pärastlõunal, kui Clinton astub vabariiklaste juhitud kongressi, esindajatekoja välissuhete komitee, et võib kuulamise tool olla oluliselt negatiivsem. Tegemist on ilmselt Hillary Clintoni viimaste ülesastumistega välisministri rollis. Homme algavad senatis kuulamised järgmise ministri John Kerry ametisse kinnitamiseks rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, New York. Eile õhtul avaldati Davosi maailma majanduskonverentsil Price Waterhouse Coopers reaalne tippjuhtide uuring, mis puudutas toimetulekut ja kohanemist uue normaalsusega hinnangud kasvu väljavaadetele ning muud. Vastanu tippjuhte oli 60-st riigist. Esimest korda viidi samasugune küsitlus läbi ka Eestis ja sellele vastas 85 tippjuhti. Täna tutvustati Eesti uuringu tulemusi ja võrreldi neid globaalsetega. Mall Mälberg käis kuulamas Price Waterhouse Coopers tegevjuht aga vilu, ütles, et kui vaadata ja võrrelda tippjuhtide usku oma ettevõtte kasvu ehk globaalse optimismi indeksit, siis on Eesti tulemused üllatavalt sarnased globaalsete keskmiste tulemustega. Nii Eestis kui globaalselt kuskil 30 56 protsenti tipp just olid veendunud oma ettevõtte käibe kasvus lähemal aasta jooksul ja teist sama palju usku, et see tõenäoliselt saab teoks. Globaalselt peeti juba selliseks olulisemaks äririskiks valitsuste reageeringuid võlakriisile ja näiteks Kareti väga eelarve kärpeid ja kuidas võiks majandust pärssida, samal ajal kui Eesti ettevõtjad võib-olla selle teemaga selle valdkonnaga rohkem harjunud ja, ja see nende jaoks nii suur probleem ei olnud. Kui globaalselt kardavad tippjuhid kõige enam ebakindlast majanduskasvust tulenevaid riske, siis Eestis, ütles Ago Vilu. Peetakse kõige suuremaks äririskiks vajalike oskustega tööjõupuudust. See tuli välja hästi mitmest vastusest, esiteks selle kõige olulisem äririsk Eesti ettevõtete jaoks isegi suurem risk kui kasvav energia hind. Teiseks, kui oli küsimus selle kohta, et, et milliste tegevustega valitsuse poolt olete rahul, millist aga vähem rahul kõigega praktilisema hinnangu sai valitsuse tegevus kutseõppepoliitikas ja võib-olla kolmandaks see, et mitte ükski 85-st vastanuist tippjuhist ei plaaninud palku langetada. See on selge märk sellest, et headest suhetest on pigem puudus. Majandusekspert Heido Vitsur arvab, et maailm ei ole enam ühtlane ja murelapseks on Euroopa. Ja Euroopa ei ole ka ühtne, võidan suure pool Euroopat, on retsessioonis või languses ja kui kaua see kestab, ei oska keegi hinnata. Teine pool Euroopat on stabiilne või isegi arenemis või kasvuvõimeline kuid kuidas see koosmõju hakkab olema, seda ka võimatu hinnata. Nii et üldiselt Euroopas jääb selline. Mõtlesin veel vähemalt terveks selleks aastaks, aga need, kes suudavad orienteeruda kasvavatele turgudele, need suudaks ka Euroopas kasvada. Eesti mängutame, Eesti on siiski Euroopa turgudest väga sõltuv riik ja kasvavatest turgudest on meile oluline ainult Vene turg. Aga pikas perspektiivis Aasia kasv on kindlasti kaks korda suurem. Küvenevas. Haapsalu linna rahaline olukord muutus täna varasemast raskemaks, sest kultuurikeskuse kunagise remondi käigus tehti hankel vigu. Nüüd tuleb linnal osa EASilt saadud rahast tagasi maksta. Ivar Soopan räägib lähemalt. Haapsalu kultuurikeskuse remont algas 2008. aastal ja oli linna üks suuremaid ja kallimaid ehitusprojekte läbi aegade. Kultuurikeskuses ja selle ümbruses alustati remonti veel enne, kui pangad olid andnud nõusoleku laenu andmiseks. EAS-i toetus sõltus ka pankade käitumisest. EAS-i juhatuse esimehe Raul paruski sõnul leiti Haapsalu linnategevuses viis riigihanke seaduserikkumist. Toetus kokku oli üle kahe miljoni euro ja mõnuame tagasi üle üle 100000 euro. Et see, mis 100 tuhandet eurot puudutab, siis seal oli riigihanke seaduse rikkumise kokku oli viis erinevaid, mille tulemusena siis selle raha tagasi nõudsime, aga noh, nüüd ma pean ausalt ütlema, et kui ma seda tagasi nõuda tohtlust kolki rastuses isiku Sõerd et juriidiliselt nagu selle raha nagu tagasi nõudma, aga noh, minu arust nagu enamus asjadel nagu Haapsalu linn sisuliselt tegi nagu väga õigeid asju. Haapsalu praegune linnapea Urmas Sukles oli tol ajal linnavolikogu opositsioonis ja tegi enda sõnul korduvalt märkusi kultuurikeskuse remondilepingute kohta. Selle hetke linnavalitsus kindlasti tegi midagi valesti, kui nad oleks õigesti teinud, siis ei oleks seda toetuse tagasinõuet. Tulnud, kuigi linnavalitsus saatis tollal EAS-ile kõik lepingud ja otsused kontrollimiseks, ei leidnud EAS neist remondi ajal vigu. Hilisema kontrolli käigus leiti. Täna maksis linn EAS-ile tagasi pisut üle 47000 euro. EAS-ilt jääb saamata ligi 60000 eurot, mida pole veel linnale üle kantud. Kokku on kahju 106000 eurot. EAS-i juht Raul parusk. Tegelikult 2009. aastal, siis kui see toetuseraha kasutamine oli, siis Haapsalu linn üritas leida võimalusi, kuidas raha kokku hoida ja ma arvan, tegelikult hoidsid raha kokku hoitud raha kokku juba sadades tuhandetes. Igatahes, mille eest iga nagu eraomanik arvatavasti oleks juhtunud, vähemalt kiitnud ja võib-olla ka preemiat andnud, aga praegu tulenevalt riigihangete seadusest meil on vaja, see summa on 100000 ja veidike peale eurot linnast tagasi nõuda. Praeguseks on selgunud, et kokkuhoidu siiski ei saavutatud. Haapsalu finantsjuhi Martin svinti sõnul on nüüdne kahjum märkimisväärne. Küllaltki keeruline on leida neid kohti arvelt. Seda tuleks katma hakata, aga kindlasti me selle leiame. Linnapea Sukles sõnul on 2013. aasta eelarve õnneks tehtud väga konservatiivne. Ta loodab osa kahjust katta hästi laekuva üksikisiku tulumaksu arvelt. Sukles tollast linnavalitsust tagantjärele süüdistada ei taha. Noh, mis me räägime seal oli neli aastat tagasi, täna me oleme uues kultuurimajas ja see 106000 saamata jäänud toetust, millest osa tuleb tagasi maksta. Noh, see ei tapa meid ja mis ei tapa, teeb tugevaks. Ivar Soopan, Haapsalu. Eesti Kontsert tutvustas täna alanud aasta plaane, Tõnu Karjatse teeb ülevaate Sedasi juhatas puhkpilliansambel Brassikal sisse Eesti kontserdiaasta plaanides õnnestumise. Eesti kontserdile on põhjust uhkust tunda, sest mullu ületati 1000 kontserdipiiri, aga sel aastal ei taheta vähemaga piirduda. Kuid asi pole niivõrd kontsertidega esinemispaikade arvus, kuivõrd selles, mida kuulajale-vaatajale pakutakse. Aasta suur senistest esimene on kalendris Andres. Mustoneni eestvedamisel toimuv MustonenFest, mis toob siia peatselt sellised maailmanimed nagu Christoph Penderetski, Miša Maiski ja Gidon kreemeri. Andres Mustonen on oma muusikapeo pühendanud teisitimõtlejatele. Kuidas seda siis mõista, Andres Mustonen. No ma pean neid kunstnikke sinna, kes kogu aeg annavad uut, kellel on kogu aeg vaim lahti kõige lähedasem inimene, kes seal selles suhtes on muidugi Gidon Kremer, kes on nagu maailma interpretatsiooni uuendaja son Miša Maiski, kes, kes on toonud täiesti teistsuguse musitseerimisel laadi maailma ja igikratiivsusega helinevakse Stephen retski ja kõik, kõik need inimesed on onu ümbritsevaga alati mingis mõttes vastuolus. Aga praegu muide see ei ole mitte see, et nad pääsesid nagu vabas demokraatlikus maailma Euroopasse, et see, see on nüüd lahendus, vaid see võitlustikuga edasi. See tähendab, et kunstnik on nagu maailmaga mingis mõttes nagu vastuolus. Aga ta tegelikult võitleb maailma vaimse arengu ja vaimsete väärtuste arusaamise eest. Ja kombinatsioon. No see on see, mis mind huvitab, aga see on põhiline asi, mitte istuda nende kahe-kolme loo peale, mis on minevikus kirjutanud, et mängida ainult Carmenit ja mängida ainult Caroofi karmi nagu raamat ja see ongi kultuur, see ei ole kultuur, seal laenamine sellest samast kaltsust, neid piisku veel välja. See on kultuur, mis loob uut. Veebruaris käivitub ETV ekraanil endine Con prio võistlus, mis nüüd on saanud uue kuue nimega klassikatähed. Televooludega selgitatakse välja andekaid noor muusik vanuses 15 kuni 25 eluaastat. Ürituse eestvedaja Timo Steiner on kindel, et talendivõistluse formaat seniste superstaarisaadete tegijate õiguseid ei riiva. Tegelikult on ju ainult inspiratsiooni saadud ja selliseid konkursse, kus keegi välja langeb või korraldatakse igal pool isend selle formaadi sisu on nagu täiesti eripärane ja klassikalise muusika pole väga palju näiteid. Maailmas ei ole. Meeliköitvaid sündmusi lubab Eesti Kontsert muidugi veel mais toimuvale jõhvi, balletifestivalile on oodata näiteks Moskva klassikalise balleti trit. Kontserti annavad alanud aastal veel Duluusi, rahvusorkester ja kaks tipporkestrit Venemaalt. Nagu tõdeb Andres Mustonen, pole maailmas olemas skulptuuri mõistes nurgataguseid, millele ei tasuks tähelepanu pöörata. Pole Metro Pole. Kultuurile on pealinn see, kus me ise hetkel oleme, ütles Mustonen. Spordisõnumid võtab need kokku Joosep Susi. Liberezzis toimuvatel juunioride ja kuni 23 aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel võitis Han Hendrik Piho kahevõistluses pronksmedali. Kristjan Ilves oli 10. 10 kilomeetri suusarajale viiendana läinud, Piho kaotas lõpuks võitjale sakslasele Manuel Faistile 20 sekundiga. Kahevõistlejate koondise treener Andrus Ilves ütles, et Piho võttis tänasest päevast maksimumi. Mäel suurepärane hüppe, mis andis hea lähtepositsiooni vaikselt medali mõte tohib, et ma arvan, et siin ka, et kui nüüd hea sõit tuleb, hetk on reaalne, täitsa medalit ta suutis seda teha, et täiesti võib rahul olla, et kullale täna vist ei oleks jõudu olnud, hõbe oleks olnud võib-olla siis peaaegu käes, aga, aga peab pronksiga rahul oleme, ma arvan, ta on, neid ikka on kindlasti rahule täitis oma hooaja põhieesmärgiks selle, ta nagu käis siin kunagi sügisel välja ka avalikult igal juhul korralik etteaste. Zagrebis algasid iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused, meie jäätantsijad Taavi rand, Irina Štork said lühitantsu eest kohtunikelt 50,51 punkti, mis on ligi 10 punkti vähem kui kaks nädalat tagasi saadud karjääri parim tulemus rand, Storksaid lühitantsus 25 paari hulgas 14 10. tulemuse 20 paremat pääses vabatantsule. Anett Kontaveit jõudis Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel noorteturniiril veerandfinaali, kui alistas tund ja kaks minutit väldanud kohtumises kasahhitari Anna Daniilina kahes setis seitse. Viis, kuus. Üks. Austraalias on meesüksikmängus selgunud kõik poolfinalistid. Kümnendat korda järjest jõudis suure slämmi turniiril parema sekka šveitslane Roger Federer, kes oli parem prantslasest šefi Priit songaast. Viiesetilises kohtumises. Otsustav sõit kuuskolme. Naisüksikmängus valmistas suurüllatuse 19 aastane ameeriklanna Sloane Stephens, kes võitis veerandfinaalis kolmanda paigutusega kaasmaalannat siruina Williamsit kolmes setis kolm. Kuus, seitse. Viis, kuus. Neli. Kaido Höövelson Baruto sai sumo suurturniiril Hatsubast viie kaotuse kõrvale kuuenda võidu, kui alistas Mio kirju nimelise maadleja. Milline ilm homme on, teab Merike Merilain. Tere selgem taevas püsib visalt Soome lõunaosa kohal, meil on aga endiselt pilves, vaid looderannikul võib enne päikeseloojangut ehk pisut selgineda. Kohe seejärel saabub aga üle Soome järgmine madalrõhulohk ja nii on öösel pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund, lund, puhub lääne ja loodetuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul viis kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuuest miinus 10 kraadini ja hommikul võib kohati langeda miinus 12 kraadini. Homme päeval on siis lääne poolt läheneva kõrgrõhuharja mõju jälle natuke rohkem tunda, on vahelduva pilvisusega ilm. Lumevõimalus on vaid kohati. Puhub loode ja läänetuul kolm kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus nelja miinus üheksa kraadini ja rannikul võib olla miinus kaks kraadi. Aitäh selline sai 23. jaanuari päevakaja järjekorranumbriga 18896. Mina lähen Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.