Tänane, kes kui saade on ühest vapra maanaisest taanlane raadikust, kelle juures käis aare Soome Tasudega koos Rapla mail. Aine, täpsemalt seal on Salme Raadiku kodu korras majakkele kitsukese maantee ääres. Aiast ma vanaema Salme Raadiku leidsingi koos pisikese Aarega lapselapsega. Paraja kivimürakas oli traktor õueserva tarinud. See oli mulle uudiseks. Aga ka kõik see, kui Salmeraadikuga jutuotsa üles võtsime. Aiatööst me alustasime, kuigi tegemist tuntud lüpsibrigadiriks. Sest plaanis on need sügisel kindlalt paika panna. Kuhu lilled, põõsad, ilupuud? Sõrme raadikul on praegu rohkem aega. Justjust Dani brigadiri ameti maha. Aeg sealmaal. Farmi tööst ta küll ei loobunud. Aga aega on nüüd küll pisut enam kui ennist. Mis ikka ütleb niimoodi alati, et su sõrmed sügelevad selle mulla järgi ja ja kui jälle kuskil seal nagu mulda liigutada, see võtab natuke aega ja, ja nii alati seda aega väheseks. Ma mõtlen, kui neid meie looduses neid suuri kive ja suuri rahnusi ja kõiki neid ei oleks, siis selle osa jääks nagu see loodus vajaka. Ja isegi kui toovad ühe suure kiviaeda võimeline tootmishoone juurde, seal ta nagu mingiks sümboliks. Ja sinna juurde nagu oma kodumaa taim ka, kas kadakas või mõni niuke asi panna. Mainitakse ta siis oleks ülearune, muidugi iga kivirahn ei kõlba aeg selleks tuleb jälle valida. Ja kõnnid ja liigud ja, ja siis leian ikka kevadised metsad ja kui ma olin veel karjabrigadir ja, ja siis ma uite hinna käisin kevadel karjamaid, vaatame siia, siis tihtipeale ma vaatasin, et kui hästi see kask ja see Tamm ja ja see sinna põldudele sobib ja kui siis karjamaal selle maaparandusobjektiga mõni nihukene ilus puukene pidi ohvriks langema, siis oli tõsiselt nii kahju, et oleks läinud nagu nende inimestele kallale, et miks te nii tegite, mõte, kuidas selles kaunistanud, olgugi et see ma seal ümber raske harida, aga tegelikult ikka ei tohi hävitada seda õiget loodust, mis on nii palju sadu aastaid juba kasvanud ja nüüd äkki ükskord see kuri käsi võtab ta maha ja see koht ja muga tühjaks ja kõledaks. Et ainult koduaiamuld pole see, mis kutsub. Ja kevadel ja sügisel. Aga tema koduse maja, kus Salmeraadik elab, on kena küll seest kui ka väljast ära tunda kohe aedniku kätt, puudest, põõsastest, õue ja aiakujundusest. Aga ju pole salver saadik selline inimene, kes ainult endale püüab jätta teda, need huvitavad kõik see mis tema kodu kujutab. Tema kodu on majand, kus ta oma ametit veab. Ta tahab, et kodu oleks kõikjal ja kõiges elab ta Aimla pargi servas. Tasuja kolhoosi mail allparke mitmeid. Neid on üsna palju. Ja väga ilusad on need pargid ja sellepärast see mulle nii väga südamelähedaseks saanud. Iga aasta me oleme siin teinud niisama nagu jooksnud läbi ja, ja suurema prahi nagu ära korjanud, aga ainult vajavad nagu natukene rohkem metsatehnikud ikka raiusid seda suurimat võsa ära. Ja ise ka olen reisinud maantee ääres oli ääretult niux võsasse kasvanud, see sai kõik üks aasta raiuti. Ja mulle tundub, et samad minutit, mis seal on olnud, et need on ära mahtunud ikka siia koduümbrusse. Noh, aga see on ikka nii vähe tarsiga pidanud midagi muud, aga lihtsalt ajapuudus. Kadakaistutamise kunst on teil ka selged ava, kadakad on ikka läinud. Kasvasin. Ei, see, missugune kivine maa, kadakas läheb, ääretult hästi kasvama. Aga nüüd ma tahaksin mändasid tuua, Männad kasvavad ka ja nad on niisugused toredad puude, et nad on igihaljad, jäädu lähedale ja üldse siia selle pargi nukkaja. Talvel ka ilusad ja kui ta üksikul Kasahstan hästi niuke kähar ja tore. Me lammutasime selle vana hoone siin maha ulgudel siis varemed, see häiris hirmsasti, see oli kole kõrge, kohutav katus ja see oli siis nii hirmus ja lapitud ja tänava kevadel saime nii palju, et saime selle katuse maha tõmmata ja muidu see kivivare, see nagu väga palju ei häiri, võib olla, ükskord koristatakse see ka ära, aga las ta olla. See on nagu väike osa, aga siis on noorkarjalautade ümbruses, seal on väga palju veel teha, siis on tibulates, ütles, et seal on väga palju teha üks tibula nakke otse nagu pargis asubki. Aga vaat seal on ka väga palju teha, et siin Peskina ja saaks need ilusat uut kõik lagedale ja oleks rõõmuks. Daimler farmis, kus te olete enamjagu oma elu töötanud Nojah, see on Kleme, nende farmi rahva ja ja meie ühine töö, sest et kui ehituse mehed lõpetasid sügisesi oli detsembris 10 karjaga läksime, siis on nüüd kuus aastat tagasi ehituse mehe jätsid siis selle karmi endisi selliseks, et ei osanud algul nagu midagi peale hakata. Sest nad ei jõudnud, meil oli väga kiire sinna karjaga sisse minna ja ja see välishooldus, see farmi ümbrus, hooldus, see jäi tegemata ja seda tuli kevadel teha. Vedasime siis sorteeriti, meil seal küünis kartul, elasime kõik selle kartulimulla sinna peale ja siis tasandasime ära ja saime rohu seemet ja külvasime sisse järjestuses Saina mõni põõsas ja puuga istutatud ja noh, väga palju polegi vaja. Üks suursaar oli seal looduslikult ja ja siis nüüd kasekese, siis ütlesin ka nendega natukese tantsud juhtusin ja mida oleks pidanud juba päris suured olema. Aga said meil pullid Pulid laudast lahti ja neile meeldis väga ja nad said need puud ära. Aga nüüd hakkasid uued võsud ja loodame, et need lähevad suureks ja ja siis istu väga, kui suvi oleme, istutasime ikka kuuski ka. Neid null, kui siia mõtlesime, Need on ääretult kenad. Nad on talvel ka haljad ja, aga need kadusid ka ära, aga noh, loodame, istutame need sinna uued ja ikka õmblusi. Meeldiv oleks. Ta on kuidagi nagu sudune, siis jah, sa lähed nagu meelsasti sinna tööle ja nagu töö ka sellega nagu parem minu meelest seal küll nagu tuju, parem kui su ümbrus on puhas. Ja see on ju minu meelest tänapäeval nagu iga normaalse inimesena, et keegi nagu juba häbi tundis, et ta peab nüüd niisuguses musta, Sillamäe ei taha nad igaüks ikka püüab siiani asja parem ainult, võib-olla päris selle noorsookaasatõmbamine. Minu meelest seda tahaks küll näha, et nende aktiiv oleks natukene suurem ja tugevam. Näed, niisama lasevad seda aega kasutult mööda minna, mardikad ise põhiliselt käivad, palju need vanad inimesed käivad? Seda oleks tahtnud küll näha, et nende kaasabi oleks seal natukene suurem ja tugevam. Just kõige tähtsam on juba see lapsena. See lugu. Te olete siit kodunt, et nad jah, üksjagu hoolt ja vaeva ja tahtmist kaasa sinna farmide juurde. No muidugi, ma ei ole jätnud seda kommet, ma ikkagi lähen lähen veel edasi. Plaanid on tal üsna toekad ja suured arvas, et võib-olla annab kokku saada päris omamoodi pisikese brigaadi, kes pargimajanduse majandis enda peale võtaks. Kogu tasuja kodukultuuri siis ehk. Tänavune sügiseks korda on söötaja, talvetagavara on parajalt. Aga viimane töö, sügis, brigadrina, mullune jääb kauaks meelde? Tasuja väljalüpsid on ikka olnud üle rajooni, alla 5000 taastas suurt, ei tunnistata. Allaandmine sellele piirile ei tulnud kõne alla. Meil on siin väga kaua väljas, nii kaua, kui vähegi võimalik oli ja meie karjateed läksid juba nii hulluks, et nemad tulid poolest maast saadik olid poriga koos, udarad ühesõnaga üleni poriga koosis. Kuule, tulid laotala, naiste lõi nagu topelt ei ikka veel, nii et isa, ja see reaktsioon oli meil ju kohe hakkas piiratult peale. Ja, ja hea oli, et ta niimoodi piiratud oli, muidu oleks võinud olla kevade niisugune lugu, et vorst tädi ääretult hädas olnud. Eks see oli muidugi zootehniline arvestus. Agronoomid, zootehnikud võtsid ju sügisel juba varakult oma söödad kõik arvele ja ja loomade arv oli ka muidugi teada ja siis see sai nagu ära jagatud, et kui palju võib loomadele? Aasta karjak oli tõesti ääretult raske tal õhk seda isanud karistada, vilja osa jäi ju äramaad olid nii märjad, et isegi jalgse ei kanna kanud peal rääkimata tehnikest. Ja see söödi eine, kui saamata. Nii et see on ikka päris õige, ei ole, Märjamaal ei ole märga noorikute tuju vist võttis ka kuigi palju. Nad olid Tenamast ääretult vaprad, ma isegi ei oska öelda, kui vaprad nad olid. Iga aasta siiski oli neid haigestumisi ja haigeid laudas rohkem. Aga tänavu aasta nagu keegi ei julgenud oma grupi juurest ära isegi haigest peast talite tinoomi, et ei julgetud nagu oma grupi anda kellelegi kätte, et võib-olla, et see ikka nii hästi kõiki asju ära ei anna, kui nad ise annavad. Kuidas me sinna ankeeti peale kirjutama kolmekümnendat aastat brigadirid? Ei 30 aastat brigadiri ole neli aastat lüps ja 10 aastat sigalasse, siis jääb järgi 16 aastat kirjakutel ja tähikutel ja poliitikutel pole ikka igaüks voodi, igaüks, igaüks on omamoodi, igaühel on isegi oma iseloom. Põhiliselt meil ongi lüpsjaid juba väga palju aastaid töötanud. Peaaegu on veel neljupsidki, kolhoosi algusest on töötanud ja veelgi ütlevad edasi ja neil on kõik nende omadused teada, nad oskavad nendega nii väga suhelda ja nende tunnevad nende keelt ja tunnevad nende tahtmist, mis meie laudas praegu alles on. See on üks lehm malla luigegrupis. Ta lüpsis üle 9000 välja ja see on hästi jäänud terve kolhoosi rahvale meelde. Ja see oli ka minu brigaadis ja Lehman praegu laudas ja, ja kui palju see talitaja temaga veel vaeva näinud, sest et tal oli see udar nii kohutavalt suur ja ta astus ise omal iga nisa otsas tükid ära. Jätsi lehm mitte välja ei läheks sisse, talitaja nägi ta kohutavat vaeva Äravistusele lehma alati terveks, olgugi et ta ise sealjuures võib olla mitu tundi rohkem pidi laudas olema ja ja teinekord isegi lehma käest peksa sai, aga nii tänu sellele tublile talitajad Sand Luik, Linda on lehm praegu alles karjas. Muidugi ta praegu on juba vana lehm, aga asi on selles, et kast üldse järglasi saada. Siiski hoitakse. Mikspärast teel farmides tööjõu voolavust ei ole. Meie rahvas on vist tõesti jah, nad on päris põhikaader, need on väga vanad lüpsed ja ja nagu alguses tulnud, mina tean juba võib-olla ennem kui brigadiriks hakkasin farmi väga kohusetundlikult ja suhtuvad ja töötasu ei ole vist kani väga vilets olnud. Pärast need noored, kes tulevad, mispärast nendest kõigist enam-vähem saavad väga head inimesed. Aga teate, mis asi on, minu meelest polegi, kasvatab ka väga palju rahvast. Meil on naistevalla farmis, on väga tubli ja tugev koleti ja siis on, kes sinna on tulnud, need nagu kohe kas kollektiiviga kokku ja võtavad vaat selle kollektiivi eeskuju ka endaja eeskujuks ja end ülesandeks ja nad kuidagi nagu ei suudagi halvemini teha, kui see kollektiiv on meile tuliselt keskuse farmistuks lüpsja ja siis nagu teda tunnistati, et natuke ta päevi võlgu ja meened tuli naistevallafarmi ja ja, ja nagu oli päris esikohal. Ta sai muidugi väga hooldatud grupi ka selle krabigrupi, see krabi oli ju eluaegne tööd, väga tubli töötaja, praegu asendab nailisest praegune asendajat ei ole. Sest seal läks ära üks ja nagu me valime ka natukene kaadrid päris igatahes nagu ei võta ka, aga sihti tulijale meile uus lüpsja sinna jälle ääretult tubli. Ja ma ei oska öelda jah, nagu Rolektiiv ise veab kõik kaasa. Igasta, kui meil oli ääretult pinge, et me tahtsime saada tõesti, näitab alles 5000 täis. Muidugi saime rohkem kui 5000 lehma kohta mõeldud Roela Warm oli tublisti ees ja siis hakkasid naistevalla naised nagu iga päev pidevalt jälgima seda ajalehe, nii palju ka ajalehtedesse tuli siis iga nädalancy ajalehes need teated ja siis ikka vähenes, vähenes see vahemaa ja siis oli küll siis me otsisime neid karjamaid ja otsisime kõik võimalused kokku, et tõesti esikohta saada ja saime ka. Ja siis oli isegi veel nihukene lugu, et kui natukene puud, et no mis asja me siis teeme, aga ei jäänud puudu ja, ja esimene asi ikka, kui oli, sinna lauta ma läksin, siis oli ikka niisugune lugu, et naised alguses kohe siseselt, kas oled kuulda saanud, et kus maal me praegu läheme? Laotehnika käes, kus maal me olem, oli niisugune võistlus ja üks selliseid asju rohkem, nii ääretult pingelist asja ei ole olnud, aga singi tähti, sest me lubasime 5000 täis lüpsta ja ja siis me vahtima ka seda teha ja võib-olla suvel võib-olla siiski Sipakese võib, kergem on vähemalt muretum Est kari alkagi Koplis ja sööb ise ja, ja kui koplites ikka rohtu on ja siis vähemalt see murealitel ära, et loom tuleb koju ja ta kõht on täis. Aga talvel onju see mure veel lisaks juurde, et sellel oma kõht ei ole täis ja, ja talitaja tahab, et see loom oleks ilus ja see loom oleks toidetud ja siis ta läks piima ja noorloomadel jälle noorte kasud. Ja see ongi ju selle talitaja põhiline mure, et sellel loomal oleks küllaldaselt sööta, ega ta siis ei pane lähele enda vaeva, kui palju ta peab sellele ette tassima või mis ta peab sealjuures tegema? Ega karjatalitaja raskus ei võta arvesse, aga vaat see on talle pidevalt raskuseks, kui selle loomale talle midagi anda ei ole. Aga kui tal handan, siis ta on alati rõõmus. Nüüd ehk küllalt töö jutust. Salme Raadiku elu ongi loodustöö ja perekond. Mulle jäi küll just selline mulje. Pojad on mul tublid, ütles ta ise. Üks neist praegu uudismaal abiks. Saadetud endisest paigast teisele lillede ja meepotiga. Tal lahtised käed, autojuht kui algas antivana auto, teised ei saanud hakkama. Poiss sai. Panin auto lippama, nii et vähe ei olnud. See masinavärk, küllap isalt oli tema jalul traktorist, siis autojuht, hiljem brigaade. Nüüd kabistab koplipiirdeid korda teha. Nii et abikaasadel justkui üks peaaegu. Meelitasin Salme raadikult välja ühe omamoodi loo ajast, mil nad mõlemad veel abielurahvas ei olnud. Niisiis, üks pühapäevane päev ja me olime sealt oma küla noortega siis jõe ääres ja ja siis, mu praegune mees tuli mind nagu peale lõunat vaatama ja ja ta teadis, et vahest kummaga magasime seal aidas ja ait oli tee ääres ja no läksin ja seal suvel oli seal nii jahe puhata ja läks sinna siis puhkama, ootas, et ma siis koju tulen ja siis olid seal naabriküla kaks noormeest. Nemad ka tahtsid minuga kokku saada ja mõtlesid, et noh, et pühapäevane päev, et kuskil ei ole vaid kolled puhkenäidas, tulid sinna sisse ja siis võite oma küla noormehed tulid Cami õue, nägid, et need läksid sinna sisse panid selle ukse väljapoolt aida ukse täiesti kinni ja siis oligi kolm noormeest jala edasi. Tulin koju ja vaatan, aidauks on kinni punutud, et mis seal siis lahti on. Lähen sinna ukse taha, kui hakkad palvet peale, et oi, Salmet, päästa meid või mina, siis teen ukse lahti ja kolm mehemürakas. Kolm jää, kratsisin nagu krutski. Nüüd on kõige toredam, kui lapselapsed üle põlluveere külla tulevad. Hea tunde toovad, teeme siis koostegemisi ja rääkis seal, Raadik tööta pole jätnud, on praegugi ametis, mille temaga hüvasti hakkame jätma. Ta on nüüd nimelt pärast brigadiri ameti mahapanekut valvas farmis õhtu 10-st hommikul kella viieni. Siis pisut tund ning päevane aeg kulub enamasti kodule. Vähemalt esialgu. Ei pensionäri aeg pole puhkuseks. Suurematest töö tegemistest jäi mälestuseks kaks ordenit. Lenini orden kõneleb ise enda eest teist tunnistab kena ajanäitaja. Kui lähen kuskile peole ja siis ta kleidi peale nagu isteks ja ta on niisugune tagasihoidlik ja käib küll ma praegu ta muidugi ei käinud, mina teda lihtsalt kanal nagu tõesti ühte armast teht asja. Mina sain selle tööpunalipu ordeniga, ei ole mitte minu töö saavutes üksinda seal terve kollektiivi töö minule üksinda, see oli minu meelest natuke palju. Mul oleks parem meel olnud igatahes rohkem rõõmu tundnud sellest, kui oleksite töötajad saanud, selle aga mitte mina. Sest ma mingisugust niisugust tööd olen teinud, aga mitte mingisuguse auahnuse või kuulsuse pärast vaid sellepärast, et on vaja tööd teha. Ja tööst nagu tunned rõõmu ja noh, tahad ka, et et ega korda läheb, sellepärast et kui see töö nagu suve üldse korda ei läheks, siis mälestis tuleb ära taganeda. Tegemata tegemata, minu meelest.