Keelesäuts igaüks, kes toidupoes käib, on ehk juustu Lätis märganud juustulaadseid tooteid. Olen kuulnud ja lugenud, et enamasti ei osata sellise väljendi peale teha muud, kui julgu käsitleda. Nõutust tekitab, et toidupoes ei saa varsti enam toitu, vaid toidulaadseid tooteid. Kui aga kujutleda keelt samamoodi poena, on seal mõni lett, mis samamoodi mind õlgu kehitama paneb. Need on terminilaadsed tooted, sõnad, mis pole kuidagi mingi eriala oskussõnade terminid, aga millegipärast arvatakse, et terminit võib kasutada sünonüümina sõnaga. Tuletaksin meelde termin on vaid oskussõna mingi valdkonna kitsama kasutusega sõna, millel on pritsimine, kitsam tähendus, kujult keele sõnal. Niisiis üldkeeles, mida me ühiskonnas kõige rohkem kasutame, pole enamasti kohane rääkida terminitest. Teisalt muidugi võtta üldkeelde sõnu just oskuskeelest. Nendesamade terminite seast laiendame tähendusi ja kanname neid ülesõnaga. Kasutame sõnu üsna lohakalt. Vaid kitsamas ringis levib teadmine, et statiiv pole päris see, mille pähe seda sõna kasutatakse. Kui fotograaf võtab metsa kaasa statiivi, on sellest natuke vähe, et saaks teha käevärinat pilti. Pikkade jalgadega toetuse alus on kolm, jalgstatiiv on vaid väike kinnitus. Ta võib samuti vaja minna. Kõige levinuma näitena võiks aga tuua sõnad number ja Arv. Matemaatikas tehakse kindlat vahet, arve väljendatakse numbritega nullist üheksani number ei ole arv ja sellega me ei tee tehteid, vaid paneme neid üksnes kirja. Üldkeelepruugis on aga kinnistunud väljendid telefoninumber, õigemini on ju see numbrikombinatsioon aga läheks liiga pikaks. Majad ja korterid on number, kahekohalisi numbreid pole ju olemas, need on arvud, samuti jalanumber. Parandamist vajavad siiski selliseid juhtumeid, kus räägitakse. Kui suur on mõne linnaelanike number ikka arv, proovige liidsena teha rahvanumber. Loodan, et viimase puhul tundub see teilegi naljanumber.