Tervist, mina olen Urmas Vadi seal ikka väga huvitav ja alati ka väga üllatav. Mis teksti keegi siia saatesse toob? Mis raamat on endaga kaasa toonud Tõnis Lukast? Kohe saame teada. Head kuulamist. Tere, Tõnis Lukas, tere. Nagu juba traditsiooniks saanud. Siis ma loen ühe katkendi sellest sellest raamatust mille sina oled valinud kohustuslikuks raamatuks või mis on sinu kohustuslik raamat. Ja siis katkenud oleks selline kes minutite hinda ei tõuse, esirinda, ütles Silvi Kullerkupp ning kirjutas ka tahvlile. Aga kui me avaldasime kartust, harjutamata asi, et kas me tuleme ikka toime eluga, mis käib range ajakava alusel? Lisasta kui toeks on sõbraga, näed, saab üles igast mäest. Nii valisin selle katkendi sellepärast et, et mitte väga iseloomuliku võtta, sest siis oleks kohe kõigile teada. Ma jätan selle au sulle, Tõnis Lukas, öelda raamat ja kes autor on? See on Jaan Rannapi raamat, Agu Sihvka annab aru. Minu meelest on see tõesti noh, täiesti üllatav valik või et mul oli kohe nii hea meel, kui sa kui sa enda selle valiku tegid. Esiteks, et laste- või noorteraamat kuidagi kuidagi hea tunde tekitas. Aga miks sa valisid sellise raamatu? No kõigepealt selliseid kirjanduslikke tippteoseid, mis on eesti kultuuri alussambad, on selles formaadis ju ennegi olnud ja iga kunde mõtleb olla võimalikult huvitav ja, ja kahtlemata on tulnud tee ametlikumaid kirjandusteoseid, mida on pidanud kohustuslik, kui kirjanduse tähe all lugema on tulnud ka tähendab vabalt lugemisest elamusi, mis ei lähe iial meelest ära, aga Ma mõtlesingi, et niisugused tegelikult kohustusliku kirjanduse hulka kuuluvad, mis mõnes mõttes on nii formaalses plaanis annavad mõõdu välja, kui on ka sisuliselt väega head. Ei ole väga tihti esilehtedest. Ja kõigepealt Agu Sihvka annab aru, annab noh, peaaegu et klassikamõõdu välja mitmest aspektist, esiteks ta on raamat, mis on olnud tiraažina, ma kujutan kordustrükke arvestades ikkagi kümnetes tuhandetes. Ja, ja kindlasti on tuhandetes ja tuhandetes kodudes. Teiseks on ta läbi aegade mingitel perioodidel rohkem mingitel vähem ka koolis kohustuslik kirjandus, sest näiteks minu kuuendas klassis käiv tütarpidisele küll nüüd sellel aastal läbi lugema ja, ja luges seda hoolega, kusjuures tema ütles, et alustuseks oli see talle igav. Aga ta rääkis ka koolis õpetajale, et isa loeb. Ja siis õpetaja saatis ka mulle lugemiskontrolli testid kaks lehte, et maa ka need kodus ära täidaksin, nii võib-olla naljaviluks. Nii et neile tehti selle peale test ja noh, nagu ikka koolis loetava klassike üle kontrollimine. Ja kolmandaks on ka film tehtud sellest, mis on klassikamõõt mõnes mõttes, eriti vanaaega arvestades, kui juba film on tehtud, siis hakkab see film oma tegelastega rohkem elama. Kui see raamat, et saada päris klassikaks, oli vaja teha film. Minu meelest igati, annab mõõdu välja, noh, lisaks sellele mind paelub, võib olla äratundmine üldises plaanis. Sest ega minu koolipoisi eluga kerge ei olnud. Ja just sellepärast ma sellisele asjale mõtlen, kuigi jah, mina käisin linna koolis suuremas koolis. Niisugune maa poiste elu jõudis minuni selle raamatu kaudu. Ma just vaatasin, et see selle raamatu esmatrükk on ilmunud aastal 76 ja just sellel ajal olid sina, Tõnis Lukas 14 aastane. Mina tean, et 73. kolmandal rikub olla esimene kordustrükk oli 76. Noh, võib-olla sinna sinna ja siis kontrollima, aga ühesõnaga et sa olid sinna alla 20 aastat, et mäletate seda enda esimest kordset lugemist või mishäälse sattus. Ei mäleta, tegelikult ma ei mäleta seda raamatu lugemist nii niivõrd, seega ma ei saa ütelda, kas see mulle koolis ette juhtus või mitte. Võib juhtuda, et ei juhtunud selles plaanis, et ta oli esiteks suhteliselt, et uus selleks ajaks, kui ma algklassides olin, ma tulin kooli 69. aastal. Nii et ta oleks pidanud siis kohe värskelt klassikaks muutuma, mida ma väga hästi ei usu ja ma ei mäleta võtta seda niimoodi. Ma arvan, et Leyerdama hakati seda ikka siis, kui ta filmina tuli. Ja, ja umbes siis maaga sellel ajal ma teda ka tegelikult lugesin. Et praegu tuli ta mulle meelde sellepärast, et ta on üks hea asi ja sellepärast, et mu tütar sedapidi koolis lugenud Aga räägikski sellest sinu tütre lugemisest, miks ta ütles, et see on igav või kas see, kas see toonane mingi olustiku kirjeldus ja see taust, et kas see on niivõrd erinev, et, et see on juba nagu mingisugune muinasjutt? No kui ette kujutada, siis on, on väga erinev, mis on selle raamatu tugev külg meiesuguste jaoks, kes või minusuguse jaoks seda ajastut võib-olla natukene jagab on see, et seal on äratundmisrõõmu koolipoiste noh, kõne isegi vormiriietust, et õpetajad olid seltsimehed jaa, jaa, pioneeriasjandusi ja kõik niisugused asjad, mis praegustele lastele ei ütle mitte tuhkagi. Enamusele ei ütle ka internaat praegu mitte midagi, kuigi osale osale ehk ütleb aga seeläbi lillede ja väga võluval moel nõukogude korra ja sellise paraadliku Potjomkini eluse pilamine ei ütle ju tegelikult praegustele koolilastele tuhkagi ja ega siis ka kui mõelda tollasesse aega, ma kujutan natukene ette, ega see, kes selle kirjutas. Ma tean, et ta ei olnud siis kuuendas klassis aga tegelikult ka minategelane, ta on lihtsalt nii andekas, nii hästi seab sõna nendes seletuskirjades. Et ma ei usu, et jah, et ma ei usu, et, et ka siis kuuenda klassi õpilane täpselt selliseid tekste tootis. Aga Jaan Rannap annab selle, ütleme stabiliseerib selle kuuenda klassimõtteliselt kuuenda klassi poisi teksti üle päris hästi, kuigi jah, tõesti sa ta nii terane, nii hea teksti annab ajastut, et nii hästi Tügamisi edasi lõpuks keegi seal nimetasid Silvi kullerkupu siis minu meelest Silvi Kullerkupp on lisaks Agu Sihvka-le ja, ja Juhan Kiilikesele mõnele seal veel ikkagi peategelane, minu meelest mitte niivõrd seltsimehed õpetajad, kuivõrd tegelikult rühma nõukogu esimees Silvi Kullerkupp esitas või, või tema oli kehastunud nõukogude võim ja seda nii Pilamise objektina kui ka siis sellena, kes võttis tollast Nõukogude ebareaalset reaalsust väga tõsiselt. Mulle tundub, et see paradoks seisnebki selles, et, et tema võttis seda väga tõsiselt. Agu Sihvka võttis seda ka nii-öelda sõna-sõnalt või kuidagi nii üks-üheselt ja sellest kogu see absurd või need hullused sealt tekivad. Ja loomulikult, sest noh, pioneer räägib tõtt ikka ja alati või ei karda raskusi pioneeri niuksed, hüüatused, mida ju lugeja võtab nihukese mõnusa muheluse, aga aga kui, kui mõelda, siis nendele tsitaatide peale, mis põhiliselt on vanarahva tarkused ja muud killud nagu meie nüüd ütleme siis sellega pilatakse ju tegelikult tollast kommet Leninit tsiteerida või ütleme siis tollaseid marksismi-leninismi klassikuid tsiteerida igal võimalikul juhul. Siis need, keda tsiteeriti olid õpetaja, seltsimees õpetaja, seltsimees kuuse käendusõpetaja seltsimees Pugal või näiteks rühmanõukogu esimees Silvi Kullerkupp. Ja see seos on ikkagi väga terane, tsiteeringute peal. Võib ütelda, et, et ongi põhiraskus äratundmine niisuguste rahvatarkuste põimimine, sellisesse nõukogu rutiini ja just sellesse mõnes mõttes hallusesse, millest minu tütar ei oska praegu läbi näha või ei osanud vähemalt selle raamatu lugemise alguses läbi näha. Meie teame ja oskame ette kujutada, et ka nõukogude ajal mingis kooli õues võis, paistab päike, näiteks võis saada nalja siis siis tegelikult seda ilmestavad need hüüatused, millega siis kas sellest seletuskirja, mida Agu Sihvka parasjagu kirjutab, kas alguses või puus asjad kokku võetakse. Ja lõpetuseks on alati moraal, on ju ka ikkagi kirjanduslik, üldjuhul ka see peab nii selgelt vana rahvatarkusena välja toodud, aga üldiselt on lõpus lõpus moraal. Agu Sihvka jätab alati moraaliga, kusjuures selles moraalison läbi lillede siis süü veeretamine kellegi teise õlule. Noh, eriti tihti on see Juhan kiilid, kes on justkui kõik need pahandused enamasti Agu Sihvka, millest välja mõtelnud sõber siis niinimetatud sõber ja kelle kohta tehakse aeg-ajalt siin nagu öeldakse, kelle kallal sest sõber koorib sõbra naha, tehakse siis selliseid ulakusi või, või visatakse mente. Agu Sihvka annab aru Kuidas me käivitasime kooli autod? Kuuenda klassi pioneeri, Agu Sihvka seletuskiri õppetöökoja juhatajale Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama päevast, millal me saime teada, et uus õpilane Mart tobu, kak oskab hästi parmu häält teha ja hakkasime mõtlema, kuidas seda ära kasutada. Topp ütles. Paneme ta ajaloo tunniks õppeabinõudekappi nirisema aga kapp oli kraami täis ja me ei saanud seda ellu viia. Kaur ütles. Upitamine tuletõrjeredelile. Las pini saab akna taga. See jäi ära hobukaku vastuseisu tõttu. Et muud peidukohta polnud enam pakkuda, ütles Kiilikke, et olude sunnil tuleb parmul siis avalikult pini seda ja olgu hobukakk, muretu julgeoleku küsimused võtab tema enda peale. Sellel päeval oli direktor majas, mille tõttu Kiilikke pidas paremaks pinisemist edasi lükata. Aga järgmisel päeval sõitis direktor pealinna ja klassijuhataja, seltsimees pük läks nooremate klassidega õppekäigule ning diilikel ütles, et nüüd nüüd või mitte iialgi. Pärast seda me tegime kõik aknad lahti ja kui ajaloo õpetaja seltsimees Pugal oli tundi tulnud ning asus uurima, keda küsida, hakkas hobukat pinisemisega pihta. Aga meie aitasime kaasa massipsühhoosi ka, mis tähendas seda, et Kiilikese õpetust mööda vaatas terve klass algul tahvli kohal olevat õhuresti ja siis tahvlilappi ja siis kolmandat lambikuplit seinapoolses reas. Ja nii ikka edasi. Kuna Kiilika oli lasknud enne kõigil pliiatsiga lauaplaadile kirjutada, missuguses järjekorras, mida vaadata, läks massipsühhoos nagu vaja. Ja õpetaja Pugale ei jõudnud ära imestada, kuidas tema ei näe parmu, mida terve klass nii hoolega vahib. Aga kui vaatamise järjekord tuli musta pleki käte tagaseinas usaldas Kaur liigselt oma mälu, mille tõttu ta põrnitses musta pleki eesseinas ja top tegi kauri järgi samuti. Ning sellest tekkis ebakõla, nii et varsti ei teadnud enam keegi, kuhu vaadata. Siis saigi õpetaja Pugala asjast aru, vihastas, mis golem, ütles, et süüdlasi pole vaja kaugelt otsida ning saatis minu ja keelikese ja kauri ukse taha, mis oli täiesti ebaõiglane, sest pinise ja oli nagu ma juba kirjutasin, uus õpilane, hobugak. Algul seisime koridoris, aga siis ütles Kaur, et värske õhk on kopsudele kasulik ja me võime väga hästi õues seista. Õues oli ilus vaikne, ainult kütja valge kana kaagutab kooli auto katusel. Ja neis tärkas huvi, mis ta seal kaagutab. Kas käis autoistmel munemas ning me läksime seda asja kontrollima, aga autoistmel ei olnud, muna olid ainult süütevõtmed. Ja meil tekkis mure, et koolil võib sellest pahandust tulla. Mina ütlesin, liiklusmäärused küll ei luba võtmeid lohakile jätta. Kaur ütles. Juht saab selle eest karistada. Aga Kiilikke, kui nüüd oleks suli jaole juhtunud, sõidaks meie auto juba Pihkva poole. Ja me otsustasime, et võtame kindluse mõttes võtmed ära ning viime kantseleisse. Aga kui ma seda teha tahtsin, ütles Juhan Kiilikke, et huvi pärast võiks enne proovida, kas auto käima läheb ja ronis kohe starterit andma. Siis selguski, et auto ei lähe käima. Ja muidugi me hakkasime arutama, mis tal võiks viga olla. Kiilikke ütles, nagu mina olen kuulnud, on enamalt jaolt vead jagajas ning võttis jagaja kaane pealt. Kaur ütles, nagu mina olen kuulnud, on sageli karburaator süüdi ja hakkas seda kruvima. Aga mina ei ütelnud sõnagi, sest olin juba tegevuses mitmesuguste torude lahtikeeramisega bensiini kontrollimise eesmärgil. Aga kui auto ikka käima ei hakanud, saime aru, et oleme tühja tööd teinud ja et viga kusagil mujal, mine võta täpselt kinni, kus ja tahtsime juba sealt ära tulla, aga siis, ütles Kaur. Üks abinõu on veel, tuleb teha sundkäivitamist ning rääkis meile, et kui nende kolhoosi zoo tehnikul muidu mootorratas käima ei lähe, siis jooksed sellega mööda teed, kuni mootor põrisema hakkab ja ikka lauda poole, et kui jooksuga ka käima ei lähe, siis on vähemalt kiiremini kohale saanud. Kui enda jutuga edasi läheme, Tõnis Lukas, et äkki vaataks selle tunnikontrolliga ära, et siis saab sellega ühele poole, et mis, mis sealt küsitakse, mis, mis tänapäeval nagu teadma, et no et ma ei tea, kas me suudame seda tunnikontrolli täita. See on üles ehitatud tegelikult lugude põhjani, igast loost on kolm. Ei, ma vaatan nüüd mitte mitte alati kolm, aga mõnikord kolm, mõnikord kaks küsimust, mõnikord neli, mõnikord üks ja ütleme pärast, kui ma olen selle üle lugenud, ma ilmselt suudan neid ära täita. Aga no küsimused on sellelaadsed, et kõigepealt lugu, kuidas me käivitasime kooli autot, küsimused, mida otsustasid poisid teha, kui said teada, et Mart hobukaku oskab hästi parmu häält teha. Nii teine küsimus, kuidas sattusid Kiilikke ja kaur tunni ajal õue? Kolmas küsimus, mida nimetas Kaur auto sund käivitamiseks, millega see lõppes? Lugemise kontroll ja tegelikult kui osata mõelda laiemalt, siis jääb kirjutamisega hätta, aga noh, selles mõttes ruumi on vähe, siin punktiiriga ainult paar rida antud siin vastuseks. Aga no mida siis praeguse aja koolitüdruk, kes ei ole maal niisugust omaaegsed veoautot näinudki, ei tea, kuidas see käib mida nimetatakse auto sund käivitamiseks näiteks noh, tema jaoks on see tõesti võib-olla igav ja raske täita, aga, aga meie jaoks on see päris huvitav. Jah, aga kui rääkida veel edasi sellest Agu Sihvka tegelaskujust, siis mulle tundubki, et ta on nagu selline noh, nagu sa mainisid, väga intelligentne ja väga hea sõnakasutusega seal tõepoolest on, on nii sellist, tollast nõukogude bürokraatlikud kantseliiti ja siis sellist vanasõnade tsiteerimist et ta ühelt poolt justkui on selline hästi edukas, püüab kõike korralikult teha, samas ta nagunii-öelda õõnestab. See ongi nagu selline narr, kes teeb nalja, aga ainult proovib kuidagi õigesti käituda, aga kõik see kukub välja nii nagu kukub. Kõigepealt sissejuhatuses, et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama see iseenesest noh, ütleme jätab mulje, et keegi püüab vastutusest tegelikult oma pika jutuga kõrvale veereda. Aga tegelikult jällegi on see selline selline pila, eks ju, et et nagu oleks olemas seletuskirja jaoks mingi väga konkreetne tõde, et noh, mida saab ausalt ära rääkida ja lõppkokkuvõttes ongi tegelikult väga-väga tihti see, et noh, hooletus ees, õnnetus taga või või siis kokkuvõtte, et noh, nagu mingi vanarahva tarkus selgelt ütleb, eks ju, inimene õpib, kuni elab, ütleb vanasõna ja õigus ka. Ja siis mõnikord on rõhutus, et see asi on justkui väga-väga selge, aga noh, ainukene, kes seda siis ei tea, oli ainukene, kes loodusseadustele vastu asub. On see õpetaja, kes temalt seletuskirja nõuab. Et jällegi iseenesest on see läbikomponeeritud niisugune ühiskonnakriitika. Aga muide ma jutustan siis, et ma oskan nendele küsimustele vastata, et võib-olla keegi hakkas siin peast tuletama, et kuidas ikkagi seda Mart hobukaku parmu hääle tegemist ära kasutati. Siis ma tuletan meelde, lepiti kokku ja tehti mingi väga konkreetne skeem, et kõik klassis, kes istuvad siis, kui õpetaja tuppa tuleb või klassiruumi tuleb, siis hakkavad vaatama mingitesse konkreetsetesse punktidesse ja hobukakk teeb parmu häält. Parm justkui siis suvised ja, ja kõik vaatavad justkui nagu saadaks pilguga seda parmu isenesest seda klassis ette kujutada on ju noh, vägev, et see on nagu kevade või või noh, need olukorrad on umbes samasugused või siis Wikmani poisid tegid umbes selliseid nalju ja, ja ainukene võimalus elamust saarlasest raamatust ongi katsuda siis noh, ette kujutada ja kaasa arvatud siis seda, kust see pahandus, tulijaid, pahandus tuli seest, kui kellelgi läks sassi, keegi vaatas valesse kohta, aitäh, Kuubalt kokku lepitud ja siis läks rütm sassi. Mõni eksis veel, mõni vaatas kolmandasse neljandasse kohta. Palun siia siis õpetaja sai aru. Ja mis on moraal, mis mulle tuli koolipõlvest väga tihti, nagu meelde on, on siis see? Ja süüdlasi polnud vaja kaugelt otsida. Eks igas klassis kujunevad välja peamiselt poisid. Kelle puhul siis õpeta, et kohe esimese hingetõmbega, kui mingi olukord, mida ta ei suuda seletada või mingi mingi probleem või mingi pahandus, siis õpetaja juba teab. Arvamus, tegelikult mõnigi kord tehakse liiga sellega ju mingile konkreetsele õpilasele. Aga õpetaja juba teab, küllap see Kiilikke või sihvka selle tegi, kõige lihtsam on, ei hakka üldse uurimist läbi viima, paneme seletuskirja kirjutanud kõigelt. See seletuskirja formaat on minu meelest täiesti geniaalne kontseptsioon, et raamat koosneb seletuskirjadest, tõsi küll, nad ei koosne ainult ühele inimesele, et see on nii, nii õpetajale kui õppealajuhatajale on ka direktorile seletuskiri ja siis on ka saadetud sõbrale näiteks kiri. Aga just see formaat, et, et see on justkui midagi nagu, nagu väga isikliku ja samas ka midagi väga nagu ametlik või, või et see on nagu midagi nagu mingid dokumendid, mis meile esitatakse sellest ajast või sellest teost. Muide, sümptomaatiline on see, et see kiri, mis sõbrale saadeti, oli siis selle kohta, mis ta Heategi nähad küsiti koolis ametlikult ainult nii-öelda pahategude või pahanduste kohta. Tunnustust pidi hakkama otsima ise, see on ka huvitav, aga aga, aga tõepoolest, mis on praegu õpetlik sellest loost, on see, et kui vanaisad või vanaemad või isad-emad aeg-ajalt kasutavad selliseid omaaegseid käibefraase siis praegused õpilased ei pruugi noh neist aru saada, meie jaoks on see normaalne, aga see raamat justkui siis kinnistab või, või, või siis kordab üle või annab sellise esimesega kultuurilise elamused. Pill tuleb pika ilu peale, sõber koorib sõbra naha või enne töö pärast lõbu või teadmine, valgus, mitteteadmine, pimedus ja, ja kui minutite hinda ei tõuse esirindel, kus need on niuksed, killukesed, aga inimene õpib, kuni elab ja nii edasi ja nii edasi. Nii et iseenesest on õpetlik iva siin ka täitsa selgelt olemas. No kindlasti see, kuidas sina, Tõnis Lukas seda raamatut loed ja mina ka, kuigi ma olen, sest palju noorem on, on selline tolleaegne nostalgia. Aga kuidas see noh, tõepoolest tänasel päeval töötab lihtsalt tekstina, et kas see, kas see vajaks justkui mingisuguseid lisakommentaare Ehk vajaks ja ma loodan, et kui õpetaja koolis seda ilmselt mitte kõigis koolides, aga, aga natuke valikuliselt saab suunata seda kohustuslikku piirangud, on soovitatav kirjandus ja mida siis õpetaja täpsemalt noh, ütleme soovitab, see võib olla kooliti erinev. Aga tema asi oleks siis need, kui ta nõuab juba mingi raamatu läbilugemist, siis ta natuke sellest ajastust kida nädalakene tausta seletada, et no lõpuks klassikute kommenteerimine või ütleme, klassikutel kirjutatud komment staaride omakorda kommenteerima keskajast peale üks kultuurilise ja akadeemilise noh, ütleme siis edenemise elu sümboleid, et kahtlemata vaata, tuleb igat asja üle kommenteerida, muidu ta mingil määral või mingil ajal juba kaotab oma tähenduse. Selles suhtes on see justkui ka ajalooline romaan, olgugi et noh, ka enam mitte nii väga lähiajast, et see on ikkagi täiesti, ta pakub noh, ta on väga hea keelega, ta on väga naljakas raamat, aga ta pakub tõepoolest ka tollast sellist tausta, mingeid detaile, sõnakasutust kogu seda maailmapilt Ja need on kuidagi helge ka kuidagi helge, kui mõelda nüüd samadest seid kadest, võiks ju kirjutada väga morbiidse õudse loo, mõni ma ei hakka praegu nimetama kaasaegne ka eesti kirjanik, noortekirjanik võiks samad asjad panna uude kuube ja saab niisuguse terrorismi, koolikiusamise ja vägivalla koguteosed, et vähe pole, sest kui kõiki neid asju hakata lahti mõtlema, siis tegemist oli ju mitmeski mõttes kiusamise ja vägivallaga, kõik, mis toimus ühiselamus, aga aga see on antud kuidagi nii helgelt ja see, et ja siit moraal ja et kõik ausalt ära rääkida, kime mingid õpilase pihtimused on andnud sellele niisuguse kuue, et seda võib poolnaljaga, et ja muheda olek kui ja, ja ka selle, et tegelikult, et poisid, kes kõike seda justkui tegid võtsidki seda kergelt naljaga, leppisid ära, olid sõbralikud ja ja ütleme, see on selles mõttes muhe ja mahe, et seda pole arendatud. Ongi huumoriga kirjutatud. Ja mis on, noh, me siin ühiselamutest ja muudest ja nõukogude jõuludest rääkisime, aga, aga mis, kindlasti ei ole praegu eriti palju teada. Vähesed ju on jälginud või kujutavad ette maakoolielu nende õpilaste elu kes mõnes mõttes on väga terased, vad Agu Sihvka annab paljudele nähtustele füüsikas õpitu või keemias õpitu või mõnes muus valdkonnas õpitu põhjal hinnanguid, kasutab justkui teooriat praktikas väga uhke. Maapoisid oskavad ütleme, mitmesuguseid käsitöid insenerlik mõte lendab, neil nad oskavad lahendada igasuguseid olukordi. Ja, ja meesõpetajaid on päris palju. Praegu nii palju meesõpetajaid selles koolis tüüp koolis tollal tegelikult ei, ei ole praegu. Nii et selles mõttes on jah, niisugust uudistamist praegustel inimestel küll ja lõpuks sellised elulised ühenduskohad eri põlvkondade vahel, noh kõigepealt vanasõnu tuuakse väga esile. Ja neid võetakse siis mingite olukordade põhjendusel, nende kaudu seletatakse justkui toimunut. Aga no kasvõi see Juhan Kiilikke toob välja, kuidas tema alati siis, kui isa hakkab pragama kehva hinde või kehva käitumise puhul, siis on alati väga hästi relvastatud, sellepärast et ta kunagi leidis pööningult isa omaaegse kooliaegse vihikute paki ja alati, kui isa hakkab õiendama, et Kiilikesel halvad hinded siiski like, toob mõne isa kunagise vihiku välja jutlete kohe ära, nii et niisugused seigad on Anla muhedad. Kui mõelda veel selle huumori peale, siis mulle tundub, et näiteks satiir on täpselt see õige nimetus, mis Jaan Rannapi Agu Sihvka annab aru on või mida saab sellega täiesti täpselt määratleda. Ma vaatasin järgi, et mida sa satiir tähendab, see on siis terav pilge isiku või ühiskonna pahede nõrkuste ja puuduste aadressil selles suhtes väga, väga täpne, mis läheb nagu selle selle Agu Sihvka annab aru raamatu kohta satiir. Ja muidugi teisest küljest natuke vanema inimene nostalgia vanema inimesega nostalgia kooli aja kohta, see lööb siit selgelt läbi, sellepärast et et ta ka heatahtlikult kirjeldab kõiki neid olukordi ja kõik tema tegelased on omastanud ühesõnaga muhedat. Noh, kui me arvestame seda, et õpilastega endiga on tihti nii, et koolipõlves mõni õpetaja tundub karm, mõnest joostakse ära, mõnest räägitakse igasuguseid lugusid. Mõnel itsitatakse, aga pärast, kui juba kool on lõpetatud, siis tullakse nostalgiaga ja kiidetakse taevani vaid just neid, kes olid eriti karmid või kelle üle oli just palju juttu ja, ja kriitikat koolipõlves. Ja nüüd see natuke vanema inimese tagasivaade lööb tegelikult Jaan Rannapi tekstist ka välja. Ja, ja mis, ehk on veel maakoolide või ütleme, piirkonna koolide olustiku suhtes praegu mõõdet rõhutada on see, et kui praegu natukene ollakse mures osa õpilasi ei ole huvitatud millestki, siis siin läheb välja ju kõigi nende poiste noh, kindlasti ka laste üldse, aga ta on poistekeskne kahjuks, et need, kes otsivad tasakaalukirjanduses, peavad natukene pettuma või, või siis peavad selle välja kannatama. Minu meelest on ikkagi päris hea raamat ja tüdrukuid on siin ka. Aga huvi maailma asjade vastu see huvi, see, kui mõelda, et siin on üks priimus õpilane Timochin kes siis aega, kellelt küsida, ehk siis küsitakse, kui mõnda asja ei osata seletada mõnda trikki ei osata teha, et kuidas lahendada mingeid füüsikalisi probleeme, panna vett purskama või midagi siukest. Timowskin lahendab olukorra mängeldes. Timowskinil on head hinded, tal ei ole vaja pingutada õppimisega ja nii edasi, tal tuleb justkui kõik liiga kergelt. Aga aga see ei pälvi mitte Agu Sihvka kriitikat, vaid au paklikust. Austus sellise priimus õpilase Timowskinud vastu, mida küll ei saa arvata näiteks siin rühma nõukogu esimeeste ja muude muude pioneeriaktivistide suhtes näitaja ikka Tügavaga. Timochynite mahustab. Kuidas ma rikkusin keele kabineti magnetofoni Agu Sihvka seletuskiri kooli direktorile et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest eesti keele tunnist, kus õpetaja jutustas meile puskinist Yalenski mahalaskmisest oneegini poolt, mis sündis duellil 25 sammu kauguselt. Kui me järgmisel tunnil kooliaias juurvilja koristasime, tuli Kiilikke minu juurde ja ütles näkku Mäkuv näkko. Kuna see oli väga solvav, võtsin mina eesti keele õpetaja jutu mõjul kauri kindad, sest endal ei olnud ja viskasin sellega Kiilikest. Siis ütles stopp, et tema on minul sekundant ja mõõtis sammudega 25 meetrit. Aga Kaur hakkas Kiilikese sekundandiks ning tõi meile mõlemale tomati. Nagu kõik teavad, peavad kahevõitlusel ehk duellil olema võrdsed relvad. Kuid mulle andis kaur rohelise tomati aga Kiilikesele mäda. Sellepärast ei saanud ma lõpuni püsti seista, vaid lasksin end vajalikul hetkel pikali ja Kiilikese mäda tomat lendas klassijuhataja seltsimees pükile vastu kõhtu, kes oli parajasti vaatama tulnud, kuidas töö edeneb. Klassijuhataja oli väga pahane, sest palitule jäi plekk ja toiduasju ei sobi pilduda. Ja meid Kiilikesega viidi kooli kantseleisse püsti seisma. Ehkki mina ei olnud süüdi, sest Kaur otsis selle mäda tomati ja diilikke, viskas. Alguses seisime kantselei ukse kõrval, aga kui arveametnik seltsimees mätas, kutsuti internaati liha üle kaaluma ning ruum jäi tühjaks nihkus Kiilikke selle riiuli poole, kus seisavad pildiajakirjad. Ja mina läksin talle järele. Siis ilmaski Kiilikke artiklid, mis meis suurt huvi äratas ning rääkis sellest, et võõrast keelt saab kerge vaevaga magamise ajal ära õppida. Kui võtta sõnad ja käänded magnetofonilindile ning mängida öö jooksul mitu korda ette lugesin artiklit kaks korda läbi, siis ütles Kiilikke, näed, kus seal lugu. Miks meile pole seda räägitud? Mina ütlesin, võib-olla ei ole veel jõutud. Aga kiiligi ei uskunud ja arvas, seda ei tahetagi rääkida. Kui kõik hakkavad unes kerge vaevaga võõraid keeli õppima, jääb inglise keele õpetaja ilma tööta ja vene keele õpetajaga ning mis sa mõtled, kuhu nemad siis pannakse? Kuna pioneer ei soovi kellelegi halba, otsustasime Kiilikesega unes õppimisest mitte kellelegi rääkida. Aga Kiilik ei pidanud sõna, mis nähtus sellest, et kui ma õhtul palliplatsilt tulin, arutasid meie toapoisid juba, kust saada magnetofoni. Ja Kaur pakkus 15 kopika eest inglise keele raamatut müüa. No mis oli muidugi nali. Olin Kiilikese peale väga pahane, et ta ilma minuta kõik ära rääkis. Ma ütlesin, nüüd ma siis näen, kuidas lubadusi peetakse, ausõna, augud sees ja mis saab inglise keele õpetajast. Aga Kiilikke ütles, õpetajast ei saa midagi, ega meil ei ole vaja inglise keelt päris selgeks õppida, õpime unes ainult neid tükke, mis parajasti üles antakse. See lihtsalt tõstab kooli õppeedukust. Tõnis Lukas, kas ma mõtlesin, et et siis, kui sa ise olid haridusminister, kas raamat oli sulle kuidagi tihedamini meelde või? Ta vahel tulija ja tsiteerinud oma paljudes esinemistes koolides ja nii edasi, siis mingil määral olen aeg-ajalt võib-olla sellele viidanud ka eks paljudel juhtudel siin kooliajakirjad võitlemist, koolide endi õpilaste endi ajalehed ja nii edasi aeg-ajalt küsisid intervjuusid ja uurisid, milline õpilane ma ise ikka olin ja siis ma taustal aeg-ajalt, et püüdsin neile selgitada, et et mulle on väga südamelähedased mingil määral kevade ja Agu sihvka. Ja muide Jaan rannapile on kevade olnud ka siin kindlasti eeskujuks mingilgi määral. Nii-öelda ei ole Vlageerunud otseseid tegelasi, aga noh, näiteks Agu Sihvka paneb ta tunni ajal toolide alla siis hiiri otsima või ütleme siis tool toolide all roomama või piiluma Ta maja ja sellega õpetajale vahele jääma ja ja kevadest on siin mõned motiivid veel konkreetselt isegi raamatuga seotud kui see, mis üks üks vanema klassi villane, seitsmenda klassi poiss oli kooli raamatukogule võlgu jäänud, et see oli just nimelt kevadel. Nad läksid siis üks juust, kui kellegi arvates mitte nende endi arvates, aga Kiilikesisest kui Tootsiks ja ja, ja nagu siis ka sisest, kui liblex maskeerununa läksid siis seda koos püssiga jah, tooma ära seda raamatut sealt kodus. Nii et Kevadet on siin esile toodud ja nii et ma, kui ma koolilastele rääkisin, viitasin sellele, aga mulle endale muidugi tulevad nii edasi, et selles mõttes väga et et ka mina seisin peale tunde kaunis tihti õpetajate toa ees ja Agu sihvka ja Kiilik seisavad aeg-ajalt ikkagi noh, ütleme tinglikult nurgas või, või siis ukse juures ja ja siis filosse sofeerivad seal ja seal tuleb mõnigi hea idee ja eks mullegi nii. Nii et, et tollase, et karistusmeetodid üle annetute õpilasteni, kes olid ju kaunis sarnased noh, kasvõi võib-olla siis ka seletuskirjade kirjutamine, noh nagu ma ütlesin, et sarnane oli ja on ka igal ajal see, et väga lihtne on leida mõni aktiivsem poiss ja kui keegi on hakanud järjest süüdi jääma, siis ta jääbki kõigis asjades süüdi. Minul oli vahepeal, ma mäletan seda tunnet väga hästi. Mõtlesin mõnikord, kui juhtus midagi koolis millesse ma ei olnud segatud ja kui otsiti süüdlasi ja nii edasi, ma mõtlesin kui tõelise kergendustundega ja mõnikord ma mõtlesin, kui hea oleks selline, unistasin olukorrast, kui midagi juhtuks ja ma ei oleks sellesse segatud. See tundus nii pingevaba ja mõnus olukord olevat, mida eriti tihti ette ei tulnud. Ja sellest üht või teist olukorda mida võib kõrvutada, mis mitte nii humoristlikud, võib-olla, aga eluliselt minu koolipoisi elus Agu Sihvka omaga sarnanes ikka küll ja küll. Ma palusin Heiki Vilepil kirjutada üks Agusika lugu tänasesse päeva. Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli pean ma alustama sellest eesti keele tunnist, kus õpetaja jutustas meile Jaan Rannap-ist ja tema raamatust milles oli juttu puskinist ja Lenski mahalaskmisest neegri poolt, mis sündis duellil 25 sammu kauguselt. Kui me järgmisel vahetunnil koolie Speieridest mussi kuulasime, tuli Kiilikke minu juurde, ütles näkku öko ökokuna. See oli väga solvav. Võtsin mina Jaan Rannapi raamatu mõjul kauri kinda, sest endale ei olnud ja viskasin sellega Kiilikest. Siis ütles topp, et tema on minu sekundant ja mõtis sammudega 25 meetrit. Aga Kaur hakkas Kiilikese sekundandiks ning tõi meile mõlemale üle tee putkast hamburgeri. Nagu kõik teavad, peavad kahevõistluse leht duellil olema võrdsed relvad. Kuid mulle andis Kaur ilma kastme salatit, Aburksi aga Kiilikesele kaste aiasalatiga. Sellepärast ei saanud ma lõpuni püsti seista, vaid lasksin end vajalikul hetkel kükakile. Ja Kiilikese hamburger kastme ja salatiga lendas klassijuhataja pükile, kes parasjagu vaatama oli tulnud. Kas suitsu ei tõmba otse näkku. Klassijuhataja tõmbas käega üle näo, limpsab keelega huuled puhtaks ja vabastas end kõrva otsas rippuvat kapsast. Siis võttis ta rahulikult taskust salvrätiku paki koukis sellest paar tükki välja ja hakkas järel puhastust tegema. Vaat tänapäeval kolis, niiet ega ei võta ju poissi kinni, raputa teda või veel enam ei löö, eks poe kohtusse ja et tänapäeval on need suhteliselt natuke teistmoodi. Alasti võite veel Tootsil käedki loputati seinast seina, aga nüüd ei tohi enam. Ja sellega siis mina kirjutaksin siia niimoodi et oli väga rahulik, võttis oma salvrätiku, puhastas ennast ära ja meid Kiilikesega Eesti õpetajate tuppa ukse kõrvale seisma. Ehkki mina ei olnud süüdi, sest Kaur ostis selle kastme ja salatiga burgeri. Kiilikke viskas alguses seisev õpetajate toa ukse kõrval, aga kui ruum tühjaks jäi, liikus Kiilikesele riiuli poole, kus seisavad pildiajakirjad. Ja mina läksin talle järele. Siis ilmaski Kiilik artiklit, mis meist suurt huvi äratas ning rääkis sellest, et võõrast keelt saab kerge vaevaga magamise ajal ära pida. Kui sõnade käänded salvestada ja mängida seda öö jooksul mitu korda ette. Lugesime artikli kaks korda läbi, siis ütles Kiilikke. Näed, kus on lugu, miks meile pole seda räägitud. Mina ütlesin, võib-olla ei ole veel jõutud. Aga ei uskunud, arvas seda ei tahetagi rääkida, kui kõik hakkavad unes kerge vaevaga võõraid keeli õppima ja inglise keele õpetaja ilma tööta ja vene keele õpetajaga. Ning mis sa mõtled, kuhu nemad siis pannakse? Kuna me ei soovinud kellelegi halba, otsustasime Kiilikesega unes õppimisest mitte kellelegi rääkida. Muidugi oleks võinud siia vahele panna tööbüroo ja muud sellised asjad, mis tänapäeval. Mida siis Ulaski nähtud, eks ju, tööjõupuudus. Et õpetaja prükkariks, aga see läheb teemast ka. Kuna me ei soovinud kellelegi halba, otsustasime Kiiliks unes õppimisest mitte kellelegi rääkida, aga Kiilikke ei pidanud sõna, mis lähtus sellest, et kui ma õhtul palliplatsilt tulin, arutasid meie toapoisid juba, kuidas saada õpetaja arvutist defaile. Kaur pakkus 10 euro eest inglise keele raamatut müüa, mis oli muidugi nali. Olin Kiilikese peale väga pahane, et ta ilma minuta kõik ära rääkis, ma ütlesin, nüüd ma siis näen, kuidas lubadusi peetakse, ausõna, augud sees. Ja mis saab inglise keele õpetajast. Aga Kiilikke, ütles õpetaja ei saa midagi, ega meil ei ole vaja inglise keelt päris selgeks õppida, õpimunas ainult neid tükke, mis parasjagu üles antakse. See lihtsalt tõstab kooli õppeedukust. Pärast seda ei osanud enam vaieldav. Nii me hakkasime kõik koos arutama, kuidas saada kätte failid, mis olid õpetaja arvutis ja kuhu olid salvestatud hääldamise õpetamiseks poole aastaraamatutükid. Ja iga tüki võõrad sõnad ka, mida siis õpetaja laseb meil tunni ajal kuulata. Vaat siin on nüüd failideks, siin ei lähe Maci võrdluseks, sest lapsed ei tea, mis asi magnetofon on. Pärast väikeste plaanipidamist kontrollisime õhu puhtust ja läksime vaatama, kas keelepeasse ukse lahti. Uks oli kinni, aga Kiilik ütles, et temal luksepa poeg ja muutmeistripojapoeg ning et kui tema südametunnistuse häält veidike vaigistada ja pease uks midagi siis me hakkasime Kiilikese südametunnistuse häält vaigistama. Kaur ütles, ega me pargile natuke kopeerime, kõik mina ütlesin, õppimise otstarbeks pole õppevahendeid kunagi keelatud ja nii edasi. Kusi stopp, kes aknast välja vaatas, ütles, et muidu võiks nende failide kopeerimiseks ju valveõpetaja Reemetsalt luba küsida, aga näe, läheb just praegu võrk käes, poe poole. Siis jäigi Kiilikese südametunnistuse hääl vait ja ta võttis rinnataskust naela, mille otsa kõveraks keerata. Paberit kokku hoida, keda ma siinkohal kirjutamata, kuidas me õpetaja arvuti parooli tema poja nimel meenutades ära arvasime ning kuidas Kiilikke failide kop tellimisel micro SD peale kogemata klahvide kontrolli all see asemel hämaras klassiruumis kontroll õigsvalis. Teatavasti kasutatakse kombinatsiooni Katrulli Atseegopeerimiseks, control ja x aga ümbertõstmiseks. Selle saatusliku näpuvea tõttu kadusid failid õpetaja arvutist jäägitult. Jätkan sellest kohast, kus on juba õhtu ja öörahu aeg, mis kodukorra kohaselt algab kell 22 ja 30. Kui õpetaja Leemets oli meie toas ära käinud ning leidnud toa rahuseisundis tõusime jälle voodist üles ja Kiilikke võttis viis tiku ning läks nendega toanurka kakkus, ütles loterii Allegri kestama tikuväävliga võib minna kohe magama ning andis tõmmata. Et mulle juhtus, ei olnud teistel vaja loosida, sest väävliga tikutõmbaja pidi jääma õpe faile käivitama. Kobisid voodisse tagasi sõnadega, et kellel ei vea õnnemängus veab armastuses, mis käis minu kohta ja oli nõrk lohutus. Kui siis top oli jala moodi pulkade vahelt läbi ajanud ja kaur padjanurga hammaste vahele võtnud ning Kiilik öelnud, et õppimine, valgus, mitte õppimine, pimedus, lükkasin ma kaardi arvutisse. Klikasin esimesele failile, aga kui naishääl muudkui lugesin, luges, et less duentides free ja uued sõnad ja nii, ja nii ja kiiligi ka magama. Hakkasime aru saama, kui halvasti mul on läinud. Ja mõtlema, mis siis saab, kui ma homme inglise keeletükke ei mõista. Et ma ei mõista, oli ette teada, sest õhtul õppimistunni ajal ei õppinud mitte sõnagi, kuna oli lootus unemeetodile. Nagu klassijuhataja pük ütleb, hakkab inimese peaaju raskes olukorras kahekordse kiirusega tööle ja see juhtus ka minuga. Pärast väikest pingutamist saime aru, et pole muud teed minu ja sellega ka klassi keskmise õppeedukuse päästmiseks. Kui homme ja sõnad toanaabrite kombel unes selgeks õppida, siis ma otsustasingi tõsta failid kaardi pealt arvutisse, et oma kaarti kätte saada ja panna järgmise tunni materjali hommikuni korduma. Kui olin failid valinud ning vajutanud kontrollija yks, tõmbasin oma kaardi välja ja suuskasin oma asus transvormerisse tagasi. Ja just siis, kui tahtsin paigutada failid suure arvuti desktopile, läks vool ära. Eesti vanasõna ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles ja nii see ka oli. Järgmisel päeval selgus tõsiasi, et kirik oli kustutanud, valid õpetaja arvutist ja mina kaardi pealt. Me olime kustutanud 20 inglise keeletükki, mis olid peale loetud ühe Inglismaal elanud ülikooli dotsendi poolt suurem osa võõraid sõnu ka nüüd ma olengi jõudnud selleni, mille kohta inglise keele õpetaja ütles. Ettekavatsetud kuritegu kirjutas nii ka minu päevikusse sest ta ei tahtnud ära kuulata, kuidas kõike juhtuda. Et ei olnud ettekavatsetud ette, kavatses ainult Kiilikke murdest, nagu pärast selgus, alatult kõigi neljandiku väävlit. Minu poolt ei olnud mingit ettekavatsust, seda võivad kauri topp tõendada. Tänases saates rääkis Jaan Rannapi raamatust Agu Sihvka, annab aru. Tõnis Lukas. Agu Sihvka lood kõlasid Tiitsuka esituses noorenduskuuri. Aga sihvkaloole tegi Heiki Vilep. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.