Tere, head inimesed ja kaunist argipäeva teile, mina olen Rein Sikk Virumaa teatajast ning mul on üks oluline ja hea teade. Teada on see, et on tulemas väga hea seeneaasta nimelt juba praegu pidi metsades suhteliselt palju kukeseen leiduma, aga tänases saates me räägime natuke teistsugustest, seentest nimelt auhindadest aasta tegudele ja tegijatele, mida Eestimaal kerkib nagu seeni jaanuarikuus. Miks üldse ja selliseid aastavad tegusid aasta tegijaid välja valida ning keda ja kuidas siis auhinnatakse ja kuidas edasi minna? Sel teemal? Meil on stuudios arutlemas Eve Rohtla, Sakalast, Margus Mets Pärnu postimehest ja Rein Sikk Virumaa teatajast. Saate jooksul loodame kontakti saada lisaks veel Võrumaaga, Järvamaaga, Saaremaaga, et teada saada, kuidas siis seal on valimised käinud ja keda ja milleks valitakse. Aga kõigepealt siis räägime sellest, mida meie maakondades ja Eve alustab, kuidas, kuidas ja keda siis Sakala ja Mulgimaa valisid. Sakala vali ise ilma teiste abita, mida me oleme juba teinud kolm aastat järjest ja sellega võivad siis lugejad ja muud asjaosalised, kas nõus olla või mitte nõus olla nii nagu ikka igasuguste otsustega. Aga Sakala arvates oli siis möödunud aasta tegijaks Ugala teater. Ja, ja eriti siis need kuus noort näitlejat, tänu kellele on Ugala saanud justkui uue hingamise aega mõtlesime ka selle peale, et tegelikult oli möödunud aasta sündmus täiesti tähelepanu väärne sündmus ka Karksi valla kultuurikeskuse ehituse valmis saamine mis tähistas siis pärast ehituse alustamist oma teistkümnendat olemasoluaastat ja siis seejärel ta saigi oma niisuguse valmis kujuni, et 16 aastat on oodanud Karksi valla inimesed oma uhket kultuurikeskust ja need niinimetatud püstitatud müürid olid seal justkui tondiloss. Kitzbergi kõrval. No võrreldes selle 16 aastaga, mida siis Karksis oodati, Margus Pärnus sai ka üks super super vana objekt, nagu auhinna kaua Pärnu haiglat siis ehist ehitati? Noh, siin ongi, et päris alguse valmimise vahele mahub tegelikult 20 aastat päris päris pikk-pikk aeg ja Pärnu Postimees, kes pöördus nii-öelda oma lugejate poole hinnangu andmiseks siis hinnang, et aasta tegu on kindlalt Pärnu haigla valmimine oli tegelikult väga üksmeelne. Probleem selles, et kui algselt arvati seda, et haigla suudab esimesed patsiendid oma ruumidesse viia detsembrikuu lõpuks, siis üsna pea lükati selle kolimine edasi vanurid ja veidi kurb on see, et ma kardan jaanuaris veel ükski patsient Pärnu haiglasse ei saa, et see lükkub edasi veebruari, aga seal ei ole enam küsimus, mitte ei haige lendab personalisega ehitajates mitte vaid lihtsalt, et nende riigihangete süsteemid ja finantseerimisskeemid on sedavõrd keerulised, et mitte kõik seadmed ja mööblit ei ole, ei ole, olgu nad hanked, hanked lõppenud aga irooniaga Öeldi, et ilmselt Pärnu haigla võib saada ka aasta teoks ka aastal 2005. Patsiendid vastu võtad? Oleks aasta tegija, võib-olla esimene patsient Pärnu haiglas. Ja kui ma ütlesin, et võit oli ülekaalukas, siis huvitav oli see, et nii-öelda tinglikult teisele kohale tuli Jüri Jaansoni hõbemedal. See oli ka meie pastapraktika juures neli aastat oleme aasta tegu valinud meil esimene kord, kus ühe inimese selline tegu nii kõrgele kohale kohale tõusis. Ja kolmandaks jäi tervise paradiis, mis on siis siiani Eesti kõige suurem veekeskus, mis on visanud tubli tubli, tubli käpik kinda ka soomlaste veekeskustes. Nonii ja võtan siis kiirelt kukkuva Lääne-Virumaa, kui teil on oma parimad teod ja tegijad välja püütud, siis me ei ole veel sinnamaale jõudnud. Küll aga on hääletamine lõppenud, meil hääletas Lääne-Virumaal samuti rahvas, kokku tuli 600 605 hääletustalongi ja arvesse läks 597 häält ning praeguseks on avalikult välja hüütud siis kuus auhinna aasta tegu peapretendendi milleks on vinni spordihoone renoveerimine, Rakvere spordikeskuse rajamine, Kadrina ujula renoveerimine, Kadrina kiriku valgustamine, regilaulu ansambli Tink Tingadi plaadi ilmumine ja Rakvere keskväljaku rajamine ning 28. jaanuarikuupäeval, siis tulevad kõigi 18 konkursil osalenud teo tegijad, lisaks veel omavalitsused kokku vastuvõtule, mida siis Virumaa teataja korraldab koos omavalitsusliiduga ning seal püüame siis edendada sellist Ni Oscarliku Oscarite jagamisel ikku etendust, kus tuuakse meile kätte ümbrikud ja siis me ütleme ja võitja on nii, et seniajani püsib veel pinget. Aga nüüd Virumaa Teataja ja Pärnu Postimees langetavad otsuse, nagu rahva häälte põhjal. Kala mitte. Miks, Eve, kas te, kas Sakala ei usalda rahvast? Usaldab küll ja lugeja on seni Sakala ka nõus olnud. Aga meil on ju kõrval, Sakala kõrval valib oma aasta tegija või teoga Viljandi linnavolikogu ja, ja paljud teisedki omavalitsused. Et me ei ole seganud teistel oma valikut tegemast. Nüüd seekord vist ei valita küll aasta tegijat, vaid aasta tegu Viljandis, sest möödunud aastal pea praegu oleks saanud aasta tegijaks Viljandi vesi, mis oleks üsna naljakalt kõlanud. Nüüd on need tingimused veidi pehmemaks tehtud ja, ja jaanuarikuu volikogu siis selle nimetab ja kätte antakse autasud tavaliselt või need auhinnad ja tunnustused siis vabariigi aastapäeva aktusel Ugala teatris või kus ta siis sellel aastal ka korraldatakse. Aga me oleme siis võtnud lihtsalt selle vastutuse enda peale, on on olnud selliseid kogemusi, et see läheb väga keeruliseks ja, ja kui me kuulutame ka välja internetiküsitluse, siis alati on kellelgi mingi huvi ja ja lõpuks kaob see kontroll, et kes siis niipalju sinna klikab mingisuguse konkreetse teo peale, millised motiivid kellelgi on. Et me oleme teinud oma valiku ja, ja ütleme selle julgelt välja ja oleme ka põhjendanud, miks me seda teeme. No mis muutus Virumaa teataja all ja Lääne-Viru aasta teo valimisel tänavu oli võrreldes eelmisega oligi see, et me loobusime internetihääletusest, sellepärast et tõesti ei tea, kes, kui palju klikab ja mis huvid seal mängus on. Küll aga oli, sai hääletada elektronpostitusi, lisada kas lisaks kirja teel ja kõige suurema töö tegelikult rahva arvamuse väljaselgitamisel tegid ära meie raamatukogud, sest kõigis maakonna raamatukogudes sai täita ankeete. Nii et ma arvan, ma arvan, et see ligi 600 häält on piisavalt esinduslik, et näidata seda, kes siis nende 600 hääletaja arvates vähemasti on need ei, need suurimad teod ja, ja vingemate vingemad tegijad. Aga kindel on ka see, et vastavalt sellele, kui palju kusagil maakonna nurgas tehti lobi ja kui palju olid inimesed aktiivsed just nimelt enda nurga inimesi upitama, nende poolt hääletama, eks see näitab ka sellist kohalikku aktiivsust võib-olla, või võib seda öelda siis nagu kolmanda sektori toimimist või mitte? Järeldusi Pärnu Postimees oma valimistest on teinud. See, et mõtlesin, et 20 aastat valmis ja ütlemiste osalemine, osalemine kas ja millest lõpuks ikkagi valimine sõltub, sest Lääne-Virus on kindel see meie oma karvast kätt Virumaa teataja kuhugile vahele ei topi ja samuti mitte omavalitsusliit. See, kes saab kõige rohkem hääli, see on, see on võitja ja okei, no mida me tõesti õhutame, on see, õhutame esiet, tehke ometi oma inimesele propagandat ja hääletage koha peal oma inimese poolt. Ma ütleks nii teinud tõesti mitte mingisugust propagandat selle aasta tegu oli, oli sedavõrd väärt tegu, et inimesed taipasid seal ise ära, nii et me ei suunanud neid valimisi ei ühes ega teises suunas. Aga olla näiteks seda, et ega inimesed väga aktiivsed oma arvamust avaldama tegelikult ei ole, me tegime, tehes ikka mitmed korrad avaldasime seda ankeeti ja ütleme, et neid vastuseid on ikkagi nii-öelda mõnisada. Ja kui sa mõtled seda, et Pärnumaal on ikkagi oma 80000 80000 inimest, siis noh, võiks ju mõned tuhanded neid vastus, et olla, et inimesed on ikkagi suhteliselt passiivsed oma arvamust välja välja ütlema. Nii. Saame teada, kuidas asjad toimusid Võrumaal ja peaks olema meil kuuldel, siis Võrumaa teataja peatoimetaja Kalev on tere. Nii, keda ja mida Võrumaal valiti ja millised olid tulemused? No meil on selline 10 aastane traditsioon parima sportlase ja võistkonna väljaselgitamisel ja tänavu osales seal 407 spordihuvilist ja kohe üle Eesti. Ja see on meil toimunud nüüd tõesti 10 aastat. See on, see on juba ajalooline arv 10 aastat ja kes need, kes need parimad. Ja võitis, arvatavasti võib juba ennustada, et Andrus Värnik kergejõustikus tema kogus 74 häält ja üpris tihe rebimine oli siis teise koha vahel. Motokrossis oli teine Tanel Leok ja suusatamises Raul Olle. Leok sai 59 ja Olle 57 häält. Kas seoses valimistega on teil tekkinud ka mingisuguseid probleeme või dilemmasid, näiteks ma rääkisin eile seda saadet ette valmistades Ida-Viru kolleegidega põhjarannikutegijatega nemad ütlesid, et nende jaoks on ikkagi need kriteeriumid nagu segased ja sellepärast nad, kuna neil ei ole täpseid kriteeriume, mille alusel valida, siis nad jätsid valimata. Tõsine teema, aga selle 10 aasta jooksul on meie sporditoimetaja Ulys kuut suutnud selle asja üpris selliselt ütleme siis piltlikult lollikindlalt tööle panna ja rahvas on nagu sellega kah juba 10 aasta jooksul harjunud, et on aru saanud avatus ja ka need on juba nagu eos ära lahendatud ja tänu sellele on neid kogemusi ei ole nagu kunagi vaidlustatud, seda me peame, nagu siis oma oma sporditoimetaja Ulyskuudi, nagu selliseks väga heaks tööks. Kas Võrumaal on kunagi otsitud või kavatsetakse tulevikus otsida ka mingeid mitte spordiväliseid, vaid ütleme veel veel laiemaid tegusid, kui ainult sport? Jah, selle järgi me vaatasime üle, mis möödunud aastal Võrumaal toimus siin ja, ja leidsime, et näiteks vääriks see vajab veel lõpuni vormistamist, vääriks seda tegu Rõuge mõisa omaniku järeltulija Samson hinnelist järgi ja selline annetus Rõuge vallale ja see oli konkreetselt 50000 eurot. Rõuge valla restaureerib, mis tööd, eks, et see on sellise kaugema ajalooga kaugema ulatusega asi ja siis väga põnev, oli meil kaua räägitud ja lõpuks valmis saanud Võru-Väimela jalgrattatee ning kindlasti ka aga õnnestunud korda läinud 10. folkloorifestival. Seda kindlasti. Kuidas sealt Võrumaalt vaadates paistab see, et nüüd nii mitmedki maakonnalehed on enda üheks missiooniks võtnud just nimelt selle, et selgitada välja tegusid, tegijaid mitmetes valdkondades. Ometigi on meil olemas ju igal pool palju töökaid ametnikke, kelle tegelikult, et ometi ülesanne see peakski olema, kas siin on mingisugune konflikt või miks, miks see nii on juhtunud, et sellise rolli on maakonnalehed endale võtnud? See on väga hea küsimus. Ja oleme meiegi seda öelnud, korraldasime hiljuti koos maakonna haiglaga siin sellise ühe heategevusürituse haigla heaks ja ka sellest osavõtjad väga paljud ütlesid, et kuidagi, et miks siis haigekassa või miks siis ametnikud siit kõrvale ja vaata, aga meil on selle ürituse puhul tuua selline hea näide, et oma haigla heaks annetasid ka kõik omavalitsused. Ja Võru linn toetasid seda ettevõtmist, aga miks nad kõrvale jäävad? Jah? Ei leiagi, ütleme, et vastust hetkel Aga miks, miks seda, miks seda teevad maakonnalehed. No see on kõige lähemal, annad lugejale kindlasti võib-olla, võib-olla ka vallaametnikud, tunnevad oma inimesi, aga oma lugejatega suhtlemine, noh, see on maakonnalehtede põhitöö, see ongi see, mis maakonnalehest, selle maakonnalehe või sellise arvamusliidri siin kohapeal kujundab. Seda kindlasti sellega sellega lõpetame Võrumaaga rääkimise ära ja püüame, püüame nüüd tasapisi saada kontakti Järvamaaga. Aga vahelduseks küsin kolleegide käest, et kuidas, kuidas teie maakondades käib sportlaste väljavalimine, kas, kas seda valib rahvas maakonnaleht või hoopis ametnikud? Lääne-Virumaa kohta ma oskan öelda seda, et on olnud nii ja naapidi toimimist küll on valinud ametnikud, küll on valinud sporditegijad ise ja, ja sel aastal läksid asjad nagu enam-vähem kenasti, aga aasta varem juhtus selline asi, et Rakvere linnakodanik meie esitennisist Maret Ani lihtsalt mingite segaduste pärast kuna mingit tingimused vastanud mingite ametnike seadud seatud reeglitele. Maret Ani üldse maakonna tublide reast välja. Loomulikult, siin võib vaielda selle koha pealt, et ega ta ju Rakveres eriti palju ei mängi, aga samas tema tulumaks, mida sellise tipptennisisti puhul loetakse miljonites, nendesse laekub, see laekub Rakvere linna, nii et niimoodi niimoodi on meil sportlaste valimised käinud. Ka Viljandimaal valitakse spordiliidud ja sporditegelased valivad Sakala alati nad ära trükkinud, aga see on juba alati ilmunud ka aasta lõpus ja pidulikult antakse need tunnustused kätte, nii et meil ei ole kuulda olnud probleeme. See mehhanism on tegelikult kõigis maakondades enam-vähem sama, suhteliselt sarnane sellele, kuidas ka Eesti nii-öelda tippsportlased või aasta sportlased valitakse. Noh, Pärnumaa selle aasta eripära lihtsalt see, et ka nii-öelda aasta inimeseks sai Jüri Jaanson missis. Palis Pärnu linn, nii, aga nüüd on meil ühendus Järvamaaga, tere Järva Teataja peatoimetaja arnika tegema. Järvamaal valimised veel käivad. Järvamaal valimised käivad valimised toimuvad meil teist aastat sedapuhku ja hääletada saab. 21. jaanuarini. Nii mida, mida te seal siis valite, tegusid, tegijaid või, või muidu tublisid inimesi? Tegelikult kõigi kolme kokku sest meie aasta teole võis kandideerida nii tubli tegu, tubli, tegus inimene. Müügi valminud suurem ehitusobjekt, ilus raamat, mis sel aastal valmis. Kõik kõik, aga sõelale ei tosin tublimat tegu. Mis siis nüüd on nagu rahva kaaluda. Nii kas kas Tootsen nendest midagi ka välja, mis on tõeliselt eriline, ütleme noh, kogu kogu Eesti mastaabis Tõeliselt eriline Eesti mastaabis ei saa küll öelda ka Kesk-Eestis. Seni puudus näiteks oma korralikest staadion ja, ja Türi staadion, mis sügisel. Nagu suure pauguga valmis suurte võistlustega avati, et see on nüüd üks objekt, mis kandideerib aasta teo auhinnale, aga tundub, et Järvamaarahvas on niisugune kole sportlik. Nimelt on sinna aasta teo auhinnale esitatud veel Imavere põhikooli võimla, mida ka Imavere kool aastaid vastad, ootas ja, ja selleks raha talletada, seda võimlat ehitada. Siis üks niisugune asi, mis on ka üle-eestiliselt väga tähtis kus toimub nõndanimetatud presidendimatk presidendi suusamatk vabariigi aastapäeva paiku. See on siis Aegviidu nelijärve Jäneda vahele Raadud niisugune presidendi rada, miks presidendi rada, sest Jäneda ka on seotud nii põllude kooli kunagine rajal ja sinna või üks üks selle mõtte või sellel koolil, nagu alustala pani jaa, Konstantin Päts ja Jäneda koolis, põllutöökoolis on õppinud ka meie praegune president Arnold Rüütel. Nii et niisugused sportlikud asjad, aga, aga üks asi on küll niisugune, mida Järvamaal väga palju ei ole ja, ja ma usun, et Eestiski peenemates kohtades võib-olla juba on nimelt on ju meie kirikud väga külmad. Aga Türi kirik sai seal aastal tööle oma uue küttesüsteemi, nii et jõulude paiku oli Türi kirikus esimest korda juba soe. Oli seal mõnus jumalateenistus kuulata ja tühi kirik saab nüüd kindlasti ka palju külastatavaks kontserdipaigaks, sest muidu lihtsalt nii külma kirikusse keeldusid muusikud tulemast, näpud külmetavad. Kuivõrd aktiivsed on narvalased oma arvamust avaldama näiteks Lääne-Virumaalt naabermaakonnast üks selline kurb tõdemus oli selline, et kui kokku said oma esimeseks koosolekuks maakonna kultuurimajade juhid, siis esitas. Minu arust ma ei mäleta, kes ehitas, ühesõnaga neilt küsiti, et kuidas siis teie kultuurimajade juhid osalesite aasta teo valimisel, kui paljud teie taidluskollektiivid osalesid ja tõtt-öelda käsi peaaegu ei tõusnud, et kultuuritegelased, kes tegelikult muretsevad tihtipeale õigustatult selle üle, et neid pannakse vähe tähele ei ole ka ise aktiivsed, aga siis kuidas Järvason? Järva maakonna niimoodi, et tegelikult inimesed päris agaralt hääletavad selle oma teo eest, et just nimelt selle valla või selle küla tegu võidaks. Eelmised aasta näide on kõigil selgelt meeles, et Imavere kõrts võitis suure häälteenamusega just tänu sellele, et enamus külarahvast hääletas, sest Imavere teatavasti väike vald, palju suurem eelis oleks olnud Paide või Türi vinnal. Ja ka sel aastal on on hääletaja, et päris palju ja ka niisuguste täitsa tavaliste inimeste hulgas. Just täna hommikul oli mulle üks kõne, kus ilmselt üks üks külavanem või vähemalt külaelu eestvedaja helistas väga murelikult, et nende külamemmed tahavad ja kõik hääletada, et kuidas nad saavad, et, et arvutit neil ei ole ja, ja lehte käib küla peal ainult üks, kus ankeet sees oli ja siis me leppisime kokku. Nad saavad ka ikka hääletada, kui nad panevad kõik oma hääled sinna paberi peale kirja ja nimed kirja. Et tegelikult vaatame, mis võimalusi päris palju saab, nii kirjutada saab, meil peale saab Järvamaakoduleheküljel hääletada. Minu meelest on päris agaralt hääletatud ja tegelikult nagu siis iga omavalitsus või iga vald, nagu selle selle oma aasta teo eest püüab seista, aga kõik see kummalisem on see, et tänu sellele, et saab internetist hääletada anonüümseid annetusi me ei arvesta, siis tundub, et Järvamaakodulehekülge külastavad ka inimesed. Kaugemalt ja hääli on tulnud ka Tartust, Tallinnast, Põltsamaalt, Jõgevalt ja igalt poolt mujalt. Lõpmata kena ja huvitav on muuhulgas siinjuures tõdeda, et naabrid Lääne-Virumaa ja Järvamaa, kes omavahel küll hirmsasti grillivad selle pärast, kes saab Tapa piirkonna endale, annavad oma auhinnad kätte ja kuulutad välja täpselt samal päeval. See on vist 28. jaanuar. 28. jaanuaril Järvamaal antakse need kätte eelmise aasta võitja. Maalause on siis imasele kõrtsis 28. jaanuaril kell kaks. No vot, me vist alustasime kell kolm, aga pole vahet, aitäh, see oli siis arnika tegelema, on Järva Teataja peatoimetaja ning ootame järgmist telefoniühendust Saaremaaga. Aga vahepeal tahtsin stuudios olijatega rääkida sel teemal, et mulle tundub, et kõigis nendes nimekirjades, mida me oleme nüüd kuulnud ja näinud domineerivad nagu liialt palju mingisugused, nii nii ametnikud kui kui, kui ka mingid firmad, aga ära on kadunud see lihtne inimene, millest kõik algab. Jah, selle aasta teo valimisel Sakalas pühendusime meie sel aastal just nimelt inimesele ja inimese osale kas mingisuguse institutsiooni organisatsiooni edendamisel või, või, või lihtsalt inimese teole inimese osale selles et küllaltki lihtne on valita, mingit ehitust, selleks on vaja poliitilist kokkulepet eelarves ühte rida, rahaga kellud ja ehitajad ja ehitus ongi valmis. Inimest on palju keerulisem olevus, inimene on palju huvitavam ja inimest tuleb osata näha. Et meie arvates on inimene oma oma olemuses rohkem seda väärsest. Möödunud aastal valis Sakala hea inimese aasta tegijaks, kes aitas kaheksa poja pere pihude perel maha põlenud elamist taastada oma annetustega ja sellel aastal pöörasime siis näo noorte Ugala näitlejate poole, kes on, on pannud otsikut rohkem köitma hakanud ja publik on leidnud Ugala taas üles ja noored inimesed on Ugala üles leidnud ja istuvad seal seal pingiridade peal, lilled käes. Nii, aga nüüd saame kohe teada seda, kelle poole pööras oma näo Saaremaa ajalehe Meie maa toimetus ja kuuldel on majandustoimetaja Mehis Tulk, tere. Nii keda Saaremaal valiti? Loomida? Pigem ikka jah, võib öelda mida, sest et juba kaheteistkümnendat korda läinud aasta lõpus siis ajalehe toimetuse juures kokku kutsutud nii-öelda ekspertgrupp valis Saare maakonnale lõppeval aastal kõige kõige enam kasu toonud ettevõtmisi või ettevõte oli ja 2004. aasta eest siis eksperdid leidsid, et selleks Georg Ots Spaahotell, mis suvel valmis No siin oleks huvitav kuulda just seda, et millised on siis need kriteeriumid, mille järgi see kasu Saaremaale tuleb kasvanud ainult raha või midagi muud, ka. Ekspertide hulgas läbi aastate olnud selline paras vaidlusteemaga aga ei ole eesmärgiks võete töötleme nüüd numbreid lugema hakata ja pingeridu sedapidi koostama, vaid et meie metoodika on selline, et tuleb ekspertgrupp kokku. Pooleteist tunni jooksul arutab nii-öelda sellised lõppenud aasta või lõppeva aasta huvitavamad sündmused läbi ja siis püütakse ühiselt nagu konsensusel konsensusele jõuda, et missugune see aasta selline väljapaistvam teguneb on ja nii seekord juhtus, et just nimelt oli see hotelliüritus jäi nagu peale. Kas on meeles ka varasematest aastatest mõni auhinnapretendent, et tekiks ülevaade, keda siis keda ja kuidas siis Saaremaal hinnatakse? Jah, ajaloolises mõttes on tõesti huvitav tagantjärgi vaadata, mis 12 aasta jooksul nagu toimunud on ja ta nagu peegeldab ilmselt tolle ajastu meeleolusid ja mis üldse nagu toimus siin ma vaatasin just, et kõige esimene nominent tuli kunagine valge laev Baltic Star, mis mõned reisid Saaremaale tegi paari paaril suvel nii-öelda piiri avamine, see oli 93. aasta, aga siis olid ka kalandusettevõtted on olnud ja ka turismimajanduse ettevõtted Ja kes, kes on need eksperdid, keda siis meie maa kokku kutsub neid tublisid tublisid tegijaid hindama? Need on kõik väljastpoolt toimetust kutsutud inimesed, kohalikud ettevõtjad, rahandustegelased, maksuametnikud, selline seltskond. Rääkisime siin just enne Saaremaaga telefoniühenduse võtmist sellest, et neile kuidagi tundub, et natukene rohkem võiks nende tegudetegijate juures silma panna või silma paista. Lihtne lihtne inimene, mitte mitte suured firmad, mitte mitte tublid ametnikud. Mida, mida Saaremaal arvatakse? Täiesti õige, Rein ma pean tunnistama, et ütleme, viimase kolme-nelja aasta jooksul on ekspertgrupis alati olnud selline vaidlusteema, et peaks neid kriteeriume parameetreid täpsustama. Ja kuidas, sest et tõepoolest on nii, et kui on selline eesmärk võetud, et kasutoov, vaim, ettevõtmine Saare maakonna jaoks, siis jäävad paratamatult suured asjad nagu peale, olgu see siis laevakompaniile, uute suurte laevade toomine, suurenevad, trellide ehitamine, suured sajamiljonilised investeeringud. Et selline väikeettevõtja või väike inimene kipub paratamatult nagu kõrvale jääma. Ja siis on siin tegelikult kaalumisel, et võib-olla tuleks neid nominente lihtsalt juurde tuua ja seda ringi sedapidi laiendada. No head kaalumist soovime meie esid siit Tallinnast, kus me koos olema aitäh ja kõike hääd oli selline oli siis kontakt Saaremaaga, ma tahtsin jätkata selle inimese teemadel. Just koha pealt, et kui vaadata neid Lääne-Virumaal auhinna nominentideks saanud, siis ma ei vaidle iialgi selle vastu, et kuivõrd tähtis on ühe kooli kordategemine, kui aga samas või ühe staadioni kordategemine. Aga samas, eks see olegi ju ametnike kohus, et minul oleks korras, et staadionil ei laiutaks tiik, vaid et seal oleksid jooksurajad, mida mööda saaks joosta. Nii et ma tahaks hirmsasti õhutada kõiki inimesi, kes nagu osalevad nendel valimistel osalevad häält hääletamisele minevate tegude tegijate väljapakkumisel, et vaadake, vaadake ja leidke enda kõrval seda lihtsat inimest, kes on üks meie hulgast, kes on hakkama saanud millegi tõeliselt erilisega. No kasvõi ütleme keegi poiss, kes päästis väikse tüdruku uppumissurmast või või keegi, kes tegi vihja luuletuse, mida all loed kogu maakond või, või tuli välja pööraselt hea mõttega või lause ka, et kõiki neid asju on võimalik ka hinnata, mitte ainult. Neid firmasid, kus on tõesti tublid tegijad, kus on suured investeeringud ja mis nagunii hakkavad silma. Ma võin, ma pean Rein soov natukene maha maha võtma veenvalt mitu korda seda ühte, ühte ühtegi väga head mõtet sulle sõna anda. Aga mul on siin, täna hommikul vestlesin ka paari selle maakonnaga, kelle esindajad siin laua ümber veel olnud ei olnud, ei ole ja vaatasin näiteks, mis seal toimub Tartumaal kuigi Tartumaa valis eelmise aasta teoks sellise koleda suured toru nagu tunnelkollektor, mis puhastab solgivad, et Emajõgi puhtam oleks siis ta ei ole kuidagi. Vaat selline rahvuslik, aga minu meelest nagu õige valik, aga nad valisid ka, nimetasid ära 10 nii-öelda muud tegu või. Ja mul torkas just silma näiteks selline asi nagu raamat Eesti taimede kukeaabits, mille autor on Toomas Kukk, see on ühe inimese selline lihtne tegu, lihtne lihtne raamat, mulle nagu väga meeldis isenesest selle sellise teo esile esiletõstmine ja ka nendel on näiteks Aleksander Tammerti pronksmedal Ateena olümpia olümpiamängudel ja ka palju kultuuriüritusi, mis on samamoodi ajaliselt nagu siin rokkooperis Jesus Christ superstaar. Ja näidend taga tagahoovis, aga ka lihtne ilus mänguasjamuuseum. Nii et tegelikult ei ole see pilt kõigis maakondades ehitise keskne, kuigi Pärnus on see tõesti nii, et esimesel aastal me valisime Pärnu Endla teatri juurdeehituse, järgmisel aastal Pärnu kontserdimaja aasta tagasi Pärnu vana turu uus uusehitise ja nüüd siis ja nüüd siis taas. Ma rääkisin täna hommikul ka Haapsalu volikogu esimehe Andres Ammasega ja nemad ei vali nii-öelda aasta tegu ja aasta tegijatega aasta inimest. Aga samas kui volikogu hammas, kui elan elu Atangi lõigata on volikogu esimees ja tõesti, ta on kohaliku ajalehega üks üks osanikest. Aktiivselt selles lehes ise ei, ei tegutsen, aga ta ütles, seda tegu iseenesest oleks, kui ta peaks nimetama, oleks vaieldamatult Haapsalu linnas ja 725. juubel ja ta tõstis läbisel juubeli esile mitte niivõrd selle ork komiteed, vaid kui just linnarahvast, et ütles, et kui tema valiks aasta tegijate, nimetaks selle Haapsalu linnakodanikku, kes niivõrd hästi selle juubeli ka aktiivselt kaasa tuli. Ta tõi seal näiteid, kuidas nad kutsusid rahvast õmblema endale vanu kostüüme ürituste jaoks, Nad arvasid, paarkümmend inimest tuleb omaõmmeldud kostüümid ja välja ka ei heitu sadu. Ja et kõik, nii publiku kui ka kaasalööjate abiliste hulgas oli kõige aktiivne sama linna enda enda kodanike minu meelest ta ütles, et ta ei välista seda, et võib-olla aastal 2005 nad ka valivad Haapsalus nüüd aasta teo ja aasta aasta tegija aga eelmise aasta oma oleks sama Haapsalu linna linnakodanik. Kui nüüd, kui nüüd siit edasi minna siis tõesti, nagu me oleme täna saanud mõningase ülevaate Eestimaal toimuvast neid auhindu tegudele tegijatele parimatele tõesti tuleb nagu seeni. Ja Ma mina tahaks kusagil näha seda üldkokkuvõtet. Ma ei tea, kes seda peaks tegema. Tõeliselt armas oleks Eestimaahädade ja meid laastavate tormide ja tont teab veel mille taustal. Võta pihku üks paber ja lugeda, et näed, selle kandi inimesed tegid seda, selle kandi inimesed tegid seda, võib-olla meie raadiosaade natukene aitas kaasa. Aga ühte internetilehekülge paberkandjat tahaks hirmsasti selle kohta põiele, mis sina. Ma olen sellega täiesti nõus, et me peaksime üldse teadma, palju rohkem, mis Eestimaa teise kandi inimesed teevad, mis on nende eelistused, millised on nende valikud, mida nad hindavad, mida mitte ja tunneta oma justkui osana teiste hulgas ennast, et see on ju alati oluline, mida naaber teeb ja mida naaber hindab vähemalt mulkide seas. Selleks, et olla ikka paremaks loomil ja, aga kes seda peaks tegema, Margus. Kas meie ümber selle laua praegu teemegi seda ja ma ütlen. Saade see on selline, tuleb, kuulatakse okei nädal aega Kärnetis siis ta on läinud. Paraku on ka trükiajakirjandusega niimoodi, et ta enamike inimeste jaoks ikka kaob järgmisel või ülejärgmisel päeval. Aga eks ajakirjandus on, ei saa ju öelda, et kuidagi vabariigi valitsus peas aasta teo töö kokku lugema ja tabelisse panema ja võib-olla ka riigi teatajas ära trükkima või et vabariigi president peaks mingi Uugaasi välja andma selle kohaselt, et väga kena teiste rahvas selliseid tegusid teinud olete. Et ma ei näe teist teist varianti, kui ajakirjandus ise, peab ikkagi neid asju rohkem rohkem tunnustama. Sedasama Haapsalu volikogu esimees Andres Ammas ütles ka, et noh, et tunnustust ei ole iseenesest muidugi kunagi palju, et idee miks üldse see aasta tegude inimeste valimine maakondades nii kiiresti on levinud, sest et ongi see, et ütleme ausalt, öeldakse ajakirjandus nahutab aasta jooksul. Nii ametnike kui ettevõtjaid tegelikult palju rohkem kui tunnustust jagab, vähemalt mõtlen neli aastat tagasi oli just Pärnu Postimehe puhul see nagu põhiline põhiline argument, miks me seda tegu tunnustama hakkasime. Nii et nagu kas see on samasugune teatud määral andeks palumine nagu annetus jõuluajal, et okei, aasta aega olen paha poiss olnud, nüüd tahaks enne jõuluvana palgete minekut. Nagu hea poiss olla? Noh, ma ei tea, ma ei ole ausalt öelda ka väikse poisina jõuluvana juures kui näärivana juures käinud, kui pihitoolis palunud andeks kõigi oma aasta aasta pattude pattude eest. Et pigem see on nagu vaade tulevikku. Ma arvan, et kui me panime eelmise aasta-aastalt teod, siis me läbi nende samade tegude tunnustamisega mõnede mittetunnustamise, minu jaoks on see just vaatamine nagu tuleviku sii seadmine. Ma arvan ka, et tunnustust pole kunagi liiga palju, kõik vajavad tunnustust, lihtne, tavaline inimene, juht, otsustaja. Ja, ja võib-olla ma arvan, et sellepärast ongi vähe tähelepanu pööratud inimesele, kui sa enne küsisid, et miks me valime neid ehitisi, inimest on ju väga raske valida, kui me valime konkreetse inimese, siis, siis me oleme justkui palju kiitsin vaat selle kiitusega ja, ja see kiituse saaja on väga häbelik, ta ei oska isegi aitäh sellest öelda või siis samas ta häbeneb, et aga mis need teised ümber arvavad? Ja valge maja ei häbene, ei hakka. Ja midagi ei tea, mis erilist teinud, et ikka teised ka siin kõrval ja kiituseta jäänud inimesed kadedad ja, ja, ja see on meie väikese ühiskonna probleem, et me ei häbene olla õelad ja kurjad, aga küll häbenema häid sõnu öelda ja vabandust paluda. Et see on nagu kuidagi meile. Ma arvan, et, et oleks aeg teistpidi mõtlema hakata ka see ei ole sugugi nüüd krapsuv tegemine või kniksu tegemine oma pahade tegude eest. Me võiksime seda palju rohkem teha. Siit ma tahtsin, tahaks edasi minna just nimelt sellised tõdemusega Lääne-Virumaalt, et kui me kuulutasime välja kandidaatide esitamise siis kõigepealt ei saabunud mitte tublid teod, vaid kõigepealt saabusid nii kuriteod, esiteks Rakvere viljasalve skandaal, kust nagu pandi siis pätsu Eesti riigi viljatagavara. Ja teiseks, teiseks rahvusvaheline muusikaskandaal kust tuli välja, et Maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi poolt annetatud hiigelsuur rahasumma on seisnud ühe meie ametniku tõttu aastaid kasutamata lihtsalt ühel pangaarvel ja mine sa tea, kui kohalik leht poleks sekkunud, võib-olla oleks ühel päeval sealt lihtsalt haihtunud nagu näiteks viiuli kätte usaldatud raha. Aga kas selline nuritegude valimine peaks nagu selle heade tegude valimisega kaasas käima või mitte? No me tegime esimest aastat valisime Pärnu Postimehe sees nii-öelda Pärnumaa maakonnane nuri, nuriteod või nüri teod. Aga pahateod, ma ei tea, kas nad just koos peaksid käima. Teo väljaütlemisi, ütleme kohe ka pahateo teo ära nad võiksid olla, kannan ikka nagu erinevad erinevad asjad. Et mulle ei meeldi see, et neid pahategusid kuskile avalikult siis linnaplatsi mingit oma külge aheldatakse ja kõigile kõik võivad mööda minna, häbi-häbi teha, et see on kuidagi teistmoodi, saab olema läbi musta huumori või tooni ja, ja niimoodi ära postimehega lahendusena ja ma loodan seda, et sellest saab meie, meie traditsioon, aga nad on siiski kaks, kaks erinevat asja. Ma kujuta ette seda, et aasta nimelt meil antakse need aasta teo preemia üle aasta aastalõputseremoonial linnavalitsusse ja ma ei kujutaks, kutsutakse lavale esmalt nii-öelda aasta tegu, nii-öelda positiivne pailaps ja siis hetk hiljem siis laps antakse talle ka mingi sulelabidas või, või teivas pihku, vitsakimp. Aga kui vaadata näiteks lehelugejate poole pealt, kumb, kumb lehelugejale rohkem läks peale, kas kiitus või laitas. Kas heateod või nuriteod, oskad sa midagi öelda? Noh, meil oli nuritegu, oli, oli Pärnu maavanema pikk valimisepopöa mis vabariigi valitsus pihta piht pihta nakanud? Ma arvan seda, et korda oleks ikkagi rohkem see Pärnu haiglapoolse positiivne positiivne pool ütleme kogu see esi esikolmik, tervise paradiis, võib öelda küll, et ta on ta leib, pelgalt ehitis, aga ta on määranud ikka väga paljude inimeste elu ja patust ja, ja kõik mõlemad hooned. Nii et ma arvan, et, et positiivne pool on ikkagi linnarahva poolt enam tunnustust väärinud. Kas Acalon nuritegusid otsinud? Ja šokolaad on juba kolmandat aastat nuritegusid toonud just nimelt selle huumoriprisma läbi musta huumori, et esimesel küljel on siis sellised niinimetatud kõvad teod ehk tõsiseltvõetavad hinnangud ja siis üle kahe külje Sakala keskel oleme me siis valinud näiteks sellel aastal valisime aasta auto sellises S-klassi Mercedes. Mida siis, mida siis on siis vanema tollane kohusetäitja Kalle Küttis muretsenud 25000 krooni eest narkokurjategijatelt ära võetud autonaga, millest ta siis hiljem hobust, kui ta päris maavanemaks sai, arvas, et ta on liiga lihtne inimene nii uhke autoga sõitmiseks, siis valisime me näiteks aastahüppajad. Need olid siis vangid, kes koos Viljandi vanglajuhiga käisid hüppeid tegemas ülevalt lennuki pealt alla. Roosta maavanema Kalle Küttis valisime sellesama sellesama kriteeriumi järgi. Meie saame muidugi selle maavanema kätte varem kui, kui Pärnu järjejutt vanglate haigla. Seda looduse imet maavärina tornaado, aasta leid, vanad käärid, mis tulid siis välja kuues 600 aastat tagasi lossimägedesse kaotatud käärid, mis nüüd arheoloogid üles leidsid, mis olid minu meelest meie meelest hästi naljakad. Samamoodi ka aasta kuju Laidoneri, mille üle me oleme palju vaielnud, nii et niisuguse huumoriprisma läbi, ma arvan, oskab lugeja mõnu tunda niisugustest veidi veidi vildakat test asjadest. Aga kuidas nüüd edasi, mis, mis seal, mis saab järg mina, aasta ülejärgmine aasta, kui me näiteks ma peaksin samas aasta või kahe pärast jaanuaris koos istuma raadiomajas rääkima taas nendest tegudest. Kuidas te prognoosite, milliseks on Eestimaal olukord saanud, kas iga vald, iga küla, iga maakond, rääkimata linnadest, valib välja oma tegusid ja tegijaid või hakkab see buum üle minema? Ma ei oska öelda, ennustus on raske töö, nagu me kõik teame, oleksid tore, kui nad valiksid, aga eks me siin ise lehejuhtidena teame ja selle mõningal määral siis ükskõik missugusel määral selle tegude ja tegijate valimise juures olevate inimestena teame, et ega see nii väga kerge ei ole. Tegude valimine, et küllap need vallad ja külad ja linnakesed seda teeksite, kui see nii palju energiat ja vaeva ei nõuaks ja selle järel pidevalt, et selgitamist, et miks sa ikkagi selle valisid, et miks sa seda ei valinud, et võib-olla on see jah, seesama põhjus, millest ma ka siin varem rääkisin, et seda veel ei tehta. Aga praegu mulle meenus, et, et kui ma nüüd äkki hakkame tõepoolest inimest rohkem nägema, siis juba sellel aastal valis Postimees Suur-Postimees valis aasta tegijaks eesti sõduri Iraagis, kui te mäletate, selle me oleme ära unustanud, et siiski oli ka inimene suuremal määral pärast ka ajakirjanduse tähelepanu all Margus ennusta meile helget tulevikku vaata vaata v pealt kohvipaksu pealt või piinadesse. Kui ma Pärnusse vaatan, siis Pärnus ei ole hetkel ütleme, sellel aastal valmimas ühtegi sellist, nii suurt ehitist nelja aastal valinud oleme, aga mõtisklesin selle üle, et kuhu see jaanuarikuine torn või orkaan paigutada, et vaieldamatult loodan, et see jääb nii-öelda Pärnu Hanno üheks ja ainsaks selliseks halvamaigulised suursündmuseks. Aga mis ta siis on, on ta aasta tegu positiivse külje pealt, kui kangelaslikult me neid tormijälgi likvideerime aasta nuri või paha pahategu looduse poolt, et kuhu see, kuhu see paigutada, et sageli on tõesti noh, on ka inimesi ja sündmusi, tegusid, mida sa ikkagi paigutada nii-öelda hea ja halva skaalal mitte kuskile, aga mis määravad võib-olla aasta jooksul maakonna arengus väga, väga, väga, väga palju. Nii et ma ei taha olla see tänamatu, nõudlik ennustaja või kes ütleks praegu siin, et vot ma arvan seda, et, et see sündmus saab selleks teoks. Ma loodan, et pärnakad on järgmise või selle aasta lõpus aktiivsemad, et oma sõna sekka ütlevad. Et neid ei ole tõesti mõnisada või äkki neid on mõni 1000, kes oma arvamuse ütlete, las nad ise sõeluvad selle selle välja. Ma arvan, et et see kipub ikkagi tegu, mitmete inimeste tegu olema nagu Evegi ütles, et meie inimesed on natukene häbelikud ja kuidas ikkagi tõsta. Tõsta see üks ja ainus esile selle ühe inimese ikkagi väike või suur suur tegu. Mina usun tulevikku vaadates eelkõige seda, et kuna ma näen, et Eesti maakondade identiteet kasvab, Eesti valdade identiteediotsingud käivad hästi hoolega, ma usun millegipärast seda, et neid väikesi kohti võib-olla isegi külasid võib-olla isegi ma ei tea linna tänavaid, kes valivad, ütleme, meie tänava kõige meeldivam vanaema neid tekib, neid tekib aina juurde suurte, sest nagu me oleme siin ju tegelikult mitu korda juba öelnud, et ega kiitust kunagi liiga palju ei ole. Küll elu toob meile neid koledaid asju nagunii, et püüdkem siis vähemalt seda ilusaid asju, mis tekivad tänu meile, oleks iga päev vähemalt üks natukene rohkem. Sest kui me oma tegevusega suudame inimese kas või üks kord päevas naerma panna, siis kujutage ette, aasta jooksul teeb ta seda 365 korda. Jahe vä? Ma tahtsin lõpetuseks võib-olla öelda seda, et äkki me alustame iseendast, et äkki hakkama oma teismelise lapse head tegu päeval, kui me koju jõuame näiteks põranda puhtaks pesnud või nõud ära pesnud. Äkki Me märkame oma väsinud meest või ületöötanud naist ja ütleme talle hea sõna, et võib-olla alustame sellest tunnustusest oma kodus. Iga pere võiks aasta aasta teo ja aasta tegija valida. Ega see polegi väga halb mõte, seda küll aasta ema ja aasta isa, selles kõva sõna. Okei, kolleegid, aitäh teile, aitäh kuulajatele. Stuudios olid Margus Mets Pärnu Postimehest, Eve Rohtla Sakalas, Rein Sikk Virumaa teatajast. Nüüd me läheme koju ning valime välja oma aasta tegijad. Ja see ongi kõik, aitäh. Olge mõnusad. Ajab Eesti asja.