Nagu igal iseseisvuspäeval, nii ka homme pärjatakse Teaduste Akadeemia saalis iga-aastaste riiklike preemiate saajaid. Elutöö preemia pälvis tänavu kuus silmapaistvat inimest, kelle hulgast alanud argipäeva saates annab Pikema intervjuu Tartu Ülikooli keemilise füüsika instituudi ülikooli keemiaosakonna ning keemia ja materjaliteaduse tippkeskuse juhataja Teaduste Akadeemia akadeemik, professor Ilmar Kappel. Professor Koppeli uurimisvaldkond on harukordselt mitmekesine. See ulatub kurje, kuulutavate omadustega, superhapetest, tibatillukese tabamatu neutriinoni Ülikeerulistes omavahelistes vastasmõjudes olevate molekulide süsteemidest kuni kõrgvaakumis segamatult ringi uitavate isepäiste osakesteni. Nii kirjutavad professor Ilmar Koppelist, tema kolleegid ja õpilased tänavu jaanuaris Tartu Ülikoolilehes professori 65. sünnipäeva puhul. Ilmar Koppel on rahvusvaheliselt üks tuntumaid eesti teadlasi. 40 aasta jooksul on ta kirjutanud rohkem kui 250 teaduslikku artiklit, lisaks viis monograafiat, millele teistes teadustöödes on ligi 3000 korda viidatud. Teisisõnu summeerib eelmise reede. Postimees on maailmas viimase 40 aasta jooksul ilmunud igal nädalal vähemalt üks teadusartikkel, kus leidub Viide Ilmar Koppeli teadustöödele. Maailma füüsikalise orgaanilise keemiaõpikute raudvarasse kuulub ka Bel Palmi nimeline keemiavõrrand, mille abil saab määrata, mis värvi üks lahus mingis keskkonnas on. Riikliku teaduspreemiat, teis pälvi professor Ilmar Koppel sugugi esimest korda. 1998. aastal said Ilmar Koppel, Ivo Leito, Peeter purkia, Vahur Mäemets riigi teaduspreemia superhapete ja aluste uurimise ja uute materjalide disainimise eest. Ja nagu öeldud, jõuab professor koppel lisaks teadustööle juhtida Tartu ülikooli keemilise füüsika instituuti, ülikooli keemia osakonda ning keemia ja materjaliteaduse tippkeskust. See oleks väga lühike ja kindlasti mitte ammendav loetelu teenetest, mille põhjal riigi teaduspreemiate komisjon määras preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustegevuse eest ehk nõndanimetatud elutöö preemia professor Ilmar koperile. Teine tänavuse elutöö preemia saanud teadlane on ajaloolane Ea Jansen. Kui lihtsalt ja kui inimlikult saab keerulisest keemiast rääkida. Professor Kappelilt palus intervjuu Kaja Kärner. Enne kui hakkame rääkima koppel palmikeemiavalemist või professor koperi disainitud superhapetest, mis lubavad näiteks mobiiltelefoni aku mõõtmeid vähendada, kuid töövõimet suurendada. Enne seda alustame algusest, kui varakult, mäletab professor Ilmar Koppel oma keemia huvi. No ma ei tea, kuna mul tekkis huvi keemia vastu vast siis, kui ma Tartu Ülikooli keemia osakonda astusin 1950-ga kaheksandal aastal sest siis oli niisugune massipsühhoosi ühiskonnas kasvatati maisi ja tegeldi keemiaga ja arendati keemiatööstust ja mina lõpetasin siis Puurmani keskkooli, parajasti 1958. Üritasin siis Tartu Ülikooli keemia osakonda sisse saada. Kallutas selleks kindlasti mu oma keemiaõpetaja, kes, kes oli küllalt silmapaistev isiksus ja ma arvan küllalt heaklassiline või kõrgeklassiline ja ja muidu tore inimene. Ja siis juhtus niimoodi, et ma sain siia keemia osakonda sisse, meil oli päris kõva konkurss, kas neli või viis või või niimoodi inimeste ka peale, mis reaalainetes ei olnud kaua aega, üldsegi mitte tüüpiline. Sest praegusel ajal, nagu te teate, tahetakse paania Firoloogiks hakata. Inglise filoloog yks ja mõned ka prantsuse filoloog x ja nii edasi. Aga reaalalal nii palju, see oli üsna tähelepanu väärne ja no ja siis astasingi siia ja sain sisse ja ei olnud probleeme sellega ja, ja siis ma keemiaga tegelema hakkasingi. Te kirjeldate, palun seda akadeemilist õhustikku 50.-te aastate lõpul, nii nagu te seda mäletate. Ma hakkaks võib-olla kaugemalt peale, ma hakkaks ühtede ühtedest teistest 50.-test peale. Tähendab, keemia all on Tartu Ülikoolis alati olnud küllalt suured ja ma ütleks kuulsusrikkad või või enam kui kuulsusrikkad, traditsioonid. Tähendab kuskil 19. sajandi keskpaiku sündis linnas üks niisugune noormees, kelle nimi oli Wilhelm vastavalt. Ja nüüd, kui te ülikooli peahoone taga vaatate, kus on Gustav Adolfi monument te olete kindlasti näinud siis 20 meetri kaugusel sellest otse pea küljes on sellesama Wilhelm Vastwaldi nimetame teda mälestustahvel või mis iganes, see on esimene ja ainukene Nobeli preemia laureaat, kes juhuslikult keemia alal üks keemia alus rajajaid Saisele, Nobeli preemia 1990. aastal. Vaata Ma veel seal vastavalt tuli Riia linnast. Tuli lõbusa seltskonnaga, sõitis Tartusse, aga muidugi või hobusevankriga või millegi niisugusega. Nad olid kõik niisugused lõbusad inimesed, kainet päeva nad oma reisi Aegi näinud, nagu vanad ürikud räägivad aastast siis siia ülikooli esimesed kaks aastat või niimoodi lasta siis täieverelist korporant, elu. Ja siis järsku hakkas ta oma õppejõudude esitame niisuguseid sotsiaalseid küsimusi, millest keegi praktiliselt midagi aru ei saanud sest tollel ajakeemiapiirid lihtsalt ei võimaldanud nendele küsimustele vastata. Tähendab, ma nagu ütlesin siin juba, et Oswald oli üks tänapäeva keemia aluste panijaid vaat tema siis järsku ärkaskija. Ta lõpetas 1875 Tartu Ülikooli ja töötas Tartu Ülikoolis siis kuni 1881. aastani tegi üsna mitmed oma väga olulised tööd siin. Tartu ülikoolil tööandjana ei olnud võimalik anda talle korralise professori kohta, sest tema õpetaja Karl Schmidt oli piisavalt noor veel selleks. Siis oli ta sunnitud minema oma sünnilinna Riiga sai seal professoriks, sealt ta liikus Saksamaale ja seal ta siis 1932. aastal juba Nobeli laureaat sinna ja äärmiselt kuulsa inimesena surigi. Ta tegeles filosoofiaga muuhulgas ja Uljanovli Lenin nimetas teda väikseks filosoofiks oma teostesse. Äratas palju tähele, et tal oli oma Rebase teooria ja rääkimata sellele, et ta oli üks hapete aluste keemia rajajaid, mis juhuslikult kuulnud olen, siis millega ka mina näiteks siin väikest viisi tegelen ja ja nii edasi, need traditsioonid olid olemas. Ja jällegi, kui te meie fuajees siin vaatate, siis on siin Karl Klaus on üks niisugune inimene, kes õppis Tartu Ülikoolis. Võimalik, et õppis isegi meditsiini, aga ta sai kuulsaks kui ühe elemendi Ruteeniumi harrastajale. Noh, ja siin on veel teisi inimesi, näiteks Gustav Tamm Man, kes on vähemalt Saksamaal väga kuulus ja no vot, niisugused traditsioonid olid siis sees. Ja siis see traditsioon katkes, kui 19. sajandi Aleksander kolmanda aega hakati Tartu Ülikooli hüvenestama. Niisiis, saksa keelt kõnelevad professorid läksid minema. Tartu ülikool oli siis kahtlemata absoluutselt rahvusvahelisest standardiga ülikool kuna siia tulid Euroopa inimesed ja siit liikusid Peterburi senna akadeemikut, eks, ja ja terve rida niisuguseid küllalt koloriitsed kujusid olid nii, no ja kui me nüüd läheme sinna viiekümnendad taastate poole tähendab juba siis 20. sajandil, eks ole. No siis on, ma teeks niisuguse ütlused. Preemiale ei ole rolli sellest, missugune ühiskonnakord valitseb üldiselt. Sest kui nii väga jõhkralt öelda, siis sinihape tapab ikka ühtemoodi. Kas ta on kommunistide valitsemisaeg, kapitalistide valitsemisaeg, nii et loodusseadused on omamoodi käivad ja ja kui ühiskonnad teadlastel võis olla probleeme, no selles, et et kõigepealt nuusutada kustpoolt, tuul puhub ja, ja siis kohanduda sellele tuulele ja siis vastaval viisil tegutseda siis reaalteadlastele või see, mida inglise keeles nimetatakse Jens ja puhuga keemia alla kuulub. Noh, seal ei ole kahjuks objektiivsel loodusliku paratamatuse vastu mitte kuidagi saada, eks ole, sest molekulid toimivad ikka ühtemoodi ja ja aatomid ja ioonid oma lauses või selles keskkonnas, kus nad on. Ja siis oli niisugune aeg, kus Tartu Ülikooli olid tulnud mõned niisugused tollal noored vihased mehed keda ka rektor Clement oli kaasa toonud. Esiteks füüsikud, kes nagu näritakse, lussik ja ja veel mõned teised, kes Karl Rebane ja kes panid Ilusa ütleme, tänapäevasele füüsikale Eestis. Ja siis oli ka Viktor Palm, kes on ka Eesti teaduspreemia elutöö preemia laureaat 1997 ja Viktor Palm oli siis äsja tulnud ja väga energiline ja kui mina temaga tutvusin, see oli siis teisel või kolmandal kursusel, siis oli ta jõudnud ka Ameerikas ära käia. See toimus 1965. aastal vist ja, ja täpselt niimoodi. Ja siis ma hakkasin, läksin direktor vanni juurde ja ütlesin, et ma tahan temaga koos töötada ja. Viktor Palm siis võttis mind oma töörühma ja siis ma hakkasin tegutsema keemia valdkonnas. Ja olen siiani Taani töötanud, tähendab mitte küll noh, tema töörühmas, eks ole, sest meie viimased ühispublikatsioonid ilmusid rist ütleme jämedalt 30 aastat tagasi, aga aga seeme oli külvatud ja ja töö hakkas peale üks latika, kui nüüd natuke detailsemaks minna oli siis see, et noh, ma toon siin need näitajad niisuguste ühiskonnas toimuvate protsessidega, et kuulajal võib-olla oleks natukene aru saada. Sest me teame, päästjad on igasugused keskkonnamõjud inimestele ja ühiskonnale ja nii edasi. No neid on noh, niisugused, et kuskil purskab vulkaan On ja kuskil tuleb, eks, tsunami ja ja siis sajab happelist, vihma ja süsihappegaasi tekib liiga palju ja nii edasi. Nüüd tavaliselt nimetatakse siis keskkonna mõjutused, eks ole. Nii, aga keemiliste reaktsioonide puhul on ka lugu niimoodi, et nad reeglina toimuvad lahustes nakas vesila Austrias, mis on kõige tüüpilisem lahusti või siis soolade, igasugused keedusoola või suhkruga lahustab teie iga päev, teete teostate lahusti moodustamise, eks ole, lahustate suhkru ära ja kallata endale selle orgaanilise molekuli lahuse kõhtu, eks ole, ja siis tunnete, et kuskil tuleb mingi kaif pähe ja ja tunnete retseptorite kaudu magusat maitset ja nii edasi. Aga paljud reaktsioonid toimuvad mitmesugustes muudes lahustes näiteks ka atmosfääris või gaasifaasis, nagu me nimetame nakkus, siis molekule on väga vähe ja anname neid ei näe loomulikult, ja siis on mitmesugused keskkonnaefektid siis mida me nimetame siis kas sool, vendi efektideks või lahustaja efektideks. Nüüd kujutage ette, et teie olete ühiskonna liige, eks ole. Nii, ühiskonnas mõjutab teid kõigepealt niisugune üldine foon, eks ole, no on Eesti vabariik näiteks või olete Ameerika Ühendriikides elatav kus iganes. Ja siis on niisugune üldine isegi raskesti sõnutsi kirjeldatav foon, eks ole, noh, niisugune üldine aura ja ja kuidas te tunnete ennast, eks ole, on teatud seadustik ja ütleme ka õigusriigiga tegu on siis mõjuvad õigus, õigusaktid, mis millele ütleme, seaduskuulekas inimene peaks alluma, eks ole. Need mõjutavad teid nii, et ise tahate või aga üldiselt järgite neid siis, kui me natuke allapoole tulema, lähemale teil on reeglina oma perekond olemas näiteks. Ja on muud inimesed, sõbrannad ja sõbrad vaat ja kõik ühiskonnas vaat, kui me seda esimest, need lahustite keeles nimetame siis üldisteks lahusti efektideks, mitte spetsiifiliseks ei tehta vahet, kas inimene on, ütleme, Eesti vabariigi peaminister või või on ta, ütleme, Tartu Ülikooli professor või on ta ütleme, näiteks vikerraadioreporter või või ütleme lausa noh, nii oluline minu pärast, vot sellel üldisel keskkonnale ei ole vahet selles, kas kas te olete see või teine või kolmas, eks ole. Aga vaat need noh, nii-öelda lähimõju efektid, nagu ma siin nimetasin, ühesõnaga suhted perekonnas, naise suhted, ütleme ülemustega ja suhted alluvatega ja nii edasi. Vot need küll niisugused, mis on äärmiselt individuaalsed, eks ole. Nii on tegu, ütleme, lahustites jätkuse, vaene suhkur võsisama keedusool näiteks teel vesilahuses satub siis on tema tunneb ka seda üldist atmosfääri, kuidas ta seal parajasti nii-öelda oma parema olemise järgi püüab ennast ära paigutada. Nii et kasu saaks energeetilist kasu, saaksid soojust, eraldaks või midagi niisugust. Ja siis on teised, noh, ütleme need veemolekulid nüüd, mis seal on. Vaat, need on nüüd siis teie abiga kaasa või sõbranna või, või tütar või või ma ei tea, või, või armuke või kes iganes, eks ole. Ja need siis kõrgavad siis nendele kroonidele kallale, mis seal on ja solvateerivad või interakteeruvad nendega siis nii-öelda spetsiifiliselt või eriliselt tugevasti sellel üldisel foonil. Aga see üldine foon loomulikult ikkagi äärmiselt oluline sest noh, on suur vahe, oleme me näiteks koopainimeste ühiskonnas või kiviaja ühiskonnas või, või ütleme 21.-st pandi algus ühiskonnas, eks. Nii, no vot, niisuguse lähenemisega ütlemini, antropoloogid tõenäoliselt või mai tea antropotsentriliselt nii-öelda keemia vaatevinklist, mitte korrektselt muidugi kirjeldades lähenesime me Victor farmiga keskkonna või lahustaja efektidele. Tulemus oli see, et vaatasime küllalt laialt seda asja ja ja panime, Ta oli peale ühe võrrandi, mis noh, siiamaani on kasutusel. Tal on kah oma nimi olemas. Nii piinlik öelda nimetatakse koppel panni võrrandiks. Ja seda on kasutatud kuskil kuskil üle 30 aasta, nii et järelikult tas midagi on, eks, kui inimesed on leidnud, et seda tasub kasutada selleks, et teada saada näiteks mis värvi on ained, ütleme mingisuguses keskkonnas näiteks. Kuid kiiret tihti ained omavahel reageerivad. Kui hapu, aluseline või mis iganes on, ütleme, mõni hape või alus. Ja see annab niisuguse küllaltki hea orientiiri selleks, et selles valdkonnas orienteeruda, see sai õnneks publitseeritud ka see oli 70 70 72, me avaldasime selles või need tööd ja nad said publitseeritud läänes, nii et nad said küllalt hästi tuttavaks ta laiemale lugejaskonnale. Üks niisugune, esimene käeharjutus, selliseid tegemisi on küllalt suhteliselt palju märgatud, tsiteeritud võib-olla üks võib-olla 1000 korda või, või niimoodi tähendab nende kolleegide poolt, kes kes on samade asjadega tegelenud. Teie õpilased ja kolleegid on märkinud seda, et teie huvide valdkonnad keemias on äärmiselt laialdased, et ei ole teadlane, kes on spetsialiseerunud mingile ühele kindlale valdkonnale ja ja arendanud seda läbi elu, et mis on need, need asjad veel, mis on teile hästi palju huvi pakkunud. Absoluutselt kindlasti on see niimoodi, sest ühe asjaga lihtsalt tegeleda on väga igav, vähemalt mina. Mõned teadlased on isegi öelnud niimoodi, et kui keegi tegeleb 10 aastat ühe ja sama kreemiga või 15 aastat siis on asjas midagi kahtlast. See on üks, üks minu hea kolleeg Endel Lippmaa, kes kes muide, on ka Eesti teaduse elutöö preemia laureaat ja kui mu mälu nüüd ei peta, siis aastal 2000. Ma arvan, et see on täiesti õige ütlemine ja ja ma ei ole muidugi sellest printsiibist lähtunud, aga ju ma olen siis ma ei tea, kuidas öelda natukene rahutu iseloomuga selles mõttes, et tegeleda tuleb ikkagi esmajoones, mis on huvitav, eks ole, või mis vähemalt hingele annab midagi ja ja ma ei ole vist mitte kunagi mingid töötanud niimoodi, et mulle suur ülemus ütleb, et vot täna uurinud sa nüüd seda ja homme uurida seda laupäeval, uurida seda ja teisipäeval kell 15 null null uurida seda ja ja nii edasi, kuigi ma olen töötanud mitmel pool ja ja ka siin, ütleme üks üle nelja aasta. Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis ja mitmetes muudes maades, nii et mitmesugune, koostöö või lihtsalt töötamine nendes mõnedes nendest nimetatud maadest Aga nimetage palun neid uurimissuundi, mis on teile huvi pakkunud või, või mis on teid viinud suurtesse teaduskeskustesse välismaal? Üks, siis ma hakkasin siin rääkima juba Wilhelm monstraldist, eks ole, mainisin, et tema oli üks hapete aluste keemia aluspõhimõtete ja ja ei tea selle valdkonna esmauurijaid nakute vaataksin näiteks ka keemiaosakonna raamatukogus, siis on veel vastavalt kätega tehtud märkmeid mõnedes raamatutes ja nii edasi. Nii et happed, alused on üks niisugune temaatika, mis mis on sama vana kui inimkond. Naase on need ammu leierdatud temaatika, ütlete kohe, näiteks ole, sest äädikhape oli tuntud juba kes teab, kui kaua ja üks leht siin kirjutas oblikalon, teatud hapu maitse, tähendab, mitte sipelgate ei ole see, mis talle selle hapu maitse annab, vaid oblika. See oli vist Eesti Päevaleht, mis, mis niimoodi kirjutas, et see sihtgrupp ja mis on, aga sipelgad lasevad teile ka peale ja te tunnete kohe, tapjad on olemas, eks ole, või siis maitsestad äädikaga oma toitusid või siis kõhus loksub teil noh, tubli annus, ütleme soolhapet ja mis on ikkagi tõeliselt tugev hape juba. Või siis sõidate autoga ja teil on olemas seal akumulaator, doktor ja loodetavasti on see see happeakumulaator seal aku mis teostab teil seal elektrivarustuse probleemide lahendamist, kui niisugune keeruline lause seal on, siis väävelhappe lahus sees ja on, on siis plii või pliioksiidist rotid ja ja te siis kasutate sealt sellest akust saadud voolu, eks ole. Niina, väävelhape on hästi tuntud nii, aga siis tekib muidugi küsimus, et, et kuhu siis saab edasi minna, eks ole, väävelhape on ju teada, et jällegi endale ta jala peale lasete kukkuda või, või põlve peale, siis on püksis auk sees ja ja seal põlve sees võib ka midagi paha olla. Või siis näiteks leelised jälle naatriumhüdroksiid või sööb naatriumi kaalium ja mida kasutatakse, ütleme, seebi keetmisel ja ja nii edasi. No need ei ole ka soovitav kahtlemata mitte süüa, eks ole. Või väävel lapsed ei ole kindlasti mitte soovitav. Nadja šampusepudelist näiteks eksikombel juua, siis teist võimalust tõenäoliselt ei tule. Nii, aga siis me hakkasime uurima seda, et kuidas, kas siis on võimalik edasi minna. Sest edasiminekus soov ei ole sugugi mitte puht niisugune oma lõbu pärast. Sest jällegi, teil on olemas mobiiltelefon kindlast sees on olemas niisugune niisugune element nagu liitium-ion, patarei, see on, otsesin tagumine, see latakas seal saab, see on patarei. Seal on niisugune lugu, nimetatakse teda liitium-ion, patarei. Tähendab kui väävelhape, kus jooksevad ringi, seal ütleme, sulfaati joonid ja, ja mõned muud niisugused ja ütleme, solvateeritud prootonid siis selles liitium-ion, patareis, voolukandjaks, osakena liitium-ion. See on üks kõige kergemaid elemente. Liitium meta küll ta on umbes nagu naatrium, ta jookseb mööda vett ringi, kui te naatriumi vette viskate, siis naatrium kukub seal ringi jooksma ja ja reageerib kohe ära, eks ole. Nii liitium, natuke taltsam. Aga kui temalt nüüd üks elektroonika ära võtta, siis me saame liitiumijooni või liitium cationi. Ja vot see vaeseke peab siis teostama seda liitiumi, kus siis seda elektrivoolutransporti. Ja nüüd on niimoodi, et kui te olete käsist-jalust seotud, ütleme, vee molekulide poolt näiteks olete kodus ja keegi seob teid kinni, siis ei saa liigutada, eks ole, tuleb röövel ja seob teid kinni bannetele tropi suhu ja ja nii edasi, siis olete üsna viletsas olukorras, vähemalt liikuda seda nüüd küll ei saa selle liitiumi Jaanigansama lukud andeks vesilahuses. Siis ma siin rääkisin enne, et vot needsamad spetsiifiliselt solvatatsioonid, no teie isaga oma mehe juurest ütleme ära joosta lihtsalt niimoodi ütlen, et näe, ma lähen nüüd ära, eks ole, ikka ikka suur draama on see ja vot selle liitiumi jooniga on ka niimoodi, et tema ei saa oma veemolekuli juurest ära minna, kui, kui igatahes väga palju Energiat ei kuulutata ja üldse nii, noh nimetame seda nii-öelda pisarvalamiseks, eks ole, vaat mobiiltelefoni tarkus ja muudes niisugustes jõuallikates peab see liitium ära parandamata vaba olema, nii et ta tunneks ennast lustlikult seal ja liiguks ühelt elektroodil teisele, et kandes elektrivool. Aga selleks peavad niisugused partnerid seal olema, kes erinevalt vee molekulist või noh, mis temaga ei taha üldse tegemist teha. Ta peab täiesti vaba seal olemas ütleme, nagu nagu inimene võiks olla Endale absoluutselt võõras ühiskonnas, kus tal ei ole mingeid tuttavaid ega sõpru ega midagi. Lihtsalt seal lükatakse siit sinna ja lükatakse ühe käte vahel teise käte vahel, eks ole. Vaat seda garanteerib ainult niisugune olukord, kui temal, seal noh, ei tunne absoluutselt huvisele liitium cationivast ja niisugune partner saab olla ainult ülitugeva happe Anija. Näiteks kui väävel see on, siis on seal sulfathani on või, või kui on soola või siis on lihtsalt kloriidi joon, mida jällegi ostate mineraalvett, siis vaatate, ahaa, kloriidi jooni on seal nii palju Promeedioon ja seal nii palju ja nii edasi. Vaat need kloriidi joon, Promeedioon on inimeste jaoks tugevad happed küll aga mitte piisavalt tugevad happed, selleks, et nad sünnitaks ära arvamata nõrgaani jooni. Nõrk kanjon peab olema võrdselt nõrk alus. Nii et isegi see prooton, mis, mida peetakse nii-öelda kõike söövaks. Et kõike söövad partnereid, ei, ei taha temaga interakteeruda lihtsalt ei määrida pähe, nii et ütleme nagu turul, ühesõnaga on teatud. Aga nad on niisugused kaubad, mis lähevad lennult. Vaat see prooton läheb alati lennult, kui ta on vesilahuses või gaasifaasis või kus iganes. Ja selle tulemusena on suur energia, petiline kasu saamine ja nii edasi. Aga temale võib ka ette sööta niisuguse partneri, mis ei saa tuulde müüa kõike tuppa, ütleme mingisugusele niisugusele inimesele, kes on absoluutselt vastu meelestatud selle kauba ostmisel, eks ole. Vaat see prooton ei saa või siis vastavad joonid näiteks sama liitiumi joon ei saa ka ennast pähe määrida niisugusele Ani Jaanile, mis ei lase endale ligi, lihtsalt, ta on piisavalt suur ja ja tal ei ole niisuguseid väljaulatuvaid, nii-öelda konksukesi või või mügarik puhuda ka nii-öelda saaks, saaks kinni hakata. No ütleme, kui väga labaselt keemiatermineid siin edasi anda. Ja siis tõttu ongi ta raba ja nii, et siis mida tugevamad happed reaalses elus saaks teha või tehakse, seda suuremat perspektiivid, on niisuguste nende partner Ani joonide tegemiseks, mis jätavad selle liitiumi Jaani vabaks ja ja seetõttu annavad meile pikemaealise ja, ja ütleme ka, sõltuvalt keskkonnast siin suuremas, kes, aga kui me peame nüüd silmas elektrivoolu suhtes, tähendab, ja Voltaažiga elektrokeemilise jõuallikas siis on olemas elektriga keemilised, nii-öelda superkondensaatorid, mis samal printsiibil töötavad, siis on palju ja Eestis on ka palju kära tehtud kütuseelementi tööle. Sest kütuseelement on see, kui ütleme, vesinik, hapnik põlevad, veeks annavad energiat. Ja sellega kaasneb kas siis elektrivoolu läbi keskkonnaliikumine, voolamine, asekeskkond peab jälle niisugune olema, et esiteks dioonid, mis seal liiguvad, oleksid jällegi täiesti vabad, tunneksid ennast absoluutselt vaba mehena. Vastasel juhul tuleb neil hakata, mõtlen niuksed, tülikaid köidikud raiuma ja vot niisugune printsiip ja tulemus on see, et me oleme nüüd siin disaininud ja mõned on ka tehtud. Niisugused happed, mis on kuni või, ütleme ettevaatlikumalt, mis oleksid Kuniga 80 suurusjärku suurusjärku mitte korda. Vaatate Lehtasineerimist reedel kirjutas üks ajalehtedes, see oli vist Postimees, et 60 kuni 70 korda tugevamad väävelhappe. Nii et 60 kuni 70 korda tähendab seda, et see on ühe nulliga, eks ole, peale ehk kümnekordselt, eks ole, kuus või kuus või seitse kümmet, 60 või 70 suurusjärku on vastava arvu nullidega, nii et 60 või 70 nulliga. Nüüd, kui rääkida, mis niuke number tähendab, kui suur on ütleme, 10 astmel 60 või 60 suurusjärk siis ma võin öelda, et kui me võtame kosmiliselt siis päike, päikese mass on 10 aastat veel 27 tonni 27 nulliga tonni ehk 10, aastal 30 kilogrammi. Ühesõnaga 30 nulliga. Nii no ja ütlesid, et ma olen tegelenud mitmesuguste asjadega koos Endel Lippmaa juhitud kollektiiviga oleme koos tegelenud ka niisuguse asjaga nagu neutriino massi määramisega, mis mitmesuguste hinnangute järgi peaks olema trammid võtame siis 10 miinus 36. kilogrammi. See on nüüd siis 10 astmel 36 korda, tähendab, see on nüüd noh, nii-öelda peale nulli, eks ole. Nii et 30 suurusjärku ma ütlesin, oli, oli päikese mass kilogrammides 10 kolmekümnendas jagatud 10 miinus 36 see on siis 66 suurusjärku. See on tähendab siis 10 66 nulliga, kordan päike raskem kui väidetavalt üks elektronantineutriino. Mainin siin, et me räägime 10 80-st suurusjärgust või niimoodi ta no mis on ka küllalt suur number. Taas tähendab, kõik ei ole reaalses elus tehtud, aga tavaliselt on nii, et mida ennustatakse, need enamasti tehakse, nii et selles mõttes edasiliikumine on kindlasti olemas ja noh, see on üks temaatika, millega ma ütleme, viimase 10 aasta või nii jooksul koos kaastöölistega tegelenud olen, eks ole. Ja ütleme koos oma välispartneritega Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaa, noh, ja ma ei tea, mis maitsesin, nimed. Need on need superalused ja superhapped, mida te nagu te ise väljendasite, olete disaininud. Nendest on kah sünteesitud. Mis te arvate, kui pika aja jooksul tulevikus võiks nad leida kasutamist meie igapäevases elus? Mis puutub nendesse elektrokeemilistes jõuallikatesse, siis taolisi materjale juba siiamaani kasutatakse, eks ole, no need ei ole ütleme, minu disainitud, vaid meie suund on püüda parandada seda asja ühesõnaga tükk maad kaugemale minna. Nii kaua aega võtab. Ma ei tea, noh, aga, aga ma tean, et mitmed grupid selles valdkonnas töötavad kindlasti. Nüüd, mis puutub muudesse rakendustes? No siis on niisugune mõiste nagu katalüüsi, eks ole, ühesõnaga kiirendada ilma, et nii et katalüsaator hõõruks ja ja soovitav veel, et näiteks vees lahustub ja muidu muidu katalüsaatorid kasutatakse väga mitmel pool, eks ole. Enamik protsesse on ütleme, organismis toimuvad ensüümkatalüüsi, sellised reaktsioonid ja afio katalüüs nii-öelda ja isegi kui teil noh, autoga sõitsite siia, eks ole, siis on teatud katalüsaator Tormis konverteerib del vingugaasi, ütleme mis garanteerib helphensiini täieliku põlemise niimoodi, et ta läheks süsihappegaasiks. Võib olla küllalt kallis, näiteks needsamad superhapete superalused võivad olla ka keemiliste reaktsioonide katalüsaatorit. Sealjuures niimoodi, et Superaapetajate derivaadid näiteks Eestis on olemas Silmeti aktsiaselts, eks ole, mis toodab haruldasi muldmetalle. Nii nüüd on leitud, et haruldaste muldmetallide superhapete nimetame neid labaselt ristsugutis, et nakkus on siis khatijoon haruldasest, muldmetallist ja jälle seesama Ani on, millest ma siin rääkisin sellest ülitugevast happest, et ülitugev, happeviskab oma prootoni ära ja annab, et selle selle Ani jaani, mis oma nii-öelda aluselise poolest mitte kuhugi ei kõlba, eks ole. Keegi teda ei taha ükski, ükski lõpetada ei taha või vähemalt suure mõnuga ei ta nii, vat siis saadakse siis sama lantanoid. Katia on, need on lantaan ja teised need, mis, mis silonaalsel toodatavad on nii, et see on haruldase muldmetalli kati on. No nii nagu seesama liitium tähendab, khati on ütleme, selle sugulane kauge sugulane mitte samast perioodist, aga siis seesama Ani paariline, kusjuures jällegi erinevalt ütleme, ideaalsest abielust ja ja, ja nii edasi. Tähendab paarilised ei tohi üksteisega praktiliselt interakteeruda. Ühesõnaga, nagu mingisugune 11 vihkavad partnerite abielu, eks ole, tähendab, sellisel juhul nad üksinda tegutsevad äärmiselt efektiivselt. Nonii, ja siis, kui nüüd seesama lantaan cation või haruldase muldmetalli kati joon, mida, mida ütleme, vähikombinaat seal näiteks võiks toota, on koos nüüd ühe tugeva super Anjoniga mis prootoni pealevõtmise võime poolest on väga vilets, eks ole. Aga see karantiin häirib, et see haruldase muldmetalli cation tunneb jälle ennast vabalt, teda seoti käsist ja jalust nii-öelda piltlikult öeldes. Vaat siis seesama haruldase muldmetalli kati on, läheb ja ja teostab, ütleme, stereo elektiivsed. Paneelist sünteesi, näiteks stereo selektiivne tähendab seda, et kui teil on näiteks ravim siis või teil on, ütleme, kaks kätt, eks ole, ja kaks kinnast siis parema käe kinnas läheb ainult paremasse kätte, vasaku käe kinnas läheb ainult vasakusse kätte. Ravimid peavad olema nii-öelda käelised ravimitena, Nooma retseptorid või ütleme näiteks, teil on organismis retseptorid, ravim pakub ainult konkreetse retseptoreid. Nii et teie parem käsi pakub ainult parema käekindaga. Vaat need katalüsaatorid, mida on võimalik ütleme, disainida ja on tehtud haruldaste muldmetallide cationide ja siis siis ütleb ülitugevate Pete Ani joonide faasis, need garanteerivad selle, et säilib nii-öelda see ravimi või toodetava produkti või kemikaali käelisus. Ta eristab seda, missuguse retseptori külge ta läheb. Retseptor on käeline, parema käe kinnas, ütleme, läheb ainult paremasse kätte ja läks nii, et see sita siis ütleme niisuguseid ravimeid. No näiteks kas või ibuprofeen ütleme, mis on väga tüüpiline. Tema puhul on küsimus selles, et ta pea poole või ütleme, teatud käelisusega, vastasel juhul ta ei toimi. Kui ta on segu, siis siis selle konkreetse ibuprofeeni, nii et vaatata tema, kus ja kuidas ta toodetud on, tema toimimise efektiivsus võib olla oluliselt erinev. Ostate küll, ütleme näiteks grammi või torkate endale või 600 milligrammi või midagi niisugust, aga kaugeltki mitte, kuhu see 600 milligrammi ei tarvitse olla õige toimeained, seal võib lihtsalt olla muule kindlasti lisaks ka seda ibuprofeeni, mis ei ole õige. Ta lisas, et kuidas see asi seal ka ei olnud, kas ta kas ta oli vasakukäeline või, või mis iganes, ma ei julge seda ütelda. Ma ei mäleta lihtsalt, aga ma tean, et see, et see niimoodi on, nii et näete, siin on katalüsaatoriks. Ja siis peavad katalüsaatorid muidugi niisugust olevat. Laiendab kaheksa aluselistest katalüsaatoritest rääkida, sest mõned on jällegi niisugused, mis näiteks tsütotoksilised on või võivad teil hõivatel ütleme, kantserogeenset toimet immutada ja soovitav on niisugused teha mis ei ole tsütotoksilist. Ühesõnaga, niisugused lähte oponendid ja me tegeleme ka selles valdkonnas, et käsulteeruvad, ütleme, super vastused oleks, ütleme, rekenereeritavad ja ja nad oleks igasuguste noh, maailmastandardite järgi, mitte ainult Euroopa standardite järgi mittetoksilised. Ja mis oleks muidugi ka suure katalüütilisem jõuga. Sellest võiks lõpmatult rääkida, aga ma tahaksin paluda ette, kõneleksid mulle oma andekatest õpilastest, kes on need, kes moodustavate professor Koppeli koolkonna. No ma ei tea, kas mul koolkonda üldse olemas on, kas, kas koolkonda üldse hea termin kasutada või alati on, kuidas ma pean nüüd ütlema, on ilmselt teaduse mängu jaoks kaugelt efektiivsem, kui õpilased lähevad oma teed, tähendab, nad on tuule tiibadesse saanud ja hakkavad samasugused või või oma nii-öelda õpetajat igati ületavaid tegusid tegema. Ma võin nimetada mõningaid muidugi minu kõige esimene piirant tollal olid veel aspirandid. Kaitses 1994. kas tal see oli Peeter purk, kes praeguseks on siis keemilise füüsika professor ja füüsika-keemiateaduskonna dekaan. Veel nõukogude aeg olid kaks inimest, kes kandidaadi kraadi kaitses, need olid Udo Mölder ja Rein differ. Võib-olla olete märganud, et kuuendast veebel Stahlist 2005 asus tööle sellele ametikohale, kus ma kus ma viimastel aastatel töötanud olen, analüütilise keemia professorina, Ivo Leito. Kes muide on ta jõudnud vahepeal saada Eesti presidendikultuurile rahastu auhinna 2003. aastal ja tema, nii nagu me siin hiljuti Tartu Ülikooli rektoriga arutlesime, et akadeemik Mark Soo ka, et ilmselt on Ivo Leito kõige noorem professor üldse üldse vastu Eesti vabariigis on esialgu alles 32 aastane siis on mitmeid muid kaastöölisi olnud nooremaid ja vanemaid. Minu gruppi kuulub ka näiteks Ivar veel, kes oluliselt on aidanud siin keerukate arvutuste läbiviimisel Ivari Kaljurand, nüüd on siin kahtlemata üks üks nooremaid silmapaistvamaid kes meil siin ümbruskonnas töötavad. Mitmeid muid, nii et kaitsnud on 13 doktoranti ja, ja aspirante tähendab viimase ütleme viimase aja jooksul, vaid noh, ma tean seda palju või vähe, tähendab Eestis on see nähtavasti enamasti niisugune tartlane under palju õppejõude, selliseid, kellele ühtegi kaitse mitte kunagi. Need on nähtavasti enamuses, aga noh, niisugused arvud kuskile sinna 13 15 kanti on suhteliselt maksimumilähedaste, sest Eestis aastas kaitstakse. Möödunud aastal kaitsti Tartu Ülikoolis 80 doktoritööd. Nendest meie instituudis kaitsti, võin natuke eksida jälle, võib-olla mõni solvub selle peale kõvasti. Ma arvan, et see number vähemalt keemia osakonnas oli see number 12 või niimoodi, nii et nii et üle 10 protsendi anname me kindlasti ja oleme andnud, ei maksa jällegi liiga optimistlikult öelda, eks ole. Mul jäi teie intervjuu algusest meelde, kuidas te kirjeldasite, kuidas ostvalt tuli Riiast Tartusse ja paar aastat siin Tartu Ülikooli juures, ennem kui ta Ta hakkas esitama õppejõududele küsimusi, millele ei osatud vastata, sest piirid olid nagu ees. Kas tänapäeval võib ka kohata mõne üliõpilase suust küsimust, millele õige vastuse andmiseks te tunnetate, et nagu piir on ees või nüüd on kõik piirid avardunud? Gaasi tähendab, ma olen noh, niisuguseid kirjeldusi või kirjutasin nagu asfaldi kohta kuulnud ka mujalt ja noh, ütleme tuua jällegi mõned tuntud akadeemikud näiteks Venemaal või Nõukogude liidus oli kunagi akadeemik kapiitsageda, paljut saavad. Ja tema kirjeldab ka niisugust situatsiooni, ta tuli Londonist Rave Fordi väga kuulus füüsik juurest tagasi Moskvasse ja siis oli seal tulevane Nobeli laureaat Semjonov. Ja siis veel üks inimene, keda ma ei mäleta, kes see oli ja nemad siis eksamine häirisid teda. Ja siis kujunes siis selle kahe õppejõuvõistluseks, kumb esitab niisuguseid küsimusi, millele mingid vastused ei ole võimalik anda. Ja tema siis hiljem kommenteerinud mitmed nendest küsimustest, mida temale esitasid, noh, seesama tulevane Nobeli laureaat Semjonov Kapitsa oli see ka Nobeli laureaat, eks ole. Olid kaugel ees sellest tasemest, teadvuse tasemest, mis parajasti oli. Nii et vastused nendele küsimustele oleksid ise väärinud juba Nobeli preemiat, eks ole. No kuigi siis ei olnud nendest keegi Nabelile ja esineb meil ka siin tudengeid aeg-ajalt, kes esitavad, aga niisuguseid silmapaistvaid küsimus? Ostwaldil oli muidugi kergem, ütlen, et keemia hobused olid suures osas veel rajamata aga alati on niisugune moment, kus midagi on ikkagi kuskil ripakil ja ja mis miskid äratab, eks ole tähelepanu või või millele Niukest silmanähtavat vastuste küsimust ei ole. Lugesin ajalehest, et teil on praegugi käsil mitu teadusartiklit korraga, mis on praegu see, mis teie tähelepanu köidab? Mitmesugused probleemid, no ma ei ole veel päris lahti saanud nendest hapetest ja alustest, mida ma teele mainin ja mitmed sellega seotud probleemid, nii et mul on tõepoolest ütleme üks kümmekond artiklit kindlasti käsil sellest valdkonnast, kus aga mõned asjad, millest ma teile siin rääkinud olen näiteks mitte tsütotoksilist, aluselistest, katalüsaatoritest ja nii edasi peaksid mingisuguse lahenduse saama või vähemalt püüame selle poole ja teadusel on see pluss, et tal ei ole iialgi otsa ega lõppu, eks ole, nii et iga vähemus sünnitab omakorda küsimusi ja iga küsimus sünnitab omakorda jällegi mingisuguse koguse tulemusi ja ja noh, niimoodi see asi käib ja, ja ma ütlen, et sellel, mida me nimetame nad tõepoolest laienemiseks, mida näiteks Ameerikasse Euroopas mõistetakse reaalteaduse all, eks ole, seal ei ole ideoloogilisi piiranguid või või niisugused, kuigi nad, te võite kohe öelda, et need geneetikat ja ometigi perset, eks ole, Nõukogude liidus. Aga no see ei takistanud, et, et teatud instituutides enamasti siis füüsikute ja keemikute tiival all ja ka Eesti NSV-s jällegi jällegi niisuguste inimeste tiiva nagu näiteks Karl Rebane ja Endel Lippmaa tegeldi nende probleemidega. Et alati leitakse võimalus, mitte ainult kuskil mungad kloostris, nagu ütleme, munk mendel ütleme geneetika alus pani, saab, saab alati midagi teha või ütleme, Šveitsis oli kunagi üks tolliametnik niisugune lõpetas, sööriski kõrgema tehnikakooli aastat nimetada ja ta leiti olevat kolme või nelja üliõpilase hulgast kõige viletsam. Ja teda ei jäetud. ETK Ma pean väga kuulus Šveitsi kõrgem tehnikakool jäetud selle juurde tööle ja siis ta oli sunnitud minema tolliametisse tollieksperdiks või midagi niisugust. See toimus kuskil nii 1000 900905 ja hiljem siis ja tolliametnik avaldas siis selle, mida me tunneme tänapäeval siis erirelatiivsusteooria nime all ja see, mida me tunneme üldise relatiivsusteooria nime all ja ja see oli siis Albert Einstein, ma ütleks. Nii, et töötada saab pool praktiliselt vähemalt teoreetik saab praktiliselt igal pool töötada. Tänapäev nõuab muidugi tõepoolest ka, et korralik infrastruktuur oleks. Eestis püütakse ka selle pool vähemalt liiguvad esialgu veel baarides ja ministeeriumide tasemel riikliku infrastruktuuri programmi natoorikud või selle variandid. Sealt peaks siis lootma midagi head ka ka Eesti teaduse infrastruktuuri tugevdamiseks. Professor Ilmar Koppel on Teaduste Akadeemia akadeemik. Homme kell üks koguneb Teaduste Akadeemia suurde saali Toompeal meie teaduskonna eliit taustada riikliku teaduspreemia pälvinud kolleege. Elutöö preemia pikaajalise tulemusliku teadustegevuse eest võtavad vastu ajaloolane ja Jansen ja keemik Ilmar Koppel. Kusjuures tänane portrateeritav Ilmar Koppel on läbi aegade kõige noorem teadlane, keda elutöö preemia vääriliseks on arvatud. Keda tahaks professor Kappel homsel päeval vaimust tänada? Eks ma pean vaimus aitäh ütlema, ma rääkisin teile, kes mind initseeris keemiaga tegelema ja see oli mu keemiaõpetaja kunagine ja ja siis, kes mind ülikoolis algselt suunas noh, ja siis on mul palju keegi keda ma olen siin ka nimetanud, osaliselt, tähendab ja need kolleegid on siis tõepoolest noh, internatsionaalsed tähendab kolleegid Eestis ja ja kolleegid välismaal, kellega ma suhelnud pikkade aastate jooksul loomulikult oma pere tähendab abikaasa ja poeg ja tema pere ja ma mainisin ka, et et Ivar Koppel on siin ka üks kaastöötaja oma panuse andnud nende tööde teostamise kindlasti on, keda nad. Eesti tänab omakorda oma silmapaistvat ja Eesti teadusele rahvusvahelist kuulsust toonud teadlast ja õppejõudu professor Ilmar Koppelit ning soovib jõudu uuteks huvitavateks avastusteks.