Nii on A2. Ei, me oleme siin, me tõesti oleme hautšei, oli see artist, mis esines ka üks selle aasta vägagi ära märgitud siis albumeid ja loomulikult ka saanud, kas seal mitte müüki oli auhind, mis see bänd, palvistrumping, kuud oli loo nimi ja midagi head on siis lõppeva aasta toonud ka meie saatekülalisele. Kunstnik Kaido Ole, tere, koidab. Tervist. No mis see hea on? Me oleme siin guugeldanud ja saanud aru, et päris päris hea aasta vist, eks ole, et äsja just novembrikuus anti ka ikkagi Konrad Mäe siis preemia nimetatakse vist, eks ole, et, et said selle kätte. Kas seal on medal ka, ma loen kohe, et medalanti. See preemia või medal, tegelikult ma kunstnik nihukest asja CV hästi olulised ja ma tahtsin sellest update ida ja saatsin kunstnike liitu just hetk enne siia tulekut meili, et kuidas seal ametlik nimetus on, nende koduleheküljed ei saanud kähku vastuste, kas korraldajapreemia korraldaja medal ja kuidas teda tõlgid, kuidas nemad seda inglise keelde tõlgivad, nii et ma ei tea täpset vastust. Käis ja medal, aga nii nagu kunstis on, kõik asjad on nagu natuke tava insulist ütlevad ebaloomulikud ja siis ka see medal ei ole mitte selline, mida saab pintsaku revääri külge kinnitada või kui sa selle kinnitas sõbra väär ära, sest ta on niisugune suur raske rauast asi ja samasugune Kristjan Raua medal, mis avalik ohutab kolakas, selline, et ta on, noh, ma ei tea, ta vaatamismedal. Ja ma just tahtsin küsida, et kaua sa selle medaliga medal kaelas ringi käisid, aga tuleb välja, et seda kaela siis. Lisakaela ei saa külge panna ja aasaga ta ongi selline ümmargune niukene litter, sõim oleks vähe öeldud. Vanast oleks sektsioonikapi kuhugi pun pannud, eks ole, klaasjaks. Kas sul sektsioonikapp on, et omal ajal küll oli inimestel alati sektsioonikapp pidi olema kodus? Mul on igasugu muid moekad mööblitükk, aga põhimõtteliselt nad ikkagi jagunevad riiulitakse kappideks niimoodi, et, et on mingi avariiul, kus ta tegelikult olgem ausad, hetkel ongi. No igatahes, mis mina lugesin kohe lihtinimesena, vaatasin, et seal on ka rahaline preemia 3200 eurot, et oled sa selle kätte saanud, et seal on küll nagu väga konkreetne ja päris päris tore asi. Ja ei, see on aus organisatsioon, kõik sain kätte, nii nagu peab, aga. Et saab jõulu jõuluajal said nagu ära laristada mingid niuksed, kingitused endale ja teistele lähedastele ei läinudki sinna. Tal ei läinud sinna peale, jah, aga see on küll, jah, üks selline kummaline asi, et tegelikult väga palju räägitaksegi selliste asjadega seoses ka rahast, et, et mul on õlale patsutada. Nüüd said rahade. Et auauks, aga peaasi, kui ikka raha raha on. Nii, aga Kaido tõesti sel aastal on olnud KUMUs käisime siin vaatamas, eks ole, aasta alguse poole oli, oli, oli suur näitus ja ja Peterburis oli näitus. Ma ei tea, kui paljud meie kuulajad nüüd Peterburis tänasel päeval jõuavad, aga, aga kuidas sa ise hindad siis lõppevat aastat, et ikkagi. Patt oleks nuriseda jah, aga teisest küljest võiks öelda, et see oli ka tegelikult normaalne aasta. Et umbes sellise tambiga võiks ju nagu alati tööd teha, aga see no üks on nagu see tunnustuse, kus lastakse näitus teha, eks ole, noh, kui see nüüd kõrvale jätta, siis ütleme, seal oli tegelikult suhteliselt suured mahud tagada seda mahtude osa silmas, et tegelikult võiks nagu kogu aeg niimoodi teha. Et aastake valmistavad ette ja siis on sul umbes nii mitu kuupmeetrit ruumi, millega sa saad mängida, et, et see võiks nagu niimoodi olla, et selles mõttes. Need on nagu kerge pohmell, et ta tuleb veel natuke nagu väiksemalt teha või kokku tõmmata, et noh, tegelikult paneks hea meelega niimoodi edasi, aga tuleb nagu pidurdada, kannad maha suruda ja teha nüüd hingata nagu teises rütmis jälle uuesti, et niisugune vahespurt on tehtud, nüüd tuleb vaikselt edasi kerida. Üheks üheks selleks põhjenduseks miks Konrad Mäe medal sul anti, ongi kirjutatud, et sa oled oma tippvormis praegu. Kas kunstnikul on ka kuidagi see tippvormi ajastamine, nagu sportlastel käib või on see protsess käib kuidagi teistmoodi dopinguga dopinguküsimust ka? Sõbrale meil isegi täiesti ausalt saadud medaleid. Juusnemisel uriiniproovi ära tunnistad, okei, saan medali kätte. Ale tippvorm ja see oleks küll huvitav, kuidas täiesti nagu sportlastel oled napilt pärast suurt näitust. Vorme nagu niru baasi pealt ära teha. Ma mäletan seda kumu näitust ja need, kes võib-olla ei jõudnud siis selle kumu näitusele, siis vaadake Kaido Ole poee juua klikkige sinna 2000 2012 siis peale, et saate ka veidikene aimu, see on omamoodi nagu noh Ma ei tea, võiks isegi öelda mingi antomaani või suurusehullustus, et hiigelsuur saal oli, eks ole, ja siis olid hästi suured, olid ka ju need tööd seal sees ja, ja ilmselt noh sisuliselt põhjendatud, sest juttu oli ka noh, kangelasest suurest kangelasest. Et, et see on puhtfüüsiliselt oli siis ikkagi palju tööd või see vist ei käi tänapäeval, sa lihtsalt lased vist, eks ole, selle mingi aerosooliga, need värvid, neid asju päris suured pinnad oleks vaja katta. Põhimõttelised, ega seal vahet ei ole, kas ta nüüd lased aerosooli pintsliga, ma tegin küll pintsliga, aga aga ma ütlen, et kui on selline koht ja selle koha käib kaasas ka tiim ja kõik siis on nagu suhteliselt kukepea koht, kus töid teha või noh, sellised probleemid tegelikult, mis on võib-olla vahepeal veel? Meil on nagu noh, natuke rohkem ligadi-logadi, minu ateljee on tegelikult 30 ruutmeetrit, et seal ei tee mitte mingisuguseid suuri töid, et ma poleks no teatrisse saanud, aga noh, see ka sinna saamine või kuhugi saamine, nende kohtade väljaajamine, et kui sul on suur ateljee, kui sul paar assistenti ja kui sul galerii tiim aitab, siis tegelikult on see suhteliselt nagu lihtne, et ega see Ja no sellise näituse kohal see nagu loogiline, et sa pead selle ruumiga mängima, sa pead midagi tegema, et sa võid ka väikseid töid teha nendega väga efektsed, aga aga, aga noh, ma otsustasin nagu suuri teha, et mul tükk aega kripeldama on see asi, et, et noh, tegelikult juba kooliajast saati, et, et noh, mis tähendab suur, et kunagine suur poolteist meetrit siis oli kaks meetrit, ma mäletan päris täpselt nagu ligi poole meetri kaupa need asjad läksid. Peeter veel käis mingil hetkel tundus päris suur olevat, et et see on selline noh, ka üllatavalt füüsiline asi, mitte ainult vaimne, et, et sa sina ja su töö, et aga, aga noh, see on nagu otsustanud ja kui sul on nagu võimalus, siis ta ei ole tegelikult nii, nii keeruline ikkagi teha. Asjad torkavad nagu silma, aga, aga noh, see on pigem nagu naudingu allikas, kui sa saad mingit asja teha täpselt nii suurelt kui, kui sa, kui sa soovid, et, et noh, seal on nagu see arukuse küsimus muidugi, et see ei tohi minna selliseks, nagu kaheksandate lõpu lollideküla ehitati, et kui kõik sai nagu rahaseksid, tohutu suuri maju tegema, noh mõtlemata seda üldse vaja on, et samamoodi lohaka mina pidin nende käest küsima, kas seda on vaja ja mulle tundus, et on vaja, kuigi ma võin muidugi ka mingi lollidekülamees olla mingid kompleksid on kõigil mingid ihad, et kasvõi needki, et kasvatada tööde suuruste, saada mingitel uus kogemus suure, kas võib olla samamoodi mingisugune kompleks selline, mis, millel näiteks rohelise mõtlemise seisukohalt ei ole mitte mingisugust katet tegelikult, et noh, kuni selleni välja toob, kus sa oled, pärast paned, eks ole noh, nii nagu ma siin enne saate algust jõudsin öelda, et ühe töö nii-öelda sokutasin Viimsi kooli, eks ole. Aga noh, õnneks me lahkusime või kohtasime nagu sõpradena, nemad olid eile oli hea meel, et nad said hea töö ja minul on hea meel, et noh, mõneti ka, et ma sain nagu töö enda käest ära anda, ta ise ei pidanud seda ladustama. Ja kui suured sul need kõige suuremat tööd siis seal olid, et kuulajad ka Silmet oskaks? Trivistoli oli mingi asi vä? Nojah, see oli, see oli sein, see oli kokku ehitatud statsionaarne töö, aga sellistest tahvelmaalidest oli vist neli korda viis, oli kõige suurem neli korda neli, neli korda viis, mis tegelikult ei ole ka nüüd midagi nii vapustavalt suurt. Võõristajate lõuendi suurus sai otsa. Lihtsalt ostsin Euroopast ja suuremat ei olnud. See ei tundu eriti praktiline teha ikkagi nii suuri töid, noh esiteks kindlasti materjalikulu on oluliselt suurem ja teiseks noh, nagu sa ise ka juba ütlesid, et kuhu neid pärast panna, see on ilmselt ka päris suur probleem, et mugavam mugavam oleks ju teha selliseid väikseid, mida kõik saavad endal kodus seina peale lükkida tuppa järjest mitu tükki seina peale. Jah, siin on mitu teemat. Edasi minna. Peamegi vist natuke mõtlemisaja võtma ja kuidas me siit edasi lähme? Ja Kaido on toonud meil täna kaasa ka muusikat, mida mängida, meil on päris hea rõõmsada mänginud, Kaido on teinud väga põhjaliku töö, toonud ka välja iga plaadi juures. Mis lugu just mängida ja, ja nüüd meil peaks minema, ma saan aru, mis plats oli, näita mulle. Ahah. See on siis kinsoftconviinians ja lugu number viis, ehk siis Ruul, My World. See oli siis Ginzovkoweenients Kaido Ole esimene selline kaasavõetud muusikapala, kas sul on sellega mingisugune eriline side ka selle bändiga? Nagu seda nimetatud eriliseks on kõik minu teada kolm plaati neil väljas on nagu väga meeldinud, et et ta esindab seda poolt minu jaoks, kus sellised nutmaajavalt ilusad laulud ka igal inimesel on need erinevad. Milline ilus laul, aga, aga see, see on selline natuke vikerviise meenutav ja ma ei tea, hakkas mingit minust kümmekond aastat tagasi või äkki hakkasid ilmuma sellised uue laine muusikasse ka mingisuguseid noh, südantlõhestavad ilusad viisikesed, et mis on siis kenasti uude uude kesta pakitud, et, et see oli üks, 11 vedama. Arva tegelikult ka veel, et, et see on nii-öelda nendele, kes kolmanda plaadi pealt see lugu, et, et ma nagu ei suuda nagu isegi vahet teha, nad on kõik ühtemoodi head, aga muidu noh, väga kiiresti hakkab asi midagi kas kuhtuma või isegi kui nad kasutatakse sama meetodit, siis ta hakkab kuidagi nagu kuluma või meestele nagu liiga käes. Aga siin ma nagu ise ei ole, tundub mingisuguseid tagasiminekuid, mul on soovitatud ka ühe selle mehe sooloplaate, aga pole lihtsalt nendeni jõudnud, sest aega ei jätku kõige jaoks. Kui palju sa üldse muusikat kuulad, kas sa siis näiteks kuulad muusikat, kui sa tööd teed? Alati see, selleks ma seda tegelikult vaja ongi, et mul ateljees on parem muusikasüsteem kui kodus ja kodus asjad nagu rohkem edevuse pärast või ilu pärast, ütleme niimoodi, et aga et noh, ta markeeris ka mingit taset, aga, aga ateljees täiesti kasutangi seda ja ma ei, mul ta mängib lakkamatult täiestiga. Et, et see selle, selle jaoks on vaja ongi, aga noh, teisest küljest mind ajab täiesti hulluks. Et noh, ma täiesti kindel, et mu lemmik, ma pole oma lemmikmuusikat veel kuulnudki, näiteks kurivaim on, et nagu siingi vaata, need lõputud plaadiriiuleid või lähed kuskil noh, eriti välismaal mingisse heasse plaadipoodi vaatama, aga kui palju kõike siis järgmisest võib-olla masendus, kurat, kus see on, kus see on, ma saada kodus mingit kodutööd, täiendamise kodutöö on selline seal natukene laiendanud oma seda areaali, aga noh, teha mingisugune söest, kuhugi tundmatusse, noh iga sul isegi muusika alajaduste nimed sind ei aita. Kes siis sealt, eks ole, sa tead ainult mingisuguseid nimesid, aga, aga nimed on ka pigem nagu rumaluse tunnus tunnuseks, mitte tarkus, aga sa tahaksid uut nime, kuidas saad teada uut nime, et, et noh, mul mõned tuttavad on ostnud ümbrise järgi plaat. Ja noh, võiks arvata, et kunstnik võikski niimoodi teha ja nad on väitnud ka nad ei ole eriti alt läinud, aga ma ikka ei usalda seda päris, et, et noh suhteliselt okei asja võib-olla, aga ma ei usu, et ma saan selle lemmiku, et ka sellele, et täpselt selline oled, ma lähen kohe pikalt juurde võtta Tomil ainult selja väljapoole, ma pean ikkagi kõik läbil hakkama lappama, kui neid on tuhandeid, et ma ei jõua seda teha nii et, et see lahkun alati väga kahetist tunnetega, plaadipoest, et rõõmustades kui kurvastada selle üle, et ma näengi kotikides on, on see, et enamus plaatidest on suusatuleb kindla peale ostetud midagi, mida ma tõesti ei jõudnud enne kas kontrollida või saanud kindla soovituse. Jah, tegelikult ongi enamalt jaolt niimoodi Malaiendan mingi tuntud lemmiku valikut, ostan midagi juurde ja siis paar paar-kolm uut asja, aga, aga see on niisugune väga niuke tillukesi tegutsemine, et ega sellega kaugele ei jõua, nii et nii on, nagu ta on. Me saame Kaido siis muusika kuulamise harjumustest veel täna aimu, konkreetseid näiteid kindlasti, aga me jäime just eelmises ajalist sellise nagu dilemma juurde, et kas siis tõesti Kaido, on sul üldse kunsti tegemise tee või nüüd ikkagi kuidagi tuleb ära elada, eks ole, ja tuleb seda kommertsiga teha, et, et võib-olla see, see nii-öelda kaks teed on natukene liiga lihtsalt võib-olla praegu välja joonistatud, aga ka siis kuskil sa seal pead siis kõikuma. See oli päris mustvalgelt. Praegust üsnagi üsnagi mustkunsti ja elu või surm. Tegelikult. No mida tegelikult on niivõrd noh, seda saab võtta niimoodi ei ole minu mõte, seletas isegi vist hiljuti ma kuulsin Tiit Pääsuke, kes on teistsugune inimene kui mina, aga, aga noh, mingisugused tõelane küllaltki universaalsed. Et asi läheb jamaks, siis läheb minu jaoks küll. No ma seda väga ettevaatlikult nagu saad nagu nuusutada, et, et kui sa ei tee tööd näituse jaoks vaid kuhugi mujale, no ma olen teinud mõned tööd niimoodi, et ma tean, et noh, paar teda on teinud tõesti konkreetsetele inimestele. Ja ma tean, et ma ei pane seda enne näitusele Nadali seal mingi edasiarendus või variatsioon mingi mingist tööst, mis mul on juba olemas olnud ja, ja ma täiesti kujutan ette, kuidas palju niimoodi tegema sa teed noh, mitukümmend tööd niimoodi, mille puhul sa tead, et sellest näitust ei tule, et nad on lihtsalt rõõmustada inimesi. Et siis küll hakkab nagu orientiir ära kaduma, aga ükskõik kui head see, et sul ka ei ole, aga, aga noh, mingisugune viimane teravik tagumikust jääb ikkagi puudu, sest tegelikult sa teed näituse ükskõik kas ta on. Ma ei tea isegi, pole nii karjuvat vahet, kas ta on Võrus New Yorgis, et, aga noh, ikkagi sa kuidagi kujutad abstraktset ette, et siin natuke ükskõik, kes muuhulgas ka väga noh, ma ei tea, nõudlikud inimesed või noh, sa ei saa, see auditoorium on nagu suurem, kui sa suudad hoomata ja sellepärast pead ikkagi väga pingutama, et sa jätad ööd, mis oled teinud, seal on nagu lolli olukorda sa tõesti enda poolt teinud nagu maksimumi ja noh, siis siis on nagu on. Aga kui sa teed konkreetselt isegi noh, isegi kui te olete kommertskunstnikud, kes teevadki puhtalt kommertsi ja müügi pärast. Noh, nad võib-olla ei vega nagu personaalselt, aga ikkagi ma arvan, suhteliselt väiksem kildkond, keda nad juba päris täpselt teavad ja nende nende maitset, et siis kui, kui enne oli siin vormiharjast juttu, et just selline asi tase või suhteliselt kiiresti langema tegelikult hakata, et just sellised asjad, see, sa saad nii-öelda olulisel võistlusel kogu aeg maksimaalselt olulisel võistlusel, see ongi tegelikult see, mis sunnib sind, kes sa oled, ma arvan, ikkagi loomult natuke laisk, natuke rumal piitsutama ennast pingutama ja, ja noh, ma arvan, niikaua kui seda teha kõige hullemad ohud nagu väldid. Ja kui siin enne vist oli korra jutt, noh, niivõrd suured pildide väiksed ja noh, ega sa ju võib ju öelda, et, et need hiigelsuured pildid alasest kommertsi taagast vabad, sest neid seal niikuinii ei müü, kuigi noh, maailmas ei ole midagi võimatut, sa saad müüjaga väga suuri töid ja siis ohoo võidu teeninud väga suure rahani. See oli kuidagi teistpidi kaval kommertslik alla ja ühest küljest nagu tekitad endale alibi ja teisest küljest suure tühja kohvriga raha järgi hoopis. Aga. Aga seal jälle noh, tegelikult see eelmine jutt võtab selle nagu suuruse väiksuse nagu maha, et kui sa teed Väikse töötajatega näitusele, siis on tehtud mingisuguseid hoopis teises õigemas kontekstis ja hiljem muidugi seda saab, igaüks saab ka osta, aga see ei ole ju mingisugune patuasi, me ostame ju igasuguseid asju koju, et ega see ole mingisugune rõve akt, mida inimene teeb, et ta soetab endale midagi raha eest, teine saab seda raha endale, et see on midagi sellist, mille pärast kividega surnuks loopida, noh, enamus maailmast paneb selle peale, aga noh kui asjad oleksid nii lihtsalt, siis oleks nagu lihtne, aga enamalt jaolt ongi niimoodi just nimelt mida keegi ostab, mida keegi müüb, kui palju keegi ostab, järgmine küsimus, eks ole, ja kui palju keegi müüb ja nii edasi kõik need tiraažid, mahud ja noh, jälle ka väga head asjad võivad hakata üha halvemaks ja halvemaks muutuma hakata tiražeerima ma ei räägi sinu kunstilist enam üldse, vaid vaid millest, millest kõigest muust, mis on nagu ostu ostu-müügi objekt, nii et noh, see on lihtsalt üks, üks huvitav väljakutse nii kunstnikul kui inimesel mitte ainult kunstnikule, et just, et mida sa, mille jaoks raha nagu teenid ja mis sa selle raha eest ostad, et kas sa suudad seal mingisuguse arukuse säilitada või mitte? Ja Kaido aga just vaatasin, paar aastat oledki olnud siis vabakutseline, ennem olid sa koolis andsid noortele kui ka vanematele inimestele edasi neid erinevaid oskasid, said sealt ilmselt ka palka selle töö eest nüüd vabakutselisena hulbides kaheaastane kogemus seal on, et ikkagi veab välja kolmele isegi kolmele kolmele. Naine, kui ma koolis lõpetasin, mul oli natuke nii-öelda raamatu peale raha pandud, nii et tegelikult ma kartsin seda küll, et noh, see võib-olla on ka üks sellise stabiilse riigid miinuseid, et inimene muutub kuidagi väga munaks hakkabki pelgama. Et noh, on, on see, mis ta on, eks ole, aga just nimelt kindel katus pea kohal või midagi muud sellist, et ega ma ka ei kujutanud, kuidas ta täpselt võiks olla, aga praegu ei ole nagu hullu jah, et ma ei ole nagu selle riskikapitali kalale veel läinudki või selle, selle viimase nutsu kallale, et kuidagi saab nagu hakkama, et noh, võib-olla see on ka tore muutuda ebausklikuks arvata, et äkki see ongi saatus, et äkki ma tegin õige otsuse tänu sellele keegi mind nagu hoiab, et need asjad on läinud enam-vähem nagu hästi, et noh, jälle me ei räägi nagu minust pole mõtet üldse rääkides rikkusest või vaesusest, on samamoodi selline mustvalge, kas, kas kas müüa või mitte müüa rikas või vaene, et asjad on nagu normaalselt, et ma üritan nagu rikkaks saada, aga, aga ma saan teha endiselt edasi seda, mis ma olen. Mis ma, mis ma soovin ja. Aga otsus, ma mõtlen just õpetamisest loobuda, et mis see oli siis, kas sa tundsid, et oled ise, olid tüdinud juba või noh, et ei olnud midagi enam edasi anda või isegi tahtsid just ikkagi sellist väljakutset vabakutselisena, kõik kõike. Ütlesid ja, ja veel kolmandat, neljandat, nii et see Võib-olla isegi tüdinemine ehk veel ei ole ka päris õige sõnaga õpetamise kriitika jõudis pärale alles hiljem, kui on juba lõpetanud, sest noh, mõned olid nagu kõik need düüsid olid juba nii umbes, et ega seal ma ei jõudnudki nagu enam mõelda, et ma aduse näete, et see asi pole nagu päris see, ma ei taha seda enam teha, aga miks see kõik tuli nagu hiljem, et selle aasta-poolteisega siis ma nagu sõnastasin enda jaoks selle asja kõik, kõik ilusasti õieti ära ja, ja noh, võib-olla süüdi pole isegi mitte kool, aga nagu ikka, kui sa milleski väsid, siis hakkavad mingid täiesti sekundaarsed asjad domineerima, seal hakkasid domineerima see, mis nagu see kooli funktsioneerimise paratamatult pahupoole, et kõik omanikud, kui riik, kulumid, mingisugused plaanid, mingid otsustamise ümber otsustamise teel, kord ümber otsustamist jah, ikka nagu ei ole päris see ja kuidas teha seda kooli paremaks ja kõik läks nagu rohkem nagu selle peale see aur ja, ja nii lühikeses perspektiivis nagu semester või kolm aastat paremaks minekut sa ikka jõuad seal näha, aga noh, seistuse kui lasete, et noh, sa pead tõesti suutma kedagi aidata, see kool peab olema tõesti selline koht, et sealt kõik nagu saavad midagi kõik tohutult õnnelikuks ja me näeme mingisugust progressi ja me kõik saame ennast progressi paistel nagu soojendada, et tudengid on õnnelikud professorid samamoodi ühetavad näos, sest kõik on nii kenasti läinud tõesti, lapsed hakanud paremini maalima, et noh, see tähendab nii lühikeses perspektiivis asju enam õieti ta läheb nagu väga nagu imelikuks. Tegelikult sa tahad nagu üha rohkem näha, lõpuks võtad kätte mingi ebanormaalse suurendusklaasi ja see moonutab veel hullemini seda pilti ja lõpuks jäid enam üldse kus kohas oled, et kas võib olla terve see kool on nagu mingisugune kosmoselaev Mirmisse kuskil hulbib kuskil nurgas piidile, millel pole peale mingisuguse raadioside mingit pistmist reaalse eluga enam, nii et noh, selleks oli vaja sealt ära tulla ja tegelikult tegelikult peabki olema niimoodi. Sa alustad nagu pigem nagu tühjusest ja sisakad tühjuse kõlab väga filosoofiliselt, aga noh, vähem osta asju juurde, aga noh, mina jäin tööle kohe pärast kooli lõpetamist, nii et noh, see oli mulle nagu, kuidas öelda, nagu antud ma ei saanudki. Oleks ma võinud ei öelda, aga no kes see loll ikka ei ütle, muidugi ta võtab töökoha vastu, kui vastasele äsja lõpetanud tudengile pakutakse õppejõu kohta, et seal juba iseenesest magusat saad hakata teisi nüpeldama. Et, et ma jõudnud juurelda selle üle, et ma pidin nagu töötama, juurdlema paralleelselt, et noh, jah tegelikult austanud olema niimoodi, et ma 10 aastat oleks olnud lihtsalt kunstnike, siis oleks tundnud, et vot nüüd, mis põhjustel ma tahaksin kellelegi ta midagi siis läheks õpetama, et mulle see asi täiesti risti vastupidi, kuigi samas noh, pluss muidugi see, et ma oskan erakordselt hästi nüüd nautida seda nüüd seda vabakutselise vabakutselise põlve, et, et tõesti, kui ümber on ainult need tegevused, ma tõesti väga tahan teha ja siis kui võib-olla midagi juurde, siis ma saan nagu täiesti valida, siis tahan midagi veel teha või ei taha midagi teha. No hea, et nüüdki. Kuulame vahepeal jälle Kaido Ole kaasa võetud muusikat. Music nonstop aga panime siin väikse pausi siiski peale, et, et meil on ka juttu moment vaja sisse lasta, täna räägime juttu siis kunstnik Kaido Ole ka Kraftwerk, mis nüüd mängis, ma vaatasin siin plaadi ümbrise pealt, et, et sa oled selle ühe ühe ühele vennale võrdlemisi. Ma ei mäleta, kes nendest neljast on. Et kas see sai nüüd jällegi plaadi ümbrise järgi soetatud. Oleks see nii olnud ja kõik kiilakad on tegelikult sarnased. Kabelit olen ka sarnased. Ilmselt võib-olla isegi poliitik. Üldiselt ebakorrektne mingil määral, aga noh see see selleks igatahes Grasteriksis mürtsub ka vahel sul seal ateljees Mürtsub küll jaa, keegi soovitas, mul tekkis huvi osta seal siuksele, millega võid plaadipoodi minna, ta kontserdi ka vist mingi viimaste aastate oma, et seosed ei viiks sellega, keegi ütles, et tuleks, on see kontsert on, et seal on ka väga head versioonid varasematest lugudest, nii et ma nagunii nii ja naa, et mõnikord see. Ma ei oska öelda jah, klaveriga kuulsad nagu valida, et uuem, saunda nagu hoopis hoopis teine, kui see varasemalt. Et mul siin nagu need nostalgia muusikat polegi kaasa võetud, üks vist on varasem plaat, aga sihuke proge-rock ja see on kõik kõrvale jäänud ja paragrahv värk ja aga noh, mis ongi niimoodi, et, et kus juba see saund ise ja asja nagu vorm tuletab mingeid ammumöödunud aegu meelde, et inimestel mingi kummaline teistsugune optimism, mis on selline, kuidas nagu pea ees lahingusse söödetakse, et sa oled sa Kraftwerki jess või Zeppelin, vahet ei ole, et ikkagi mingisugune teatud 60.-te seitsmekümnete siirus, mida, mis nüüd on hoopis teistsugune siirusele, kui inimesed on uussiiruse öeldakse. Sellel öeldakse kuidas selle ma ütlen, nende nimetuste ja, ja siltidega üldse on, et sulle endale ei ole mingit ebamugavustunnet, kui, kui mingid sildid külge siis riputatakse, et mis kunsti sa teed näiteks ja, ja nii edasi, seal käib lihtsalt nagu asja juurde. Näiteks igasugune tegevus ja rääkimine on tegelikult lihtsustamine nagu paratamatu, et kuidas sa seda nüüd enda jaoks teadvustada, aga nii kui sa suu lahti teed või midagi tegema hakkad, sa ikkagi teed ju sellega mingisuguse valiku, mis tähendab seda, et 99,9 protsenti hädad kõrvale, et noh, ükskõik kui, kui laialt sa siseüritage sõnastada või laiali üritada tegutseda, et see on ikkagi see, et, et noh, mis varem või hiljem, ma arvan kasvõi iseenda pilgu järgi päädib mingisuguse naiivsusega, et issand, aga mis ma selle, miks ma seda tegin, miks ma selle valisin midagi hoopis muud teha, hoopis midagi muud öelda, aga sul ei ole võimalust, et kui sa teed midagi muud, siis jääb ülejäänud 90 99-le välja, nii et noh, see on ikkagi on see lihtsustamine ja kui sind omakorda lihtsustatakse, sellest saab nagu aru saada, et noh, me kõik oleme nagu piiratud paratamatult oma oma võimetega, ta ei saa rääkida korraga kõigest. Noh, see on nagu paratamatu, ei maksa väga traagiliselt võtta, Kaido, kuidas sa üldse kunsti juurde jõudsid, oli see lapsepõlvest midagi, et sealt mingi impulss ja siis läks edasi. Ma alati, kui midagi sellist küsitakse, siis ma kasutan võimalust kiruda seda aega. Kui elasin Eesti NSV ja. Et ma usun küll, et asjad on paljuski läinud paremaks ja mitte igal pool ja mitte kõikjal ja mitte põhimõtteliselt ka, aga noh, ikkagi vähemalt osutan natuke nagu plussi poole liikunud, aga aga noh, ka siis, et ma arvan ikkagi, et ka kunsti suhtes valitsesid mingid tohutud klišeed ikkagi see oli väga selge vagu, kuidas neid asju mõisteti, noh isegi mitu paralleelselt magu, et kui sinust peaks tulema graafik, milline peaksid olema või siis ostaks talle maalikunstnik, siis peaksid olema, kuidas saada skulptorid, vot kes sa siis pead olema, eks ole, aga kui sa tahad fotosid teha, siis mine fotoateljeesse tööle, tee oma lõbuks, Duda. Näete. Ja no ega ma Mul ei olnud nagu eriti kriitilist, Neeme on mingisugune mässaja, et ma hakkan nagu küsima, et, et aga see õige, mida nagu olude tädid räägivad, et ma absoluutselt uskusin näidata keskkooli lõpus ja akadeemia instituudi siiski veel, ma nagu uskusin kõike, mida räägid. Ikkagi seal, seda ma arvasin. Läheb järjest paremaks selles mõttes, et nagu keskkoolis on õpetaja, noh okei, juba lõpus sellised armatadega. No sa võisid need nagu, mitte sallida, aga sa kuidagi noh, mina vahel need on kõik aktsepteerisid, sest noh, ühiskond oli pannud sellisele kohale, maksis neile palka ikkagi õpetajad ja see tähendas minu jaoks midagi mul või seda isiklikult närvidele käia, aga ma ei kritiseerinud tema professionaalsust, uskusin ajaloo õpetajat, ma oskasin, keemiaõpetajad, mustasin matemaatikaõpetajat, aga ma läksin ülikooli, siis seal oli kraad kangemad, mehed olid professorid ja kuidas ei usuprofessorit, eks ole, kuidas usu rektorid, kuidas sa ei usu dekaani, eks olema vähenenud põlvile ei lasknud laskuda suurest hirmust, et ja nii edasi ja nii edasi, et, et noh, kui kõik see minu arvates, mis oli klišeelik või piiratud selles ajas, see tegigi minust kunstnikuga. Üritasin hästi joonistada ja öeldi, et ma joonistan hästi, siis ma sain nagu veendumust, umbes tuleb kunstnikku hästi. Joonistan noh, kõik see, mida tollel hetkel tähendas hästi joonistamine, joon oleks tundlik, proportsioonid oleksid õiged, sa oskaksid varjutada kõike saama, lõpuks oskasin päris hästi. Aga aga noh, selge see, et see ei ole tegelikult ju põhiline see, et kuidas see põhiline või osa vähesest põhiliselt sinna hiljem lisandus, et noh, see oligi, mõtlesin jumala õnn mitte õnn, vaid see oli teine SOS olukord juba, et kui tuli välja, et kõik see, mis oli nagu vaja osutus suhteliselt mittevajalikuks või mitte niivõrd tähtsaks, siis tuli kähku leida see, mis nagu hädavajalik ja see kuidagi ise korraks kokku klopsida. Okei, võib öelda, et eks ta ikka kuidagi kasvasest eelnevast kogemusest välja ja kas või mingisuguse eelmise kogemuse pluss oli vähemalt teatud meeleheide, mis tekkis, või see, et, et seal oli midagi kraamida, koristada, kõrvale heita, aga, aga noh, ma ikkagi ütleks, et see on nüüd väga selline küsitava väärtusega, pluss, mis sealt oli, et ma ikkagi kulutasin tohutult palju aega koolis, ma arvan, saada sealt ikkagi ülimalt vähe, mitte mina, vaid kõik tegelikult. Kas sul on meeles või kas sinu elus oli ka mingisugune selline hetk, kui sa tundsid, et nüüd mu silmad avanesid, nüüd ma näen maailma hoopis teise pilguga. See on üks teema minema viimasel ajal noh, millele ma nagu sõnastust otsinud, et see on, silmad avanesid võib-olla tõesti siis, kui täiesti naeruväärne, kui ma sain Instituudi lõbus aru ja seal oli ka mingi märk kohusetundest tegelikult öelda, et te olete ja diplomitöö. Ja ma sain aru, et see on tegelikult asi, mis läheb laia avalikkuse ette, kuna see oli üks esimesi kordi, kui sai teha personaalnäitus originaalgaleriis, nii et seal mitte kooliseinte vahel kaitsmine, mis on selles suhtes sõitja, mõnus, täiesti avalik, päris näitusi ja, ja siis ma sain nagu aru, et ega isegi juhenda määratud, aga noh, juhendan seda vastutust ei võta, et ma teen selle täielikult ise. Ja siis, et noh, see selline enda vastutus ja niisugune suhteliselt sajaprotsendiline mina tunnetamine ja siis ka selle olukorra tunnetamine, mis olukorras ma olen, et no mida ma tegelikult oskan ja mis ja kas need hea ja halb on sellised nagu siiamaani olen nagu armanud või lood on seal midagi hoopis muud ühesõnaga siis ma reaalses olukorda siis mu silmad avanesid, aga miks nad, miks me enne ei võidud nagu reaalsesse olukorda panna? See ongi nagu see etteheide tegelikult, et miks inimest ei sunnitud varem mõtlema, et noh, nüüd ma arvan niimoodi, et sellega tuleks teha algusest ammu enne puberteediaega nagu juba omakorda tegelikult kompleksid ja noh, inimesed lähevad kuidagi trump viie-kuue ma ma ei tea, mis aastaseks otile, et juba nende käest küsida, et kuule, väike toomas seda, mis sa üldse elust arvab, et sa oled siin käinud, ümber maja liivakastis mänginud ja et mis mulje on, et mis värk on, räägi sellest ja noh, niimoodi hakata nagu, nagu täismehega või täistüdrukuga hakata nagu arutama neid asju ja ja no mitte teha mingisuguseid mööndusi, et täna on meil niisugune tund või midagi sellist, et noh, inimesega räägitakse ja ja kuulatakse ja arutatakse ja noh, tema on sunnitud mõtlema, sest ta tõesti ei saa kuskil tuhandeid vastuseid võtta. Kui tõesti enda kogemustest olendeid, kogemusel kuidagi sõnastama, peab tõesti arvama, mida tema sarnasest asjast ta ei saa viidata vanaemale ka kellelegi, siis need on teemad, millest enne räägitud ja ma arvan siis tekiks mingisugune isiksus või isiksuse tuum. Mille peale võid sa hiljem laduda lihtsalt keemiat, matemaatikat ja ajalood ja ja noh, ka mina Ma suitsukoolidest rohkem saada, kui ma oleks taibanud küsida, aga noh, samamoodi kuna mul seda tuuma ei olnud, siis ma teadsin, et kool on koht, kus antakse, eks ole, küsitakse siis, kui lubatakse küsida või noh, umbes öeldakse, nüüd on see küsimuste aeg ja sulades nagu mõista, mida sa peaksid siis küsima, et et ta, sellepärast ma ei taibanud ka rohkem nagu nõuda, et noh, võib-olla kui ma nüüd läheks Saksa ajamasinaga tagasi sõita, ma võib-olla palju nagu parem õpilane lööks kõvasti, Dreanglite nõuaks, uuriks ja puuriks, aga, aga noh, siis ma juba kuulasin, aga mul ühel hetkel alateadlikult ei meeldinud, siis ma hakkasin vinguma nagu tavaline pubekas, lihtsalt et me oleme kuskil mingi rahulolematus sees, aga õige aeg mööda lastud ei osanud seda kuidagi targemalt väljendada kui mingisuguse ebamäärase vingumisega tagumises pingis, millega ma käisin kohutavalt asjuvatele närvidele. Ma saan täiesti aru, kuidas teil selline vinguv teismeline närvidele käis, aga mainin loll, et ega ma ei osanud seda midagit see korralikese küsimustes ja tõusta püsti öelda kõva häälega pärida midagi. Hei, Ma lihtsalt libisesin seal, et noh, ja ja, ja ma pidin tegelikult mingil moel kuni kuni kuni ERKI lõpuni peaaegu. Ühel hetkel sain aru lükatakse need uksest välja ja ja siis ma pean midagi sellist tegema, et mitte päris häbisse jääda, siis tegelikult ma jõudsin sellesse punkti, kus ma võin talle juba seitsmeaastaselt, ma arvan või kuueaastased umbes enam-vähem Ja nüüd sa tulid koolist ära, kas ise, kui sa õpilastega tegelesid, siis ka natukene püüdsid sinna sinna suunas, et nemad mingit küsimust ei liiguks, tagapingis? Mulle tundub, et eks me vist mulle tundub, ma ei tea, kuidas neile tundub või tundus, et, et eks me rääkisimegi suhteliselt palju, et, aga noh, seal oli ka muidugi koolis on teine asi, et okeiatega rääkides kunstnikuks ei saada või et noh, et jälle sedasama manuaalsuse ja siis see teooria, et kas me õpetame talle midagi reaalselt või mitte ja noh, arvan võib-olla paljud noored inimesed, nemad on ka ikkagi kuidagi ebalevalt, et okei, me räägime küll, et nagu põnev ja võib-olla mõtlemises midagi huvitavat välja, aga, aga hästi maalide osata, mis on, et äkki seal on ikka mingisugused tõed, noh, mingisugused garanteeritud asjad. Need ära õpetad siis maja vähemalt häbisse ja kui sa hakkad nagu väga nagu filosoofiliselt rääkima, noh, tegelikult Ühtegi garanteeritud asja, et noh, kõik hea võib-olla mingis kontekstis halb, igasugune halb asi või mingis kontekstis olla hea, et sea ajab parasjagu nagu hulluks, aga noh, salongi, et inimesed on ikkagi pandud, viiks oi. Võib-olla võtamegi sellise muusikalise pausi sunniktorit, muuseas laseme. Kuuluma. See oli vooden ships looga Luki näod ja see oli siis Kaido Ole kaasa võetud. Sellisest. Kogumikust üks näide jälle. Muude ships meeldib sulle ka, ma saan aru, et sa selle kaasas ja võtsid selle järgi. Väga loogiliselt järeldada seda, et seal on üks asi, mis alati seda tüüpi muusikaga minu jaoks on oluline mingi õige kitarri saund, selline, et sa nii kui mingid rehvid tõmmatakse tunnedes, sipelgad hakkavad kõhus jooksma. Neid pole nagu kunagi liiast, et mulle meeldib nagu pool vaid straikse väga pool, aga teine pool ei ole kahjuks eriti mitte, aga see pool on just jälle see õige ja siis jah, sellised nagu on, aga tema on selline eriti nagu jõhker ja monotoonne ja noh, peaaegu võiks nagu üle piiri minna teisele poole, aga sellest monotoonsus on mingisugune eriline võlu ja noh, see on jälle kuidagi see tänapäevane lähenemine sellele, et seda ei oleks võimalik olnud teha või seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, et kuidagi nii seda uus siiralt peale lennata asjale. Mingisugune valem siin tänapäevas on, kuidas inimesed vaatavad jälle neid asju kuidagi hoopis teise pilguga, teevad kuidagi teistmoodi ja midagi vana ja midagi on täiesti uudset. Kaido Suss vist on mingit sihukest rahutust, et et sa nagu ütlesid ka, et otsid endale sellist muusikat, kogu aeg midagi uut, et midagi leiad ja siis ikkagi jääb mingisugune osa sinust ikkagi selliseks mõnusaks rahutuks, et ikkagi on vaja edasi minna, et mis asi seal sees siis nüüd on? Mingi mootor, ühesõnaga, mis alati nagu kuidagi nõuab, käivitab sind. Jah, seda läks silus öelda, vot kui enne oli juttu, et ega ma tegelikult olen koer nagu memmekas, et nagu nagu ütleb, ma tahtsin öelda muidugi siuke mäss. Aga, aga tegelikult talongi ma arvan, kui üldse, siis mul on see kuidagi elu nagu teistpidi, et ma olin nagu noorpõlve sain, pigem memmekas ja kui, kui me oleme kutse, ott, risk ja siis pigem müü suhteliselt. Et need asjad lähevad teist teistpidi, aga rahutus. Tead, ma arvan, et kui nüüd võiksin filosofeerima hakata Et elu on niikuinii, ma arvan, kui nende suureliselt öelda on kaotatud mäng, aga kaotada sappa kahel moel ja saad nagu haledalt kaotada, saadagu huvitavalt kaotada, kaotada isegi ilusamad kui võidud. Mõnikord tulevad kaotaja meeskonnale rohkem kaasa kui võitjale, tähendab ma arvan, see sealse mänguruum, mida nagu saab teha, et, et ma arvan nagu haledalt pähe saadan, lihtsalt mage noh nagu nimigi ütleb, et teda, siis pole sul nagu lõbus nagu eriti üldse midagi meenutada. Aga, aga noh, nii et seal on ka omalt poolt ikkagi pressid ja otsid, et see on see lõpuks skoor tuleb ikkagi sinu kahjuks ikkagi nagu ennegi oli jutt, et sul enamus asjad jäävad tegemata. Sa võid alati kahtlustada isegi õigemad asjad, et võib-olla tegemata Ta või päriskümnese sa ikkagi ei pannud. Sa lihtsalt ei jõudnud neid kõiki läbi proovida, aga aga noh, mida rohkem sa nagu proovid ja mida rohkem sa oma nahka turule toodad, seda põnevam see ongi, et, et noh, see, et no ma arvan, kõige suurem au ongi see, kui sa nagu lased selle au, mõneti allavett metsa nagu ei hooli sellest väga palju, et sa ja noh, võib-olla lõpupoole on see nagu eriti oluline, kui sul on nagu mingisuguseid saavutusi, siis hakkad saavutusi hoidma ja mõtled, et et noh, mis sulle sobib teha ja mis mitte. Kui sa nagu selle peale ei mõtle, kui sa mõtled nagu asjast, mitte sellest sellest kestastaga, sellest, mis sul tegelikult huvi pakub. Ja seal noh, võtad lihtsalt järgmise asja ette, noh, see, ma arvan, kõige inimlikum ja seal seal ei ole mingisugust filosoofiat, et sa teed seda, mis sulle nagu huvipakkuv, mitte seda, mis sulle nagu sobiks, mis, mis peaks garanteerima mingisuguse tulemuse, aga, aga see, mis huvi pakub, et kõige algusega, sest kommertsist ta sellest, aga see on see, et kui sa hakkad tegema Müügiks, on lihtsalt ebahuvitav. Aga kui sa teed nagu näituse jaoks, siis sa võtad täiesti vabalt endale selle teema, mis olevast huvi pakub, sa võtad vabadusele vormi isegi kui seemnenäitusele hoopis teistmoodi, aga sul noh, see nagu läbi lihtsalt ükskõik kui edukas või mitte, edukas ta oli, sul tekib mingi uus idee, mis eeldab täiesti teistsugust vormi, sa teed näitus täiesti vaba seda tegema? Kommertskunstnik siis sa tead, et klientide massi no võib-olla ei tarvitse üldse omaks võtta ja sa oled kuidagi nende nendega seotud, aga muidu sa oled seotud ainult iseenda ja oma ideedega ja see tänu sellele säilib põnevus ja nii ongi, et mängida nagu tegutseda põnevalt lõpuni, kuigi sa tead, et sa tõenäoliselt pähe võib-olla küll ainult ühe punktiga pähe saad, sa igal juhul. Kaido mulle tundub, et kunst on ikkagi midagi sellist, eks ole, mis ei ole ainult siis eesti piiridega siis nagu kaetud, et kunstnik, eks ole, on, läheb üle piiride ülemaailmast, et kas ka Eestisse ei mahu ja kunst teistele ikkagi talupoeglik, väikekodanlik maa, et siin on, siin on vaja ikkagi pigem selliseid praktilisi asju rohkem millest mingit kasu on, et kunstiga saab siis tegelikult noh, kogu maailma emata mõneti, et see teebki selle nagu võimalikuks või, või kuidas sulanud. Kas Eestisse mahub ikka kunsti, liigne luksus? Ma jäin sellepärast mõtlema, et ma, et sul oli mitu huvitavat küsimust või väidet et esiteks ma muidugi ütleks seda kunst on äärmiselt praktiline asi et et noh, ma ei kujutaks hõlma kunstita ette mitte selles, et ma olen kunstnik, aga mul on ka kodus kunsti või noh, ma ei tea, kus see piir üldse läheb. Et noh, see on mingisugune lihtsalt teistsugune aktiivsuse vorme, teistsugune asjadele vaatamise vorme hulgas, sa teed ka ise midagi, aga me kõik teeme ise midagi. Nii et, et noh, see on lihtsalt, kui teadlikult sa midagi teed, et. Ma teen ka mingisuguseid asju, mis formaalselt ei ole kunst, aga ma teen kuidas öelda kunstniku teadmisega ja mitte sellepärast, et noh, mingisuguses mitte kuidas öelda nime pärast mitte selle pärast, et noh, mina, tunnustatud kunstnik, teen seda, aga ma teengi seda selle kogemusega, mis man, kunstnikuna saanud ma see pakkumul hoopis teistsugust naudingut tänu sellele. Seepärast mõtlen kunst äärmiselt praktiline asi. Esiteks, ja teiseks me ja me kõik teeme midagi ja noh, küsimus lihtsalt selles kvaliteedis, et kunst on lihtsalt üks ja noh, see võib olla mingisugune selline vananenud maha jäänud loogika endiselt, et kunsti kaudu mõned inimesed laks nagu enne lihtsalt ära, et nad saavad aru, kuidas saab üldse asjadele vaadata ja mis tähendab nagu vastutus ja aktiivsus ja millegi tegemine ja teadlik elamine. Ütleme siis niimoodi, et ega kunstiteosed ei ole ka nagu asjad, asjad iseenesest isegi maalid mitte et mulle meeldib maale lihtsalt teha, sellepärast et nad on kuskil elada nagu inglise keel, et seda kõik oskavad enam-vähem, et see meelitab nagu inimesed töö juurde või ta aitab lihtsamalt otsa peale, sest inimesed on harjunud nagu pilti nägema ja noh, kõigil on, mingis on suhteliselt suur pildivaatamise kogemuse sellel taustal, et on parem nagu oma oma juttu ajada see, mille poolest sinu pilt nende piltidega, mida nad ootavad ja mille poolest ta erineb, et noh, kõik tajuvad seda konteksti suhteliselt paremini ja saavad nagu järje peale ja pluss teiseks pilt läheb teemast välja, juba. Pilt on midagi täiesti eraldiseisvalt, et ongi selles mõttes nagu hästi kunstlik asi, et ta ei võistle kuigivõrd eluga, ta ongi alati nagu midagi on elust välja tõstetud ja siis on vormistatud pildiks, et ta on niisugune kummaline objekt küljest ja samas Londoni sajandeid tuttav juba see kummaline objekt, et kes on näinud Sixtuse kabelit, kes on läinud Tiit pääsukest, kes on näinud Jackson Polokita, kõik teavad, A pildi värk. Ühesõnaga, ja siis nad lähevad ja tõesti mõnel juhul näevad väga tüüpilist pilti, mõni on selle üle õnnelik. Mõnel juhul nähakse midagi täiesti ebatavalist või ebaloomulikku, jälle, mõni on õnnelik ja mõni on õnnetu selle üle, aga noh, see on see. See on see võimalus, kuidas. Kuidas sa saad oma elule mingisuguse mõtte tekitada ja sul on mingid seisu, mingist hoiakuid, sa ütled need nagu välja. Nii et kunst ei erine selle poolest mitte millestki muust, et teie ütlete oma seisukohti välja sellega ja mida te teete, et, et need on ka mingisugused steitmendid ja noh, tegelikult on isegi sellest heitmed, mis kõik on tegelikult, aga see on lihtsalt, kui palju ta suudab, suudab keegi nagu kontrollida, aga ma proovin ka vaadata, et ma mingeid väga hulle prohmakaid sisse ei teeks isegi kuskil perifeerias, et on mingid asjad vähetähtsates valdkondades, kui suudaks ikka enam-vähem niimoodi läbi mõelda, et kas see on see, mida ma teha tahan ja noh, võib-olla kunst on siis kõige kontsentreeritum koht, kus ma tõesti mõtlen, et kurat, see vot see, see on nüüd see, eks ole, kuigi noh, see nagu ma ka enne ütlesin, pole kunagi päriselt ikkagi see, et sa kaotad ikkagi, aga sa vähemalt üritad aru saada, et endast ja sellest, mis olukorda sa pandud oledki. Aitäh, kunstnik Kaido Ole, palun.