See juhtus vanal vanal hallil ajal ühel kaugel, kaugel lõunamaal. Lühidalt ütelda Aafrikas. Palaval suvepäeval soojendasid kaks madu end suurel sammaldunud kivil päikese paistel ja seedisid rahulikult natukese aja eest neelatud küülikuid. Üks neist oli vana, ühe silmaga madu keda suguvennad teadsid hüüdnime järgi kui kõõrdsilma. Ehkki ta oli just nimelt ühe silmaga, aga mitte kõõrdsilm. Teine madu oli alles päris nooruke, temal polnud veel hüüdnime ega midagi. Noorest east hoolimata neelas ta juba üsna korralikult küülikuid ja andis seetõttu üsna suuri lootusi. Igatahes oli ta alles hiljuti söönud hiiri ja mets kalkunipoegi, kuid nüüdseks juba üle läinud küülikutele, mis oli tema noorust arvestades täitsa tubli saavutus. Ma ei saa ühest asjast kuidagi aru, ütles noor madu, kes oli alles hiljuti õppinud küülikuid neelama. Miks küülikud jooksu ei pista, kui ma nende peale vaatan, sest nad jooksevad ju tavaliselt väga kiiresti. Kuidas, miks, imestas kõõrdsilm. Me ju hüpnotiseeri me neid. Aga mis tähendab üldse hüpnatiseerima, püsis noor madu. Peab ütlema, et sellel vanal hallil ajal mida me siin praegu kirjeldame, ei kägistanud maod oma ohvrit vaid kohtumisel või õigemine varitsusretkel. Kui nad oma küülikule piisavalt lähedale olid jõudnud, kutsusid nad temas oma pilguga esile teatud tardumuse, mis lihtrahvasuus kannab hüpnoosi nimetust. Aga mis tähendab üldse hüpnotiseerima? Küsis niisiis, noor madu? Maa ei oskagi kohe päris täpselt vastata, ütles kõõrdsilm. Ehkki tal polnud kõõrdsilm, vaid lihtsalt üks silm. Igatahes kui küülikule piisavalt lähedalt otsa vaadata, ei tohi ta enam liigutada. Miks ei tohi, imestas noor madu. Ma tunnen näiteks, et nad mul vahel koguni kõhus ennast liigutavad kõhus tohivad, noogutas kõõrdsilm. Ainult et see liigutamine peab kulgema õiges suunas. Nüüd vonksutas kõõrdsilm ennast veidike ühel kohal, et allaneelatud küülikud edasi liigutada, sest see oli äkitselt seisma jäänud, nagu kuulaks nende juttu pealt. Asi on selles, et vana maoelus oli olnud niisugune õnnetusjuhtum, mille tagajärjel ta oli kaotanud ühe silma jäänud vaid hädavaevalt hinge. Iga kord, kui ta seda juhtumit meenutas, jäi küülik tal kõhus kinni ja ta pidi ennast veidike vonksutama, et küülikud edasi ajada. Noore maoküsimused olid nüüd talle jälle kord meelde tuletanud selle juhtumi, mida ta ei armastanud meenutada. Ma ei mõista, siiski, küsis noor madu natukese aja pärast, miks küülik ei tohi liigutada, kui me talle otsa vaatama. Ja no kuidas seda sulle nüüd siis seletadagi, jäi kõõrdsilm mõttesse. Ju siis on elu niiviisi seatud, ju siis on lihtsalt üks niisugune vana armastava neile armas, seda muidugi, möönis noor madu mõtlikult, aga küülikutele hirmus, eks ole. Küllap vist, vastas kõõrdsilm pärast pisukest pausi. Õigupoolest oli kõõrdsilm mao kohta liiga heasüdamlik, kuigi mitte nii heasüdamlik, et oleks õrnast küülikulihast loobunud. Ta tegi küülikute heaks seda ainukest, mis oli tema võimuses. Püüdis neid neelata nii, et nad võimalikult vähem haiget saaksid. Mis läkski talle lõpuks kalliks maksma. Kas siis küülikud ei ole tõesti kunagi katset teinud, selle nende leni hirmsa tava vastu mässu tõsta? Jätkas noor madu. Oli kord üks katse vastas kõõrdsilm, aga sa ära parem äri? Mul on seda paha meeldegi tuletada. Ja siiski ma palun ajas noor madu peale, ma tahaksin nii kangesti midagi huvitavat kuulda. Asi on selles, vastas kõõrdsilm, et mässu tõstis just nimelt minu küülik, mis peale majja Eingi ühe silmaga. Kas ta kratsis sul selle silma peast välja või, imestas noor küülik. Mitte just sõna otseses mõttes. Igatahes oli see tema süü. Et ma ühe silmaga jäin, ütles kõõrdsilm, kuulates ise, kuidas need sõnad mõjuvad küüliku edasiliikumisele tema kõhus. Tundus, et pole viga, et küülik liigub, siiski räägi ikka, palus noor madu uuesti. Ma tahaksin nii väga teada, kuidas see juhtus. Kõõrdsilm oli väga vana ja väga üksildane madu. Täiskasvanud maod suhtusid temasse pilklikult või vaenulikult. Nii pidas ta selle alles noore, kuid juba päris osava maosõbralikku suhtumist väga kalliks. Olgu, soostus kõõrdsilm, ma räägin sulle, kuid arvesta, et see on saladus. Noored maod ei tohi sellest iial midagi kuulda. Ei iial. Vandus noor madu, kes pidas põletavat uudishimu, mida ta tundis palavaks ruuduseks oma vandele nagu kõik vande andjad niisugusel puhul. See juhtus ligemale 70 aastat tagasi, alustas kõõrdsilm, ma olin siis vaid natuke vanem kui sina praegu. Maa, varitsesin sel päeval eeslite joogikohal üht küülikut ja neelasin ta täitsa tavaliselt alla. Algul edenes kõik ilusasti, aga hiljem, kui küülik oli jõudnud mu kõhu keskpaika, tõusis ta järsku tagumistele käppadele püsti surus pea mulle vastu selga ja. Siinkohal katkestas kõõrdsilm korraga jutu ja kuulatas midagi. Surus pea sulle vastu selga ja siis küsis noor madu kärsitult. Mul on tunne, et keegi kuulab meie juttu pealt, ütles kõõrdsilm, pöörates oma nägija profiili nende lesimis koha lähedal kasvavate rododendroni põõsaste poole. Ei kuula, vaidles noor madu vastu tsevaid, tundub sulle nii, kuna sa kuuled halvati, räägi edasi. Ma olen kõõrdsilm, müüte kurt, torises vana madu, kuid rahunes siiski pikkamööda pealtkuulamist kartmata. Ja liiatigi tunnistades, et võõrasaladusega on ju nii tore julge olla. Jutustame kõik nagu oli. Niisiis kõõrdsilm, kes polnud tollal veel ei vana ega kõõrdsilmne neelanud eeslite joogikohal küüliku alla. Ja algul läinud kõik tõesti nagu määritult, kuni küülik polnud veel tagumistele käppadele tõusnud ja talle pead vastu selgroogu surunud, millega andis mõista, et ta ei kavatse enam edasi minna. Mees sul hakkas küsinud kõõrdsilm, mõtled nalja teha või see edu ja liigu. Aga näe, karjunud küülik talle kõhus vastu, sinu kiuste seisan siin ja ei liigu täks. Et siis neile veel head ütelnud, kõõrdsilm mõtelnud pisut järele ja lisanud veel, eks me näe, kaua sa seista suudad ja hakanud küülikud oma noore, alles painduva ning tugeva sabaga nüpeldama, nüpeldanud ja nüpeldanud, nii et endal olnud valus. Kuid küülik ei tee väljagi. Mul polegi, Valosmol polegi valus, hüüdnud küülik kõhust. Tõesti, tõesti, mul on ju paks nahk käinud maol peast läbi ja kõik valu, mis on määratud sellele looriusele, langeb osaks mulle endale. Eakene küll lausunud, siis kõõrdsilm ise ikka veel rahulik maagi soonsose Alt praegu ohe välja tabadanud ringi, kuni pilk jäänud pidama ühel määratu suurel kookosPalmil millel paduvihmad olid ühe juure nagu kõvera küüru maa seest välja uhtunud. Madu roomanud ettevaatlikult selle kõvera juure alla, sinnamaani, kust elujõuline küülik tema kõhu jämedamaks oli punninud. Ei ta maha hüüdnud, kõõrdsilm, kohe hakkan kolkima, eks kalgi vastanud hull küülik tema kõhust kohe pressin ennast kõvemini paigale. Nüüd läinud madu juba tõesti tigedaks ja hakanud ennast kõigest jõust puu juure alt läbi vonksutama. Ikka ja siit tagasi ja edasi ja tagasi. Palm värisenud kookospähklid lennanud Allaga küülikul polnud sooja ega külma. Elazee käiagi saanud küülik veel hõiganud, ta vilets vend, parastanud pöörane, kõõrdsilm raputanud palmi oma suures vihas, nii et ahv, kes oli tema kummalist käitumist põnevusega jälginud, kukkunud ühtäkki talle pähe. Nüüd läinud madu, kes oli küülikukäitumisest juba niigi sügavasti solvatud ja lisaks veel ahvi pähe kukkumisest hoopis ära teotatud uskumatut raevu täis ja vonksutanud nii kõvasti, et palmijuur purunenud tema löönud pea vastu läheduses kasvavad, pukspuud ja kaotanud teadvuse. Umbes tunni aja pärast tulnud ta meelemärkusele ja vaadanud pead kergitades ringi kuigi pea huugas, siiski kuulis ta enese ümber suguvendade kodust sisinat. Järelikult olid nad asjast kuulnud siia roomanud ja arutasid, nüüd kui ikka ei vea sisisenud üks lämbud kas või küüliku kätte ära. Ja mõni veel kadestab meid ütelnud madu, kes olid teiste madude hulgas tuntud selle poolest, et ta oli harjunud nägema kõike sünges valguses. Vennad, hoianud kõõrdsilm, kas ta on seal juba kägaardunud ja edasi läinud? Umbes ahvi kämbla laiuselt on ehk edasi läinud, ütelnud üks üsna lähedal kõhutav madu. Oleneb ahvist, teinud korraga ülevalt palmi otsast häält, pärdik, kui võtta näiteks Orangu tang, siis pole küülik mitte veeranditki kämblalaiust edasi nihkunud. Ei ole see küülik sul seal ei kägardunud ega edasi läinud, haaranud sõnasabast madu, kes oli harjunud nägema kõike sünges valguses seisab endiselt nagu vai. Vennad palunud kõõrdsilm, aidake. Meie lood on kehvad, kõlanud järsku madude keisri suure püütoni hääl. Halb eeskuju on kav, juba tulevad ahvidki meid õpetama. Ja mis siis, kas abid on teistest halvemad või kähvanud pärdik palmi otsast riiakalt vastu, nii kui midagi on ikka ahvid. Suure püütoni häält kuuldes läinud vaene kõõrdsilm hirmu täis ja unustanud isegi oma äpardusi ära. Suure püütoni suhtes loeti kõiki madusid noor madudeks koguni, kui nad aastatelt temast ka vanemad olid. Maolt, kes tervituslaulu kuulamisel pead püsti tõstnud, võeti elu kui reeturilt. Sellep pärast läinudki kõõrdsilm, kes siis veel kõõrdsilmne ei olnud suure püütoni häält kuuldes hirmu täis, ta oli ju teadvuseta olekus ega suutnud hümni lugemise ajal pead püsti tõsta. Tegelikult kohkus ta ilmaaegu, nii hirmsasti harjumus hümni helide peale pead püsti ajada oli nii tugev, et ajas ka teadvuseta olekus hümni kuuldes pea püsti, nagu kõik teisedki maod. Suure püütoni ettepanekul hakanud maod arutama, kuidas oma hädalist suguvenda päästa. Üks madu soovitanud tal roomata kõige kõrgema palmilatva ja kukutada, las sealt Lartsatades vastu maad, nii et lööks jultunud küüliku laiaks. Mis te ajate, vennad, olnud kannatanul palved varuks, maa ei jõua ju seda maa ära roomata. Ja kui ma roomaksin, siis Lartsataksin kindlasti vastu maad valekohaga. Mul ei vea ju. Keda ei jõua sinnani roomata, Ta ütelnud suur püüton. Missuguseid ettepanekuid veel on? Aga kui laseks küüliku välja, olekski lool lõpp, lausunud üks madu, kõheldes, suur püüton mõtelnud järele. Ühest küljest oleks küll väljapääs, ütelnud ta, aga teisest küljest maolõuad on sissepääsmete väljapääs. Ega me teda kuhugi lase läinud, selle veidra ettepaneku teinud madu natuke julgemaks, nii kui ta välja kargab, töötame ta kohe läbi. Ma neelaksin parem siili, kui seda hulluküülikud ütelnud madu, kes oli harjunud nägema kõike sünges valguses, tase hoiatanud, suur püüton, siisise, kes sosinal. Ärge unustage, et vaenlane on meie keskel. Ühe mao keskel igatahes kogu mu eluaja jooksul. Ja ma olen jumal tänatud, 200 aastane on juhtunud vaid üks kord, et küülik mao suust välja hüppab. Räägi palunud maod, meie pole sellest kuulnud kunagi kuulnud. Vennad, hoianud kõõrdsilm, otsustage rutem. Või ma ei jaksa enam. Oota, vastanud suur püüton, lase mul oma rahvaga rääkida.