Tere kõigile tänasesse teeme tutvust pühadeallikatega seotud pärimuste, kommete, rituaalide ning uskumustega. Ja kuna ilma puhta veeta ei kujuta me elu maal ette, siis vesi on ka ülimalt olulisel kohal. Mina olin nii vanarahva kui meie praeguses elus mõistagi allikaid ehk üldse põhjavee loodusliku väljavoolukohti maapinnal on Eestis teada umbes 3000 ja nõnda pühendumegi järgnevalt mõnedele tähtsamatele nende hulgast asja põhjalikult uurida folklorist Marju Kõivupuu ja temaga ja tõttu Haldi Normet-Saarna. Marju kui rääkida imet tegevatest Eesti allikatest, siis võib ju etteruttavalt väita, et neil on nii tegelikke kui ka väljamõeldud tervistavaid omadusi. Eks ma olen sellega jah nõus, sellepärast et allikate keemiline koostis on juba natukene targemate inimeste pärusmaa, uurida, kui mina seda olen, sest me teame, et mõni noh, mitte ainult et Eestis, vaid ka väljaspool Eestit väga erinevatele allikate vesi mõjub tõepoolest meie organismile hästi. Noh, meil on ainult kaks sellist mineraalvee allikate kohta, teada on siis Häädemeeste ja Värska aga on ka neid, mis nii-öelda tõstavad toonust või mõjuvad enesetundele hästi, sellepärast et palava ilmaga juua karget allikavett on võib-olla tõesti noh, nii-öelda parim, mis inimesega võib juhtuda, et see tekitab ka teatava õnnetunde või nagu ka oma üliõpilastele rääkinud, et kujutage ette, kui te elategi nii-öelda suitsutares rehemajas ja käite kord nädalas saunas ja näo pesemine ei ole kombeks ja kui ta siis satud puhta veega allikale, pesete oma silmi, siis see kindlasti mõjub tervistavalt hügieeniliselt peaaegu sama hästi nagu meil, kes me istume arvuti taga, kelle silmad kuivusest kipitavad, et meie elam allikale ei lähe. Me läheme rohupoodi apteeki ja küsime endale siis vastavaid tilku silmad oleks niisuguse mõnusalt ja parajalt niisked ja niimoodi on, et puhas vesi mõjub organismile tervikuna väga hästi. Kui tal on veel mingeid erilisi mineraale, mis meie tervist turgutavad täiesti arusaadav, miks on allikatesse lugupidavalt suhtutud, ja kui me mõtleme veel natuke edasi, et paljudes majapidamistes ei olnud oma kaevu või näiteks kaevud jäid kuivaks, vee toomine, vee saamine, joogivee saamine, eriti talvel puhta vee saamine oli pisut keeruline, siis on ka mõistetav, miks näiteks on pühaks peetud allikaid, mis talvel ei külmu, mis annavad välja nii-öelda ilusamad, vulisevad värsked. Ma mäletan ka, kuidas Käsmus minu suvekodu lähedal nirises üks allikas ja kuidas seal sai omalajal ämbritega käidud selle allikavee järel ja see oli tõesti väga erilise maitsega vesi, aga räägime lähemalt siis rahvapärimustes, esinevatest, kuulsatest terviseallikatest, nii müütiliste kui tegelike tervistavate omadustega ja mis nad kõik pidid vanema seitsmetõve, ravitsejad ja puha. Jah, kui nüüd rahva pärimuslikele tekstidele tugineda, siis ilmselt enamik allikaid, mida on peetud pühadeks, on siis terviseallikad või siis teisi sõnuga silmaallikat noh näiteks juba Mattias Johann Eisen, meie nii-öelda vanema põlve teoloog, usundiuurija, mütoloogiaalaseid, raamatuid publitseerinud mees kirjutas, et igast allikast arvatakse, et see silmahaigusi parandab. Ja, ja loomulikult on allikate juurest otsitud abi ka väga mitmete teiste tervisehädade puhul, aga kuidagi jääb nagu domineerima silmahaigused noh, kuni näiteks selleni, et selliste rituaal reaalsetel maagilistel aegadel näiteks nagu uusaastaöö on mõnel allikal käidud lootuses oma halvenenud nägemine tagasi saada või on usutud, et kui uusaasta öösel kell 12 siis selle allikaveega siini pesta, et isegi pime saab nägijaks, noh näiteks seda lugu teatakse, äkki ta salevere silmaallika kohta ja mitmete teistegi allikate kohta ja need selged, säravad silmad on ka elujõu tunnus ja et noh, seda nagu väga rõhutatud ka naise ilust kõneldes ja üldse heast tervisest kõneldes. Et siin on ilmselt kokku omavahel saanud nii pragmaatiline, kui siis ka selline usundile mõtlemine siis kindlasti allikatele on omistatud niisugust jumet tervendavat toimet, et nii-öelda kosmeetiline efekt on öeldud, et ühe või teise allikaveega bestesse kaotab ära tedretähnid annab sulle väga ilusa rõõsa jume, siis on usutud, et allikavesi parandab väga erinevaid nahahaigusi. Milles on minu arvates ka pisukene pragmaatiline tõetera sees, eks ole, me tänapäeval ka teame, et ikka puhta veega tuleb pesta kõiki neid kohti, mis on katki, mitte ainult hügieeniharjumuste pärast, siis on usutud, et mõnest allikaveest õigele Talvet võttes on võimalik kergesti käima peale jääda. Et sõnaga, et allikavetele on omistatud tervistavaid omadusi ja tähelepanu. Arne on veel seegi, et meie rahvameditsiinipärimuses, kui on mindud rahvaarsti juurde abi saama, siis on võetud kaasa soovitavalt allikavett ja see nõidarst tark või pead ja on siis kas sellele veele lugenud. Peale ravisõnad kasta näiteks on sinna oma raudnaelaga või mis tal on olnud, on näiteks kaasa võetud vees teinud mingeid märke või, või on nii-öelda sinna midagi maagilist kirjutanud ja on usutud, see siis aitab siis teine ravimiseks sobilik kraam oli viin, aga noh, viina sai anna väikestele lastele viinais alati anda naistele ka kõik mehed ei taha sugugi viinaga tehtud ravimeid võtta, et allikavesi jooksev vesi elus vesi on olnud väga tähtis ja noh, näiteks õigeusklike pärimuses on samuti allikavesi elus vesi väga tähtsal kohal. Käiakse pühades, allikates suplemas, lootuses lahti saada väga erinevatest haigustest aga samuti tuuakse allikavett koju rituaalsetel kalendritäht päevadel, mida näiteks on kas kirikuisa mõni vaimulik õnnistanud ja usutud on siis et kui see seisab sul näiteks ikooni nurgas, et see allikavesi ei lähe nii-öelda pahaks, seda siis tarvitatud mingitel erilistel aegadel noh nii nagu võib-olla mõni võtab hommikul kuule oma mõnikümmend grammi konjakit näiteks. Ja samuti siis sellest rituaalsest või pühast allikast võetud veest on ka valmistatud erilisi toite, millel on siis inimeste jaoks olnud võib-olla pisut teine tähendus kui lihtsalt tavalisel sööma korral. Veel üks maailm üks ja räägime pühadest allikatest, stuudios on folklorist Marju Kõivupuuallikaid on peetud. Ka salapärasteks paranduse panipaikadeks ja peidupaikadeks allikatest väidetavalt võib leida väga väärtuslikke aardeid. Jah, ja suisa on isegi mõned arheoloogilised leiud on kas allikatest või allika lähedusest ka eestimaalt leitud ja kirja pandud ja kirjeldatud. Kui püüda seda fenomeni teda siis võib-olla läbi selle, et allikate sügavust on väga keeruline ära mõõta ja väga palju rahvajutte räägib ka sellest, et inimesed, kes on seda proovinud teha, nad on saanud siis mingisuguse, niisuguse hoiatava teispoolsusest sellise märgi, et kui nad otsekohe seda allika mõõtmist järele jätta, et siis tuleb sealt keegi tunduvalt suurem koll välja või mingisugune pahalane, kuidas seda siis kujutada ja näitab inimestele nende koha kätte, et noh, alguses tõmbavad näiteks allikamõõtjad mehed välja köie otsas kas verise oinapea või, või midagi sarnast, mis siis inimese häälega räägib ja küllap seetõttu, et, et allikatel on olemas niisugune mütoloogiline kaitse või kaitsevaim, kes siis ei lase igal inimesel nii-öelda näppupidi minna uurima, mis siis allika põhjas tegelikult peidus on, on siis ühelt poolt need lood, niisugused natukene folkloor, sett laadi paranduste kättesaamine allikatest nõuab väga palju, see nõuab teatud maagilist kuupäeva, päeva või mingisugust erilist perioodi, see nõuab väga erilisi vahendeid. Aga lihtsurelikule on allikast päranduse kättesaamine tehtud väga keeruliseks. Siin aastaid tagasi märkasin vist Viljandi lehes oli üks lugu Viljandi siniallikatest, mille kohta siis räägitakse, et kui teatud kindlal ajal seitse venda lähevad allikale ja joovad korraga siis samast nõust vett, et siis tuleb see varandus allika põhjast maa peal, inimesed saavad kätte ja üksi seitsme vennaga pere oli seda proovinud järgi, kas õnnestub, aga kõige väiksem vend oli siis keeldunud teistega koos ühest nõust joomas ja vist hakanud. Ma ka. Ja sellepärast siis ei saadudki seda varandust kätte, seal röövis ikka hinge täis ajada küll. No miks ta ei aja, eks ole, seda enam, et kui selliseid maagilisi aegu, millal üldse on mõtet üritada, nii harvast tuleb ette. Huvitav, kas number seitse on kuidagimoodi maagiline seoses allikatega, et seitse venda ja ja samas enne oli juttu, et allikatega seostatakse seda, et nad on seitsmetõve ravitsejad ja nii edasi? No seitse on tõepoolest ka eesti rahvausundis maagiline arv ja ka Euroopa rahvaste usunditestiaga muinasjuttude vahendusel meile tuttav. Nii et Ta maagilist seitset kohandatakse siis väga erinevates situatsioonides ja väga erinevate olukordade puhul, noh, meil on näiteks teada ka mõned kirikud, mille kohta on öeldud, et kui seitse venda või õde korraga sinna sisse lähevad, et see kirik vajub maa alla ja muud säärast Aga allikatesse on ju mõistagi ka ohverdatud, et nad ikka jätkuvalt oma tervistavad vett lahkelt jagaksid ja see vesiga tõesti terveks teeks ja väidetavalt on olnud keegi allikavaim nimega töölt ka olemas, kes olla valvanud, et ikka ilusti ohvrient tuuakse ja kui ei tooda ja ilma selleta minema hiilitakse, siis pidi töölt koju järele tulema või kuidas sellega oli. Jah, meie Tallinna lähedal asuvate siniallikate kohta tõepoolest seda lugu räägib, eks. Need on väga olulised allikad, sellepärast et sealt saab alguse Pirita jõgi, mis omakorda jõuab, eks ole ülemistesse nii et meil on võib-olla kõigil, kes me Tallinnas elame, makraanid lahti, keerame natukene selle püha allikavett vähemalt mõtteline osa. Aga üldiselt jah, allikatele on toodud. Või õigupoolest ma kasutaksin siin hoopis seda sõnad allikatele annetatud, et see on selline kena suhe inimese ja looduse vahel, et mina võtan sinult vett ja ma annan nüüd midagi vastu ja tavaliselt on olnud seega sõber raha või on siis kraabitud hõbedat vette on usutud ka, et näiteks kui hõberaha panna vette, siis ei lähe pahaks ja hõbeda kaapimine annab veel niisuguse lisa väärtuse sellel allikaveele või on siis näiteks meie esiema teinud sedasi, et kui nad on allikas nägu pesnud, et nad on selleks ajaks oma hõbeehted allikasse visanud või allikasse pannud, et siis on see vesi veel eriti hea ka, mida veel allikale on annetatud, on ka raudnaelu näiteks pandud allikasse või siis punaseid lõngu vaskraha. Selliseid esemeid on allikale siis tänuks tervendava vee eest viidud. Ja midagi niisugust paha või inetut allikas teha ei tohtinud. Et näiteks kui keegi rikkus või solkis allikad, kas käis seal mustade jalgadega siis või näiteks pesi mingeid omi musti riideid, naised, kuu riideid või veel midagi, siis usuti, et ilm läheb halvaks, et läte on ära Püretatud läte on rüvetatud, näete, on solgitud, et siis inimene, kes seda tegi, Ta mitte nagu ei karistanud sümboolselt iseennast, vaid ta karistas kogu kogukonda, et ka seal on natuke, et nagu selline minu jaoks on ka tänapäevane loodushoidlik moment sees või mõte, et, et selline püha veekogu ei ole mitte ainult sinu, vaid tegelikult see teenib nagu kogu selle piirkonna inimesi ja hoiab ja kaitseb ja aitab meid. No mis puutub veel halliks? Kätesse ohverdamis siis mõni ohver on sinna sattunud ka kogemata, näiteks pesnud neiu nägu ja helmed pudenenud kaelast ja sellest sai allikas nime helme või Helmede allikas. Nii räägitakse ja helmeallika kohta, et sinna on siis jah poetatud neiule pärlid, mis on siis omakorda hakanud selle allikavett mõjutama, nii et ümberkaudsed neiud ja noorikud on kavatsenud seal allikal käia, oma nägu pesta, lootuses, et nad saavad sama ilusaks kui see noort neiu, kes sinna oma helmed kaotas. Neid seletusi miks ühte või riistallikat niipidi nimetatakse rahvasuus väga palju ja nad on vaieldamatult poeetilisemad ja romantilisemad kui mistahes kohanime. Niisugune keele ajalooline seletus. Üht-teist koomilist on ka allika kui noorendaja kohta siin rahvasuus väidetud, et loomulikult, kes ei tahaks olla noor, aga kes liiga hoogu allikas suplemisega satub, siis võib juhtuda, et väljub sealt titena. Jah, allikatega on tõepoolest seotud ka selline võimalus, niisugune nii-öelda nagu need on need rahvusvahelised tuttavad motiivid igavese nooruse allikast. Me otsime seda lätet, mis teeb meid igavesti nooreks, aga et kui sellega liiga hoogu minna ja sellist vett liiga palju pruukida, võid avastada ennast allika lähedal rohu sees tegemas, tite häältki, ootamas, et keegi sind koju viib, et nii on rahvas rääkinud, et seda on ette tulnud. Kunagi käisin oma üliõpilastega ka ühel sellisel pärimuse kohaselt noorendavaks allikaks peetud allika juures ja kõik hakkasid seal kohe hoolega niimoodi vett jooma ja nägu pesema ja mõtlesin, kuulge, pidage nüüd hoogu, et ma pean mõju, joodi, auto kutsumad, kuhu ma selle lasteaia laste või veel väiksemate tiptedega pärast lähen. Noh, siin on jälle minu meelest natuke nagu selline mõnus rahvapärane didaktika sees, et kõigega tuleb tunda mõõtu, et ei maksa kunagi kalduda nii-öelda teise äärmusesse ja hoogu sattuda, aga ma ei mäletagi, kas ma seda ennist ütlesin, et selliste tervendavate allikate vett on viidud kosutuseks ka nurga naistele, nendele, kes on siis sünnitanud, n on ja on sellest allikaveest on siis kas on seda nii-öelda otse joodud või on valmistatud ka toitusid, jaan, usutud viitab siis naisel, kes on andnud elu uuele inimesele rutem taastuda, rutem terveks saada. Oli vilksamisi juttu, et allikas võib olla ka ilmamuutuse tekitaja ja ongi meil allikaid näiteks Laiuse siniallikas, mille kohal minevat pilved lõhki. Ja ilma allikaid Eestimaal on ka palju tuntakse uduallikaid, selliseid Ki, mille puhul saab siis ilma muuta, enne kui ma laiusallikast räägin, ma räägin hoopis ühe toreda loo omaenda välitöödest, olime siis Kahrilas võid, rahvas teab teda kui Hinny orgu seal seal Rõuge lähedal lähedal, see on selline tore väike kanjon ja sealt sellest niriseb välja ka üks tore allikas, kenasti on tal tehtud rakked ümber ja sealt saab kopsikuga vett võtta, nii et kui keegi sinnakanti satub seal väga hea maitsega vesi ja võib alati ka koju kaasa tuua. Sellel ajal ta veel niimoodi väga eksponeeritud ei olnud, nagu praegu on ja me teadsime ka pärimust, et kui on põuaaeg, et siis kohalikud inimesed olid käinud allikal ja võtnud sellest allikast vett ja visanud siis taevasse, et siis hakkab vihma sadama, et suvel on ikka hea rajal vihma sajab, et teravili valmib ja, ja karjamaad on rohelised, mis kõik veel, eks ole, ja see oli üks äraütlemata kuum suvi on minu mäletamist mööda, see oli see 91 või kaks, kus Võrus mõõdeti vist varjus, kas pluss 34 või igal juhul kõvasti mitu kraadi peale 30 ja no tõepoolest, õhk oli nagu selline, et oli. Ja, ja siis oli niimoodi, et me siis mõtlesime ka, et hea küll, et proovime siis viskame siis kopsikus natukene vett ja kas tuli õhtul äike ja kas me saime lisaks? Ma usun, et kõik vastavad ja teavad, et saite ikka küll. Ja siis oli ka loo moraal, et ei maksa mängida tõsiste asjadega ja võib-olla vii samasse äike oli väga oodatud ja see vihm oli väga oodatud. Et nagu leidis kinnitust, et võib-olla tasub nii-öelda siis tõeks võtta neid küll nii et ikkagi maksis ja mõnes mõttes nagu maksis, aga mõnes mõttes tegi ka ettevaatlikuks, et asja eest teist taga ikka ei maksab. Nojah, see oleneb, olukord oleneb olukorrast, et aga vähemalt mina sellesse allikasse nüüd isiklikult usu. Aga jah, see see laiusallikas on tõepoolest hästi põnev, et kui mina olen seal käinud ja olen selle kohta lugenud, et, et siis selline no ta on selline nii-öelda selli tüüpi veeauk või allikas või lätte või ta näeb tegelikult välja nagu natukene selline pisikene tiigikene või soodikene või selline vee augukene ja siis seda allikat tuleb aeg-ajalt puhastada, et need uskumused siis on nii-öelda säherdused, et kui allikas kasvab kinni, et siis taevast ei hakka enam vihma sadama ja ongi veepuudus ja põud on käes. Ja, ja siis on väga erinevaid seletusi, et kes siis tohivad seda allikat minna nii-öelda lahti kraapima lahti puhastama ja mõned ütlevad, et selleks peab olema kolm anne nimelist naist, kes on siis näiteks see on väga keeruline, noh, kujutage ette, et ei, see näiteks on selle kohta kirjutanud rahva suust, et et need on kolm anne nimelist naist, kes kolm korda laulatatud ja kolmel mehel naiseks olnud ja igal naisel peavad siis olema ka laulatuse riided seljas, mis nende meeste esimesel, teisel ja praegusel kolmandal naisel seljas laulatuse aeg olnud, oh jumal, see nii kohutavalt keeruline, et mina ei suudaks seda ei meelde jätta ega ära teha. Siis tuleb kaasa võtta lauluraamat, kus on siis pühad sõnad, see on siis, eks ole, kas siis mõni vaimulike laulude kogu või lihtsalt piibel siis tuleb kaasa võtta reha ja siis ka konkse siis ühesõnaga, et leida ainuüksi kolm sellist anne, kellel kõik on olemas ja kes on nõus sigarit Taali läbi viima, on väga keeruline. Ja et siis seda, kuidas allikas puhastatakse ja siis pärast seda tuleb siis nii-öelda lauluraamat lahti teha ja laulda ka siis jumala auks kolm salmi ja siis on palutud ka jumala käest õnnistust ja siis on kirjutatud, kuidas pärast nii keerulist rituaali olevas läinud lahti ja tõepoolest on hakanud vihma sadama, nii et üleloomulik toiming nõuab siis ka üleloomuliku või sellist noh, nii-öelda imelist, suhteliselt võimatut kombinatsiooni, et seda kõikjale läbi viia, aga teised tekstid on, mis on ka nagu näppu jäänud, on ikkagi natukene lihtsamad, et võib-olla nii keerulised ei ole tarvis asja ajada, et piisab siis ka sellest, kui tõepoolest kas siis seitse inimest või, või kolm meest või kolm leske näiteks lähevad allikale, siis allikalt vastavalt kassisele samblast puhastavad või ta kogunisti kinni kaotavad, kui taevasse tavavihma juba natuke liiga palju tule. Nii et selliseid pärimusi tegelikult on teiste allikate kohta ka mitte ainult siis selle laiusallika kohta No kuidas siis tänapäeval lood on, kas on samuti palverände lausa mõnele tervistavale allikale või noh, ma kujutan ette, et ilmselt eriti kevadisel või suvisel ajal Tegelikult on niimoodi, et rahvalikus õigeusus on tervendavatel allikatel iseäranis oluline roll täita teatud kindlatel kalendri tähtpäevadel, hoolimata aastaajast, sealhulgas ka näiteks talvisel ajal on kombeks ka kodaks pühasse allikasse oma keha kasta. Et tervis tuleks tagasi. Ja meile kõige lähem allikas, kuhu siis tõepoolest inimesed käivad kokku ja kus tuuakse vett ja mida pühitsetakse on siis nagu nimestki võib arvata juba Pühtitsa või kuremäe kloostri seal mäe all asuv püha allikas, millel on siis ka väike ikooni majakene kõrvale ehitada ja see allikas on niimoodi kenasti, noh, kuidas ma nüüd ütlen, eks ole, plaatidega vooderdatud, sängi aheldatud, jäädi kraanist, ema seal jookseb ja, ja seal on näha siis ka münte, mida sellele allikale siis ohverdatud ja väga erinevad uurijad on seda allikavett ka uurinud. Ma tean näiteks, et Venemaalt on käinud mõned kes on uurinud selle allikavee jääkristall ja selle põhjal on siis omistanud erilisi tervendavaid omadusi ja selle allika kõrvale, sinna on siis peale ehitatud ka selliseid supelus, kuurid, kus siis tõesti inimene saaki vees ja siis, kui ta tunneb aastaringselt, millal see temale kõige paremini sobib. Aga kahtlemata on allikad ka tänapäeval hästi olulised pärimuspaigad ja allikatel käimine on väga populaarne, näiteks taevaskoja emaläte on saanud osaks piirkonna pulmakommetest. Noorpaaridel on kombeks käia taevaskojas ema lättel, kas siis ohvrit piimas või vett võtmas kaasa, milliseid rituaale iga pruut baarsel läbi viib, aga seal käiakse ja, ja selle mõte on siis see, et usutakse, et noorik jääb niimoodi kergemini titeootele ja näiteks seal teevad ka naised, kellel on siis probleeme just eelkõige spetsiifiliste naiste tervisehädadega, usutakse, et see vesi aitab siis mitmesuguste, kas siis kõnekoloogiliste haiguste raviks või muul viisil, nii et allikate juures käimine on ka tervistavas ja nii-öelda usundilises mõttes järgmiselt aktuaalne tänapäeva ühiskonnas ja kahtlemata allikad on ju silmale kena vaadata. Kui te mäletate seda katkenud Uku Aru filmist, mäletate, kus minna Jaksel seisavad seal allikaveerel ja, ja siis minu meelest oli see aksel, kui ma õigesti mäletan, kes ütleb linnale, et kui asi allika põhja vaatad ja näed oma silmi, siis sa saad teada, kas sa oled elus kõik õigesti teinud, aga võimalik, et see oli ka vastupidi ja siis nad tõestavad, et kumb peaks vaatama ja Aksel vist ütleb, et tema ei vaata, et tema on elus kõik õigesti teinud. Et allikatega on seotud äraütlemata põnevaid pärimuslugusid ka tänapäeval ja mul on ka näiteks mõned allikad, mida tegelikult ka kohalikud inimesed isegi ei taha, et nad oleks nii-öelda turismimarsruutide osaks. Et see pühaläte oleks siis tõepoolest nende endi oma ja, ja nende endi jaoks. Noh, aga õnneks on piisavalt ka neid, kuhu iga huviline saab juurde tulla ja seda imetleda ja miks mitte ka allikavett juua ja uskuda, et see teda paremaks ja tervemaks teeb. Kindlasti tasub uskuda sellepärast et kui millessegi usume ja kui me suudame oma mõttega panna iseennast tööle, siis on see üks äraütlemata hea asi, et seda on kinnitanud ka meedikud, et, et see nii on ja milleks osta siis kallist pudelivett, võib-olla kui meie oma looduses ka leida, aga saab kaasa võtta seda enam, et väga paljudel puhkudel ka need pudeliveereklaamijad räägivad ju, kuivõrd kaugelt ja kui puhtast loodusest ja kuskohast see vesi on kõik toodud siia, meile joomiseks. Selline oli tänane saade pühadest allikatest ja neist, rääkis Marju. Kõivupuusaatejuht oli Haldi Normet-Saarna nädala pärast uus saade. Kuulmiseni.