Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede, 25. jaanuari olulisemad sündmused, mina lähen Liisu Lass. Jaanuaris tõusis kõige populaarsemaks parteiks Keskerakond, näitab meie uudistetoimetuse tellitud TNS Emori värske küsitlus. Seni esikohal olnud Reformierakond on langenud kolmandaks ühtlasi viimase aasta suurimaks kärisenud koalitsiooni ja opositsiooni kogu toetuste vahe. Selle põhjuseks peavad politoloogid valimiste vahelist vaikset perioodi. Oma kodanikeühendused alustasid internetilehel petitsioon poee allkirjade kogumise kampaaniat kiirabireformi peatamiseks. Uue kiirabiteenuse jaotuse järgi moodustaks ühe piirkonna Järva- ja Viljandimaa. Viljandi haigla näeks kiirabiteenusehankes teeninduspiirkonnana aga Viljandi ja Mulgimaad. Egiptuses tähistatakse täna Hosni Mubaraki kukutatud revolutsiooni teist aastapäeva, aga opositsiooni üleskutsel toimuvad protestid president Mohammed Morsi ja moslemi vennaskonna vastu. Venemaa parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis keelab homoseksualismi propagandaalaealiste seas. Pärnu haiglal valmib rajal uus psühhiaatria ja taastusravihoonel. Täna pandi hoonele sümboolne nurgakivi. Kultuuriministeeriumi hinnang kuule võttis nukuteater autoriõiguste rikkumise eest kunstilise juhi tagasiastumisega ise vastutusel. Seetõttu ministeerium teemat edasi ei käsitle. Küll aga kavatsetakse korraldada autoriõigusi puudutav seminar, et sarnaseid olukordi edaspidi vältida. Spordist kahevõistleja Kristjan Ilves ja laskesuusataja Need Tsahkna võitsid noorte maailmameistrivõistlustelt Eestile kaks pronksmedalit on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, kohati võib sadada vähest lund. Külma on öösel kuus kuni 12, homme päeval kaks kuni kaheksa kraadi. Ja kõigest lähemalt, kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle keskerakonnale 28 protsenti valijatest. Vaid protsendi võrra vähem koguksid toetust sotsiaaldemokraadid. Reformierakonna toetus on langenud 22-lt protsendilt 20-le. Teise valitsuskoalitsioonierakonna IRL-i toetus on 16 protsenti. Margitta otsmaa jätkab teemat. Valijakäitumist mõjutavad kõige otsesemalt meedias käsitletavad teemad detsembris ja jaanuaris on need olnud valdavalt üsna kriitilised ja peamiselt seotud riigiettevõtetega näiteks Eesti energia või teisalt VEB fondi ja Estonian Airiga. Valitsusliidu juhtparteireformile erakonna toetus on kahanenud alates augustist pea kaks korda. TNS Emori analüütik Aivar Voog. No tavaliselt on niimoodi, et mida madalam haridus, mida ebakindlamalt inimene tunneb, siis seda ebastabiilsemad on ka tema hoiakadena. Nendes gruppides on tavaliselt hüpped hästi suured ja nad on mõjutatud viimastel nädalate uudistest hästi palju praegult Eesti elanikele ongi peamiseks probleemiks on nagu hinnatõus, sellest räägitakse ja oodatakse seda uut elektriarvet, mis peaksid olema need. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle keskerakonnale 28 protsenti valijatest. Sotsiaaldemokraatlik erakond jääb maha ühe protsendiga. Politoloog Mihkel Solvak peab nende erakondade tõusu põhjuseks nende stabiilset valijaskonda. Vaatame siin näiteks Keskerakond on olnud väga stabiilne, on mingi selge lagi, kus nad kõrgemale tõuseb allapoole ka lange, väga lojaalne valijaskond. Reformierakonna puhul on sihuke huvitav jah, seaduspärasused seal on selgelt tõusnud siukseks, raskesti defineeritava positsiooniga massiparteiks, kes nagu üritab apelleerida väga paljudele ühiskonnakihtidele seoses nendega maalidega, mis siin on välja tulnud teatud sorti valijad on natukene hakanud ära minema reforme. Koalitsiooni ja opositsiooni kogu toetuste vahe kärises jaanuaris aga rekordsuureks Reformierakonda ja IRL-i toetas kokku 36 protsenti ning keskel osakonda ja sotsiaaldemokraate 55 protsenti valijatest. Nii suur ei ole see vahe Emori teatel olnud alates 2007. aasta valimistest. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson. Näed Keskerakonna tõusu taga konkreetseid välja pakutud meetmeid, näiteks hinnatõusu vastu. Et inimesed näevad, et samasuguse poliitika jätkumise ka nende elu muutub aina raskemaks siin Eestis. Praegu on selline suhteliselt vaikne valimistevaheline periood, kuidas teile tundub, kas see jõudude vahekord annab märku mingisugusest pöördest? Üksteistsuguse valitsuse järgi on olnud juba päris pikk, et terve eelmine aasta valdavalt palju opositsiooni toetus suurem kui Reformierakonnal ja IRLil. See avaliku arvamuse uuring ongi signaal valitsusele. See toodetakse midagi teistsugust. Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust ei pea olukorda dramaatiliseks. Ühel hetkel, kui toimuvad valimised, siis väga suur hulk inimesi isegi mitte ei lähe, toetab ühte või teist maailmavaateliselt vaid sellel põhjusel, et kes mingil hetkel ongi just konkreetne, see populaarne. Kui me tuletame meelde, siis selle aasta alguses ütleme midagi muud erutavat poliitikas ei juhtunud ja räägiti väga palju Tallinnas rakendunud tasuta bussiliiklusest ja kui me vaatame ka neid valijagruppe, kes siis on, keda toetama läinud, et just nimelt ka madalamapalgalised inimesed on lisandunud opositsioonierakondadele ja keskerakonnale. Järvamaa kodanikeühendused alustasid internetilehel petitsioon poee allkirjade kogumise kampaaniat kiirabireformi peatamiseks. Järvamaa kogukonnafondi juhatuse liikme Toomas Tippi sõnul ei taga terviseameti koostatud kiirabi osutamise avaliku konkursi tingimused vaba konkurentsi. Viljandi haigla kiirabi teeninduspiirkonnas on praegu kogu maakond, milliseks võiks kujuneda Viljandi kiirabipiirkonnad? Uuris meie reporter Piret päibrist. Viljandi kiirabiabibrigaad teenindab Karksi Halliste piirkonda, Suure-Jaani brigaad teenindab võhma Ozarebeedi ning Viiratsi piirkonda ja Viljandi brigaad teenindab Kolga-Jaani, Kõpu, Paistu ja Tarvastu piirkonda. Viljandi haigla juht Priit Tampere rääkis meie raadiouudistele, et praegu ei ole ka temale veel selge, milliste kriteeriumite järgi kujundatakse uued teeninduspiirkonnad, kuid missugune Viljandi haiglajuhi ettekujutus tulevikuks. Viljandi haigla kiirabi teeninduspiirkondadest Viljandi haigla juht Priit Tampere. Tegelikult meie vaates on Mulgimaa ja Viljandi maakond see tegelikult nii patsiendi kiirabi vaatas logistiliselt kõige mõistlikum piirkond, mulgi ma ulatub kai Valgamaal. Jah, ma ütlen, et see meie vaade sellele piirkonnale, et alati on ju küsimuse ja arutelu koht ja see tähendas, et täpselt, et noh, meie vaates oleks see niimoodi. Järvamaa haigla juht on parem rahvusringhäälingule öelnud, et Järvamaa haigla oma kahe brigaadiga ei kavatse hakata kandideerima kiirabiteenuse osas Viljandimaal. Viljandi haigla juht Priit Tampere seevastu ütleb, et koos Järvamaaga jääks Viljandi kiirabi teeninduspiirkond liiga suureks. Me oleme suhelnud siin ka Järva haigla inimestega ja suhtleb edaspidi ka, ma ei näe selles väga suurt probleemi, et kui Viljandi selle hanke võidab või siis vastupidi, et ühest selle pika piirkonna otsast hakatakse haigeid teise piirkonna otsa. Ma ei arva niimoodi. Eile avati Viljandimaal Suure-Jaanis uued kiirabibrigaadile mõeldud teenindusruumid. Suure-Jaani vald maksab nüüd kiirabi. Teenindusruumide rendivallavanem Tõnu Aava. Salu ütleb, et vald teeb kõik selleks, et ka peale niinimetatud kiirabireformi saaks Suure-Jaanis jätkuda. Kiirabiteenus Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aava. Salu. Ja me oleme tegelikult väga õnnelikud, me nii-öelda suutsime välja võidelda omale päästeameti ja nüüd ka see kiirabi tegelikult eelmisel aastal pani meid päris suure küsimuse järgi olla, et kas kiirabi jääb suureni või läheb ta mõnda teise asulasse linna siis tegelikult see õnn naeratas jällegi suureni inimestele. Ma arvan, et see on õige otsus, tegelikult, sest tegelikult me oleme ikkagi õige, teised tahavad ju ka. Aga kui me vaatame sõnatud, meie oleme territooriumilt ikkagi vabariigis praegu veel teisel kohal ja, ja meil on ikkagi rahwar küll väheneb, aga tegelikult on piirkond suur, nii et selles mõttes ma arvan, et otsun õige. Välisuudistest teeb ülevaate Kristi Sobak. Leedu president Dalia Grybauskaitė ei kommenteeri peaminister Algirdas Put käevituse avaldust, et Leedu kavatseb 2015. aastal eurole üle minna. Grybauskaitė ütles, et ettevalmistused euro kasutuselevõtuks on väga keerulised ja protsess võtab vähemalt kaks või kaks ja pool aastat. But käävitsus on viimastel päevadel korduvalt öelnud, et Leedu võtab 2015. aastal euro kasutusele kuid ei rakenda selleks kunstlikke meetmeid. Leedu keskpanga majandusteadlased ütlesid mullu novembris aga, et ei näe mingit võimalust juba 2015. aastal eurole üle minna. Leedu üks suurimaid panku Pank teatas hiljuti, et Leedu liitumine euroalaga enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat on kaheldav. Venemaa parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu, mis keelab homoseksualismi propagandaalaealistele Seas. Politsei vahistas täna varem Moskvas Riigiduuma juures mitmeid inimesi, kes olid seaduse vastu meelt avaldama tulnud inimõigusaktivist. Ljudmilla Aleksejev ütles, et seaduse eesmärgiks ei ole mitte lapsi kaitstavaid vaigistada seksuaalvähemuste õigusi. Seaduse tekstis aga määratletud, mis täpsemalt propaganda alla käib. Selle kohaselt käsitletakse edaspidi seksuaalvähemuse propageerimisena igasugust teavet, mis erineb traditsioonilise abielu mõistest. Egiptuses tähistatakse täna Hosni Mubaraki kukutanud revolutsiooni teist aastat. Päeva opositsiooni üleskutsel toimuvad protestid president Mohammed Morsi ja moslemi vennaskonna vastu. Ismalijas rüüstasid meeleavaldajaid moslemi vennaskonna kontoriruume ja seejärel süütasid need. Aleksandrias muutusid protestid vägivaldseks, sundides politseid pealtnägijate väitel pisargaasi kasutama. Kümned tuhanded meeleavaldajad kogunesid ka Kairo kesklinna ning sulgesid riigitelevisioonihoones mõlemas suunas ajutiselt liikluse. Pealtnägijate sõnul toodi kohale relvajõud ja politsei, et kaitsta hoonet, kus tegutsevad riigina raadio ja riigitelevisioon ning informatsiooniministeerium. Tagasi Eestisse Londoni vandeadvokaatide koja liige Conor quickly esines täna Tallinnas riigiabi seminaril. Ta selgitas oma ettekandes, mis on riigiabi ning millal on vaja ettevõtetele rahalise toetuse andmiseks taotleda Euroopa Komisjoni luba. Seminaril käis Siim Jõgis. Riigiabi on Euroopa liidus allutatud rangetele reeglitele. Samas on teema oluline paljudele Eesti ettevõtjatele, sest erinevaid riiklikke toetusi on vaja ettevõtte kasvu ja ekspordiplaanide teostamiseks arendustegevuse juhtimiseks Conor, kuigi erialaks on Euroopa Liidu seadus üldiselt, kuid Eestis, rääkis ta riigiabist. Ta selgitas, et enne, kui riik võib ettevõttele rahalist abi osutada, tuleb selles kokkuleppele jõuda Euroopa komisjoniga. Üks kuigi sõnavõtt rääkis ebaseaduslikust riigi abist ja mis on selle tagajärjed ettevõtjale. Sest võib pidada ebaseaduslikuks, kui Euroopa komisjoni ei ole sellest eelnevalt teavitatud. Seetõttu ei ole komisjon seda ka lubanud ja see on probleem. Ebaseadusliku abi on päris palju, me küll ei tea täpselt kui palju aga igal juhul tekitab illegaalne abi ausas konkurentsis ebakõlasid. Seetõttu võib tekkida kahju teistele ettevõtetele ning tähtis küsimus on see, kuidas ebaseaduslikku abikontrolli all hoida. Riigiabi osa moodustab vähem kui ühe protsendi Eesti SKP-st. Valdav osa Eesti ettevõtlusest riigiabi ei vaja. Taastuvenergia kasutamine on üks valdkond, mis ilma riigi abita toime ei tule. Rajab subsiidiumi. Samas on tegemist ajutise toetusega, mille eesmärk on aidata ettevõtted jalule. Riik jagab toetust 12 aastat ning edasi peavad ettevõtted ise hakkama saama. Kuid kas igasugust abi saab pidada riigiabiks? Küsimusele vastas advokaadibüroo Soraineni partner Kaupo Lepasepp. Praktikas ja õigusaktides on terve pikk loetelu erinevatest kriteeriumidest, millele vastav abi loetakse riigiabiks, nii et igasugust toetust ei loeta riigiabiks. Aga selline igav taevane lihtne reegel, mille alusel oma riske hinnata, on see, kui riigipoolne toetus, mida spetsiifilisem ta on, mida kitsam on eesmärk, milleks seda toetust antakse. Mida kitsam on see isikute ring, kes seda abi saavad, et seda suurem on tõenäosus, et tegemist on Rydeoviga. Euroopa komisjoniga tuleb jõuda kindlasti kokkuleppele enne riigiabi pakkumist. Soraineni advokaat Mari Matjus selgitas, mis on kolm varianti, mida Euroopa komisjon sellisel juhul otsustada võib. Jah, Euroopa Komisjon võib keelduda kõigepealt tuleb Euroopa Komisjoni teavitada Pääle. Komisjon otsustab, kas esiteks tegemist on üleüldse riigi abiga, kui tegemist ei ole riigi abiga, siis ei ole mingisugust luba. Teine võimalus on, et komisjon otsustab tegemist riigiabiga, mis sobib Euroopa Liidu siseturu kokku ja kiidab selle heaks. Ja kolmas variant on see, et komisjon leiab, et abi ei sobi kokku siseturu toimimisega ja seetõttu tuleb keelata. Pärnu haiglal valmib suvel uus psühhiaatria ja taastusravihoone täna pandi hoonele sümboolne nurgakivi. Silvia sool oli kohal. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Pärnu haigla juurdeehituse nurgakivi paika saama eelmise aasta oktoobris, kuid siis toimunud tervishoiutöötajate streigi tõttu lükkus sündmus edasi. Ehitustööd Pärnu haigla ristiku tänav üks krundil algasid möödunud aasta kevadel. Uude, kahe kuni neljakorruselise ja ligi 8000-l ruutmeetril paiknevasse korpusesse kolib lisaks psühh Patria kliinikule taastusravi ambulatoorsele üksusele. Naha- ja suguhaiguste osakond jätkab Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule. Pärnu haigla niisugune arengu kontseptsioon on nähtud müünud eelkõige patsiendi huvidest ja patsiendi jaoks. Kõige olulisem on see, et tervishoiuteenuste kättesaadavamaks lihtne ja lihtsus haigla mõttes tähendab seda, et eriarstiabi ja õendus on siis meil välja arendatud nõndanimetatud kahe terviseni nagu kontseptsioonina. Uue korpuse valmimise järel koondub kogu aktiivravi Ristiku üks asuvasse haiglakompleksi hooldus. Õendusteenuseid pakutakse möödunud aastal renoveeritud õendus-hoolduskeskuses, mis asub Pärnu mai rajoonis. Nurgakivi panekul osalenud sotsiaalministri sõnutsi on tervishoiuteenuste kättesaadavuse paremaks muutmisesse tehtavate investeeringute eesmärk teha tasaaastakümnetega tekkinud teatav tühimik. Taavi Rõivas. Siin täna selle majaga paraneb mitte ainult Pärnus ja Pärnumaal vaid vaid tegelikult kogu Lääne-Eestis hüppeliselt lausa tingimused, kus siis nii psühhiaatria ravi kui ka taastusravi teenust pakkuda. Pärnu haigla juurdeehitusse tehtava investeeringu suurus on 13 miljonit eurot. Urmas Sule jätkab. Haiglaorganisatsioon peab valmis olema igasuguste uute tulevate tehnoloogiate kasutamiseks ja kindlasti ei saa öelda haigla valmis. Küll aga saame öelda, et meie haigla edaspidiseks tegevuseks on paika pandud, selline ruumiprogrammid võimaldavad seda suhteliselt lihtsalt teha. Hoone ehitustöid teostab Osaühing Fund Ehitus. Psühhiaatria taastusravi uus korpus valmib käesoleva aasta 15.-ks juuliks. Silvesool, Pärnu. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kinnitas, et pärast nukuteatri kunstilise juhi Vahur keldri lahkumisavaldust ei ole kultuuriministeeriumil põhjust, võimalust ega vajadust lavastuse puh autoriõiguste teemaga edasi tegeleda, jätkab Mari Rebane. Pärast veidi rohkem kui nädal aega keenud skandaali tunnistas nukuteatri kunstiline juht Vahur Keller neljapäeval, et kasutas jõululavastuses ebaproportsionaalselt palju teksti, mis oli pärit Alan Alexander milli sama nime teistest raamatutest ilma autorile viitamata ning esitas lahkumisavalduse. Keller võttis avalduses kogu süü enda peale, kinnitades, et jättis teatri juhtkonna sellest informeerimata. Direktor Meelis Pai. Paulile tunnistas ka seda, et kui ta on inspiratsiooni siit raamatust siit raamatust, siit raamatust ja ega ei taju teinekord seda, mida teed, tunnistas ka, et tõesti see, võib-olla see mitteteadmine ei ole kunstilisi juhile kohane ja ta esitas lahkumisavalduse, et lahkumisavaldus on mul laua peal praegu, eks ma pean seda nüüd arutama nõukoguga järgmine koosolek, Ma rõhutan veelkord, teatrijuht ei sekku mitte kunagi lavastusprotsessist ega ei tea, mis proovisaalis toimub. Pai lisas, et loodab, et Vahur Kellerteatris siiski ei lahku, vaid jätkab tööd lavastajana. Tänasel justiits- ning Kultuuriministeeriumi kantslerite kohtumisel, kus osales ka justiitsminister, otsustati, et kultuuriministeerium loeb teema sellega lõpetatuks. Kantsler Paavo Nõgene. Tänaseks on nukuteater võtnud täielikult vastutuse tunnistanud oma eksimust, oma viga ja ma loodan, et järgmise paarikümne aasta jooksul Eesti teatrites midagi sellist ei juhtu uuesti. Aga selleks, et seda veel rohkem vältida, siis me tegelikult teeme selle ettepaneku, et Eesti teatri agentuur tutvustaks kõikidele lähemalt ja siis tõesti natuke sellises kergemas ja arusaadavas vormis autoriõiguste temaatikat, laiemat. Meelis Pai ütleb, et teater pöörab edaspidi suurt tähelepanulavastustele, mis sünnivad improvisatsiooni käigus. Praegu anud öös Ingo Normeti lavastatav lumivalguke ning Jaagup Kreemi saabastega kass Meelis Pai. Lumivalguke, seal on juba autorileping tehtud saabastega kass, noh, mis asi seal nüüd, kellega peaks seal nagu lepingut tegema, et keegi on teinud filmi eelmine aasta välja toonuteks, aga autorlus ulatub ju suvastad tagasi, eks, et ma lihtsalt tahan kindlustada seda, et peale meie kirjandust annaks hinnanguga võib-olla siis spetsialistid väljaspool teatrit, et veel autorluse ka edaspidi oleks nagu kõik oleks korras, sest siiamaani ei ole ju mingit probleemi, on, arvestatakse ja autode lepinguid tehakse ja need summad, mida teater, maksud on päris suured aastaselt ütleme, see on selline, võib-olla töö, lohakused, mu midagi. Kuigi teatritöösse kultuuriministeerium sekkuda ei kavatse, on kantsleril seoses Puhhiga, mille autoriõigused kuuluvad, Disnile siiski üks mõtte, Paavo Nõgene Noh, Disney korporatsiooni eest rääkida ei saa, küll aga mina teen sihtasutus NUKU nõukogu esimehele ettepaneku, et sihtasutus NUKU kirjeldaks selle olukorra tehnile lahti ja vabandaks nende ees, et selline eksimus on toimunud ja et see reageerimine toimuks sihtasutus NUKU poolt, ennem kui teisti reageerib. Meelis Pai sõnul on see asjalik ettepanek, üht ütleb nukuteatri juht, aga veel. Mul on kahju muidugi, et teatrikriitik Eva-Maria kindel, et ta, et ta pole kordagi minuga ühendust võtnud või kui ta avastas, et rikkumine võib-olla tuleks sind saata mulle mingi märgukirja või sellesama teksti, et selles mõttes nagu kurb, et suheldakse meedia kaudu, et oleks võinud ju otsesis direktoriga rääkida natukene. Kantsler Paavo Nõgene, ta on siinkohal väga tänada seda teatrikriitikute teatriteaduse tudengid, kes siis selle teema tegelikult väga detailselt lahti kirjutatud, sellest oli suur abi ja ma loodan siiralt, et see õppetund on selline, mis hoiab ära kõik edasised samalaadsed juhtumised. Teatriteemaga jätkame Ugalas esietendub täna õhtul komöödia vana Ongitseja Piretailist. Ugala teatri loominguline juht Margus Kasterpalu rääkis, et temal oleks küll kahju olnud, kui Ugala teatri vanem generatsioon oleks nende teatris ainult paar külalisetendust vana õngitsejaga andnud. Teine aspekt ühise lavastuse väljatoomiseks oli majanduslik, sest etenduse valmimise kulud lähevad teatrite vahel pooleks. Kuigi jah, kostüümide lavakujundused on kummalgi teatri lendavamad, on ikkagi ühist ressurssi kasutades lõppkokkuvõttes ka jagatud kulutused ühe teatri kohta väiksemad kui ükskõik kumb nendest teatritest oleks selle tüki ainult oma kulu ja kirjadega välja toonud. Ka teatritehniliselt õppis teatrirahvas nii Kuressaares kui Viljandis koostööd selles sügavamas mõttes. Teise poolega arvestamine jälle tähendab, et sa ei saa kõike teha omatahtsi või, või enda vajadusi esmalt ainult silmas pidades ja see võib tekitada ka mingeid murekohti, aga kõige suurem pluss selles koostöös sellel konkreetsel juhul on just see, et seda tükki niimoodi on. Kahe teatri repertuaaris annab tunduvalt rohkem mängida. Vana õngitseja eel esietendus oli Kuressaare linnateatris ja esietendus on siis täna Ugalas. Lavastuse kunstnikuks on jaakavaus, kellele on see juba 250. lavakujundus eesti teatris. Lavalaudadel on Ugala teatri raskekahurvägi luule Komissarov, Arvo Raimo ja Peeter Jürgens. Lavastajaks on Peeter Tammearu. Ma armastan vanu näitlejaid ja teema noor vastust. Me oleme nendega teatris koos olnud aastakümneid juba ja nad kõik nagu koos, moodustavad sellise minu meelest päris unikaalse ansambli, sest et me lavastuses on kolm tegelast, kes on kõik 70 ja võib-olla pluss ja ka neid näitlejaid olla. Nad on kolme peale kokku 215 aastat vanad näitlejaid, kes on veel nii pööraselt heas vormis, neid on juba praegu Eesti teatris väga väheks jäänud. Spordisõnumites teeb ülevaate Juhan Kilumets. Kahevõistleja Kristjan Ilves võitis Liiveretsis toimuvatel juunioride ja kuni 23 aastaste põhja talialade maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Hüppemäel parima tulemuse kirja saanud Ilves pidi suusarajal endast mööda laskma sakslase Manuel Faisti ja prantslase Theo annoni, kaotades võitjale lõpuks 25,2 sekundiga. Treener Andrus Ilves. Võistlusvoorus oli ainult Kristjanile, kes suutis korrata oma proovivooru, tulemus, teised kõik hüppasid vähem, tegi konkurentidega paraja vahe sisse ainult üks prantslane ja ainult kaks sekundit vahetega. See hüpe oli igati korda läinud, vaatasime neid vahesid ja need, kes seal ohustada võisid. Siis mõtlesin, et noh, kui kuue sisse tuleb, siis ta on ennast ületanud, võetud nüüd kolme, siis see jäi, siis ta oli ikka väga hea, kandis ennast maksimumi. Austrias toimuvatel noorte laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel võitis Renee Tsahkna 7,5 kilomeetri pikkusel sprindidistantsil pronksmedali. Ühe möödalasu teinud Zahkna kaotas võitjale Fabian Kloodile 14,9 sekundit. Zagrebis jätkuvatel iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel on Jelena Glebova naisüksiksõidus lühikava järel 51,90 punktiga üheksandal kohal. Murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel olid kavas eraldistardist vabatehnika distantsid. Kuldmedalid läksid seekord ühe perekonnaliikmetele. Naistest võitis Kaia ja meestest eri vahtra. Anett Kontaveit kaotas Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste noorte turniiri poolfinaalis tšehhitarile Katerina Sinjakovale kaks. Kuus, kolm, kuus. Homme toimub Tallinnas kahekümnendat korda rahvusvaheline sõudeergomeetrite võistlus alfa. Tänavu koos alla rajaga taas kahepaati istunud Kaspar Taimsoovigastuse tõttu kaasa ei tee. Vasaku jalaga on natukene pahasti, kukkusin detsembris suusatades ausalt ja selle tulemusena on mul jalas sisemine luumõra, mis siis hetkel ei kannata veel treenida täie koormusega ning ka võistlusest peab hoidma esialgu eemale. Vigastasin ennast 22. detsembril tegelikult, et sellest on juba mõnda aega möödas, paistetus peaaegu alla läinud ja hakkab minema juba üpriski korda selles mõttes, et ergomeetril saab sõita täiesti rahulikult veega jõusaali, päris palju. Ülakehale ja Jaagidele olen hakanud nüüd hiljuti koormust tõstma üsna varsti ja kindlasti juba märtsiks, kui vee peale hakkame minema ja siis on jalg juba kindlasti korras. Milline ilm nädalavahetusel tuleb, teab sünoptik Merike Merilain. Tere täna öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib kerget lund sadada. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, saartel ja looderannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni miinus 13, rannikul paiguti miinus kolm miinus kuus kraadi. Päeval on pilvisem, kohati võib kerget lund sadada. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja looderannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus kaheksa, rannikul tõuseb kohati nullini. 27. jaanuaril öösel on pilves selgimistega, päeval vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaheksa, miinus 14, Lõuna-Eestis kuni miinus 16. Päeval on kuus kuni 12 kraadi külma. Aitäh, te kuulsite 25. jaanuari päevakaja järjekorranumbriga 18898, millal Liisu Lass ilusat õhtut ja kuulmiseni.