Juhatuse esimees Andres Lipstok Väga austatud sportlased, treenerid, endised sportlased, daamid ja härrad. Mul on hea meel teid kõiki tervitada siin täna. Ma arvan, et Eesti spordi jaoks väga olulisel hetkel vähemalt aastal 1996 siia on täna kogunenud nii sportlased kui nende treenerid. Siin on koos kõik varasemate aastate Eesti parimad sportlased. Vähemalt kutsutud on kõik. Siin on koos spordiavalikkus sinuga koos võimu ja vaimu esindajad ehk teisisõnu Need inimesed, kes kõik on üritanud ja on teinud üht-teist Eesti spordi jaoks käesoleval aastal. Paraku see number 2000, kui palju meid siin peaks täna olema? Ei ole piisavalt suur, et öelda ühes saalis koos tänu kõigile Eestimaal ei ole sellist saali, kuhu oleks võimalik kokku koguda kõik need inimesed, kes tegelikult ühel spordiaastal oma panuse spordiliikumisele andnud. Aga teile, aitäh, et tulite, aitäh, et olite aktiivsed aastal 1996. See aastal oli olümpia-aasta, olümpia on spordiliikumises alati üks tähthetk kuid selge on see, et elu ei käi ainult ümber olümpia. Nii oli ka 1996. aastal palju helgeid hetki ka Eesti sportlaste jaoks nii maailmameistrivõistlustel, maailmakarikaetappidel, Euroopa meistrivõistlustel ja päris mitmel muul tähtsal rahvusvahelisel jõuproovil. Need saavutused, mida Eesti sportlased nendel jõuproovidel näitasid, arvatavasti saavad aluseks ja kriteeriumiks, et me siin täna kõik koos valiksime, siis välja parimad ja ma loodan väga, et need parimad on just need inimesed, keda Eesti avalikkus aktsepteerib kui Eesti parimat sportlast aastal 1996. See aasta on olnud Eesti spordiliikumise jaoks ma julgeks öelda, murranguline. Ma arvan, et selline väike tagasiminek või paigalseis, mis Eesti spordiliikumises mõned aastad tagasi objektiivselt tekkis, on tänaseks ületatud ja selline selge ülesmäge minek on käes. Selle tunnistuseks on täna Eestimaal üle 1000 spordiklubi, kes seal registris üle 100 üleriigilise spordiühenduse, mis on ka registris. Tunnistuseks, on see, et ujulad ja spordihooned on reeglina rahvast täis. Ehk teisisõnu sport on uuesti jõudnud massidesse. Ma arvan, et ühe kehakultuuri ja spordiliikumise eesmärk just ongi see, et aidata kaasa oma riigi rahvatervise tagamisele ja ma arvan, et 1996 oli see aasta, kus Eestimaal see liikumine on uuesti hoo sisse saanud. Ees seisab meil 1997. See on esimene aasta uue olümpia olümpiatsükli jaoks ja viimane aasta järgmiste taliolümpiamängudeks ettevalmistamisel. 1997. Seitsmenda aasta kalenderplaane vaadates on seal kirjas üle 2200 jõuproovi toimuvad teised Baltimängud. See on traditsioon, mis algas ju Eestis esimese balti mere mängud organiseeriti siin tol hetkel oli nendel natukene poliitilist maiku olles vähemalt organiseerimise staadiumis ja seetõttu on väga hea meel tõdeda, et leedukate eestvedamisel see traditsioon on juurdumas. Ja nüüd ma loodan väga, et aastal 1997 toimuvad väga tõsised mõõduvõtmised kõigi nende riikide vahel, keda loetakse Baltimine väärseteks. Ehk teisisõnu aasta 1997 saab olema väga tõsise sportliku sisuga nii tipptegijate jaoks ja ma loodan, et see positiivne, millest ennem juttu oli, rahvasportlaste jaoks jätkub. Ja kui spordiavalikkus koguneb, et kokkuvõtteid teha aastast 1997 siis päris kindlasti on sporti toetama spordis osaleva osalevate inimeste arv vähemalt sama suur, kui täna siin näha on ja saavutused, mida ette lugeda võib ja mille alusel üritatakse kedagi ritta panna, on vähemalt sama suured kui on mööduval aastal. Ma tänan teid kõiki Eesti spordi keskliidu juhatuse ja Eesti olümpiakomitee nimel tulemas täna siia. Soovin teile teravad pliiatsid märkimaks ära neid inimesi, kes väärivad lugupidamist eelmise või selle aasta saavutuste eest. Soovin teile, head peotuju, täna siin dekolteed ja loomulikult jõulurahu teie peredesse lõbusat vana-aasta lõppu ja kohtumiseni uuel aastal, staadionitel ujulates, kus iganes, aitäh teile, head peotuju. Kultuuriminister Jaak Allik Lugupeetud sportlased ja treenerid, lugupeetud sporditegelased, daamid ja härrad. Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg ja iga spordiaasta lõpus on tavaks üle lugeda aasta jooksul võidetud medaleid ja saavutatud kohad. Vaatamata olümpiamedalite puudumisele on meie sportlastel saavutusi, mille üle uhkust tunda. Inga hundi meistritiitel, Erki Noole, Indrek Pertelson ei jääpurjetajat Jevgeni Jounkini ning Ergo Kose Euroopa meistrivõistluste kuldmedalid. Aleksei Budõlin Antoniuse toorini, rannavõrkpallurite Kadri Kruusi, Evelin pumba juuniorite Euroopa meistritiitlid. Kui meenutad ainult kulda. Aga ikkagi tuleks aasta lõpul korrata, et nii palju kohti esimese kaheksa hulgas pole Eesti kunagi olümpiamängudel võitnud. Nii et usun, et peagi välja kuulutatavate aasta parimate sportlaste väljavalimine ei olnud kerge. Soovin vabariigi valitsuse poolt juba ette õnne tippspordis püsida igavesti. Ma tean, et tänasel üritusel on pikaajalise eduka sportlaskarjääri eest kavas autasustada Erika Salumäe ja Jüri Tamme. Muide, Erika Salumäe on kuulutatud Eesti parimaks sportlaseks seni juba koguni kaheksal korral. Aitäh. Meie spordi suurkujudele. Võidetud medalid ja karikad on loomulikult igast spordiliidu uhkuseks, kuid nad ei ole sporditegemise juures peamine spordis päeva mõte. Eesmärk peitub sõnades terves kehas terve vaim. Sajad ja tuhanded noored, kes tänu sportimisele omandavad lisaks tervislikel eluviisidele oskus elus eesmärke seada ja neid saavutada on mitte vähem tähtis saavutus kui olümpiamedaleid. Mida rohkem on aktiivseid, terveid ja tugevaid inimesi, seda tugevam, edukam on riik. Vabariigi valitsus on püüdnud sporditegemist igati toetada nii tippspordi kui tervisesporditasandil. Olgem ausad, meie kasinat võimaluste juures on sellel aastal küllaltki palju olnud neid meeldivaid hetki, kus on avatud mõni uus või uuendatud spordirajatis. Valmisid Tallinna spordihall ja haapsalu staadion. Kate sai Tartu ülikooli staadion, ehitati-remonditi mitmete koolide spordisaale ja ujulaid. Tänusõnu väärib ka riigikogu, kelle poolt on vastu võetud mitmeid sporti toetavaid seadusi. Eesti Kultuurkapitali koosseisu lülitati märtsis kehakultuuri ja spordi sihtkapital. Aasta lõpul leiti endale lõpuks ka kaasavara, suurendades poole protsendi võrra alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kultuurile ja spordile laekuvat raha. Ta on saanud toetust hasartmängumaksust laekuvatest summadest ning möödunud nädalal kiitis valitsus heaks ettepaneku leida just hasartmängumaksudelt alaline riiklik toetus nano ja Sydney olümpiaprogrammidele. Ka täna üleantavad riiklikud preemiad, rahad on tulnud just hasartmängumaksukomisjoni otsusega. Aitäh tuleb öelda ka kohaliku omavalitsuse juhtidele, kes vaatamata paljudele pakilistele töödele on leidnud aega ja vahendeid oma linna või valla spordielu toetuseks. Ühist tegelikult on leidmas ka Eesti spordi keskliit, olümpiakomitee, Meie kultuuriministeerium ning ma olen kindel, et ametkondlik struktuur mõistab täpselt oma funktsioone ja pädevuse piire. Siis kerkib sellest tulu just sportlasele, keda absoluutselt ei huvita ametkond, ametnike omavahelised suhted. Teeb heameelt, et meie spordirahval on omaseks saanud euroopaliku spordiliikumise põhialused kohaselt sportal lisaks muudele väärtustele ka demokraatia kooliks. Olgu tegemist kas siis üleriigilise, spordiseltsi, alaliidu või spordiklubiga. Nii ühe kui teise juhid on valinud spordiga tegelejad ise, otsuseid võetakse vastu ja neid viiakse ellu tegijate poolt ja nende huvides. Avaldanud vabariigi valitsuse nimel kõigile endistele praegustele sportlastele spordiaktivistidele tänu ja tunnustus sisuka töö eest kehakultuuri ja sporditegevuse arendamisel. Soovin teile jätkuvat loovat mõtet ja viljakat tegevust Teie tänuväärses töös. Eesti spordi hea maine ja rahva tervise nimel. Kummardus sportlastele, kes aina tugevneb samas maailma konkurentsis toovad Eesti riigile au ja kuulsust. Suur tänu treeneritele, kelle innustatusi oskused on tuhandetele lastele ja noortele andnud eluaegsest spordipisiku. Aitäh tublidele spordikohtunikele, kelleta spordivõistlused jääksid pidamata spordiarstidele, spordis, ajakirjanikele, kõigile inimestele ja ettevõtetele, kes on spordiliikumist toetanud ja sellele oma jõudu ja aega pühendanud. Soovin teile kõigile toredat spordipidu, kauneid rahulikke jõulupühi, lõbusat aastavahetust ning edukat saavutuste ja kullarohket uut aastat. Ja taas siis klubi dekoltee ja meie esimene intervjuu siis raadioreporterite mikrofonide kaudu. Ja intervjueeritav ei vaja spordisõpradele pikka tutvustust. Jüri Tamm. Mees, kes on olnud maailma tippspordis. Mittu, mittu olümpiatsüklit ja täna on Jüri Tamm ka siin õhtustsenaariumis ära mainitud, kui koos Erika Salumäe ka tippspordist loobuja. Jüri, sa oled palju andnud intervjuusid ja ma usun, et see ei ole ka mitte viimane intervjuu täna võib-olla sellel aastal küll Eesti raadiosse, kuid esimene küsimus sulle, milles sina oled näinud spordifilosoofiat kogu oma spordiga tegelemise aja jooksul? Ma arvan, et need inimesed, kes suhtuvad sporte nagu ütleme Kommertslikult, või siis see on äärmuslik ja teine külg, et see on nüüd ütleme äärmuslikult tervine tervislik. Tegevusala need, ma arvan, eksivad, et sport on üks suur sümbioos paljudest teguritest ja võib olla. Kõige tähtsamad need siiski inimestevahelised suhted. Võimalus realiseerida. Oma soove ja ja ka näha neid tulemusi. Ma mäletan sinu sportlaskarjääri alguspäevi, kui sa olid Eesti noortekoondise serva peal ja sõprade keskel hüüti sind hellitavalt junts ja sa harjutasid treener Tõnis lukku treeningrühmas. Nüüd on sinust ammu-ammu saanud härra Tamm. Ja kas 97.-st aastast alates Läheb sport sinust mööda või jääb kokkupuutepunkte? Ma arvan, et peale nii pikki aastaid, spordis sport ei saa kunagi minust ja mina ei saa spordist mööda minna. See on osake minu minevikust ja suur osa mina tulevikust. Kaks. Traditsioonilist küsimust, kõige helgem moment sinu sportlasteel ja võib-olla moment mis on just vastaspoolusel Ma mõtlesin selle peale, vot just viis minutit tagasi seisin. Üllatav avastasin enda jaoks, et olen niivõrd kaua spordis anda. Et ma arvan, niisuguseid momente, säravaid on võib-olla palju olnud ja neid kurbuse momente on palju olnud ja nad on teineteisest niivõrd kompenseerunud, et mul on lihtsalt üks meeldiv elamusse 20 astmes, ma olen tippspordis olnud. Sa lähed tippspordist ära terve mehena. Ma arvan küll, jah. Kahju, et raadio on, aga televiisoris võib-olla näha, et ma normaalne inimene Tiivse sportlasest võib kunagi saada ka aktiivne tugitoolisportlane. Ma arvan, et iga tippsportlane saab teha ainult seda spordi ja tipptasemel, mis on temale nagu määratud, aga tugitoolisportlane, ma olin ka tippsportlasena, sest mulle meeldis vaadata näiteks tippklassi korvpalli jalgpallihokit üleüldse. Nii et võib-olla see huvitavam pool on ees, et ma saan ka neid alasid proovida, ütleme ma ei tahaks lubada, et ma nüüd suusahüpetega tegelema hakkaks. Aga näiteks noh, uisutada või suusatada või isegi ujuda tahaks proovida, sest see on nagu minust mööda läinud. Tegevsportlasena oli kindlasti selle aasta tippsündmuseks, osaleme olümpiamängudel, kas võib öelda, milline muu spordiala, milline muu olümpiavõistlus või mingi muu võistlus pakkus kõige suurema elamuse kõrvaltvaatajana? No sellel aastal ma arvan, et need olümpiamängud on nii suureks läinud, et ei jõua nagu jälgida seda eriti, kuidas mordi sees oled. Ma mõtlen aktiivse sportlasena sa nagu, kuigi mul need tulemused kõige paremad ei andnud, aga uskuge mind, et päris palju nägin vaeva endaga, et ikkagi seda taset, et hoida ja midagi saavutada. Nii et see sport, mis siin sellel aastal toimus on minust, nagu ma pole suutnud seda uurida ja lasta lahti mõtet mõtestada. Aga mis puutub sportlastest väga heameelt, et on tulnud noori peale siiski. Me oleme veel aastas 96 mida tõi see aasta jüritammele ehk teisiti küsitletuna, mida teeb väike Ivo Van Tamm. Ta istub kodus, ei oota, et oleks siin hea meelega olnud, aga nii väiksed ei lubata. Tema näol, kes nüüd pooleaastaseks saab või sai, saab, on tulevikus vanemate soov näha diatippspordis. No ma arvan, et ta on päris mees, sellepärast et ta on juba raskem kui vana ta on juba kaheksa laane ja see, mis tal tulevikus ees ootab, on muidugi, iga isa tahab näha oma trooniverajat pojas, aga aga ma arvan, et paljud asjad on siin ette määratud ja meie võib-olla see missioon on ainult seda asja suunata ja kaasa aidata. Aga millisena Jüri Tamm näeb Eesti sporti lähitulevikus? Ma ei oskagi konkreetselt vastata sellele küsimusele, sest ma arvan, et paljud inimesed ise ei tea, kuhu me suundume, mõtlen heas mõttes, sest me tahame nagu kõike teha ja heast südamest palju asju korda saata, nii et, et ma arvan, et need medalid tulevad. Kindlasti ma arvan, et nad tulevad ka niisuguste kohtade peale. Kus me ei oska lootagi, sest nagu näeb näitab mineviku kogemus, siis medaleid niisugust meeldivat Seal on niisuguste spordialadega, mida eriti Eestis, isegi harrastajate, ütleme kasvõi eerika Kullad trekisõidus kuigi ütleme Eestis treki ei ole siis või Jaak Uudmäe kolmikhüpe kuldmedalid, nii et lootused ja ootused on kõigil suured ja ma arvan, et et nad ka täituvad. Millal järgmine eesti mees jõuab vasaraheites 70 meetrini? See on võib-olla ala ja valdkond, mis väljendub konkreetsemalt. Teate, mul on niisugune kurb eelaimus, et enne, kui sinna keegi 70 meetri jõuab, niisugune spordiala üldse õpetajatega maailmas ära. Nii et mis puutub minu spordi halasse konkreetset Eestimaal ja üldse maailmas, siis mul on niisugune võib-olla natukene traagiline suhtumine asjasse. See on vähemalt mõtlemisaine läänevate jõulupühade aega aastavahetuse aeg isegi ei oska öelda, et oleks hea, kui sa jüri eksiksin või sa ei eksi, igal juhul siit raadiokuulajate nimel luba sulle soovida Häid saabuvaid jõulupühi öelda, aitäh sinu, mis te üle Eesti spordis ja sinu kogemusi sinu nõuandeid vajame me kindlasti kindlasti ja veel mitmes valdkonnas. Omalt poolt ma tahaksin ka soovida kõigile neile, kes on suutnud minu tegevuse jälgi nii pikad aasta jooksul ja ka neile, kes on lihtsalt minust midagi kuulnud. Soovida neile häid jõule ja head uut aastat ja öelda nende suur aitäh. Ja siit anname järjeraadiomajale. No praegu on ette loetud ja nelja erineva, kuidas nüüd öelda kategooria sportlaste võistkondade treenerite valimisel siis samuti spordialaliitude, sponsorite ja ajalehtede lugejate kandidaadid, see ei tähenda seda, et kui seal on keegi esimeseks, teiseks või kolmandaks pandud, et need kindlasti kõige paremateks kuulutatakse kott on kõige rohkem kõlanud nimesi naistest, Erika Salumäe ja Kristiina Šmigun, jäi siis arvatavasti nende vahel tuleb tihe rebimine siis parima naissportlase tiitli pärast. Meestest kõlab peaaegu alati Erki Noole nimi natukene ka. Indrek Pertelsoniga Imre Tiidemann ei oma siis võistkondadest on meie epeevehklejad ja korvpalliklubi Kalev ning treeneritest on nimetatud kõige sagedamini Rein Soku ja Jaak Salumetsa nime. Kuid nii-öelda lõplikke ametlike tulemuste väljakuulutamine sinna läheb üks, 15 minutit aega. Nii et ennem seda ei saa. No me seda teada. Kuid vahepeal kuulutati välja mõningad teised laureaadid ja üks laureaat saabus just praegu meie kõrvale ja see laureaat on tugevasti seotud ka teiega, lugupeetud raadiokuulajad. Nimelt autasustati ajakirjanikke ka selle eest, kui hästi või halvasti nad oskasid olümpialiikumist valgustada. Lõppeval aastal ja Eesti raadiosaade murumängud munamäel sai ka siis ära märgitud ja, ja selle saate tagant Tiit Karuks, kes siis sai olümpiamängude mälestusmündi ja lillekimbu, mis tal praegu käes on ja Ta on siin meie kahe vahel ja Erik ta käest juba midagi pärima hakata. Kõigepealt neile raadiokuulajatele, kes võib-olla ei ole igapäevaselt Eesti Raadio spordisaadete kuulajaid, aga nyyd juhtis ju meie toimetust viimased viis aastat. Ning sinu pikaajaline töö ajakirjanikuna on välja kujundanud ka kindlad seisukohad. Spordiajakirjandus 96. aasta lõpuks ja, ja võib-olla selle vahendamine raadio kaudu. Millisena näed aga minu meelest spordiajakirjandus Eestis? Praegu on välja kujunemas ma eeskätt pean silmas päevalehtede spordikülgi samutajat hakkas ilmuma nüüd uus spordiajakiri spordielu ja ma usun, et kuskil 97. 98. aasta jooksul kujuneb see nii-öelda spordiajakirjanduse turg välja juba küllaltki stabiilsena. Praegu on ilmselt veel nii, et mõned välja Nad ei suuda konkurentsis vastu pidada. Mõned lähevad üles mäkke, mõned vastupidi, on langused. Aga kui rääkida spordist meediakanalis nimega raadio, siis kindlasti spordile ja olümpiaülekannetele ja ülekannetel tippvõistlustest peaks olema Eesti Raadio saatekavas ka tulevikus alati oma kindel koht, sest ma ei taha nüüd endist toimetus kiita, aga ma julgeksin öelda küll, et Eesti Raadio üks suuremaid sündmusi Eesti raadio positiivse imidži Kujundamisel oli just olümpiaraadio Atlanta 96 ja selle tõttu tahaks ka Eesti raadiojuhtidele südamele panna, et sport on kindlasti üks kõige olulisemaid suundi avalik-õigusliku kanali arengustrateegias ja sellega tuleb arvestada. Tegijad on kogu selles süsteemis üks pool, kuid mitte sugugi vähem tähtis on raadiokuulajad ja kuulajal on aastakümnete pikkune nii-öelda Eesti raadio ja spordisaadete kuulamise kogemust ja armastus. See on täiesti õige. Ja seda kogemust ja seda armastust loomulikult ei tohi käest lasta. Sellepärast et ma olen täiesti kindel, et olümpiaraadio 96 tõstis Eesti raadiosõprade ja Eesti Raadio spordisaadete huvilist arvu tunduvalt ja minu meelest see ei ole ajast maha jäänud kajastada olümpiamänge suurelt ja teha seda taas pikkade olümpia raadiote näolisest ei koosnenud olümpiaraadio mitte üksi olümpia reportaažidest, vaid see oli tõesti niisugune kirju ja samal ajal hari kultuurikava ja minu meelest olid selles hõivatud ka Eesti raadio paremad jõud. Meie oponendid väidavad, et raadio kaudu enam ei viitsi keegi jälgida sporti. Minu andmetel ei vasta see tõele. Oled kauem olnud asja sees, sinu nägemus sellest. Minu meelest kaheldamatult see ei vasta tõele, sellepärast piisab, kui vaadata neid kuulaja küsitlusi ja kui kuulge, kas olümpiaraadio siis ka vikerraadio kuulatavuse hüppeliselt tõusis ja ma olen väga palju Eestis ringi sõitnud, olen väga paljudele spordihuvilistele olümpiamängudest rääkimas käinud ja mitte kuskil, mitte üheski vanuserühmas ei ole mulle öeldud sellist arvamust, et see oleks mingisugune eilne päev, tähendab mahukad olümpiareportaažid, mahukad reportaažid tippvõistlustelt, otse vastupidi. Tahetakse, et samas vaimus jätkatakse ka tulevikus. Ja midagi analoogilist on ju ka meie lähinaabrite juures olnud nüüd ja ka lähemas ja kaugemas minevikus. Kaheldamatult, ja ma usun, et kõik, kes me siin istume ja kõik, kes me oleme tegelenud raadios spordivõistluste vahendamisega ilmselt meie esimesed eeskujud olid kindlasti need legendaarsed Soome-raadioreportereid, kas võimekad iiliga ainel, Paavo Nobonen ja mitmed-mitmed, teised ja ka põhjanaabrid on alati väitnud seda, et raadiol on oma koht suurte võistluste vahendamisel ja raadiokuulaja on alati raadioga. Ja oponendid väidavad ka seda, et kes väga tahab, vaatab alati televiisorist, kuid selline variant langeb ka ära, sest raadiot me saame alati kaasa võtta ka televiisori kaasas kandmisega, vist tekivad teatud raskused, seda kindlasti ja kes väga tahab, kuulab raadiot. Mõtlevale inimesele on raadio siiski omasem. Ja muuseas, ma istusin olümpiamängudel maadlusmatši ajal kõrvuti ühe armeenlased ja tema oli väga üllatunud ja kuidas meie teeme ülekandeid Eestisse ja ütles, et oleks neil selline võimalus, siis nad oleksid väga uhked ja, ja et see ongi suund, mille poole Pürgida no minu meelest kaheldamatult ja meil on sellel alal hindamatud kogemused ja ma usun, et me oleksime rumalad ja ei oleks üldse ettenägelikult, kui me ei oskaks neid kogemusi ära kasutada. Aitäh Tiit Karuksile ja ma loeksin veel mõningad auhinnasaajad ette. Ja siis pärast seda kuulaks natukene muusikat, kuni me leiame endale siia järgmise vestluspartneri ja nii siis rukkilille aumärgi said neidudest Kadri gruusia. Eveli pumba ja noormeestest Aleksei Budõlin olümpialootuste karikas kergejõustik. Monika haavale maadluses Toomas proovilile, suusatamises Raul Seemale ja neidudest suusatamises Katrin Šmigun. Ujujatest meie praegune täht, tea oja ja teenekad, rahvusvaheliselt kategooria kohtunikud oleks Sappoosnen ja juures on raske, said samuti olümpiamängude mälestusmündi selle eest, et nad olid Eesti ainsad kohtunikud. Atlantas. Ta olümpiamängudel nüüd aga on meie juurde tulnud Erika Salumäe ja. Ericule tere tulemast spordipühapäeva mikrofoni juurde. Erika Salumäe, palju paljukordne Eesti parim sportlane ja ametlikult ei ole veel välja kuulutatud selle aasta paremusjärjestusi, aga nii palju võime kuulajatele öelda üks pretendent kõrgele tiitlile on Erika Salumäe ja mis siin salata, täna õhtul ka Minoorsem nuut, mis ei ole ka uudis. Erika Salumäe on loobunud, teinud otsuse, loobuda tippspordist. Millal tuleb see kriisimoment, et võib-olla tekib kahetsus, et miks ma ikkagi loobusin? Ma arvan, et see on juba möödas ja seda põhimõtteliselt seda ei olnudki, mida ma tõesti ootasin, tõsiselt. Aga võin öelda, et isegi täna nägin veel unes ja vaidlus käis, et kas sa ikka tegid õieti, et natukene vara, kas mitte, kas läksid ikka poliitikasse ja nägin oma vastaseid ja nägin prantslane, nägin, kes rääkis vene keeles. Selliseid idioote ohtlike võib nii sõna otseses mõtte mõttes. Unenägu see on küll, aga kui võtta nüüd eluliselt ja kõik, siis leian, et ma olen astunud õigel ajal ära tippspordist ja astunud ka õigele teele. Milliseks tulevad jõulud Erika Salumäe 96. aastal, kas üle hulga aja? Kodus ja see on fantastiline. Ma olen kodus ja tahan olla rahus kodus. Kui veel oli sportlane, siis oli üks nii-öelda spordi kaksikvend või õde, kuidas keegi tahab seda nimetada, vigastused, haigused, kuidas tervis? Ei saa nuriseda, tervis on, on, võib öelda, et korras noh, sellist väikseid väikseid häirekesi on, aga mis on ka loomulik. Aja kohta ei olnud ju Grabedalv tuleva kuidagi kiirelt ja eks see mõjus igaühele kindlasti. Aga tegelen, tegelen natukene ikkagi, spordiga hoian tervist. Praeguseks on küll vähe aega, aasta lõpp on ees. Töötle ja tegemisi on päris mitmel pool ja palju. Aga kindlasti, kui saan rütmi täiesti sisse, siis on ka päevaplaanis kindel. Kas jõuluvana toob suusad või suusad, on olemas? Ei ole siiski olemas, aga ei tea. Ma küsisin sama küsimusega, Jüri Tammeldate tegevsportlasena oli selle aasta enda tipphetk, loomulikult Atlanta olümpiamängud, aga kas tugitoolist on ka aega olnud spordi jälgida ja kui on, siis milliste spordisündmuste tugitoolist kõige parema meelega jälgite? Kindlasti kergejõustikku ja tennist. Ja kui sellest uuest eluvaldkonnast jääb vaba aega, millega siis Erika Salumäe hakkab tegelema või tegeleb kas köögis matkal, rännakul või hoopis midagi muud? Minul on väikene kutsu praegu ja kindlasti olen hästi palju võimalikult palju looduses, kuna praegu on väga palju olema noh, väga palju kabinettides ja võib-olla praegu momendil ei taas rännata, aga kui see ikkagi on sees mul kergelt, siis kindlasti mingi rännu võtan ette on ju palju sõpru teistes riikides ja kindlasti tahaks neid kunagi kohata jällegi. Kas poliitika tähestikus esimesed tähed A, B, C, D on juba selged? Jah, mingil määral hakkan juba orienteeruma, võib nii öelda. Ja siit dekolteed soovime Erika Salumäele häid saabuvaid jõule kuulajatele aga ütleme niipalju, et me lõpetame praegu otseülekandeklubis dekoltee ja tuleme kuuldele, vikerraadio lainel pärast Päevakaja kell 20 15 ja siis loomulikult toome teieni juba ametlikud andmed, kes on Eesti parimad sportlased, treenerid, võistkonnad. Lõppeval aastal. Suur tänu ja eesti rahvale häid jõule. Jõulukaardid ümbriku sees on hasartmängude maksekomisjoni poolt. Ja teisel kohal on Aiportlate Kristiina Šmigun, keda küll täna kahjuks siin ei ole. Aga te näete teda ekraanil, kui õnnestub nii kaugelt vaadata. Ja nüüd siis Eesti parim naissportlane 1996. Ma arvan, te saaksite seda hõigata ka ilma minu abita. Loomulikult on Te Erika Salumäe. Erika Salumäe üheksandat korda Eesti parim naissportlane. 30 30 korda on Eestis parim naissportlane valitud ja üheksa korda on tiitel kuulunud Eerika Salumäele. Eesti spordis on nüüd sellega otsa saanud, aga mulle tundub, et sullegi teeb head meelt see, et ka siin oli siiski võistlust ja juba nooremate hulgas neid, kes sinuga konkureerivad. Kahjuks küll mitte sinu alal. Oi, see on väga meeldiv, see on tõesti väga meeldiv ja võid rahumeeli minna teise töö peale üle ja soovida noortele sportlastele jõudu, jaksu. Ja tahaks tõesti näha neil olümpiamängudel edukamat kohta, kui oli mulle seekord kuued. Palju jõudu, jaksu. Aitäh veelkord, Erika Salumäe, üheksakordne Eesti parim sportlane. Ja nüüd on peale naiste olemas ju ka veel mehed. Nii et on aeg ette lugeda. Parimad meessportlased. Kõigepealt ajakirjaniku ajakirjanike arvates Lembitu, oskad sa öelda, kes on? Ei ole midagi lihtsamat. Ajakirjanike arvamus, esimene Erki Nool teine Indrek Pertelson, kolmas Kaido Kaaberma, neljas Imre Tiidemann ja viies Küllo Kõiv. Ja ega see loetelu palju ei erinenud ka selle, et missugune on siis lõplik kokkuvõte ja loen tagantpoolt ettepoole. Viies Küllo kõiv neljas Imre Tiidemann, kolmas Kaido Kaaberma, teine Indrek Pertelson ja esimene meessportlane. 1996 on Erki Nool. Meessportlane 1996 Erki Nool. 40 teist korda valiti Eesti parim sportlane. Ja 42. parim sportlane on Erki Nool. Ja tema treener Rein Sokk Ja isa jäta juhust kasutamata. Erki, ma tean, et tänapäeval ka sportlased planeerivad juba oma saavutusi, nendel võistlustel see rekord ja nii edasi. Kui palju on elu pakkunud sulle sellist tõelist üllatust, et aga ise oled tumm, kuidas? Suutsin päris sellist tunnet ei ole. Võib-olla tumm oleks siis, kui praegu mikrofoni töötaks, aga loomulikult aasta sportlase tiitli tiitel on minu jaoks väga tähtis, ma usun kõigi sportlaste jaoks Eestis ja ma olen väga õnnelik, et sel aastal valiti mind aasta sportlaseks suur talvel. Kell seitse hakati klubis dekoltee välja kuulutama siis lõppeva 1996. aasta parimaid sportlasi ja nende treenereid ning meeste konkurentsis tuli viiendaks vabamaadleja Küllo Kõiv, neljandaks Imre Tiidemann, moodne viievõistlus, kolmandaks epeevehkleja Kaido Kaaberma, hõbedasele kohale Indrek Pertelson, meie tubli judomaadleja ning mingil määral oodatuna vähemalt ajakirjanike poolt oli siis lõppeva aasta parim meessportlane Erki Nool ja kõik spordisõbrad üle Eestimaa. Valdavalt asetasid esikohale kümnevõistleja Erki Noole ja palju õnne parimale sportlasele Erki noolele ja kohe ka küsimus. Milliseks hindad ise koolipoisi hindeskaala järgi lõppenud? Aastal ma arvanud neli neli pluss selles miks, miks ta nii oli, kuna milline hinne minu poolt, kuna mu põhieesmärk oli olümpiamängude ja põi kõige tähtsam eesmärk oli saada sealt seda ei tuld, kuigi oli hea võistlus nii minu jaoks kui ka kõikidele pealtvaatajatele kaasaelajatele, aga et see kõige-kõige suurem eesmärk minu jaoks saavutamata ja selles suhtes ma ei paneks ka viie, viie viited. Esinemisele aga passi järgi ja sportlastaaži jälgides on Sidney reaalsemast reaalsem ja miks mitte siis juba aastal 2000 ka see suur eesmärk täita. Kuid samas mäletame märtsikuu esimestel päevadel Stockholmis võitsid Euroopa halli meistrivõistlustel kuld. Ta oli kas heas vormisolek märtsikuus mingil määral oral maksis lõivu Atlanta päeviks. Ei, ei, ma ei usu, sellepärast et mul vorm, vorm jätkus. Ikkagi Atlanthani. Ja ega ma Atlantas ei olnud viletsamas vormis kumu märtsikuus. Ja aga lihtsalt, ütleme, sportlasel on vaja ka natukene õnne ja sellest Võib-olla jäi mul seekord puudu. Palju on räägitud, et Atlanta Kümnevõistlus tuli ootamatult tugev, kas Erki Nool jagab seda aasta lõpus ka seda arvamust? Noh, seal ei ole midagi jagada, sellepärast et ta oli tugev ja loomulikult kui paar päeva, kas või päev enne olümpiamänge oleks võinud ennustada selliste, või kui keegi oleks ennustanud, et tuleb nii kõva võistlus, siis oleks välja naerdud peale võistlust. Kõik lihtsalt vangutas pead, et midagi uskumatut on sündinud. Kümnevõistlus on ikkagi eelkõige 10 ala, üks ala läheb paremini, teine veel paremini. Mõnel alad on sellised omamoodi kirstunaelad. Kuidas järgmisel aastal hakkab ketas lendama ja kas kiirus paraneb? No ta peab paranema ja ka ketas peab hakkama lendama, et üks, miks ta ei peaks, et see aasta on küllaltki küllaltki kõvasti tööd tehtud, sai tehtud ja ühel võistlusel ta lõpuks lendas piisavalt kaugele. Küll mitte esimesel katsel, kuid kolmandal, aga eelkõige eelkõige ma arvan, järgmisest aastast tuleb loota see, et saab stabiilsusest, ketas ja tõketest. Kergejõustiklased on talve tulekul rohkem varjus olnud, kuidas on kulgenud sinu ettevalmistus sisehooajaks järgmiseks aastaks? Küllaltki rahulikult. Ma tegin enda jaoks päris piisavalt pikka pausi treeningpausi ja, ja nüüd ma olen alustanud kuu aega tagasi uuesti intensiivse treeninguga ja siiamaani on kõik tipp-topp korras ja loodame, et läheb veelgi paremaks. Mida toob jõuluvana Erki noolele, ei oska veel öelda, aga mida Erki tahab? Ma selles suhtes ei ole väga suurustaja ikka selliseid väikseid asju, sokid, kindad, sallid. Ma julgeks väita, et Erki Nool elule mitte Eesti parim meessportlane, aga vaid üks lihtsalt populaarne sportlane, kas on Erki Nool midagi teinud ka selleks, et tal see väline suhtlemine nii hästi välja kukub? No ei ole selle midagi nagu eri eri erilist selle jaoks teinud. Loomulikult inimene iga iga asjaga õpib ja mida rohkem sa intervjuust annad, seda rohkem sa ka õpid seal neid andma ja tuleb nagu iseenesest nagu paremini välja. 96. aasta spurdi väliselt tõi Erki noolele. No küllaltki suurel ütleme minu jaoks kasvõi muutus. Ma soetasin endale kodu ja, ja no ütleme teise elamise ja nii edasi ja nii edasi, et küllaltki palju muud on muud, on muudan minu elus toimunud spordivälist just palju vastuvõtte, palju koosviibimisi, ütleme lastelastele esinemise kõike seda, seda on väga-väga palju juurde tulnud ja nüüd lihtsalt tuleb järjest rohkem hakata oma aega planeerima. Hingeline tasakaal on läinud stabiilsemaks, kindlamaks kindlasti ja loomulikult. Häid saabuvaid jõule. Head vana aasta ärasaatmist ja loomulikult võimast ja mõnusat uut sportlikku aastat sulle, aitäh. Ja meie siin jätkame parimate sportlaste tutvustamist. Naiste hulgas tuli viiendaks vehkleja Oksana Jermakova. Neljandaks kergejõustiklane virge naeris. Kolmandaks meie maailmameister kultuurvõimlemises Inna Uit. Teiseks meie suurlootus Kristina On ja juba üheksandat korda järjest kuulutati parimaks Eesti naissportlaseks Erika Salumäe. Ja nagu siin kõlas, on Eestis valitud parimat naissportlast 30 kordaja. Eerika võitis selle üheksanda korra, nii et peaaegu üks kolmandik selle ala tiitlitest on läinud Erikale. Võistkonnad. Kolmandaks Kalevi korvpallimeeskond, teiseks Eesti Meie naiskond ja esimeseks Eesti epeemeeskond, kusjuures võitlus meeste ja naiste vahel täis väga äge, lõpuks mehed edestasid naisi kahe punktiga ja treenerid ka siin kuulutati välja kolm paremad. Kolmandaks Anatoli Šmigun, teiseks Jaak Salumets ja Eesti parim treener. Aastal 1996 on Erki Noole treener Rein Sokk. Praeguseks siit kõik. Aga meil tuleb veel üks intervjuu. Spordiaasta lõpetamine, dekolteed ees on oma ametliku programmiga jõudnud lõpule aasta veel läbi ja ka spordiaastal on veel mõned päevad ees, aga üldmulje on meil kõigil välja kujunenud. Aga millisena nägi aasta 1996 Eesti olümpiakomitee asepresident, samal ajal Eesti olümpiakoondise esindaja Tiit Nuudi? Mina nägin seda aastat tõepoolest niukse töö taastana ja sellise aastana, mis see öeldud, et sügisel loeme tibusid ja need tibud on nüüd loetud. Natukene nukker ja seda sellepärast, et olümpialt medalit ei tulnud, kuid minu arust seda ka taga nutta ei ole mõtet, sest kohe pärast Atlantas hakkasime mõtlema, mis oleks tulevik. Ole olen optimist selles mõttes, et aasta lõpp on lähedal. Parlament tegi oma kokkuvõtted, üks asi, see nagu tegemata spordirahvale kingitus 10 miljonit krooni, aga see on tore, tehakse tõenäoliselt järgmisel aastal ja see avaks nagu väravad kõigile kavaks nagu tippsportlastele nagu kindlama vundamendi sponsorite, kindlama tunde, et nad saaks aidata kogu sporti ja annaks ka tõuke noortele tervikuna oleks me järgmisel aastal spordi lainel. Me elame materiaalses maailmas, aga kas Aade spordis on säilinud? Ma arvan, et täna võin öelda niimoodi, et ilmselt ta on pooleldi läinud, sellepärast et eks me kõik mõtleme, kuidas ära elada ja teiselt poolt on tore, et on hakanud aade tagasi juskui tulema, et ka täna kõik Need, kes ju spordis lahkusid või täna Eesti parimad sportlased, Erki Nool ja Erika Salumäe, mõtlesin noorte peale oma sõnavõttudes, sõnades ehk ütlesid, et ei ole midagi kadunud, noored, tulge sporti ja arvan, et meie kõigi kohus on praegu just ka, ütleme, tänapäeva tippärimehed kõik nagu tagasi spordi juurde ja sellega anda nagu uus tõuge, et noored ikkagi oleks spordis ja me läheks edasi ka sporditulemustega. Kas selline. Rida Atlanta, Nagano, Sydney, Salt Lake City ja võib-olla Kaplin ei pane meie spordirahastajatel higipull otsa. Kindlasti on see väga raske rida, kuid teiselt poolt on muutunud eluga natukene lihtsamaks. Ma julgen öelda jutumärkides lihtsamaks, sellepärast et eks me oleme muutunud juba ühiskonnaks, kus me ei pea muretsema iga, mis saab pärast, vaid need on muutunud nagu allapoole, klubidesse, liitudesse ja nii edasi ja kui rääkida tervik spordi rahastamisest, on muutunud siin ka süsteem ja sponsorid saavad juba hakata, nagu öeldakse, süsteemselt sporti aitama ja see on väga suur muutus minuarvates. Mida toob uus aasta 1997 Eesti spordile ja mida Tiit Nuudi ootab jõuluvanalt? Uus aasta Eesti spordile kindlasti toob lahenduse, nagu öeldakse, kõigepealt tippspordi osas. Teiseks annab julgust ka tänane 200 inimest, kes siia kokku tulnud, et annab julgust sellele, et sporti mõistetakse igas eesti linnas igas maakonnas ja mida minule jõuluvana toob, ma arvan, et ta toob korraliku jõulurahu, annab võimaluse seppa puhata, et uuel aastal. Uue hooga peale hakata häid jõulupühi, head vana-aastat ja. Mõnusad ja head sportlikku aasta 1997, häid jõule kõigile kogu spordirahvale, aitäh. Ja sellega me lõpetame ka siit klubist dekoltee spordiaasta. Lõpet lõpuürituse, aitäh. Tarmo, nüüd ma loodan, et sina paned algused vahetekstid. Rapodeksid.