Kaks nädalat tagasi kuulsite meie saates meenutusi omaaegse Narva pataljoni veteranidelt. Saime teavet väeüksuse formeerimise, väljaõppe ja lahinguteekonna kohta kuni pataljoni naasmisel Eestisse, kus tuli osaleda kodumaa piiride kaitsel. Need olid ühtlasi leheküljed saksa okupantide moodustatud Eesti leegioni küllaltki dramatilisest ajaloost. Täna jätkame seda teemat. Nagu eelmine kord kuulsime, said pataljoni Grena terid tuleristsed ukrainas is Juumi all 1943. aasta suvel. See oli siis, kui lõõmasid lahingud Kurski kaarel. Sügisel tuli kaitsel olla Harkovi lähedal walki piirkonnas, kus samuti olid üliägedad lahingud ja walkist alustabki oma meenutusi endine sõjamees Albert silte tutvustuseks nii palju, et meenutaja astus 1941. aasta sügisel vabatahtlikult Põltsamaa politsei pataljoni mida selle ülema järgi kutsuti ka Soobolevi pataljoniks. Järgnes valveteenistus Tartus ja Pihkvas, kus valvati sõjaväehaiglat ja ladusid. Kui aasta pärast hakati politseipataljoni rakendama võitluses partisanidega otsustas ta selles mitte osaleda, vaid minna rindele astudes vabatahtlikult Eesti leegioni. Tagala on tagalarinne, on rinne. Ja alustab Albert Silde oma esimestest lahingutest. Ma räägin natuke sellist palki lahingusse, ennem oli seal mõned taadiumisse lapsed, viimane kolm või neli päev, mis viimane oli siis ja kui me siis jõudsime viimaste positsiooni sisse võtta, sel momendil oli meie poolel õhulahinguid. Nii et see võis olla kõige rohkem, eks kolmneli minutit selle aja jooksul diviis vene lennukite, mitte ükshaaval tulid, nii on tal seal ma nägin oma silmaga, et üks vene lenduri langevarju hüppa salle, see kukkus meie selja taha meie juurde, siis mina juhtisin ka tunne nagu oli põlenud ja siis noh, seotidele anti teed juua, heasti võeti Konsaastaminaatori tehtud, üks kukkus sinna venelaste poole ja ma ise olime üks niisugune seljatagune, mets. Paremal pool oli seal mingisugune kurgi ja tomatipõld oli, sisenes küngas, niimoodi ike org ja siis läks üles, läks sellel päevalil võlda. Ja siis me positsioon oli niimoodi, et üle pääl rüübates nõukaaja kestel on raul siis venelased nägid, et asjad hüppama niimoodi muidu minu arust tuline, hüppasin auku ja kuulipildujaga seal. Kuulsin, et miin tuleb nüüd lakk ja mina võtsin siis kuliga käepidemest kinni, et tõmmata nüüd sisse. Aga siis tuli üks kild oli nii vaeselt läbi pöidla kuulivilja pärast läbi on pisikene auk. Aga see oli niivõrd väike ja ma ei pannud tähele, aga järgmiseks päevaks näpp turss ületud paiste, kõvastik vaiksemaks seal ja hüppasin selja taha, lets ja vasakul oli meil siis siduri nostaapoliia sidumis fuckerdakse taga. Jõudsin seda metsa, kui siis turmtuli hakkas peale. No see oli metsa sees, nii et üks pauk lihtsalt enam ei arvud, need täitsa võttis mõisteid segamini, viskasin maha ja ei osanud enam, mida teha tuleb tulenevalt, kui osakest minna kana. Venelastel oli see kohutav meeliunud üldse kahurid julgemalt, mida niisugune tohutu ütleme, jõudude vahekord, katjušade olid ka mängus kõik ja Stalin oral, eks kutsumine tund aega võib, kaua see kestis, ma ei mäleta, et joon siis õnne, kus meil see komponent tuli ja mul oli üks sõber meil kellelgi sambodornis olime kooskõlasta, haldad kapteni nimi. Üks, seal oli vana niisugune, ma ei tea, mis aegne auk oli seal seal kunagi ennem ka vist linnas ja londi temal seal kutsume, ta tuli suitsu und, mõtlesime jah, Molkonnele tegime suitsu ja räägime juttu ja mõtlesin, et no hea küll, panid hüppa naljale suunas kinni, näpule hüppasin sealt välja, paar meetrit joostanud, kuulen selja taga Paukleb ka siia soola tabanud naist, seal sai surm, pealse ained, palju surm, aga no seda ma nägin, et ise kuidas mul vedas, et oleks ma ise ka natuke kaua mund oleks võib-olla samuti olnud. Läksin siis sidus jutti pöial kinni, tehti süst ja siis saadeti tagasi. Lasen midagi uut ei olnud seal, tulin tagasi. Siis vahepeal sees vindi lõik, kus meie olime seal, see oli rentinud, tõmmata tagasi niimoodi. Ja siis koondada Meid seal kokku, kas ma ei tea, kas 17 meest, mis olid siis kompaniile mees otseselt läksime. Läksin siis vaatasin, et kas kas on venenduse sisse tund, kus me olime ka ei olnud. Ja siis ööseks pandi vanades hobused tagasi. Olime hommikune, mis küll võis olla nelja viijal, vaata hirmus fakaga kohutud hakanud. Ja ma ütlesin, tooted, ma olen ikka vaatan, kas, kus teised on niimoodi ja lähen siis paremale, vaata, ei ole vedada, siis hakkan tulema, vaatame, mitte köhade hambaid seal. Ja niikaua muidu mitmenda augu ma jõudsin juba vaatasin, venelased tulevad ning ei saanud tagasi mind ütlema. No aga tema näinud ise pandanud jooksul saksa tankid tulid, tehti mingisugune vasturünnak selle üle. Ja siis tuligi meil vahetus, iga Jaululi oma veoauto oli niimoodi, kui me rindele läksin, siis oli ikka 100 meest, palju valke, lahingusse läksime koos. Ja siis tulid kaks autod meie kompaniile järgi, ühe peal oli siis 34 meest, et siis kõik, mis ma ütlesin, pumpasid, järeltulijad no siis viidi meid tagalas, seal hakatakse uuesti ringi normeerime, siis tuli veel kokku niimoodi, et näiteks osalises puhkl ka natuke anda ja need 34 mees siis tuli meil kokku palju kompaniis, muidu normaalselt oli, et kui me sinna valgi lahing, Läksin, siis olile 100 mees, midagi oli veel, aga see oli ka juba. Mina seal ei olnud, mis esimene laine tuli, ma olin sel ajal oli puhkusel. Kurski lahing on, need olid seal seitsmeteistkümnel juunil 43 näiteks 30 meest, palju meil oli puhkust, nii et mina jäin sellest esimesest lahingust, ütleme osa ei võtnud, et see tennise valgi sõnal roim vormeeritamises ringi jõudja rühmad ja palju muid olid. Ja läksime ringile. Esimene kord läksime, seal, saime mõni tund olla, juba, tegime oma, rindasin äraga. Juba kuulsime, et seal vasakul põlevkivikülad tõmmata, kas seal ikka samas piirkonnas modepsiku kohtusin, ma ei oska ütelda. Ka ei näinud, mida seal seal lähedal kuskile oli? Septembri alguses see need positsioonid sisse siis võtsime, siis seal ma olin, niikaua kui nohu haavad sain, 10. septembril sain natukese läbilast ja samal õhtul vist hakkas taganemine kaasa. Ta ise ei tahtnud tagasi minna, vot siis risuli läinud, nägime niivõrd palju meie võistlejaid ja mõtlesin, et mille eest, eks ole, et suurem siin nüüd oleks veel eesti Sagdoteet, sure, siin lihtsalt oli nii tülpinud taset, aitasin natuke, kaasleiutaja läks mädanema ja pärast viidi Saksamaale Saksamaal, haiglas, lühiselt Oderi ääres seisval piirimis pärast sibulat salsa piirigseist, et kui siis terveks ainus, siis saadeti meie tagavarakompanii pidi olemast pitsa, sinna läksin, alguses on, aga seal öeldi, et b kuuluma, tegin jälle, et hoopis Sclagenburtis või kust sa pead ei ole selleks teine mees tuli ka veel kahekesi, siis saad neid seal. Sõitsime siis läbi Austria, Tšehhi ja aga noort ja seal öeldi, et ei olegi enam, et ta Nops Elvanginis Elva šeklindlaks ongi. Olime niikaua kui detsembri alguses seal siis saime jälle puhkust ja tõesti, olen kuni jaanuari alguseni Helmete kuus poissi, mehe kuus meest, kellega ma tulin siia siis Eestisse puhkusele. Need olid igal pool esisvaid laiali, esimesel jaanuaril pidime siis Volgalt kokku saama. No saime siis Valgas kokkujas, üks elas Valgas, kas ka tema, et oh, mis me lähme diktorclavele veetsime veel kuus päeva seal niimodi seal napsu muretseda, lõbusalt. Mõtlesime, et mis nüüd saab, et ta enam ei saa Saksamaale tagasi minna. Jooksik ei tea, mis nad ja siis hakkasin tagasi sõitma. Königsberg. Küüniferist läksime komandat uuritsevat, meil on ühine massi käsk, tulijad, kaotasime ära, pidime sõitma Ukrainasse, marinud veel diviisi juurde, kirjutatakse välja meile midagi kommunisse sõitsime ur, teised olid, olid juba sisse visatud. Alguses pidi lõngaks sisse viima, keelata ära teid veetud sisse. Ja siis ootasime seal. Ütlesid, said veel. Ja siis toodi meid sinna Clublinile koondade kokku. Seal anti uued riided, uus varustus, kõik, siis tuleme Eestis. Aga muidu mul üldse õppust ütleme, põrtsioon patriasse kolm kuud, eks ole, sain õppust. Tulime pitsasse, seal septembrikuust hakkas peale kuni kuni juunikuuni üheksa kuud, see on juba 12 kuud, ütleme ise õppust ja missugust tapab. Sega seal nalja ei tehtud, hommikul kella kuuest kella 10-ni. Sul ei antud mitte üks minut aega. Kui ütleme õhtusöök, siis tulid vigastused üle, vaata kas relvaülevaatus või, või ükstaskõik, et seal asjad kõik puhtad on ja ja kui see ei ole, nad nadi last läbi, tegid uuesti. Vaata nüüd sa pidid kella 10-ni millegagi reele saanud mõtelda või oli see niisugune kord, oli seal need, kes meid välja õpetasid, need toodi meile koos Deutschland diviisist, osa neist seitsmendast Stalingrad, aga need pääsenud allohvitserid ja need koprad. Ja no need olid niisugused naha nokkisi spetsiaal, lauset, mis su elu tegid, Öeldakse, et sa tahad elada ja meil oli niisugune asi juhtudel 42. aasta uue aasta öösel mis napsu ka uueks aastaks oli meil jaoülemaks oliks olid sakslane, tõstsin ta üles, nii et elagu, eks ole siis laste maa kukkur katest nõgu Raamus, kus siis tege nii võttis eluisu ära. Küll tegi tagasi soi, no seda ei oska rääkida. Mismoodi ta siis nühkis nüüd igasugust kontriidi, oopium, nali nuumonis. No seal oli üks kontsert tsaar sõduritele, etendust oli seal, etenduse ajal kuulsime, et 300 lennukeid talent pommitada. Nii et see võis olla üks, 10 päeva hiljem, kui meie jõudsime peale loomitust, jõudsime Stalini. Nagu kuulsite, oli asi hurraa-patriotismist ja sakslaste truu alamlikust teenimisest kaugel, nagu pikka aega on väidetud. Ometi oli midagi, mis mehi koos hoidis. Kuid kuulame ühes kohas ära ka teise tänase meenutaja. See on Ants Teder, kes on tuttav meie eelmisest saatest. Tuttav on ka vastase piiramisrõngast väljamurdmise lugu. Ent eelmine kord me ei saanud teada, mis juhtus Ants Tedrega kotist väljatulekul ja pärast seda. Nüüd sellest kõigest lähemalt. Üks esimesi lahingutest, et seal all Shana Me nimetasime teda ega päris täpselt ei mäletagi. Keskus midagi oli aga nii oma juttudes ikka nimetama seal Shana väike rõngas, kus meie pataljon nagu välja tuli. Ja siis jaanuari lõpus oli viimane päev, kui see jah, suur väljarünnak oli, pandi etteotsa Viking diviisis, meie olime veel omakorda siis nii-öelda diviisi kiiluks. Narva pataljon. Väed on hästi ilus hommik oli, ööbisime kuskil koolimajas kõrgel kalda pääl mängisime klaverit, saele poisid laulsid, lõbusa aeg oli, ega siis keegi midagi mõtlenud homse pääl eriti muretsen. Ja hommikul, kui enne kella üheksat hakkas, siis esimene välja tulek, esimene rünnak. Venemaaga, külad on nii-öelda kõrgel mäe otsas, alt oli siis väike jõekene, läksime üle silla ja siis vastas oli siis külapik küla mööda neli, viis kilomeetrit, teine ridakülad olid ja see oli siis venelaste käes ja siis hakkas nagu see esimene rünnak peale. See küla vallutamine keskis kuskil peaaegu keskpäevani, kolm, neli tunnilakse asi. Ja vot siis, kui teise küla juba serva jõudsime külale nagu meie käes juba seal oli veel surnuaed ja seal olid siis kõvasti veel kindlustatud, seal olid Brasva, rääkisid veel, et seal olid kõvad kindlustuse poolt poole peal, siis ma mul hästi käsi läbi ja ma sain avad. Poisid sidusid siis kinni, nii palju, kui sai seal kiiresti, sest väljas oli külm ilm, talveaeg siiski ei mäletaks kümmekond tradial külma välja. Ma hakkasin siis tagasi tulema, sanitaarväeosapooled, siis vaadatakse, mis siis edasi saab. Palju siis tuli uusi seal neid noori vastu, kes just eelmine päev meile tuli, kuskil seal üks 500 noort toodi täiendusse, jahis osa vanu sõpru tuli veel siis nendega koosnev, mille täiend tagant veel järgi siis pühid, sansson, ses mõttes ei ole midagi, ma sain omal puhkusele Teie vaja. Sõduri keeles oli niisugune haavatasaamine, oli väike puhkuseluba, ma ise läksin oma jalal täitsa. Läksin siis sidumispunkti, seal seoti kinni, haav oli küllaltki siiski raske, tuli lõhke padruniga laastu, siis oli pool must sealt ära läinud. Nad pärast selgus, et siis oli isegi kondil oli mõra sees väike kild ära läinud ja siis seoti kinni, saadeti huumani lennuväljale, siis teisel päeval siis lennukitega toodi meid väljas oli suur üksus, oleks 22, kaks sanitaarlennukit oli ja siis toodi meid välja ja tagan roogi. Ja kui ma juba õhus olime, siis veel Vene hävitajad ründasid meid veel kuigi olideks Punadristatud pääl, aga siis all see asi enam ei lugenud midagi. Et Kolmekordne narri oli, ma olin üleval nari pääl, lamasin seal lennukesele seal oma kolm-nelikümmend, mees, võib-olla haavatuid, neid osa istus osa lamaza. Kuulid läksid lennuga laest läbi ja ma sain veel põlve veel täiendavalt haavata. Teinekord reisuga siis veidi tagandrooge saanud paar päeva hoite meile, siis komplekteeritakse terve suur raamatute ronka. Sõit läks Saksamaale tsehhi piiri lähedale, Ärtske Pirjali. Üks väga kena patrainatsi, niukene suvituskülakene, ta oli väike linnakanale ja linna keskel oli nihuke suur nunnaklooster oli nagu haiglakeskuse operatsioonisaalid ja niuksed, raskemad haiged olid sealiseks kergemad olid siis mägedesse läksid väiksed niuksed, teed olid siis olid seal turistide hotellid vanasti olnud. Tal ei kurda, väga ilusad seal talve all mägedes pärast sa isegi suusatamas käia seal. Ja siis olid niukesed vaikset maalsel kahekordselt seal 40 seal 35 niukseid, haavatud oli ilus, sakslased olid seal kahekesi, elasime toas ja siis majas oli üks ainuke perenaine meid toitis meid siis nii-öelda hooldasse mehed siis aitasid seal koristada ja sööginõusid seal lauda katta, pärast nõusid pesta ja üks kord nädalas, siis käis arst vaatamas. Ja siis, kui oli vaja, siis teinekord siis lihtsalt siis käisid siis seal linnakeses saalis täiendavat sidumisel ja nii edasi. Ja nii ma olin seal mai lõpuni haiglas. Väga tore oli veel, 20. aprill oli teada, oli füüreri sünnipäevale ja siis anti kõigele kergemalt haavata, tal võimalus 10 päeva puhkusele sõita. Palatikaaslane kutsus küll, et lähme tema juurde, sest noh, Eestis see oli nagu raske sõita. Ta oli küllaltki kuskil siin piiri lähedal, elas ja külades kuskil, aga ma ei tahtnud viiendaks rattaks minna, inimene läheb oma kodusel mitme aasta tagant ja kuidagi hea nihuke mõte pähe sõidaks õige Viini. Ja saigi teoks ja tegin avalduse, et mul õde töötab viini, kuigi mul õde ei ole, aga noh, kes seda kontrollida. Ja kuna iga saksa linnas on alati park, tänavjasest panin, etan parktrasse, 14 elab, jaan seal majaabiline ja mul kirjutati puhkust luba välja. Ja nii ma siis saingi 10 päeva Viini linnas olla. Annaksin kumadotoori salveid, mul rääkisin asjad ära ja tulin, näe tõde on ära läinud ja ei ole enam kohal ja anti mulle koht Zoltaat, Naimia anti mulle talongid, seal kõik siis oli kaardisüsteem neil ka ja seal oli väga tip-top iga 10 grammi peale pekirasvad ja seal jahudel Läksid kohvikusse, tellisid seal väikse koogis, pidid seal 10 grammi viis grammi andma tal kasvaja, 10 grammi seal midagi muud veel jahu ja nii edasi, aga kõikjale saale. Mitu korda käisin Viini ooperis seal ja kõik need muuseumite kuulsad, need söönbruneni, seal lossid ja need on kõik läbi käidud ja seal olid väga ilusad. Püsinäitusi oli välja pandud hästi, palju seal küll maailma kunsti oli seal ja siis no igasugused armee ja sõjaväe seal muuseumide ja väga huvitav oli, et oleks võinud veel 10 päeva oli vahe jälle tagasi haiglasse tagasi tulla. Et see oli päris tore oli, enne kui siis päris koju jõudsin, siis oli natuke vaja Euroopas veel seigelda. Juba, kes olid üks ja teine poiss meil tagasi, tuli vahepeal haiglas, nüüd juba rääkisid, kuidas on võimalik. Tahaksid kuskil jaama sahtlist rongi pealt maha, ootasid, kui salong ära läks, siis läksid komanatuur tegid rumala pähe, näedetaksid WC'sse pesema, kuskil rong, särad näidet maha, dokumendid oleksid kaasaja. Aga sakslased olid küllaltki niuksed, usklikud, et mitte mitte nii vaimulik uskusid inimesest nagu seda valet ei arvatud nii, ja siis ütlesid, sa pead kuskile sinna minema sinna, et sul on väeosa seal ja kirjutati kohe uus Marsetes veel välja ja muudkui sõitsid, aga tegelikult teise suuna võib-olla kuu oleks pidanud. Nii sai siis Nürnberg läbi käidud mündsina, siis käisin isegi prantsuse piiri ääres, seal oligi üks meie väeosad, tähendab, ligitagavaraosa oli saaja ka sealt sai kaks päeva olla, siis anti mul käskele kätte kodujal eesti poole läbi Berliini ja siis Königsbergi, siis tulin siis lõpuks ikka jõudsin Eestisse. No see oli juba sõja lõpuperioodi algus, kohalike elanikkond oli sõjast ka väga tüdinenud. Saksamaal üldiselt ei, mul oli saksa keel suus haiga rääkida ühega teisega ja ei eriti saanud aru. Vähemalt mulle ei tundunud, aga muidugi vanemad inimesed olid vaat noorematel kuidagi nii ei paistnud välja agana vanemat, seal oli rohkem isegi paistis, kui ma seal haiglas olin, vot siis kagu kõik kartsid oma nii-öelda perekondade pärasega hirmsat pommitamised käisid ja need ameeriklased ja need lendavad kindlused tegid ikka tohutut laastamistööd Saksamaa ja rohkem siis jaht sõdurite hulgas tunti ja seal oli kaevaned esindajat, noored olid nagu juba kõik langenud ja kes olid juba vigased ja siis tulid need täiendused vanematele. Mehed olid muretseti rohkem koduste pärast ka mingisuguse sõja muhu pärast. Aga kuidas siis need eestlased, teie relvavennad ja teie ise suhtlustega seks ajaks oli ju rindejoon Eestile küllaltki lähedal. Ma ei tea neist erilisi probleeme, nagu Arud ei olnud, sest kui ma tagasi Tallinna tulin, siis paar päeva käisin seal ringi ka, otsin oma isa üles, seal meile elasime heeringa tänaval, seal oli kõik maha põlenud, Stahli kuskil seal piiride kandis oli suvilas, kvartalis sai paar päeva puhatud ja siis sai mindud Anija mõisa soli ümberformeerimine, siis läks Narva rindele sõit. Aga ega mingist nihukest moraalilangust ei olnud, nahka sõdime edasi ja aga ikka veel. Jutt oli kuidagi, eesmärk oli ikka ette ka Eesti omavalitsustele, ka meil tuleb oma sõjavägi ja siin juba oli pikast juttu ja kõiki nii ja ja ikka, et paneme ikka vastuväljaga Narva piirile. Erilist moraali langus nagu ei tulnud ikka. Elame veel. Võitleme ka. Tulevikku kujutlust ei olnud ka, missugune see Eesti riik peaks isele tulevikus olema? Ma ei tea, noored niuksed, mehed olid eriti kaugele mõtelda, elate rohkem hetkele peale ja tänapäevale ja ja nagu suurt poliitikat sel ajal ei tehtud, et teiega, Te olite Saksamaal ringi reisimas, servis teie elu kõige pikem ekskursioon üldse vist Euroopas? Jah, see oli küllalt, jah, seal nädala jooksul sai mitmed tuhanded kilomeetrid läbi sõita. Muidugi ei või ära unustada ka, et Vorkuta tee on ka nii, et ikka päris pikk ja sealt tagasi tulla andis ka viis ööd-päeva enniku koju jõudsid. Võrgutani kulus veel aega, ent paljudele Narva pataljoni meestele see tulemata jäänud. Enne pidid nad veel läbi käima lahingutest Narva rindel, sinimägedes, auveres, griva soos ja mujal. Kuidas Narva pataljoni mehed sinna jõudsid ja mis nendega seal juhtus, sellegi kohta mõned mälestuskillud ja ka selle kohta, mis pärast seda juhtus. Tulime siia taimele puhkust ja ja siis halduslid Voosele sihvaratoodi Alaveres seal tuli siis täiendus toodi ja siis formeeriti uus ütles, et kui päris of, need, kes varem seal olid juba natsid, ülematakse, kuidas keegi oli pärast ümberformeerimist ikkagi Narva pataljoni nime läksite 20. diviisi. Vaat siis ta nimetati 20-ks füüsilier pataljon meie rühmast, et jalgratta trühvlit ainult jalgrattad, Voosele, Alaverežis tegemine, lõpetasime noori kuni juunikuuni juunikuus siis toodiumina Narva juurde. Esimene koht, kus me siis läksime, oli sininõmme surnuaia juurde. Ehmelisel tagalasse nimetati. Ühesõnaga, Peeter risti juures seal ja seal Narva jõe ääres, seal meid viidi sinna ja siis isegi meil käisid veel õppusi teda ometi on jaanipäev, oleks, käisid nendes toonlased meil seal kontserti andmas ja Artur Rinnega ise laulis ja nii ütleme niisugune vaikne rahulik sõjaväeelu käis, sel ajal ei saanud arugi, et mingis äriline sodaali, eks siin ja seal muidugi need paugud vahel käisid ka, tehti tõkketuld ja segamistuld ja ei saanud midagi otseselt arugi ja suurt plaani peetud ja muud Läksime uutel positsioonidel valesti rünnakuteks ette ja essiidiumeid kulgu alla ja tähendab seal Narvast lõuna poole peal oli venelastel juba Sillamäe toodud seal niuke poolsoo ja rabamaastik, need seal ehitasime ise veel punkreid ja osa seal nagu oli tehtud, need olid maa pääle siis tehtud nii-öelda palkidestis, katsime seal siis mätaste ka ära ja siis teed olid kõik seal vahel laudteel oli, sest muidu saanud käia, vee sees oli, aga erilist rünnakuid ei olnud, seal paar korda nyt venelane, prooviks läbimurdele rohkem kahurväemiinipildujate katjušade tuld oli ja paar rünnakut nad siiski üritasid seal ka teha, aga need said tagasi löödud. Ja siis pärast sidemeid kõrgeraba me nimetasime seda kohta. Kuiv kõrgraba oli, seal olime ka positsioonidel. Seal kuskil kümmekond päeva sain mina olda, siis kutsuti mind siis pataljoni staapi ja tehti selgeks, et mind on välja valitud seal veel 13 poissi olime, saadetakse meid patu, Taltsi, ohvitseride kooli siis paningi oma kraami kokku, võtsin kohvri näppu ja hakka siis Tallinna poole sõitma. Nii mul sõjateed või siin Eestimaa peal, nagu lõppes. Vahetud jälle kohta toodi ja aupoole, kuidas siis juhtus nii, see oleks nihuke rumalasid. Kompaniiülem muide tuli staabis seal pataljoni staabist, teeme rünnakrühma või midagi niisugust, siis mina olin siis rühmaülema asetäitja, 10 meest, iga Zümosteni korjati kokku ja. Et lähme teeme rünnak lihtsalt, mis mõelda, tulin, mida teed väärt ei räägitud ka. Ja siis me rinde vahe võis olla, mis 800 meetrite nimi tõmbus, täitsa lagedad. Ja see oli ületatud, positsioonid olid juba metsa sees. Jõudsime nuh, täitsa metsa hääled, ilmad oleks märganud meid, jah, ja korraga hakkasime laskuma, seal sel ajal olid Meil on kuulipildujat, söö DMG 42, ole kiire, tule kooli oli tulnud õige käskule tagamine, aga minuni jõudis, kes niimoodi, et edasi minna. Ja mina ütlesin poistele lähme ise kõige ees, ei keegi, mida te ei lasknud tapmises, vaatsendused, punkrid olid, on pehme maandumise maa peal tehtud. Ja mõtlesin, tuleb natuke paremini minna, teised eest, me oleme kõigi vasakul pool, et et võtame parem olete ühendust teistega niimoodi. Vaata põle kedagi punkrist visates käsigranaatidega pöörin selle, ütlesime, et siin on midagi valesti muistset lam tagasi ja see granaat selja taga mu lõhkise kindlaks tagumikus, praegused ründab teaduskonda, see oli juba siis kolmas kord konnaskust Vassov ühe väikse sutsu maal sain ennem seal kulgu, jur seal ka, müts peas ja üks granaadi kildis, aga seal on niivõrdväärne mütsi peast ära ja kõikse kriimudega põng avatamisel hakkasin tagasi minema, siis venelased ärkasid, kes seal laskma ja isegi siis mul oli kuulipilduja, esimene Numaralimisel kaasas suur pikkpoisile ja see sai pihta tuule poolt kuulajate, ära jäta mind maha, kus ta siis pihta sai, Kulvil võtsin tema käest ära ja panin oma selgelt lisaks toetama, l üks mees jookseb mööda ja sai veel avata ja ma käskisin, et minge selle lapi niimoodi üks näiteks appi läks tuledest jooksev tagant mööda visanud puru, kõik, mõtlesin minna edasi ja siis hakkas niuke tuli juba siis enam ei saanud. Nii et üks üks mees seisma siis maha ütleme niimoodi ei saanud, keda härra tuul kuidagi jõudsime ikka siis tagada oma juurde ja ennem oli niisugune huvitav lugu veel need poiss ja küsisin, et kes tahab tulla üks sassi nimeline oli. Ütles, et mitte ma ei tahaks tulla, on paha tunne, kihes ma ei tahaks tulla. Mõtlesin, nakkus ei taha naerasitule. Aga jõudsime tagasi ja noh, et kuna meil üks mees jäi sinna maha ja siis ma ütlesin temal ja veel üks Lillu nimelianalit. Vaat nüüd lähete kahekesi katsete aara tuusat. Läksingi vanust sidumispunkti, et ma ise enam käske ei saanud, seal tuli välja niimoodi, et see, kes ütles, et tal on paha tunne. Tema oli saanud seal surma, keda tahtsid ära, Tuudjana hakkasid juba tooma, aga see oli tulnud ka olnud juba. Nii, et üks jõudis neist tagasi uda roomates välja. Kaks poissi ilmaasjata seal. Mis mõttes, see oli niisugune tramburai teha? See oli viimane lahing või? Pärisjooni on? Sealt siis toodi päris auvere juurde ja seal ma sain siis jälle kilu, seoreide niimodi. Aga see oli tekkegildi, arst tõmbas välja, ütlesin ära minegi haiglasse, et mine olevoolivus. Roworist tõmmati ära, siis läksid siinselt sinimägedes meditsiiniline lahingu, tulin. Olin uuri juures, 10 kilomeetrit paljude taga oli, seal olid juba uus täiendus ja siis hakkasin nende lõbustegemal akustil lõbus mille me tulime suurt rinda, kõrvalroog, seal oli vaikne, seal mingit lainet seal ei olnud, siis tuli, kes tagana nüüdse pimes dist tegime üksteisele silla peale. Roolikatsega, mis on kask, ütleme roolis leidmine läheb mädanema selja peale, need siis nägime Phosphorus ja ja siis noh, niimoodi nägime 11, muidu oleks läinud üldse. No sealt hakkas suur taganemine, pealistulime kuni konsuli järveni hommikul, seal oli tehtud mingi tagavarapositsioonil seal natuke aeglasem olla juba oli, tõenäoliselt järgi tulime Tudulinnast läbi vilja, kus kohta vist Ambla juurde sinna ja vot seal läksime laiali, ehk anname juhtimismidagi, ei olnud, kõik olid siis segamini venestunud Meljeesina kurjuse 10 poissi, põlemi tuli. Mul oli kaart, kae kompesse. Natuke vaiksemaks, läksime ühte süvenduse maa sees, põõsaste sees oli seal ja tee oli mõni ees, nii et sealt läbi ei saanud. Päeva. Kuni pimedani olime, seal. Pimedaks läks, hakkasin tulema ühe kaardi järgi kompleksi järgi Kislaks oma kodus, kus keegi ja lõpuks kolmekesi jäime seal voose metsa käest saime riided vahetada. Ma olen püstol, ära. Need erariietes olime kõik, tulin Tallinnasse, siin polnud kedagi tunnistusi, midagi ei ole. Sa teed siin, sain sõbraga kokku, kes oli olnud haiglas Haapsalus. Et temal on seal üks tuttav on seal Haapsalu lähedal. Et lääs on, sõitsime Haapsalusse, 10 või 15 kilomeetrit oli seal, kus tuttav elas naine, tal hakkame sinna minema, tee peal tuleb venelane, piirivalve kahe rattaga nl10 rodgers hobusega küsib, et kus te olete, mehed, te olete vanglasse lahtile Mil tuttasinud läbi saanud. Istuge peale, lähesson. Jõudsime, see on, aga seal selle asja juures oli vene lennuväli, oli naisel omalikeseke tuba oli talle. Ja nagu tuppa saime, püsivad need olid selleks ajaks on ilu, et meil oleks saanud midagi ütelda jah, olid. No ja hakkab siis läbi otsima, mul terrori all oli Saksa sõjaväepluuse, olin öösel külm on, ta nägi seda jaga midagi. Või ütleme siis uus tööhobuse peale viidi Gordioni sõlme 1000 kolm-neli minutit edasi siis ohvitser kuulas üle, kirjutas ülejäänud, mis me ise ütles minule? Nimed, kaasapsus, esimene öö olime seal lossi keldris, kuskil oli meie teine päev, siis viidi meid hoolimas, seal koolimajas olid siis saksa laev, ei saanud, eestlased ja venelased ja ja sakslased olid seal ja see oli niisiis kõige kõige Jermsamaid öös, mis võis olla, kuidas need venelastelt Petseri meeldigi vaevat tõlkest eesti keelde nad tulid siis röövi müüs, koolimaja oli jumala puupüsti täis. Me läksime pööningut, tulin vaateid, saapad ja kellel midagi. Ta on hirmus happy, karm nuiad, rikaalsusega rääkisid seal. Esimene kord me jooksime alla nalja vihmas, ajavel. Kavas vihakas Icolm, tuleme, ujus tagasi ja mõtlesime, heidame ukse ukse juurde pikali. Trepleksite alla, kohe tulevad jälle. Üks viisifitswara, karjuvad kõik eestlased, Mahalat. Küünal põles nentima, puhusin küünla ära. Laiali jooksnud, sain, pääsesime. Jah, ja mina tõmbusin saapatalla veel lahti, novot. Johust. Elati, võtaks sõbrale head Itaalia saapad olid veel. Aga ei, me pääseme ära ja siis järgmine hommikuvõetavaid uuest rivisse, kõik seal. Siis võeti välja need, kes olid punaarmees neli atrissanna ja valvuri niuksed, pilusilmad, ma ei tea, kas, kas ahvid on, ma ei tea, mis need vabastajad olid. Madruljonkaation, Venega, Sisveed meid viidi ära ja sakslaste Sis eestlast viidi ära siis teise koolimajas on siis seal täitsa rahu, seal keegi enam ei tülitan seal muidugi otseselt läbi võeti kõik ära, mis vähegi võtta, on. Siis hakkasse. Kas peale kohe korraga, et see nii-öelda süüa. Sealt siis mõrvati Tallinnas olnud suvisest sõnavara hinna. Paberivabrikus. Ants Teder, nagu kuulsime, ei olnud Narva lõpuni. Teda suunati ohvitseride kooli. Need õppeasutused teatavasti asusid Saksamaal. Sinna sai ka Ants Teder komandeeringu. Kuidas aga olid lood sinna jõudmisega? Ei jõudnud niikaugele jah, alguses olime seal Kloogal, oli, sealt saadeti Paldiskisse, sest sinna pidi tulema laev. Ja Paldiskis oli seal vanakooli, ma vist oli ja seal oli, tähendab kasarmuks tehtud ja seal oli palju eesti poisse pusad olid siis vana rindemees ka siis vahel nagu käsutati kahed, räägi neile siis vähenenud tõelis teenile maffiaga, noomis mahvi, tegelik rindemees, õieti on vaateid rohkem seal sõprade juures läksid seal paar poissi Läänemaalt külas pärit, käisid seal rohkem külas ja pidasid natuke puhkust ja siis ühel päeval tulidki tagasi, oli öösel laev läinud juba. Linn oli oma poistest tühi ja meil polnud kuskil minna, võtsime khati, tulime Tallinna ja Tallinnas, muidugi siis saime seal veel mõne poisiga kokku linna peal ja et ikka Pitka organiseerib siis Narva maanteel, seal mastaap on nagu vastupanuliikumist siin. Siis läksime sinna ja siis saadeti meid pidi saadeta, Mõeti taheti saata sadamasse, kaitsta sadamas, sest noh, oli kuulda, et sakslased tahavad õhkida seal sadamas vaata siia. Et siis nagu ära hoida seda Tallinna purustamist ja me läksimegi, nii et sõitsime autodega mööda Narva maanteede, pidime just parajasti Se Jaama tänavalt sisse Rotermanni poole pöördud, läheme sealtkaudu ja siis seal kuskil nurga pääsalate väike madin tekki sakslastega seal teisi poisse ka ja me autoga sõitsime Saksetama siis meil tule peale. Autor Ma istusin auto kõrvale, rahalises need üks kuulsus kusagil läbi mootori tuli oma jalga siia üleval poole põlvedele. Kuul jooksis sisse ja oli seal seekord läbi seal vastusele ka see erahaiglas ala Narva maantee alguses. Seal oli sakslasi täis, täitsa kausid tarajasta, saaks seda asja nagu meie metsavendi taga ja siis nagu ei vaadatud hästi selle peale, et kus sa järsku siin Tallinnas haavata said, kes sind haavaseks sakslastega siis sõdisid ja siis ma läksin siis mäda hoovianeez, põikasin sisse ja keskhaiglasse, siin oli natuke vaiksem ja siis seal kuskil keldris, siis arstid tegid mulle operatsiooni, võtsid jalas kuuli välja. Õnneks ei olnud väga sügavale läinud. Sidusid kinni, ütlesid kaugasitarast, nende nende oli oodata evakuatsiooniet. Need pidid kõik haiged ja kõik oli valmis, ootasid, kas öösel või järgmine hommikut viiakse laeva peale, neid. Ma läksin tuttavate juurde koplisse ja siis oli seal paar päeva Harjumaal ja siis ühel hommikul oligi venelane sees, ma olen isegi veel haavatud Maega vaikselt Bigalonkasina siis olin, eks päev koduja ukse taga toimus kloppimine, tuttavad olid ainult seal töölisest juba hakkas seal töö käima, Gustad läksid linna midagi ja olin üksi täiesti kodu. Kuskil nüüd Kopli barakid, seal olid need balti manufaktuuri Barakides ja siis mina ei teinud väljagi. Minu asi seal klopi peale, siis venelased käisid ringi võsale? Ei, seal polnud midagi, löödi uks maha ja tulidki kolm soldatid sisse, mingisugune kõrval naine oli ära, üks sakslane varjab ennast seal siis pärast oli vabandanud ka nende inimeste sees, et tema oli arvanud, et mina saksa näol venelased võtsid meid siis kinni ja viisid siis sitsi mäele seal, kus omal ajal oli org, otil oli mingisugune sõja miski osa neid ehitajaid, osad olid siis olid tehtud vangilaagriks, seal olime seal üks nädalapäevi, said vanad sõbrad kõik kokku, jälle seal, palju need arva, pataljon, poissi, siis neid haavatuid ja kes oli seal haigeid olid, mõned olid seal. Ja siis pärast läks teemani Kingissepa, seal olime siis natuke Aexiti Kaczynasse, seal oli juba töölaager juba natuke haavatud, paranesid ära. Siis talv oli läbi juba järgmine kevadel, siis tehti üks suur niisugune tööbrigaad mooduti seal mitmesaja mees, kes olid Juha paranaadid sviidi, Laadoga taha sinna palke parvetama. Me hakkasime palkidest neid barbisid koostama, et Jõgedes seal oli omal ajal need, mis need palgid seal hoida lahti läinud ja seal jõe kallastel dist koguti, kokkuost tegime parved ja need siis viidi siis pukseerida viht mööda Valgevene kanaleid siis igale poole, kas siis ülalpoole sadamatesse, kus Leningradi poole te olite kogu aeg ega sõjavangis staatuses, see oli sõjavangilaager, oli jah, meil käisid seal isegi need eesti pataljoni ohvitserid käisid uurimas, niisiis kehtib igamehe kohta seal oma ankeedid ja puhani ja siis sügisel siis seal mõningaid väikseid määrimised aitasid ka mõningal juhul natukene nii-ütelda kiirendada seda kodu pääsmest ja kuskil novembri lõpus oli siis 45, ma jõudsin siis koju Tallinna taas. Läksid üsna ruttu. Nojah, see oli, me olime lihtsalt seal nii-öelda töölaagris, tegime selle suve otsa tööd ja siis talv tuli peale, talvel polnud seal midagi teha ja siis lihtsalt lasti ära. Sõjamehed olid siis nagu uuriti küll seal oli ka mitu korda kutsuti ette ja pandi kõik kirja, nende ankeedid täideti ära seal ja. Aga ega siis Tallinn on, muidugi läksin koolja, kevadel läks seal uuesti sõit lahti, tänavapääs loeti kinni, eks ma ei tea, kas ka mõni koputaja jälle oli, lihtsalt tulid juurde kaks meest ja võeti kohe vangu ja viidi, sest Nunne tänavale oli siis julgeolekupaar nädalat seal üle kuulamas veidi patareis 146. aastal siis sõjatribunali poolt santi 10 aastat. Kui ma olin seal võrkutasele, käisin tööl vabrikus, siis ükskord barakis hakkasime juttu ajama seal venelastega seal ja seda maailma arutama ja siis kus keegi oli olnud, ennem peab, mille eest ta istunud oli ja siis tuli välja, et üle laua istuseks endine vene major oli ja me olime kogu aeg vastastikku sõdinud. Seal, kus meie pataljon oli olnudki liisi maal ja valke alla seal Olshanas ja tema oli täpselt meie vastas olnud, võib arvata, et eks need väeosad teadsid ja väejuhatused, kus kuskil üks on ja siseks niuksed eliitväeosad, siis saadeti teiselt poolt ka teistele vastu. Ainuke nüüd nii, et, et mina sain 10 aastat tema, kui Isamaa kaitse siis oli 20 aastaga istus siis temale süüks oli pandud, kui ma ei eksi, Nad olid Poolas seal. Ja ta oli kuskil kas oli vist linna omandanud, vist oli natuke lõbusat elu elanud seal ja plastikut, teinud ta lõvist, poolatar isegi naine kuskile millegagi vahele. Niimoodi olid siis kaks endist vastast ühes laagris ja ühe laua tagamehed kummagi poole kaarti väest. Gulagi arhipelaagist olid niisugused paradoksid täiesti võimalikud. Üks asjaolu peegeldus siin veelgi. Nõukogude nõndanimetatud vabastusmissiooni üks vältimatuid koostisosi oli omavoli ja maroteeritsemine okupeeritud territooriumil. Paraku ka Eestis. Ja lõpuks taas otsimissoovid kuulajate kirjadest. Kes teab. Jaan Berg, Jürgens või lihtsalt Johan Jürgens. Sündinud 1924 Kolga-Jaani kihelkonnas mobiliseeriti 1943. aasta mais Saksa sõjaväkke. Viibis õppelaagris Poolas, seejärel viidi rindele Velikije Luki piirkonda, nähtavasti Neeveli alla. Vahepeal oli kosumisel Pikva riigimõisas, kust saadeti Narva rindele. Viimane kiri omastele tuli 1944. aasta juulis. Sellest peale ei ole tema kohta mingeid teateid saadud. Reinla Anne Mägi sündinud 1910 läks 1944. aasta sügisel Saksamaale ja sinna ta jäljed kaovad. Info on küllap, aga ehk keegi mäletab teda. Arvo Aksel kan sündinud 1916 Võrumaal. Eesti vabariigi lõpuaastatel õppis Tallinnas sõjakoolis. Saksa okupatsiooni ajal teenis rannakaitses nii mandril kui ka Saaremaal. Omasteni on jõudnud kuuldused, et otsitav arreteeriti 1944. aasta sügisel kuskil mere ääres põgenemiskatsel. Täpsemat teavet tema kohta seniajani ei ole. Aleksander Kaur sündinud 1908 õisiku vallas mobiliseeriti 1944. aasta veebruaris Saksa sõjaväkke. Viimati nähti teda vangilangenu na Rannapungerja või grivasso kandis. Sama aasta sügisel. Hiljem ei ole omaksed temast midagi kuulnud. Veel soovitakse teavet ühe pedagoogi saatuse kohta. See on Paul kokk sündinud 1909 või 1910 Järvamaal. Töötas õpetajana, mitmel pool Viljandimaal. Jäi kaduma sõja ajal. Kordan otsitavate nimed. Johan Berg Jürgens, Rein Laanemägi, Arvo Aksel Kann, Aleksander Kaul ja Paul Kokk. Kui teate otsitavate saatuse kohta midagi, kirjutage meile aadressil Tallinn E null, 100, Gonsiori 21, Eesti raadio võib ka helistada telefonil 43 44 seitse kümmet kordan 43 44 70. Lõpuks kordan veel üht otsimissoovi, mille esitas Rootsi ajakirjanik meie saates neli nädalat tagasi. Nimelt palutakse endast teatada nendel, kes vangilaagris, kes on kokku puutunud selle Rootsi lennuki meeskonnaliikmetega, mille 13. juunil 1952 punalendurid Saaremaa lähikonnas alla tulistasid. Kas keegi mäletab neid? Nüüd on siis kõik taas kuulmiseni.