Reporteritund. Reporteritund. Tervist alustame uue aasta esimest reporteritundi. Enamikus Eesti omavalitsustes on 20 kuni 30 nelja-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi. Nii tuli välja 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ja paljusid piirkondi ähvardab seega tulevikus selline olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist tema koos oma vanapoisist pojaga. Nõnda siis prognoosis hiljuti statistikablogis Mihkel servinski. Tänase saate teema ongi pruudipõud. Mihkel servinskim, statistikaameti peaanalüütik on meil ka stuudios ja samuti olen siia palunud Tartu Ülikooli rahvastikuteadlase Mare Ainsaare, tere tulemast. Tere. Aga meie otsestuudia jutu vahele on mul Te mängida ka mitmeid ette salvestatud usutlusi. Me kuulame intervjuusid Tallinna Ülikooli vanemteaduri ahetallistega Meremäe vallavanem Rein Järvelillega ning haridus ja teadusministri Jaak Aaviksooga. Aga kõigepealt siis Mihkelson Vinski, kirjeldage palun pruudipõua probleemi ja selle olemust, nagu see rahvaloenduse andmetest esile tuli. No vähemalt viimase ajani on peetud normaalseks, et peres on ema ja isa ja lapsed, ehk siis üks mees ja üks naine. Ja kui mehi on rohkem, kui naisi on rohkem, siis on väga keeruline sellist normaalset perekonda luua. Ja situatsioonis, kus mehi on rohkem ja igale mehele omale elukaaslast jätku, see ongi pruudi probleeme pruudipõud, nagu nüüd viimasel ajal öelduda. Kuidas ta selle avastuse nüüd rahvaloenduse andmetest tegite, teie vist olete esimene, kes sellele statistikablogis tähelepanu juhtis. No tundub nii, seda on raske öelda, et lombi avastuseks pidada, pigem on hämmastav, et sellest ei ole viimasel ajal üldse palju räägitud, sest see ei ole asi, mida ei oleks võinud ennem saada või mis kindlasti ainult rahvaloenduse andmetest välja tuli. Aga nagu paljud asjad, eks ta natukene juhus oli, võtsid numbrid kätte, liitsid, lahutasid, korrutasid, jagasid ja vaatasid, et tuleb selline huvitav pilt, millest peaks rääkima. Just miks ei ole sellest varem räägitud Eestis mara Isar. Raske öelda, et kindlasti, eks Eestis ole rahvastikuga palju muid probleeme, et võib-olla see pole lihtsalt nii silma jäänud. Ja üks põhjus võib olla selles, et tegemist on nagu sügavalt regionaalse probleemiga, sest kui me vaatame võib-olla Eesti peale kokku, mida me tavaliselt armastame nagu teha, et siis olukord ei tundu ju üldse hull isegi viimase rahvaloenduse järgi, et see meeste-naiste suhe on umbes selline, nagu ta looduse poolt on meile antud, ehk siis 100 100 naise kohta noorema naise kohta on meil 105 meest, vanemas eas proportsioon läheb muidugi paigast ära. Et, et Eesti riik tervikuna ei ole seda näha, aga kui nüüd tõesti vaadata omavalitsuste kaupa, siis omavalitsused on väga-väga erinevad, mis ongi siis nagu kindlasti probleemiks nendele omavalitsustele, kus see proportsioon on väga paigast ära. Kuulajatele teadmiseks, ma panin vikerraadio kodulehele ka viite sellele kaardile kus on siis ilusti visuaalselt kujutatud, millised vallad ja omavalitsused on siis viimased, ehk siis millest see nii-öelda pruudipõud on, on eriti terav ja justkui Eesti lõikes tervikuna on asi tasakaalus mehi ja naisi enam-vähem võrdselt, siis sellest ei ole ju kasu, kui kui Viimsis on näiteks mehi tasakaalus või on isegi vähem naistest, ava kusagil Obinitsas, võib-olla on see risti vastupidi, naisi, naisi, rohkem, naisi, vähem mehi, mehi, rohkem. Ma ütleks nii, et see teeb noortele inimestele partneri vaiku keerulisemaks, et kindlasti oleks kena, et kui piisav hulk võimalikke partnereid on lähima viie kilomeetri ümbruses, aga see on siis see, et Eestis jah, et meil, naised kipuvad koonduma teatud kohtadesse enamasti linnadesse, kus on rohkem teenindust, teatud võib-olla ka elukeskkonda ja mis juhtub meestega, on, on need noored poisid, kes seal maal sünnivad, et nendest mõned tulevad ka linna ära, aga, aga suurem osa või nendest siis rohkem jakkavaale. Jaa, jaa. Ja mida me näeme rahvaloenduse tulemustest, on see, et proportsioon noorte meeste ja naiste vahel on seal väga paigast ära, et meil on omavalitsusi, kus mehi on siis lausa kaks korda rohkem kui noori naisi ja niisugune tavaline pilt on, et umbes 100 naise kohta on 120 meest, mis naistele kindlasti võib-olla sobib, aga, aga ka uuringud näitavad meeste jaoks. See on probleeme. Miks te võtsite vaatluse alla just vanuserühma 20 kuni 34, on sellel mingi eriline põhjus kaaslaste pere loovad ja, ja lapsi toovad ilmale ju ka 19 ja ja 35 aastased, kes nüüd sellest rühmast jäävad välja? No kuskile peab piiri tõmbama, kui sa vaatad ja kui vaadata 20 kuni 34 aastaseid naisi siis nemad sünnitavad tsirka viiendiku kõigist sündinud lastest. Et selleks sai see piir valitud. Ja kindlasti kuskile peab nagu piiri tõmbama, sest ka paljud minu tuttavad hiljuti mu käest küsinud, et nad ei saa aru, milles on probleem, sest kõigil on meelde jäänud, et Eestis on vastupidi, et naisi on nagu ülekülluses, aga see üleküllus tuleb peamiselt sellest, kuna meeste keskmine eluiga on lühem kui naistel, siis eakaid naisi on tunduvalt enam ja sealt see kogu Eestis. Naiste üleküllus, et kui me vaatame nüüd nooremaid kuni 40. eluaastani, on tegelikult, niiet et et mehi tervikuna on rohkem kui naisi. Aga jätkame stuudio juttu, kui me oleme ära kuulanud tänase esimese salvestatud intervjuu, mis pakub võib-olla selle probleemi olemus mis praegu on välja toodud statistika põhjal, mis pakub selle olemusse võib-olla natuke sellist kvalitatiivsemad sissevaadet kuulama ja, ja siis jätkame stuudio jutuga. Aet annist on antropoloog, kes on kirjutanud eesti külaühiskonnast kultuuriantropoloogilisi doktoritöö mille materjale ta kogus aastail 2002 kuni 2004 elades ja jälgides inimesi 20 kuud kahes Lõuna-Eesti kunagises niinimetatud kolhoosi keskus külas ja Aet annist on sellest kahe aasta eest avaldanud ka raamatu otsides kogukonda sotsialismijärgses keskus külas. Aet annist, kui statistikaamet tõi need rahvaloenduse andmetest esile pruudipõua Meie paljudes maavaldades, kas teil tekkis mingisugune äratundmismoment ka nendest kolhoosi küladest keskus küladest, mida te nii kaua uurisid? Aitäh ja kindlasti oli seal mingisugust niisugust meeste ja naiste vahelist tasakaalutust, aga ma ei saa ütelda, et sel hetkel, kui mina seal viibisin, mis oli 10 aastat tagasi juba oleks otseselt kuidagi nähtav olnud või et oleks tunda olnud, et mehi on tohutus ülekaalus ja nad ei leia endale kaaslasi külas või vallas. Tasakaalu puudumine oli pigem seotud sellega, et mehed ei olnud ellu niivõrd haaratud või olid kuidagi muul viisil nagu lahti ühendatud sellest, sellest kogukonnast ja isegi ühiskonnast mingis mõttes elades sellist natuke sotsiaalse võitu eluneb mõnedel puhkudel. Aga ma arvan, et sel hetkel oli see protsess, mida me täna näeme ka poole peal. Eks ole, see on 10 aastat tagasi. Kõik need muutused said alguse siis veel kord ning 120 aastat tagasi, nii et selleks ajaks on 10 aastat möödas nende mustust algusest. Et see muidugi on seotud ka veel varasema ajaga, ehk siis nõukogude aega oma omakorda sellega, kuidas, kuidas nõukogude ajal oli, oli nagu naiste meeste suhe külades tasakaalust väljas, võib-olla sellest normaalsest tasakaalust väljas selle tõttu, mismoodi see kogu see kolhoosisüsteem oli üles ehitatud missugused tööd olid seal seal nagu olemas ja kuidas sinna neid inimesi tööle saadi, sest et tol hetkel tõepoolest nagu tänagi on naiste haridustase üldiselt kõrgem. Ja see tähendab seda, et et täna nagu sellises loodus iseloomulikku protsessi kaudu naised, kest, kes lahkuvad selleks, et õppida küladest, ei tule enam, ei pöördu enam sinna tagasi. Ja meil pole mitte mingit täna mitte mingit mehhanismi, millega neid sinna tagasi nagu sundida. See sunnimehhanism oli nõukogude ajal olemas. See hariduslik. Sealne lõhe maapiirkondades niisiis pärineb juba juba Nõukogude naiste tööd olid ka siis ju peamiselt ikkagi kõrgharidusega inimeste tööd õpetajad võib-olla seal, arstid, mida iganes. Meeste tööd kippusid olema rohkem. Vähest haridust vajavad tööd ja nii abi elusidki Katona kõrgharidusega naised võib-olla madalama haridustasemega meestega ja nüüd on see kõik edasi kandunud ja mehi tabas see murrang. Kui kolhoosikord lõpp. Järsku rängemalt kui naisi? Jah, sest et koos kolhoosikorra lõpuga kadusid ära just nimelt põllumajanduslikud tööd, kui me täna vaatame või kui me 10 aastat tagasi vaatasin neid külasid, siis sellised stabiilsemad töökohad, millele võis nagu kindel olla, enam-vähem kindel muidugi tänaseks päevaks ei ole vist enam praktiliselt ühtegi töökohta maal, mida, milles kindel võib olla. Aga, aga sellised natukene kindlamad ja rahulikumad töökohad olid, et on, oli 10 aastat tagasi ilmselt on veel täna just nimelt naiste töökohad nagu näiteks koolides õpetajad kooli muidugi nüüd hakatakse kinni panema ja sealt kohe tekib see ebakindlus kontoritööd, erinevad müüjad, sotsiaaltöötajad, vallaametnikud, enamuses kõik naised, isegi kui enamusel juhtudel vallavanemad kipuvad mehed olema ja nii edasi, et enamus selliseid noh, mingil määralgi kindlamaid töökohti olid just naiste töökohad ja need muidugi on praegusel hetkel suuremal määral sellise keskealise naisnaistöötajaskonna käes, nii et noh, muidugi teisest küljest ei tundu, et oleks väga naistel täna nendel noortel naistel tänane külas midagi midagi ees ootamas. Et, et kui see on sellise keskealise elanikkonna grupi käes, on need töökohad siis sealt nagu vabanemist nii palju ei tule. Ja see võib olla ka üks põhjus, miks, miks need noored naised küladesse tagasi täna ka ei pöördu neid ainult ühest küljest, tundub nagu, et et meeste töökohad kadusid, aga ega naistel ka neid töökohti ei ole, lihtsalt, et mehed ei ole nagu need pole lahkunud nendest küladest üldse sellel hetkel, kus naised hakkasid lahkuma, ehk siis vanuses nii 16 kui minnakse näiteks gümnaasiumidesse. Või siis 18 ka minnakse ülikoolidesse, et mehed jäid nagu paika ka kuigi neil seal tööd ei olnud, naised lahkusid ja sageli ei tulnud tagasi just selle tõttu, et, et neid ei ootagi nagu seal praktiliselt noh, mingisugust tegelikult ei ole küllaldast küllalt selle üldse üle üleüldse ülepea väga vähe töökohti. On see nüüd positiivne või negatiivne, et noored mehed vanuses 20 kuni 34 on suuremalt jaolt jäänud paigale võrreldes samavanuste naistega. No ilmselt sellesse olukorras, mis praegu on, kus, kus neil võib-olla sellist pere luua ei ole võimalik ja samal ajal ei ole neil ju ka ei ole neil ka eriti palju tööd seal valida, noh eriti siis nagu sellist lihtsamat tööd, kuna nad väga sageli ei ole. Kuigi hea haridusega, siis selles olukorras, mida selles ikka nii väga positiivselt on, et ma olen tegelikult siin-seal kuulnud ka arvamust, et võib-olla peaks aitama inimesi, kes on maal jäänud nagu takerdunud sellesse oma olukorda, aitama neil hoopis linna kolida, kuigi jah, tõepoolest me ju muretsema selle pärast, et külad voolavad tühjaks ja nii edasi. Aga samal ajal andes külades, mis, mis mis on täidetud inimestega, kes seal elada ei taha. See pole ju ka nagu loomulik olukordades. Küllatus peaksid olema ikkagi need inimesed, kellel on seal pere hea olla, keskkond, mis, mida nad, mida nad eelistavad. Et selle selle tõttu, et nad saavad seda valida, mitte selle tõttu, et nad on sunnitud seal olema. Naised püüavad edasi. Omandavad hariduse leiavad linnas või välismaal endale kaasa, ei pöördu maale tagasi, aga mehi ootab pahatihti vees pisut allakäiguspiraal, aga miks see on nii ka juba 10 aastat tagasi. Teie olete kirjeldanud, kuidas levinud on peremudel, kuidas keskealine mees elab koos oma emaga. Pahatihti on ta ka alkohoolik, lihtsalt joob ema pensioni maha. Miks läheb nii? No see konkreetne selline see oli, see oli minu jaoks selline üllatav leid, kui ma seal väidet tegin 10 aastat tagasi, et niisugused mudelit seal esinesid, see, et see on täna siis ka nagu statistikani jõudnud, see on kindlasti kinnitused sellise kvalitatiivse meetodiga, mida mina kasutasin, on võimalik ka avastada tendentse, mis, mis üha võimenduvad. Ja see protsess, mida ma seal kirjeldan, ei ole kindlasti väga levinud, aga aga see ilmselt osutab mingisugustele olulistele punktidele, mida me, millele me peaksime mõtlema 10 kogu seda olukorda analüüsime paarid, kes, kes saavad, kui sellises enam-vähem võrdses vanuses rajavad pere külades, noh ükskõik, kas see naine on siis tulnud tagasi näiteks haridusharituna kusagilt või, või ta ka ei ole lahkunud või, või, või mis iganes saavad lapsed, aga mehed külades ja noh, võib-olla see on ka natuke üldisem, selline Eesti mudel, et mehed ei ole kuigi haaratud laste kasvatamise ja pereellu mis tähendab hoobilt, et nad, et neil on nagu lihtsam käituda, nii et nad seda peret ei, ei hoia, seda igapäevaselt seda niisugust hoolivust ei, ei näita oma oma sõnades ja käitumises, aga samas pahatihti pole nad haaratud ka muusse ellu, kuna neil ei ole tööd ja täpselt nii, eks see kõik, eks see kõik muidugi muidugi võimendab see, mille sa siis üldse on haaratud. Nad on haaratud oma sõprade gruppidesse, kus, kus muidugi jah, võib, võib kergesti olla ka alkoholi alkoholi selleks keskseks teguriks. Kuulsin päris mitmel puhul naiste naiste käest, kelle abikaasat ei olnud sellistes alkoholilembestel gruppides, et, et neil ei olegi sõprusest selliseid kaasasid, kellel, kellel selliseid kaaslasi, kellega teha midagi muud, kui, kui juua oli suhteliselt vähe, mis ei tähenda seda, et seal ei oleks selliseid gruppe, seal on näiteks ka niuksed, jahimeeste seltskonnad ja ja ettevõtjad, vetegrupid käivad koos ja, ja see on olemas, aga, aga selline üldine foon on ikkagi kaunikesti kurb. Tegelikult osalt ei saa seda ka nagu ainult nendele meestele kuidagi ette heita ja öelda, et miks te, miks te, mehed, sellised olete, vaid et tegemist on natuke ka sellise laiema nähtusega Eestis sellega, et justkui peaks olema võimalik väga kergelt selles ettevõtlust soodustava neoliberaalses Eestis, mida on juhtinud, eks ole, pikalt ettevõtjate sõbralik erakond peaks olema väga lihtne justkui ettevõtlust alustada ja me näeme, et maal ongi ettevõtjaid tegelikult rohkem kui, kui, kui linnades. Isegi kui selliseid aktiivseid inimesi on, on maal üldkokkuvõttes vähem. Ja, ja sellest tekib nagu mulje, et milles probleem, võtke, võtke ette, hakake tegema. Aga reaalsus on see, et et see ettevõtlus on ikkagi väga keeruline ja ettevõtluse toimimiseks tarvis ühte väga olulist komponenti. Selleks on vaja seda, et inimeste omavahelist suhted toimiksid. Mida vähem inimesed omavahel suhtlevad, mida vähem nad saavad 11 toetades külades midagi ette võtta või noh, mitte ainult ette võtlusena, vaid ka ükskõik mingisuguseid küla probleeme lahendada, seda vähem on ka võimalik inimestel reaalselt seda, seda äri ettevõtlust rajada, sest et neil ei ole seda sõprade baasi, neil ei ole niisuguseid omavahelisi suhteid, niisugusi käsi peseb kätt, heas mõttes suhteid teiste elanikega sellest ajast peale, kui töö kadus ja neid hakkasid siduma ainult sellised noh, mõtlen sellised kummalised alkoholiga seotud grupikesed või, või siis või siis praktiliselt nagu ainult sellised formaalsed suhted läbi läbi valla või, ja nii edasi ja inimeste tunne, et nad on. Et neil on nagu kehvasti läinud, võimendab seda soovi teistest eemale tõmbuda ja see oli üks asi, mida me siis ka 10 aastat tagasi nägin ja püüdsin analüüsida, et kui kuidas mõjub nisugune suhet, kadu sellele inimeste võimele hakkama saada ja ilmselgelt mõjub rängemalt meestele, kellel on neid hakkamasaamisvõimalusi suhteliselt palet, et need valikud on palju väiksemad, kui naistel naistel on, naised loetakse hakkamasaajateks ka siis, kui nad oma pereeluga hästi hakkama saavad. Aga meestel on, on ikkagi selline edu on endiselt selleks mudeliks, mille nüüd niisugune äriline edu ja rahaline edu on selleks mudeliks, mida mida järgima ja kui selleks on takistused, nagu näiteks maal on ettevõtluse jaoks siis nende selline reaktsioon on, on käega löömine ja, ja paraku siis ka jah, pudelisse vaatamine olnud nendel puhkudel nendel nendes külades ja selles piirkonnas, milles mina tegin. Aga need noored mehed või nüüd ka juba keskealised mehed võib-olla, kes on seal poes või poe taga õllepudeliga. Kuivõrd on nad ise süüdi selles, kuivõrd on meil teist võimalust? No mina tahaksin küll kinnitada, et neil ei ole seda teist võimalust, et muidugi mingil määral on kõik asjad inimeste enda enda valikud ja otsused, aga, aga need, kes on edukad, on seda olnud mingisuguste heade asjaolude kokkulangemise tagajärjel, kas nad on olnud algselt mingites heades positsioonides spetsialistide või mingil muul infot omanes inimestena. Ja need, kes, kes täna seal poe taga on või, või, või lihtsalt väga halvasti hakkama saavad. Neil ei olnud neid soodustavaid asjaolusid. Mida vanemad oma lastele 10 aastat tagasi, kui teie seal 20 kuud inimesi jälgisite, mida panevad oma lastele soovitasid. Jah, see oli veel üks selline teema, mis on ilmselt väga oluline mõista seda tänast olukorda. Sageli kuulsime vanemate suust ikkagi just täpselt seda sõnumit, et kui te vähegi saate, siis minge palun minema ning mingingutel jalad kannavad. Kui te pea töötab, siis, siis minge palun maalt ära, siin on, siin on elu, räpanesin eluvaene, see töö on raske ja ränk ja parem parem ele ootatel kusagil ootab teid kusagil mujal. Ja tütarlapsed võitsid seda rohkem kuulda. Poisid vähel? Nojah, noh, ma arvan, et võib-olla asi pole niivõrd kuulda võtmises kui selle selles võimaluses. Tütarlapsed, kes kalduvad koolides, selle helistas koolides, mis, mis tänasel päeval on niimoodi üles ehitatud, nagu nad on, kalduvad paremini hakkama saama, said minna gümnaasiumi ülikooli ja nii edasi ja kui neil oli juba tekkinud see väljaspoolne, selline suhete võrgustik ja, ja võimalused, siis nad sinna ka jäid, nad ei, nad ei tulnud aga väga tihti tagasi. Samas kui, kui, kui poisid kukuvad koolidest üldse kergemini välja ja seal oli ka väga palju. Noh, kui ma nagu nooremate inimestega suhtlesin siis neid näiteid sellest, kuidas kuidas poisid koolist langesid välja, enne kui isegi siis põhikooli lõpetada suutsid ja siis ei ole neil nagu eriti midagi linnas ootamas, isegi kui nad sinna väga tahaksid minna. No ma ei taha sellega ütelda, et et tegemist on nagu sellise kooli mõjuga ja noh, ma ei tea, naisõpetajate mõju, võib-olla me ennem rääkisime sellest, kuidas naised on need põhilised põhilised koolide töötajad. Aga mingis mõttes ikkagi seda võib näha, et, et ühelt poolt on jah, poisid kukuvad koolidest välja kuna nad seal hakkama ei saa, kuna võib-olla ootused nendele on, on, on niisugused, millega nad toime ei tule või mis nendes trotsi tekitavad. Ja teiselt poolt selliste üksikute edukate mees ettevõtjad, et niisugune mitte mitte just pikk vari, aga, aga, aga nendesse ära, mis, mis nendes mitte hakkama saavate meestes või kehvemini natuke kehvemini hakkamasaamatus meestes tekitab tunde, et noh, nad ongi soss-seppade, neil ei olegi nagu lootust üldse kuhugi jõuda. Need kaks asjaolu koos loovadki selle olukorra, kus meeste ja naiste noh, mitte ainult nende numbrites on erinevusega nende hakkamasaamises ja võimes nagu edasi liikuda ja ennastele, kogukonna ja ühiskonnaga siduda, on, on suur erinevus, on suured käärid. Aitäh, antropoloog vaid välistab. Ja me jätkame nüüd pruudipõua teemal vikerraadio otsestuudios, Mihkel servinski ka statistikaametist ja Mare Ainsaar aga Tartu ülikoolist. Mis mõtteid sa kuuldud antropoloogiline vaade tekitas ja kas tahaksite midagi lisada või võib-olla mõne arvamusega diskuteerida? Maranger. Mõtteid on tegelikult hästi palju, aga ma ütlen kohe statistilise nagu tausta ära, millest aedasin, rääkis, et tegelikult tõepoolest 20 aastaga ongi olukord maal väga palju muutunud. Ehk siis 10 aastat tagasi, mis juhtus, oli samamoodi alkoholiprobleem külades, aga siis mehed lihtsalt surid keskmisel varem ära kolmekümneselt. Nüüd nad juhtub see 40 viiekümneselt ja statistika statistikast me näeme, et sugude vahekorda nagu veel enam muutunud. Et teine asi, mis on juhtunud, on see, et vahepeal on inimesi vähemaks jäänud. Et mis tegelikult ma arvan, teeb olukorra raskemaks ja saatku aidsi, rääkis tegelikult mina mõtlesin nendele aegadele, näinud vanu pilte kahekümnendates 30.-test aastatest, külaelust, kus on seltsid, on lauluseltsid, jalgpalliklubid, jahiseltsid ja laulu laulukooris. Küla laulukooris on näiteks enamus mehi, et see on segakoor ja enamus mehi ja tänapäevase tunduks nagu suhteliselt üllatav. Ja küsimus ongi see, et, et mida siis üks noormees või mees maal võiks teha veel eluga peale selle, et ta käib siis kas metsa maha võtmas ja õhtul kuskilt sõpradega niimoodi õlut joomas. Ilmselt tuleks midagi eluga põnevamad ette võtta. Kas saab kuidagi ka iseloomustada neid naisi vanuses 20 kuni 34, kes maalt lahkuvad, kas statistika, andmebaasid või rahvaloenduse andmebaas võimaldab ka midagi esile tuua? Mihkelson. No need töötlused, mis tänaseks tehtud on, sellele küsimusele selgelt statistilist vastust ei anna. Aga kui nüüd Ati sõnavõtu juurde tagasi tulla, siis ma tahaksin öelda, et tema sellist tunnetust, et 10 aastat tagasi oli probleem nagu kergem on ka statistiliselt täiesti selgelt nähtav. Sest kui täna on selliseid omavalitsusi, kus 100 naise kohta on üle 150 mehe kuskil seal 40 omavalitsuse juures, siis 10 aastat tagasi oli selliseid ainult viis. Et, et probleem on aina süvenev, praegu mulle tundub või ma julgen öelda, et see trend on tõesti süveneb. Ja mida me võib-olla uuringutest Laane on see, et tegelikult kui mehi ja naisi võrrelda, siis võiks öelda, et naised isenesest maale minekul on suhteliselt leplikud. Meil on mõned uuringud, mis ongi selle kohta olnud, et miks siis inimesed lähevad maale ja eks nad üldse Eestis liigutakse väga palju, tegelikult perekondlikel põhjustel, et kas sellepärast leitakse partner või tahetakse saada iseseisvaks, vaid need on tegelikult kuidagi perega seotud. Ja siin siis eriti, et naised on rohkem nõus pära tõttu liikuma, kui nad lähevad maale, siis võib-olla erinevalt meestest, nende jaoks ei ole see palk nii väga tähtis, mis on ilmselt maakohtade jaoks iseenesest nagu probleemiks palganumbri suurus. Aga ütleme, ma arvan, et neil on teatud selline minimaalne standard, mis peaks olema ja ilmselt Eesti külade või võtmeküsimus võikski olla, kui ta, kuidas selline minimaalne standard vähemalt ellujäämiseks ja laste kasvatamiseks nagu tagada, sest ei saa ilmselt öelda, et Eesti naine oleks üli ülinõudlik. Aga kas on veel uuringuid või kas võite tuua veel lisa sellele, mida Aet annist rääkis, mis ikkagi on need põhjused, mis naisi viivad maalt linna ja mehi ei vii? Kui me räägime just noortest inimestest? Eks see põhipõhjus tegelikult või, või tee ongi ikkagist läbi õpingute ja Eestis me ju teame, et naised on meil õpihimulise mat meestel mingi hetk ja kohati üsna noores vanusesse õppimine katkeb, jääb toppama ja mis juhtub, kuna mehel õppimiskohad on enamasti linnades või suuremates kohtades siis läbi ajaloo on ka teada, et sinna osa noortest inimestest jääb, aga, aga tõsi on ka see, et, et mitte kõike ja sinna ja nüüd ongi küsimus, et kes siis läheb tagasi, kes tahab mingisse muusse kohta ja siin siis inimesed valivad, et üks motivaator on Eestis, kui on perekondlik suhe õige näiteks leitakse väga atraktiivne partner aga võib olla ka muid põhjuseid, et, et ja Eestis eelmise rahvaloenduse andmed näitasid, et jah, et naised on keskmiselt ka liikuvamad, et jälle siin sõltub palju siis erinevatest ühiskondades, et, et kes on selline aktiivsem, aga Eesti ühiskonnas on küll, et, et tundub, et naised on tervikuna nagu kuidagi aktiivsemaks Ja liikuvust põhjustab haridus. Soodustab haridus. Kindlasti soodustab haridus on üks oluline komponent selle selle juures, aga et naised jah, praegu peast ei oskagi öelda, et töö põhjustel, et et eks raisad reageerivad igasugustele mõjutustele, aga ka haridus on väga oluline selle juures. Nagu kuulsime, siis rahvaloenduse andmetest veel nii-öelda hariduskomponenti välja ei saa tuua, aga muudest uuringutest, kas kas tuleb siis välja millised on hariduslikud omadused nendel inimestel, kes on jäänud maale, millised on nendel, kes on liikunud ja erinevus meeste-naiste vahel? Kui me lihtsalt vaatame, võtame ikka jälle need noored, 20 kuni neljakümneaastased inimesed, et ja võrdlema näiteks linnades ja maal olevaid mehi, naisi, siis see on muidugi tõsi, et linnades keskmiselt haridustase on, on kõrgem ja maakohtades on, on see madalam ja kui me maal võrdleme neid mehi ja naisi, siis on ka tõsifunktsioon ootuspärane või mida me umbes teame, et et maal on siis meeste haridustase kõige kõige madalam keskmiselt. Aga siia juurde ma kohe ütleksin ära, et kui me räägime maas, siis tegelikult muidugi Eestimaal on nii erinevaid maakohti ja, ja valdu ja isegi mõne valla sees on sellised tõmbekeskused, kus on noor aktiivne seltskond ja käib väga aktiivne elu ja selles samas vallas kuskil teises külas on, pole midagi, et on, on täitsa erinev ka rahvastiku olukord. Statistikaamet on koostanud ka kaardi, millel ma enne ka viitasin ka meie kodulehelt või siis aadressil statistikaamet, punkt, wordpress, punkt com või head kuulajad saate kuulamise taustaks seda jälgida, visualiseerimine ikka ju ju aitab. Aga Mihkelson Rinski, kuidas teie seda kaarti iseloomustaksite, kas kas näete ka mingisuguseid seaduspärasid, miks üks või teine piirkond kipub olema siis punane, ehk siis piirkond, kus kus 100 mehe kohta on, on naisi vähe. Kui mina seda kaardi vaatan, minu tähelepanu äratavad hoopis need rohelised piirkonnad, kus seis on vastupidine, see tähendab, et et mehi, et naisel on rohkem ja kui me vaatame, kus need piirkonnad on, need on siis Tallinna ümbrus, Tartu ümbrus, Pärnu ümbrus ja need on ka need piirkonnad, kus kahe rahvaloenduse vahel on rahvastik kasvanud. Ehk sedapidi tundub kehtima seosed, kus on noori naisi, seal rahvastik kasvab. Loogiline seos, jah, kahjuks on muidugi ka selliseid piirkondi, on, aga rahvastiku kasvuhoones ma mõtlen siin Ida-Virumaad. Aga kui nüüd ütleme need eriti kriitilised pruudi põuaga piirkonnad siis sellise kaardi pealt sinna ütleme siis Sooma kanti jääb see piirkond. Aga pigem ma ütleksin, et selliseid, et et see on nagu iga omavalitsuse probleeme, et ta sellist kindlaid piirkondi on väga raske välja tuua, et rohkem niisugune lapiteki moodi, see asi, aga selge, Tallinna ümbruses on neid vähem. Jah, kui vaadata näiteks Tallinna ümbritsevaid valdasid avokaado Tartus samuti Tallinnas endas. Kas võib öelda, et ehk on hoopis peigmeestepõud näiteks Viimsi vallas on 100 noore naise kohta vaid 84 noort meest. Noh, kindlasti võib ka nii öelda, aga noh see suhe ei ole nii drastiline kui sellest piirkondades, kui me räägime pruudipõuast laenavad Tallinnast jah, ja sealhulgas kaudu on ka neid teisi valdu olemas. Kas võib siis öelda, et noored mehed on jäänud maa valdadesse? Noored naised on tulnud Linno võib-olla Tallinna, Tartusse, Viimsisse, drina, ümbruskonna valdadesse, aga siin on jälle noortel, naistel on probleem, ei ole piisavalt mehi omakorda võib suunata naisi otsima võib-olla kaasatud välismaalt. Jah, ja tegelikult, kui me tahame Eestimaa kaheksat on linnad ja vallad, siis viimane rahvaloendus näitas, et kõigis linnades kokkuande käigult naiste noorte meeste-naiste suhe täpselt nagu pooleks 100 naise kohta 100 meest. Ja siis maa avaldades on tõepoolest naise kohta 115 meest, ajapikku on see asi halvemaks läinud. Aga häda on ju selles, et kui linnades on meil veel mingi kriitiline mass noori inimesi olemas, siis valdades tegelikult abso absoluutne noorte inimeste arv on, on väga väike. Nii et ega te ei piisa ju, et suhe oleks paigas ainult enamasti, et endale partnerit valida, et tänu tänapäeva inimeste laev noortele inimestele meeldiks, et oleks teatud k-ga ka olemas, et ei lepita mitte igaühega, vaid väga palju on kommentaare olnud. Parem juba elu üksinda kui ükskõik kellega ja probleemse partneriga. Nii et Viimsi vallast üks noor naine ei ole nõus kolima mõnda Eesti esise ääres olevasse valda, mis siis, et seal oleks, on mehi palju ja naisi puudu. Võimalik, et on, aga põhiprobleem on selles, et kuidas nad omavahel kokku saad. Ja, ja siin on muidugi ka häid uudiseid. Ta halb, halb uudis on see, et see proportsioon on väga paigast ära, aga aga hea uudis on see, et nooremal põlvkonnal on muidugi salarelv, et see on Facebook, et kui kõik meie esivanemad pidid kuidagi selle ise nagu kokkusaamise korraldama või kuidagi kuidagi nad said hakkama, siis tänapäeva noortel teatud tehnoloogiline eelis on, aga eks saab, eks ole tõsi, et et selleks, et päriselt sellest kooselust asja saate ikka kokku saama ja see on siis suuremate vahemaade puhul keerulisem. No mina arvan, et üks naine kindlasti leidub, kes on nõus Pole minema võib-olla kaks või kolmgi, aga statistika ei kinnita seda, et selline liikumine toimuks oluliselt. Ja mul on ka selline mõte siia juurde, et ma nagu hästi ei usu, et üks noor naine läheb teadlikult välismaal endale partnerit otsima ta läheb ikka sinna uusi väljakutseid otsima ja kui ta sobivas eas ja seal on sobilik mees, siis ta selle leia, ta saab kokku ja siis on juba probleem, kas ta tuleb tagasi ja kas nad tulevad kahekesi tagasi nende edasi. Ma hästi ei usu, et selline väga teadlik mehe Ott või üks naine kindlasti on selline, mitte statistiliselt palju. Et see lihtsalt juhtub, aga kuna tõenäoliselt juhtub teatud vanuses on kõrgem ja, ja lihtsalt kahekümnendad kolmekümnendad eluaastad on need, kus inimesed kogu maailmas liiguvad ja vahetavad elukohti kõige rohkem. Ja lihtsalt see hetk, kui, kui see partneri leidmine toimub, võib, on suurema tõenäosusega juhtub välismaal, kui meie noored lähevad välismaale. Et selles mõttes, ega jah, et välismaal käimine või üldse ringi liikumine ei ole ju halb, aga Ta peab teadma, et sellega teatud tõe on kaasnevat toetud teiste sündmuste tõenäosused. Ja kui ma tohin veel natukene tagasi tulla et siin oli küsimus nende võimaluste koha pealt maalt äraminekuga, siis tegelikult, kui naised on võimeliselt maad ära minema, noored tüdrukud, siis me ei saa öelda, et võimalusi ei ole. Lihtsalt tüdrukud realiseerivad oma võimalused poisi teerealiseks erineid ja see probleem ilmselt hakkab siis põhikoolist peale, miks põhikooli lõpetanud noormees on vähem konkurentsivõimeline kui põhikooli lõpetanud tüdruk. Aga teeme otsestuudio jutu taas väikese pausi ja kuulame ära usutluse kaardil punasega kujutatud vallast ehk siis pruudipõua käes vaevlev Ast vallast. Meremäe vald setomaal on üks nendest valdadest, kus rahvaloenduse andmed näitavad pruudi põuda ehk siis olukorda, kus 20 kuni 34 aastaste meeste hulka on märksa suurem kui samaealiste naiste hulk. Ja statistiliselt elab Meremäel 100 noore naise kohta 160 samaealist noort meest. Näeme statistika blogisse riputatud tabelist. Küsime nüüd Rein Järvelillelt Meremäe vallavanemalt, kuidas vallas koha peal elades paistab, mis vägi see on, mis viib just noored naised vallast ära, jätab noored mehed ilma potentsiaalsetest kaasadest. Jah, mõningad andmed, mis puudutavat nüüd jällegi rahvastikuregistrit, noh päris seda ei kinnitanud, et Meremäel olukord nüüd nii tõsiselt hull oleks. Aga kuna statistika, nimekiri ja registrit põhinevad rahvaloendusel ehk tegelikult kohapeal olevate inimeste arvule, et siis mingil määral see probleem on tõesti olemas. Et eks siin on on mitmeid põhjuseid, et kõigepealt tundub, et tüdrukud on olnud kuidagi usinamad ja, ja aldimad rohkem haridust omandama ja edasi õppima ja, ja on läinud kodudest kuskile koolidesse sealt juba edasi leidnud endale ka ilmselt töö ja, ja, ja elu kaasa või kuskilt mujalt kui, kui vallast. Ja noormeeste puhul ilmselt siis Sellest piirkonnast ka paljud võib-olla ei ole ennast läinud edasi täiendama ja kodukohta. Sellisel juhul ongi tekkinud selline lihtne olukord, et kui vaadata nüüd valla üldise harjuva, siis jah siin kuni kaheksateistaastaste inimeste osas on asi enam-vähem meil ikkagi tasakaalus. Vanusevahemik 18 kuni 40, et seal muutub olukord vastupidiseks, kus meeste arv on suurem kui kui naiste arv. Aga ehk on tegemist hoopis vastupidi, kui noorte naiste poole pealt vaadata peigmeeste põuaga. Just nimelt noor naine on linnas omandanud kõrghariduse, tahaks tagasi tulla, koduvalda võib-olla tulebki, vaatab ringi. Aga või paljud endised klassivennad on ilma kõrgema hariduseta, ei ole võib-olla võimalik nendel teemadel, millel tahaks juttu ajada ja sellest tulenebki hoopis peigmeestepõud ja tulebki peigmeest otsima minna tagasi linna. See on nagu meil ka näiteks tööjõuga, et ühtepidi on meil suur tööpuudus, aga aga teisest küljest tööandjad ei leia endale sobivat tööjõudu ja see on ka täpselt ilmselt nendes inimsuhetes ka nendel noortel naistel siis võib-olla jah, sellist valikut ka kohapeal jällegi ei olegi noh, nii-öelda nende ootustele või, või, või nende soovidele vastavalt ja tõepoolest, ega meil vallast on ka mitmeid mitmed noored naised ka abiellunud hoopis välismaale ja ja, ja on on selles mõttes täielikult ka Eesti jaoks kadunuks muutunud. No mis siis teha? Ilmselt peaks siis võib-olla alustama tõepoolest sealt haridussüsteemist ja võib-olla püüdma siis noormehi rohkem harida. Ma ei tea küll, kuidas, kuidas see võiks võimalik olla, aga aga, aga see oleks jah, lahendus. Suur tänu nende kommentaaride eest Meremäe vallavanem Rein Järvelill. Räägimegi natuke ka välismaale lahkumisest. Statistikaameti kodulehel on küll kirjas, et elukohariiki vahetanud isikutest tehakse rahvaloendusandmete põhjal ülevaade 22. mail. Aga kas praegu mingisuguseid esialgseid andmeid selle kohta Ta on, kas on mingit esialgset ülevaadet sellest, kui palju on Eestist kahe rahvaloenduse vahel lahkunud just vanusrühmas 20 kuni 34 inimesi nii mehi kui ka naisi ja kas seal on teatud tasakaalutus? Pikeservinski? No statistika, kuna ma olen ikkagi harjunud rääkima kindlatest numbritest ja konkreetsele küsimusele vastates ma ootaksin need numbrid ära. Aga avaldatud töörändeandmed ja kui me vaatame neid, siis see voog, mis Eestist täna küll siin elukohta omavad inimesed töötab välismaal, see on ikka masendavalt suur. See oli vist 25000 või noh, seda on jah palju, aga ütleme eriti maakondades, kus rahvast on vähe. Seal 1000 inimest ära käib, seda on ikkagi palju. Töörännet iseloomustab siis kas meeste ülekaal või naiste ülekaal. Seal on hästi palju rohkem mehi, et see ongi päris huvitav fenomen, et kui vaadata tegelikult päris rännet või vähemalt seda, mis on Eestis nagu registreeritud ja võtame näiteks viimased kaheksa aastat, siis seal on umbes nii, et on 11000 naist rohkem lahkunud kui saabunud Eestisse ja alla 5000 meheni, et see on mitmekordne naiste ülekaal. Ja kui me vaatame seda nii-öelda töörännet või pendelrännet, kes on justkui need inimesed, kes endiselt elavad Eestis, aga, aga siis viibivad Austraalias, Soomes või kuskil mujal töö tõttu, siis seal on nagu hästi suurele meeste ülekaal. Nii et, aga nemad on muidugi meil kõik siin rahvaloendus eesti inimestena alles, et võib-olla päriselus väga suurmeeste naiste disproportsioon on isegi väiksem, sest need mehed, kes seal Valdes peaksid elama, et nad tegelikult töötavad Soomes või Austraalias vahel nad käivad siis kuskil kodus pere juures, et. Aga hästi põnev oleks ikkagi teada saada. Ilmselt sel aastal tulevad need andmed ka just nimelt Eestist väljarändamise kohta ja kas me siis saame ka teada, kui palju vilja rannanutest on olnud näiteks kõrgharidusega ja kuidas nad jaotuvad meeste-naiste vahel? Mihkelson, Rinski tulevad hambad. No ma julgen kinnitada selles mõttes, et kui kõik oleks ette teada, siis polekski loendust vaja olnud ja seal sõltub palju andmekaitselistes probleemidest, kuidas on, aga loodame, et tulevad ja kindlasti me saame targemaks, kui me täna oleme, et see on 100 protsenti kindel. Et loenduse andmed saavad kindlasti väga huvitavad olemas, kuna see on ülasiis 10 aasta, kõik üks kõige usaldusväärsemad andmeallikaid, aga mida seni siis majandust ja lasteuuringud on näidanud seda, et et ega Eestis ei lähe ära siis kõige-kõige rohkem kõrgelt haritud. Et enamus eestist äraminejaid on selliselt keskmiselt pikemalt-madalamalt haritud ja, ja seal on siis komad seletused või teooriad, et sest nende niisugune potentsiaalne kasu siis välisriigis töötades võrreldes eesti riigi palgatasemega on lihtsalt kõige suurem, et kindlasti ka kõrgharidusel on, on palgad mõnes välisriigis kõrgemad, aga see vahe pole lihtsalt nii suured, sest korvata seda liikumisega seotud kulusid. Aga mida me nüüd peaksime või Saume nende statistiliste andmete ja kas või tõdemusega pruudipõuast peale hakata, on seal lihtsalt selline huvitav informatsioon, saime tund aega raadiosaadet teha ja lehed said ka täita leheruumi või, või saab nüüd selle pruudipõua teemal midagi ette võtta, kas peaks seda arvestama kuidagi meie riigi strateegilisi otsuseid planeerides? Ma arvan, et vähemalt riigi strateegiliste otsuste tegijad võiksid sellele mõelda, sest mida nüüd ka uuringud näitavad näitavad seda, et, et kelle jaoks siis sooline vahekord on probleemiks, et see tegelikult on eesti noore mehe jaoks probleemiks ehk siis siin paar aastat tagasi tehtud üks uuring näitab, et üks kolmandik selles vanuses noortest meestest väidaks, et neil oleks midagi pere ja laste saamise vastu, aga nende probleem on just partner. Naisnaiste jaoks on see protsent nagu kaks korda väiksem, umbes. Minu jaoks on see väga selline. Delikaatne küsimus sest asi ei ole ju pruudi põuas, ma julgeksin väita, et me üldse väga vähe armastame konkreetseid fakte ja statistikat ja pigem kui see statistika on ebameeldiv. Me kipume seda ära keelama, näiteks kui me võtame siin gümnaasiumilõpetajad edetabeleid, suured suured pealkirjad ajalehtedes, et see on riiklik kuritegu ja nõnda edasi, nii et see võib-olla on hoopis laiem teema, mida informatsiooniga teha ja, ja kuidas seda kasutada. Aga kui tänast saadet mõelda, siis mulle meeldis küll vallavanema jutt keskel kõhklevalt, aga ikkagi tunnistas, et probleem on olemas. Ja eksprobleemide lahendused algavadki sellest tunnistama, et see on probleem. Ja lahendusi ikkagi pakuvad teised inimesed, kui statistikud meie selle probleemi tõstatas. Moga kuulamegi siinkohal ära siis veel ühe kommentaari. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo 70 protsenti Eesti ülikooli lõpetajatest on naised ja vaid 30 protsenti mehed ja iga 100 kõrghariduse omandanud mehe kohta on Eestis 250 sama tasemel hariduse omandanud naist. Kas ja mida plaanib riik hariduspoliitikas muuta, et seda suhet rohkem tasakaalu viia? See suhe on paigast ära küll, kui pelgalt nendesse numbritele otsa vaadata. Ehkki keskeltläbi nüüd see vahe nüüd päris nii suur statistika andmetel ei ole, kui te siin ette kandsite, aga aga tõsi ta on, et ülikooli tasemel ja eelkõige magistriõppe tasemel on see suvel kaks ühele enamvähem mis riik plaanib ette võtta, et kõigepealt ei ole see loomulikult ainuüksi Eesti probleem, vaid kogu kogu õhtumaise kultuuri probleem ja paraku on ta eelkõige tingitud, et olukorrast tööturul, mitte niivõrd haridussüsteemis. See samal ajal me näeme, et kutsehariduses näiteks on poiste osakaal oluliselt suurem ja samasugune trend on ka teistes riikides ehk siis mehed või siis noored noormehed on oluliselt rohkem orienteeritud praktilisele väljundile kui naised ja, ja kui senikaua, kuni see tööturu ootused niisugused on, senikaua ilmselt see trend ka kestab. Aga siiski probleem ju eksisteerib ja põhikooli tasandil, kus poisid hakkavad haridussüsteemist rohkem välja kukkuma kui tütarlapsed ja just see panebki aluse ju inimese lumpeniseerumise üle, kui ta juba põhihariduse süsteemist välja kukub. Kas ja mida annab teha, et poisid ei kukuks välja? Põhikoolis üldine väljakukkumine on, on, oli siin pöördulistel aastatel Eestis läks tõepoolest väga kõrgeks ja eks seal olid ka rohkem sotsiaalselt hariduslikud põhjused. Tänaseks on väljakukkumine eriti poiste osas oluliselt kahanenud, nii et viimastel aastatel see tase 0,2 protsenti väljalangemist on juba suhteliselt hea tulemus, et ma siin väga niisugust kriitilist probleemi tänase päeva seisuga ei näe. Pigem on probleemiks väljalangevus, kutseharidussüsteemist ja tegelikult ka ülikoolist. Ja üldine üldine suunitlus, peaks olema rohkem seotus praktikaga, rohkem arusaamist, et see haridus, mida koolis pakutakse, on tegelike vajadustega. Et see on, see on kõige kindlam garantii sellele, et, et noored on huvitatud selle hariduse omandamisest, et ega siin rohkem mingisuguseid imesid ei olegi. Pakku väidavad rahvusvahelised uuringud ka seda, et mida mida elu kaugemaks kujuneb haridus, seda, seda suurem on tõenäosus haridusteest loobumiseks, sest nähakse kiiremat arenguvõimalust töö kõrvalt õppides ja paraku on see ka Eestis probleemiks. Statistikaameti poolt rahvaloenduse andmetest esile toodud pruudipõua probleem seda nüüd paljud analüütikud kommenteerinud, analüüsinud ja kas või Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent ja mitmedki teised on leidnud, et just nimelt kasvav hariduslik lõge ongi üks osa selle nii-öelda pruudipõua tekkimise süüdlasena. Mida teie arvate, milline on haridusliku soolise tasakaalustamatuse laiem mõju ühiskonnas? Ma näen seda asja natuke teise nurga alt, et haridussüsteem ei ole mingi iseseisev osa ühiskonnast, haridussüsteem väga olulisel määral peegeldab ühiskonnas toimuvaid trende ja tendentse ja ja pruudipõud, mis seisneb tegelikult selles, et maal on vähe töökohti naistele. Et seda probleemi nüüd haridussüsteemi abil lahendada, ma küll kuidagi ei oska. Et eks see probleem ole, ole pigem selline teistpidi, meil on ka peigmeestepõud, et kui me vaatame, kui palju eesti naisi abiellub välismaalastega, siis siis võiks seda asja näha hoopis teises võtmes, nii et ma arvan, et niisuguse ühe külje esiletõstmine on, on veidi kunstlik ja veelgi kunstlikum on, on arvamus, et see on seotud kuidagi hariduspoliitikaga. Suur tänu selle kommentaari eest haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Ja käes ongi saata kõige viimased minutid Mare Ainsaar. Mida teie arvate, kas ja mida saaks teha, et riigi eri piirkondades noorte seas soolist tasakaalu luua, kui üldse on võimalik midagi teha? See küsimus on nagunii pateetiline, et ma kardan, et Eesti inimestele ise riiklikud meetmed on väga keerulised, mõjuma, et kindlasti mõjuks hästi, oleks palju arukaid, nutikaid atraktiivseid, noori mehi, et selles mõttes ma igati toetan seda, et, et noortel meestel ja kõik kõiki, kes neid ümbritsevad, tasuks tegeleda sellega, et nad haridusest kinni hoiaksid, sest eesti naistega on suhteliselt hästi, nad on konkurentsivõimelised nii kodumaal kui välismaal ja, ja eesti mehed, noored mehed, peaksid neile väärilised partnerid olema. Kas kusagil maailmas on pruudi probleemi efektiivselt suudetud lahendada, kasvõi Rein Taagepera siin Postimehes hiljuti viitas, et vanapoisist on muidugi probleem, esineb näiteks Lõuna-Koreas, kuhu on püütud pruute importida Filipiinidelt aga, aga teie teada kas on kusagil mingisuguseid meetmeid proovitud ja kas on ka õnnestunud? Meetmeid on ikka proovitud, sest paljudes arenenud riikides on tegelikult suureks probleemiks just see, et, et inimesed kui eriti, et haridusse pikeneb, meil pole lihtsalt aega oma karjäärihariduse kõrvalt tegeleda siis partneri leidmisega. Nii et Hongkongis on eraldi klubid, et seal on veel selektiivne teatud kõrghariduse järgi mitte kõigile, vaid teatud inimestele, et et ma ei ole küll nende väga suurest edust nagu, nagu kuulnud, aga, aga ma vaatasin enne, et kuidas siis Eestis võrreldes teiste riikidega üldse partneri partnerlusega on ja ja muidugi lohutuseks võib öelda, et momendil meil pole keskmiselt Eesti kohta veel mitte väga halvasti, et kuigi meil on see maalinna disproportsioon natuke käest ära, siis võrreldes nii mõnegi teise riigiga on meil suhteliselt hästi, et inimestel on nagu partnerid, noortel inimestel aga aga veelkord, et see on üks, üks asi, mis tegelikult lääneriikides on, on suureks probleemiks. Aga riiklik programm, rohkem töökohti maale naistele oleks nonsens. Kindlasti tasub kohalikel omavalitsustel mõelda sellealasest veelkord, et, et kõik hakkab sellest pihta, et noortel naistel ka sageli nad läheksid. Maale võib ka ilma meheta partnerite küll selle otsimisega on aega hiljem tegeleda, aga peab olema enamasti midagi asjalikku teha, et töökoht näiteks. Igatahes oli põnev diskussioon, suur tänu täna otsestuudios osalemast Mihkel servinski, statistikaameti peaanalüütik ja samuti täna on Tartu Ülikooli rahvastikuteadlaste Mare Ainsaar. Statistikaamet pakub sel nädalal selle aastal vabandust. Sel aastal veel palju põnevaid ülevaateid. Rahvaloenduse andmed baasil jääme ootama ja ja hea oleks, kui need ei jääks, vaid selliseks põnevaks aineseks aja kirjelduses vaided, et tõepoolest neid ka kasutataks. Edaspidiste riiklikke või kohaliku eluplaanide koostamisel. Aitäh kuulamast. Tänase saate tõi teieni Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.