Tervist tänane tegi on mees, kes pani Eesti Panga presidendi vabandama. Mees, kes pani Eesti Panga tunnistama, et just Eesti pangast saadeti 1995. aastal välja valeandmetega kiri mis lisas DSL Internationalile nime kandnud ettevõttele 32 miljoni dollari eest nõudeid. Ess Econoom pangale. Stuudios on vabakutseline ajakirjanik Toomas Kümmel. Tere tulemast. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Viimase aja meediakajastustes võib ekslikult jääda ehk mulje, et sa oledki selline ühe teema mees, mingi selline fanaatiline VEB fondi asjus surfia ja, ja sellega võib-olla mõnele staažikale Reformierakonna poliitikule meelehärmi tekitaja. Aga, aga tegelikult oled sa ju märksa mitmekülgsem inimene jaa, püüangi algavas saates neid erinevaid külgi esile tuua. Sa oled olnud mitme ajakirjandusväljaande alguse juures. Eesti Ekspress, Eesti aeg? Just Kodukiri Kodukiri tahtsin mainida üllatuslikult. Oled ajakirjanikuna käinud Tsetseenia sõjas Tsetseenias käinud lausa korduvalt. Hariduselt oled hoopis geograaf? Oled töötanud Jõelähtme vallavanemana, aga praegu on sul käsil hoopis ühe kokaraamatukokku, paneb koos Juku-Kalle Raidiga. Jah, see täna just Juku-Kalle, nägin, et et seal on see piltide tegemise protsess ja nende toitude läbi tegemise protsess, et sest märtsis kuskil peaks ta nagu valmis oled. Ka raadios meil siinsamas majas muusikasaateid teinud sa huvitud progerokist, muidugi oled isaks kolmele pojale suusataja Peeter Kümmel on sinu poeg, nii et seda nimekirja võiks jätkata veel ja veel, aga, aga hakkame pihta sellest kõige värskemast ikka sellest VEB fondis, küllap me jõuame saate teises pooles ka teisi teemasid puudutada. Millal ja miks sa hakkasid neid VEB fondi asju uurima ja ajama? Sel aastal 2000 ja tõe huvides peab tegelikult ütlema, et esimene, kes seda teemat puudutuse kirjutas, oli tol ajal olid Äripäev tavamajandusajakirjanik, Andrus Reinar, ta kirjutas, et seda raha ära kadunud. Siis natuke aega Äripäev seda teemat nagu ketras. Ma isegi ei mäleta, umbes need vastused tulid jälle sellised väga imelikud. Ja siis ma vaikselt kuidagi kuidagi ma ei oskagi praegu öelda, miks ma selle teema üle võtsin. Vot see, see sellepärast et päriselus on ju see, et selliseid teemasid, mis tunduvad kuhugi viivad, on mitmeid. Aga me kunagi ei istu siin sinu saatusega, räägi nendest asjad, mis nässu on läinud, mis midagi ei ole tulnud, eks see ongi see. Aga sellest on nagu midagi tulnud, vot siis sellepärast hakkad kerima tagasi, et kuidas see kõik algas. Ja ega ma ka päris ei mäleta, et aga ma ütleks vanema poja sõnadega nagu spordis, et alati peab õnne ka olema. Muidu ei sa midagi. Kui sina poleks neid artikleid kirjutama hakanud ja ka raamatut välja andnud, Isamaa rüüstajad. Kui sa poleks oma tüütu järjekindlusega aastaid, et poliitikutele ja majandustegelastele ebamugavat teemat avalikkusesse kiskunud, ega siis vist ei oleks ka Eesti pank seda vana lugu nüüd uurima. Ega vist jah? Ega vist, ega vist muidugi see on ka oluline, et Eesti pangas toimus juhtkonna vahetus ja ja mulle küll tundub, et nii nõukogu esimees Jaan Männik kui Eesti Panga president Ardo Hansson on lihtsalt natuke teise käitumiskultuuriga inimesed, kui võib-olla meil on olnud eelnõud Eesti pangajuhid, kas mõni teine Eesti Panga juht näiteks? Jürgen Ligi, kui oleks panga juhiks, ei oleks seda hakanud uurima. Jürgen Ligi kindlasti. Miks küll? See ei ole tema huvides, küsimus on nagu selles, et see puudutab ikkagi teatud ringkonda nagu inimesi ja see, kuidas Jürgen Ligi on käitunud praegu nagu selle selle VEB fondi teema arutusel. No ei anna mulle mitte mingisugust alust eeldada, et tema oleks huvitanud selles küsimuses nagu tõe väljaselgitamist tähendab Jürgen Ligi on nii palju valetanud, et ta, ta on vältinud ka kõiki küsimusi, mis talle on esitatud. Tema ütleb, et kõik on lollakad, eks ju, kõik on paranoikud. Tänu Jürgen Ligile, Urmas Kaju halluti tervitab, mind saadab maili, et ta peab oma lemmikparanoikuks. Kuivõrd sa oled rahul selle asjade praeguse käiguga ühelt poolt ja Eesti pank on tunnistanud, et tehti sahkermahker, et jah, me saatsime välja valeinfoga kirja aga Eesti pank on samas ka öelnud. Uurimisest ei tulnud välja, kes ikkagi selle valeinfo sinna kirja sokutas ja ka prokuratuur on teatanud, et uurimist nemad ei algata, sest võimalik kuritegu on aegunud ja ainus, mis üldse veel järgneda võib, on siis riigikogu uurimiskomisjon. Siin on viimastel päevadel küsitletud ka riigikogu liikmeid. Peaaegu vist kõigi erakondade esindajad on öelnud, et jah jah, võiks ilmselt uurimiskomisjoni. Teha Eesti pank on ka väga selgelt öelnud seda, et ta ei tee takistusi dokumentide uurimisele nende analüüsimisel. Ja Eesti pank on öelnud, et nende eesmärgiks oli avastada need dokumendid, mis puudutavad veebi ja tuua need tegelikult avalikku käibesse. Aga unustame ära ühe asja, tähendab et kohe-kohe hakkab VEB fond täitma riigikogu otsust mis, et see on nii totakas, otseselt see ei ole võimalik täita, kui see selleks. Aga selleks, et oma otsust täita, peab ta müüma Varatu VEB fondi varasid. Ja VEB fonde paneb oma dokumendid, mis ei ole avaldatud praegu Eesti Panga kodulehel ka veel omakorda ülesse. Uskuge mind, sealt tuleb veel midagi huvitavat. Nii millest see kindlus sa juba tead? No vot, igadel asjadel on ju vat loogika, kui Mendelejev tegi oma tabeli, siis ega tal ei olnud ka see tabel ei olnud ja alguses ei olnud täielik ja aja jooksul, Me oleme, kui on kindel süsteem ja struktuur, siis noh, see on umbes, täidab puuduvad lüngad. Noh, mul on enam-vähem ettekujutus sellest tervikust, mis on nagu toimunud ja siis ma tean, et noh, mille kohta ju peaksid olema veel dokumendid, mis puuduvad, lüngad täidaks, need peavad kuskil olemas olema ja nagu ma aru saan, siis on ikkagi kogu see protsess päris hästi dokumenteeritud. Aga milleni see praegune protsess peaks välja viima, kas või riigikogu, teebki mingi komisjoni. Mis nad ütlevad, mis nad teha saavad? Räägime natukene võib-olla filosoofilisemalt, et ma mõtlesin täna hommikul selle peale, et tegelikult kõik selle sajandi ja möödunud sajandi teise poole suuremad, ütleme meedias kajastatud poliitskandaalid üle maailma, võtame kassi fotor, giidist alates on tegelikult ju valetamisskandaalid. Praegu Armstrongi puhul ei rääkinud enam lõpuks sellest, kas ta tarvitas, eks ju, dopingut, kuidas see mõjus, mis oli see tulemustele mõju, paljud inimesed, kes võib-olla oleks ilma dopinguta võitnud, me arutame, kas Ta valetas või ta ei valetanud ja nüüd on, minu arust on ju küsimus mis ma natuke olen imestunud, et miks meie näiteks väljaanded esilehel suurelt ei küsi, kas Siim Kallas all valetanud kaasVahur Kraft on valetanud, kas Andres Lipstok on valetanud ja nii edasi? Mis sinu jaoks selles vaidluses on kõige olulisem, kas siis just see, et inimesed ilmselt on valetanud või kas nad on valetanud või on kõige olulisem see, et VEB fondi sertifikaadiomanikud ei ole tänini saanud Eesti riigilt ega, ega tunne? Ma tunnen sertifikaadiomanikele kaasa, aga noh, minul ei ole mingisuguseid rahasid kunagi VEB Fondi jäänud ja ja ma tegelikult saan aru, et Nad võitlevad õiglast võitlust, aga ma ei saa kunagi ennast asetada nagu vot sellele tasandile, sellepärast et noh, kindlasti on ka seal oma huvid, seal on kindlasti ärilisi asju, millest ma mitte midagi ei tea, noh küsimus ei ole nagu selles, ehkki ma ütlen, et tähendab, see ei ole näiteks tõsi, mida on räägitud, et ei ole mitte mingit muud võimalust lahendada seda iga kriisi kui VEB fondi moodustamise teel, nagu seda oma alal lahendati ja Tartu kommertspank, eks ju, pankrot oli küll ja mul on IMF-i kava kuidas oleks saanud seda teistmoodi teha mingil põhjusel. Siim Kallas lükkas selle kava tagasi selle kava alusel, eks nii pangad kui hoiustajad kõik kaotanud 10 protsenti, aga praegu pangad võitsid tohutult, hoiustajad kaotasid kõik. Kaja Kallas on Delfile öelnud, et tema toetab riigikogus uurimiskomisjoni moodustamist. Mina järeldasin sellest, et tema on veendunud, et et tema isa ei ole milleski eksinud. Aga ma küsin teistpidi. See peab minu arust ikka päris loll poliitikule, kes praegu julgeks seda mitte toetada. No vaata, poliitloomad elavad ja mõtlevad hoopis teistmoodi kui meiesugused. Tähendab, seal on ikka peas selline tihtipeale hoopis teistsugune arvestus, ratsionaalne noh, mul on ka tihtipeale nagu raske aru saada, aga see on ikka kõik selline huvide peal mäng, et kui see on kasulik ehk siis seda tehakse, kui see ei ole kasulik, ehk siis seda ei tehta. Ja küsimus, kas see on nüüd mingis mõttes eetiline või, või kui palju ta riigile rahvale kasu toob, on tihtipeale kahjuks teisejärguline. No see on tänase päeva paratamatus ja ma arvan lihtsalt seda, et Reformierakond on teinud paljud eelmiste skandaalidega sind selle vea, et nad on kuni lõpuni. Ja ma lihtsalt arvan, et nad on aru saanud, et nad ei saa seekord sedasama mängu mängida. Eesti Panga auditi ütles, et riigi vara vargust ei ole toimunud. Kas sina väidad, et on toimunud? Vaata seda peab väga täpselt vaatama, mille kohta nad seda ütlesid, sellepärast et Ardo Hanssoni ka nad sõnastasid kõiki asju väga peene diplomaatia täpselt. Ja ma pean kahjuks tunnistama, et mul ei ole olnud aega kõik isegi dokumente läbi vaadata ja kas seda auditi teksti lihtsalt füüsiliselt ei ole olnud aega ka ma arvan, et see oli mingi väga kitsa asja kohta, ei, ma isegi ei oska öelda. Vaata, küsimus oli ju selles, et kogu see asi puudutas Eesti Panka, nemad rääkisid oma mätta otsast ja Eesti pangale tuli valitsuse korraldus müüa oma nõue 12 protsendiga ühispangale. Aga nad ei ole tõepoolest saanud mingit kahju saanud Eesti pank, aga nemad ei saa ju rääkida Eesti valitsuse nimel või kommertspankade nimel. Et ma arvan, et Eesti panga poolt vaadatuna on see nagu õige. Võiksid raadiokuulajatele lihtsalt ära selgitada, milles siis seisneb riigile või avalikkusele selle VEB fondi saagaga tekitatud kahju. Ma arvan, et paljudel inimestel on see juba kas meelest läinud või alati olnud üpris arusaamatu. Niisiis olid need sertifikaadid Venemaale kinni jäänud raha kohta. Eesti pank müüs need maha, saades väärtusest vaid 12 protsenti, aga hiljem aitas siis ühel ette võtta Well sertifikaatide eest Venemaalt 100 protsendi ulatuses raha kätte saanud samad inimesed. De kelle rahad jäid omal ajal balti ühispanka UVB-s ja Põhja-Eesti aktsiapank, mis oli Eesti Panga 100 protsenti Eesti Panga pank. Taskupank oma nõudeid ei ole siiamaani saanud mitte sentigi. Kogu selle asja käigus päästeti ja ainult riigipank ja riigipanga Moskvasse jäänud raha väga kuninglikult maksti riigi poolt kinni. See oli umbes väärtuses, kui ma olen arvutanud saanud, kas oli 600, ma võin praegu eksida natukene numbritega. See oli kuhugi 700 miljoni alla päästeti pank, mis kahe aastaga suutis teha 250 miljonit kahjumit, mis jälle kuninglikult kinni maksti. Ja nüüd on küsimus, et selle protsessi käigus tekkisid ka Eesti pangal ja vabariigi valitsusel, kes selle kahju kinni maksis. Tekkisid ka nõuded veebi vastu ja vot need nõuded tegelikult kingiti. Lihtsalt anti üle, kirjutati firmale, kellele need nõuded tegelikult ei kuulunud. Kordan veel kord, need olid Eesti Panga ja Eesti vabariigi nõuded. Sa nimetad seda 12 protsendiga müüki kinkimiseks? Ei. Vaata küsimus oli selles kõigepealt. Need nõuded müüdi põhjaeesti pangana. Nii Eesti pank müüs kui müüs Eesti vabariigi valitsus ja müüdi sellepärast, et selle külmunud arve omanik oli Põhja-Eesti pank. Mitte keegi teine ei saanud seal üldse neid tehinguid teha. Ja siis ilmus üks vene firma oma suurepärase juhi Aleksandr Mattiga, kes on tuntud viina vabrigant. Praeguseks ta vist on küll kaotanud oma viina. Nii palju, kui ma olen kuulnud, ma ei ole kahjuks jah, põhjalikult saanud selle inimese firma tausta uurida. Kingiti Aleksander matile tema firmale DSL Internationalile 32 miljonit. Dollarit nõudeid, mis tegelikult temale kuulunud Firma siis oma nõuete eest 100 protsenti raha Venemaalt. Küsimus oli selles, et venelased maksid omaenda firmadele riigi võlakirjad. Nende riigi võlakirjade mõnede tootlus on praegu 190 protsenti. Tema võtsid seda kui sisemist valuutavõlga. Oota küsimus oli selles, et see, miks sind arved seal välismajanduspangas Moskvas külmutati, Nõukogude Liit läks pankrotti, tegelikult külmutati Armeenia ettevõtete arved, Leedu ettevõtete kõigi terve liiduvabariigid, lihtsalt riik oli pankrotis. See ei olnud üldse mitte mingisugune venelaste vandenõu. Oli lihtsalt puhas pankrot ja siis hakkasid kõik otsima teid, kuidas lahti külmutada ja noh, küsimus oli ju selles, et Eesti ettevõtted samas said veebist valuutalaenu 89 kuni 91. Ja kui see veebiEesti osakond anti üle Eesti pangale, siis sõlmiti vastu vastav kokkulepe, millega Eesti pank garanteeris. Aga niipea kui Eesti panga presidendiks Siim Kallas, nii lõpetati kõik tagasimaksed. Ja, ja minu küsimus on täna tegelikult see, et kas need isegi mõned firmad mulle tundub, maksid veel sellest see Põhja-Eesti aktsiapank ka edasi, aga sealt ei kantud lihtsalt Moskvasse edasi. Ja teine on see, et Savisaare valitsuse ajal venelased ütlevad, et ka Eesti NSV sai üle Liidulisest fondist ravimeid, toiduaineid, kütust, mida iganes ja Nõukogude Liit ostis seda valuutaga, oli üleliiduline valuutafond, kuhu kõik liiduvabariigid oma makseid tegema Eestit tegemata. Venelased peavad selle kohta väga täpset arvestust. See 32 miljonit, mis tekkis DSL Internationali nime taha Eesti pangast välja läinud kirjale. Kas need on siis konkreetselt need vale on tegelikult 32 miljonit dollarit ei kuulunud sellele firmale, ei kuulunud, kellele kuulus? Vabariigi valitsusele, Eesti pangale mis müüdi Põhja-Eesti Pangaga Aga nemad ei oleks saanud ju seda raha Venemaalt kätte, Venemaa ei oleks neile maksnud. Ei, aga selles oligi, et venelased tahtsid andmeid oma firmade kohta, mis on Vene residendid ja sinna kirjutatigisi DSL Internationalile justkui justkui nõude omanik meie registris, kes on Venemaa firma väga lihtne. Ja mul on olemas välja, et sellest külmutatud arve kontode liikumisest. Et see kõige viimane, kõige suurem summa, mis välja võeti, sellist 19 mai 1998 oli 20 ja pool miljonit dollarit. Selle eelarve väljavõttel on veel üks huvitav asi juures, sinna on pangainimeste oma käega kirjutanud juurde. Kuhu ja kellele see kanti. See tehti Leningradi väliskaubanduspanga kaudu ühele firmale, mille nimi oli kostikov grupp. Mis see peaks meile ütlema, me jäme tundide kaupa seda rääkima, siin see on jälle üks Peterburi, kes on, kes on seal tihedalt seotud kunagi Putini administratsiooni ja see kõik niuke Piiteri värk. Mis seal toimus? Aleksander matile Ta oli jubiitrist pärit. Noh, seal on ikka nagu ühes korralikus vene äriloos ikka KGB, maffia võim, kõik on seotud tihedasti. Aga võib-olla kõik see ikkagi oli Eesti riigile ja rahvale kasulik, võib olla kõigest ei saa lihtsalt ja ei saanud nii avatud kaartidega rääkida ka olukorrast riigis, saatejuhid leidsid seda nädala vahele. No sul on sõber, kellel on nõudeid 32 miljoni dollari eest. Sõber kingib 12 protsendiga need nõuded sinule, see läheb mööda linna vaatatuks. Jube kihvt, vene poiss, tuleb vast ütled, näed, võta. Mis sinu sõbrad su sellisest teguviisist arvavad? Ostad ja kingid sellele toredale vene poisile. Kuidas sa sellest kasu saada? Ma tean, mina hakkaks niisuguse inimese mõistuses kahtlema. Sellel algatanud Facebookis ja internetis kampaania kiri eurovolinikule. Mida sa ootad siis Siim Kallaselt, et tema on väitnud, et tema polnud valeandmeid sisaldanud kirja väljasaatmise hetkel enam Eesti Panga president ta on öelnud, et kõik need nimetatud sündmused on läinud temast mööda, mis vastuseid sina temalt ootad ja kõik need inimesed, kes on selle kampaaniaga ühinenud? Noh, neid on tuhandeid mooton vastuseid konkreetsetele küsimustele. Väga lihtne tähendab, et, Mul on küsimuste nimekiri oli vist väga pikk, aga too paar kõige olulisemat. Tähendab, seal on jube raske teha, vaata, siin on üks probleem, tegelikult tänaseks on natukene nüüd küsimused vananenud ja me kõik seal Facebookis mõtleme, et kuidas nagu selle kampaaniaga edasi minna. Aga seda, et me teda rahule jätame, seda muidugi loota ei ole, see on nüüd täiesti kindel. Aga kõige põhilisem, üks küsimus, hakkame sellest pihta, kas Siim Kallas on valetanud, kui ei ole lihtne? Ma ei ole kuulnud seda vastust. Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsile eelmisel nädalal, nii tsiteerin need, kes peaksid mäletama, need võiksid oma mälu värskendada. Aga see Eesti panga omaaegsetele juhtidele au ei tee, et pangast on läinud välja valeandmeid sisaldanud dokument. Juu olen mina üks nendest, kes praegu peab nentima, et on usaldanud 90.-te aastate Eesti Panka rohkem kui see väärinuks. Tsitaadi lõpp, ma kirjutanud. 10 protsenti alla ainult üks lause on natukene puudulik mitte 90.-te aastate pangajuhtumeid 90.-te ja 2000.-te pangajuhte kuni Ardo Hanssoni. Saad sa aru, keda, kellele Ansip viitas Siim Kallas. Vahur Krafti. Delfi arvamustoimetus tõlgendas seda väga huvitavalt ja ja näeb selles kõiges toimuvas kui reformierakonnas alanud võimuvõitlust presidendi ja eurovoliniku koha pärast, mida sina arvad? See on nii tüüpiline Eesti ajakirjandusele, mulle vahest nii lauljat ma ei tea sellest asjast küll mitte midagi, aga siis pool tundi. Vene vanasõna ütleb, et isake, löö või maha, ei tea. No ma ei tea, Reformierakonna siseelu. Täitsa ausalt sa oled, tunnistan, see mind nii väga ei huvita ka. Nov loomulikult neil on olnud nii palju, nad on tuuste saanud, neil on nii palju skandaalnenud. Loomulikult. On teil mingisugused sisemised pinged ja vastuolud, no täitsa arusaadav. Mis seal täpselt toimub? Mul ei, mul ei ole ka ühtegi, ma pean tunnistama ühtegi sellist head tuttavat reformierakondlast, kelle käest küsida, et tegelikult ainuke blongi Jürgen Ligi on ühe sama eriala lõpetanud, lõppes kaks aastat enne mind. Aga noh, Jürgen Ligi vist ei taha praegu minuga väga rääkida, et sul ei ole kellelegi eriti küsida. Tahad. On sul mingi isiklik kana kitkuda kõrgete reformierakondlastega? Ei ole. Vahelepõikena sina olid ju see ajakirjanik, kes pani oma artiklitega omal ajal tagasi astuma ka keskerakondlasest siseministri Ain Seppiku. Nii see oli, jälle sai raamat kirjutatud ja tuleb aga meelde. Ja, ja see oli siis nõnda, et sa tõid esile Ain Seppiku nõukogude aegse tegevuse kohtunikuna, nakkus ta siis süütuid poisse vangi saatis. Te mõtlete seda praegu, meenutad ja vot jälle väga huvitav, millest see kõik algas, see algas ju sellest, et Ain Seppik oli, oli ülemkohtu kohtunik, kes poisid süüdi mõistis, süüta poisid. Ja ma küsisin talt, et seal hakkas niimoodi, et kuskil internetis oli selle kohta nagu mingisugune vihje. Esimese asjana kohe valetas, see hakkaski sellest jälle, näed, tüüpiline, eks ju. Hakkas valetamisest pihta. Ja noh, samamoodi võib ju nii-öelda etnovi pakas, kas siis valetamisest pihta kogemata. Andrus Reimer sai kätte dokumendid Venemaalt, kus oli näha, et noh, see VEB fondi külmude oli jube jube palju vähenenud. Ja siis hakkas jälle kohe valetamine pihta. Kujuta ette, kui sa õpid koolis seal algklassides sulle matemaatikaõpetaja räägib, et teate, lapsed korrutustabeli ei kehti ja kaks korda 27 siis hakkad mõtlema, et no kas peaks kohe, eks ju hauaauto kutsuma või, või on sellel inimesel mingi muu huvi? Ja kui seal on niimoodi kogu aeg näkku valetatakse, ma ei tea. Et asi on ikkagi sinu jaoks põhimõtetes ja kui sa näed kusagil valet, see ajab sind hasarti, mitte ei ole hasarti, et näe, saaks jälle ühe ministri kohalt kangutada. Ta nüüd ei ole, muidugi. Tead, ma tooks ikkagi, et mu lapsed ei oleks ka Eestis kui ma selle asja nagu lühidalt kokku võtta. Mulle tundub, et, et Eesti on nagu natukene Eesti arengu viimastel aastatel ka käest ära läinud ja ma olen ka niuke väike niuke aiandusfänn, noh, niuke vähe ja, ja ma olen märganud huvitavat asja, et Eestis praktiliselt kõik lehtpuud on kujundatud nii nagu sa nende võra kujundad, kui sa hakkad väiksest peale tegelikult ja mulle tundub, et praegu seisus, kus niuksed liigselt viltu kasvanud oksad tuleks nagu ära võtta ja lasta võib-olla varjustunud okstel nagu natuke sirguda. Et see asi on käest ära läinud ja midagi peaks nagu jah, muutumas on ka poliitika eetilise poole pealt sedasama kust algas tegelikult mul tuli see mõte näitelt selleks Facebooki internetikampaaniaks, et Siim Kallas sundida küsimustele vastama. Äripäev tegi mingisuguse, panin videoga üles, Neymar Seliga ennem seda, kes olümpiakomiteed, see jant ja Neinar Seli ütleb seal ühel äripäeva naisajakirjanikule. Ei, ma ei keeldu küsimustele vastamast, aga mina vastan küsimustele, millal ma tahan, ja missugustele ma tahan. Kallis Neymar selgus, ei juhtunud seda saadet kuulama, ei ole nii. Vaata, need inimesed on rahva teenrid ja meil on õigus teilt küsida neid küsimusi, mis huvitab rahvast. Millega sa usud, et see VEB fondi saaga lõpeb, kus me oleme aasta pärast või viie pärast ja mida me siis teame ja mis olukorras me oleme? Ma arvan, et need inimesed, kes sellega tihedalt seotud on, on oma kohtadelt tagasi astunud või sunnitud tagasi astuma. Aga vahetame teemat, kuid kuulame äkki enne muusikat ka. Juba sai mainitud, et sa oled üks suur progerokisõber. Seal, kaks plaati minu palvel täna saatesse kaasa ja kuulame praegu teist lugu meie jutu lõppu. Sand John vett on ja puhkamise sätted ei kesta, on ja miks see lugu? Ta oli minu ühe vaieldamatu lemmikansambli king Krimmis on 90 60.-te 70.-te aastate King Clintoni solist. Ta oli teine solist. Esimene oli Craig Lake ja see on vett on ja akustiline versioon ühest kink. Ringlus on just minu lemmikloomast. Nõnda musitseeris John vett on, meil on täna tegija stuudios külas vabakutseline ajakirjanik Toomas Kümmel. Sa oled hariduselt hoopis geograaf, miks sa künnad ajakirjanduspõldu, mitte ei tööta geograafina Javast kaugeid maid? No ilmselt üks põhjus oli nagu see, et ma pärast ülikooli ma lõpetasin 84. aastal ülikooli, tahtsin ikka kõvasti teadust teha. Tahtsin aspirantuuri minna, aga mulle see üks asi sai ülikoolis nagu saatuslikuks. Meie bioloogia geograafia teaduskonna partorg Ain Heinaru. Tervitused talle siitpoolt. Arvas, et muidu ei saa aspirantuuri, ta peab vastama kompartei liikmeks ja ma ei tahtnud kompartei liikmeks astuda, siis ma hakkasin nagu omal käel seda teadusasja nagu ajama ja tulin tööle. Majandusinstituuti akadeemia majandusinstituuti, kus oli just Rein otsasson tulnud värskelt direktoriks. Siis ma olin siin natukene asja, siis ma käisin Moskvas. Seal ka väga ei taheta, et minusugust nagu aspirantuuri võtta ja ja oli väga rumal aeg, et mul oleks nagu Helsingi ülikoolis olnud võimalus. Aga Ma ei saanud jälle välismaale. See just see ülemineku aeg, et ma sain välismaal esimest korda 88. aastal, aga siis läks siin kõik nii huvitavaks ja Ants Luik hakkas tegema Eesti Ekspress ja kutsus sinna ja noh siis nii see läks. Kirjelda neid Eesti Ekspressi algusaegu. Kas sa kõigepealt tegid Ekspressis asju ja siis hakkasid dokfilme tegema, jah, jah. Aga kirjeldan neid Ekspressi algusega. Oi, see on nii pöörane aeg, et tuleb aga meelde ja ajab aga naerma, et lehte tehti Hazardi ja innuga ja see oli ka sageli niimoodi, et vahest oli, mille toimetus oli, kõigepealt oli olümpia hotellis. Nädal aega koju, elasin olümpia hotellis sisulised toimetuses ja meil oli alguses oli huvitav nagu see tants luigel oli selline selline nagu põhimõte, et ühtegi naist ei tohi toimetus olla. Ja ainukene naisterahvast, kes meil oli, oli sekretär, kelle hüüdnimi oli tibi. Et tegelikult sealt ongi tulnud Eesti vist nagu kõnekeelde, see kuulus terningu tibi. Eerik oli tervitused, siit kõht jälle. Ega ei kahetse, et see aeg sai läbi elatud, väga huvitav oli ja tegime vist noh, keegi ei osanud ju ka täpselt, et kuidas siis tegemine käib. Noh, me olime kõige esimene arvutil kujundatud leht ja promoti orga kujuns lehte, see oli kõik jõle uus ja huvitav. Aga eks me olime nõukogude natukene tähtsad ja ülbed ka tänu sellele, et me olime nii teistmoodi, eks ju. Hai kihvt aeg oli sellest aastani väga palju häid ajakirjanikke, inimesi tulnud. Tsetseenias käigud, need jäid juba hilisemasse 95. Tähendab, mina muidugi hakkasin juba 91 käima ja see 95 Tšetšeenia sõda, see esimene sõda, see oli sellepärast nagu huvitav, et Artur Talviku praktiliselt telepaatiliselt ühel ja samal ajal nagu meest oli mingisugune selline veendumus, et me peame sinna nagu minema. Ja see on jube huvitav elus, et kui ikka midagi väga tahta, siis kuidagi kõik õnnestus ja me saimegi sinna, et noh see on nii pöörane seiklus, et kui ma selle peale tagantjärgi mõtlen, et vot ma kannan habet, tänu sellele lubasin siis saamilbossajule, et ma enne habet ära ei aja kui, kui tšetšeeni vabaks, aga nüüd ma siin oleneks millal saab Tsetseenia vabaks, aga ma arvan, et ta saab kunagi ma ei kahtle selles, et see jama lõpeb ära. Praegu on tšetšeenide, on see suur asi, et miinus on muidugi see islami fundamentalism, mis on sisse süstitud, aga pluss on jälle see neil on arvestuste kohaselt ikkagi üle 200000 väga mõistliku inimese Lääne-Euroopas, kes saavad korraliku lääne hariduse, see on see nende jõud, noh, palju meil seda välisEestit oli ja ütleme seda pagulasKunda, neil on ikka väga suur hulk rahvaarvust. Et see on nagu selline väga julgustav ja positiivne ja ja vaata, kaukaasia kavalus on, seda ei tasu ka ikka nagu alahinnata, et nad kasutavad seda aega praegu, kus Venemaalt tuleb ikka praktiliselt piiramatu ressurss ja mina arvan, et järgmise sõja, laskemoona ja relvalaod on kõik juba olemas. Ja kas president sama, kes praegu kindlasti mitte. Vot neil on vaja Tšetšeenia teema on ka niuke pikk ja lai, et neil on väga huvitav on see, mis mind köitnud selles tšetšeeni ajaloos ja, ja praeguses eluolus. Vot nendel on, see ühiskond on nagu nende sugukondade kogukondade, noh, nagu on, eksju Sitsiilias nagu Nyiri klannid ja maffia ja kõik seesama neil on teip, on selle kogukonna nimi. Ja huvitav on see, et juba 250 aastat tagasi Kaukaasia sõdade ajal need teibid, kust tulid reeturid sealt tulid ka ütleme, selle kompartei ajal sovjeti ajal. Sealt tulevad ka praegu, et see on uskumatu, nagu, et noh tohutu järjepidevus nendele asjadele, et ei, ei, kindlasti mitte Kadõrov. On sul sidemeid ka praegu Chitseenidega toonasest ajast, keda sa siis õppisid tundma? Tähendab, vot see toonase ajaga on üks probleem. Peaaegu kõik need minu sõbragnar tapetud. Aga on, muidugi on, on jah, kes ikka veel Lääne-Euroopas ja said, on küll, jah, Norras ja Rootsis, Saksamaal ja Poolas on igal pool. Aga sinna jäänute seast ei kedagi. Mis su juuksed halliks ajas? Ma läksin 95 pärast siit siin nüüd kahe kuu kalliks. Mis seal juhtus, siis? Kas seal ei juhtunudki otse mitte midagi, aga. Ma ei oska öelda, seda on väga raske väljendada. Ta oli ikka väga niuke karm kogemus, väga raske kogemus, oli see seal teisel poolteist kuud nagu kogu aeg, nagu surm hulgub ikka seal selja taga, siis ta muudab inimese psüühikat ja väärtushinnanguid ja ja ilmselt paneb maailma asju nagu teistmoodi, nagu mõtlema Artur Talviku kartuliks, oleme mõelnud, et tagasi tulime, et noh mina laatid mäletan, mäletan vene ajast neid korpuse mehedki liiga aastaseid kokku, siis sõitsid oma katla, Supezi tundus kõik kuidagi niuke veidi. Ausõna, ma saan praegu täpselt aru, miks nad seda teevad ja miks nad 25 korda ühtesid samu mälestusi omavahel räägivad, arutavad see on niuke teistmoodi asi. Aga kuidas üldse avastasid enda jaoks selle maa? 791 hakkasid käima väga lihtne geograaf matkal ja käisid mägedes kuulamas ja geograafide hulgas kujunes ülikooli ajal armastus, kas Kesk-Aasia, Kaukaasia, vot see on nagu mu vanem vend, kes on nüüd juba 60 täis üle siis kus need vanamehed istuvad sünnipäeva lauas, Läheb, vaatad kakluseks, Need, Rollingute fännid ja biitlite fännid. Vot meil oli nagu olid need Kesk-Aasia fännide kaukaasia kannid ja vot mina olin niuke vaieldamatu kaukaasia fänn ja maa Kaukaasias on ikka tohutult palju käinud, et ega see Tšetšeenia ei ole mul midagi esimest, aga küll ma pean tunnistama, et enne 91.-st aastast ma sattusin kohe luku taha, kvality kohe sündmuste keerise plaksti ja see oli tänu Linnart Mälli tema esindamata rahvaste organisatsioonile. Aga ma Tšetšeenia siin ainult ühe korra käinud, ega mul sellest maast mitte erilist mingit ettekujutust on ta 95, ma olin juba palju käinud, noh, üks mingi viis, kuus korda, siis ma juba nagu teadsin. Mis su omaaegsetest dokfilmidest on saanud, neid sa tegid. Tšetšeenias ju tähendab, ma ei, me oleme teinud Kosovost, oleme teinud ja siis Tšetšeenias tegime pärast ta seda esimeste Arturiga tegime, tegime ühe veel, mis oli see bankisi põgenikeoru lapsed. Aga siis me siis me oleme teinud Vahur Laia peaga Arnold rüütlist ühe filmi, lõpetamata lauset. Film meeldib, sulle, rohkem, meeldib rohkem kirjutav ajakirjandus. Ma teeks küll veel mõne filmi, mul mõned ideed ka ei, ikka mõlemad on mõlemad on nagu ägedad, aga ei paku kõik korralikult teha ja idee vot vot küsimus on see, et mis, nagu see idee tuleb, et see nagu kõige olulisem, et meil on kirjutamise ka niimoodi, et vot mina ei saa niimoodi, et ma võtan nüüd arvutiekraani, hakkan panema. Mina olen lennanud, lugu peab peas valmis olema, siit on mul 20 meedium kirjutanud valmis, aga mul pea selles päev otsa ringi lööberdada ja no ei ole enam. Et ma olen niisuguse käsu peale kirjutamine mulle, et mul on, sellepärast noh, ütleme siis lehe toimetuses vaat kus iga päev, tulista. Jube rasked. Kui. Keeruline või kerge on hakata kirjutama eesti ühes tähtsamas tolle aja ajalehes, kui tegelikult sellist ajakirjanduslikku tausta ei ole nii-öelda neid käsitööoskusi, mida tänapäeval Pullerits ülikoolis õpetab, ei ole. Vaata kui seda taastati ÕSi Tartus, vaat siis oli meil seal ju kambas ja Jüri Luike pruuli ja Tiit Matsulevitš hästi palju ajakirjanikke ja nendega seal ninapidi koos oldud ja siis juba Soidro, Mart ja ma mäletan mardiga. Me kirjutasime mingisuguseid rootsist mingi made lugusid Edasis ja eks ma nende inimestega vot, käisin nagu läbi ja sealt see kuidagi tuli. Ja siis oli veel enne enne Ekspress oleks huvitav periood, võtame, tegime sellist poolpõrandaalust ajakirja heinakuu, kui sa mäletad Kuidas sündis Eesti aeg ja läksime tegelikult läksime, läksime riidu ja siis mõtlesime, et ah, me oleme nii kõvad mehed, et teeme ise midagi. Aga ega tegelikult Eesti turg kahte sellist päevale Te nagu välja ei kannata, eks me jäime nagu seal alla. Ja seal oligi siis see üks põhjus oli segame hakkasime mõtlema, et midagi peab olema nagu kõrval, mis nagu kõvasti raha teenib. Ja siis tuli see saime aru, et noh, sellised teemad nagu aed ja kodu, too, et need on sellised läänes hästi populaarsed ja meil nagu tol ajal ju midagi eriti veel ei olnud ja siis seal niimoodi, et see oli tegelikult rootslaste ajakirja, aga nemad, nemad ei julge küll siin Eestis riskida, te võite materjali saada, tehke ise. Aga kuidagi, kui läks viis aastat muidugi mööda, siis nad ikka olid jälle väga-väga-väga huvilised. Nii et siis sündisse kodukirja. Kas võib öelda, et kodukiri aitas sind elus nõnda palju edasi, et sa praegu ei pea käima esmaspäevast reedeni üheksast viieni tööl? Mingil määral küll võtame, oligi me müüsime töö ära ja see oli just see, kui nagu see Postimehe kontsern ja Luige kontsern nagu omavahel kõiki üles ostsid ja siis siis rootslased tahtsid nagu ka ja me vaatasime, et, et ei ole enam mõtet nagu jamada ja ja eks sealt see alguse noh, vaata siis seal muid asju tehtud ja seda küll, jah, ei saa eitada. Ütlesid, et läksite tülli Hans Luigega, praeguseks olete ära leppinud ja? Absoluutselt muidugi. See oleks hästi huvitav. Tavaliselt inimesed lähevad ju tülli, lepp bimatult ja see kestab elu lõpuni ja võib-olla ka üle põlvkondade veel. Ma arvan, et siit oleks siis nüüd võimalik õppida, et kuidas on võimalik ära leppida. See on ikkagi teinud ikka väga suure asja ja teda võib veel kahtlemata nagu tunnustama. Ja, ja mul on kahju, et nii vähe kirjutatud, ma arvan, et ta on, ta on väga hea ajakirjanik siiamaani meeles üks tema juhtkiri kunagi surmatants, see on minu arust ka Eesti ajakirjanduse ajaloo silmapaistvamaid tekste, on kirjutanud väga häid asju, aga seda ei saa eitada, et sama asi on see, et noh, kui me räägime näiteks korra tagasipõike, kui me räägime siin kallastest ja selle Märt oleks nelja põlvkonna, siis minu arust oma vaimselt tasemelt on nad praegusest broilerite põlvkonnast, eks see noh, ma ei tea, mõõtmatult palju nagu kõrgemalt on, neil on neil oma, ma ei tea, kas sovjeti, jäänuk või mis need omad, omad omad puudused, aga ega nad ei ole ju rumalad inimesteks. Kas Jürgen Ligiga võiksid ka kolaga ära leppida? Absoluutselt, mul, mina ei tahakski öelda, et mingi kaklus on, noh, see on ju mingil muul pinnal. Jürgen Ligi oli, arvan, et ta on andekas inimene, see on üks asi, teine on sedda ligi isekas ja ta noh natuke endast arvab liiga palju. Aga teine asi on see, et mina hindan nagu teda selles pooles ka, et ta on ikka kõva spordimees läbi elu olnud see sina ise ka? Jah, mul on mihkel mingeid hädasid olnud, et ma olen mänginud jalgpalliväravpalli, et mingit erilist spordimeest saanud ei ole, aga poisid on nagu natukene ägedamad. Mul. Miks sai Peetrist nii kõva suusataja, kas sinu roll on ka selles? Vaata selleks, et lapsed haiged ei ole. On hea, kui nad teevad asja, mis on talvel väljas ja selleks on kaks asja, suusatamine, jalgpall. Aga eks ta ikka ise tahtis saada, ta ise räägib selle loo kohta niimoodi, et kui ta oli Otepääl puusuuskadega kõigist mägedest otse alla sõitnud, siis ta enam ei viitsinud nihukest murde, suudetakse. Ta jah, väikse poisina niuke äge mäesuste ups. Sa ei ole kunagi peljanud seda, et sinu pojast saab tippsportlane, rõhk sõnal tipp, mõtleme kõigele sellele koormusele, mis sellega kaasneb ja tänapäeva spordis toimuvale. Jah, tähendab, ega mul on kõrvalt vaadata seda, kui ma ütlen ausalt, vaata, mul on kaks väiksemat poissi veel ja need suusatavad ja noh tähendab, see tippsportlase amet on nii kole, raske ja. Vahest mõtlen, et noh, ma loen neid kommentaare, seda mõnitamist ja ilkumist, eks ju. Et noh, vahest mõne inimestelt küsida, et kuule, vana, mis, mis alal sama maailmas, kuues õlut, noh, hea küll, mis maailm, mis alal sa maailmas 30. oled? 10000 meest tahaksid olla esimesed, aga neist õnnestub ainult ühel, eks see on väga raske, tähendab kui mõni väga hea sõber küsiks, mis oma lapsele soovitada, siis mina ütleks, et soovitu, et ära hakka, tippsportlaseks, on niivõrd niivõrd raske amet, et jah, kahju maast kõrvalt vaadata on karm lugu. Tänapäeval eriti, kus tähendab see kõik käib ju, mäng käib ju kõik vaata viimase piiri peal ja noh, ma arvan, et väga palju ikka spordis ka, nagu see, kuidas pea jagab, juba otsustab, see on ka oluline. Ja mõtlesin, et õnne peab ka olema. Lapsena oled sa elanud vist mitmel pool, kui ma õigesti tean. Algkoolis käisin Viljandis, põhikooli lõpetasid Kohtla-Järvel ja mida need Eesti täiesti erinevad paigad sul eluteele on kaasa läinud, ma kujutan ette, et see elukeskkond ja, ja kultuurikontekst oli ju väga erinev. See Viljandist Kohtla-Järvele minek oli täielik šokk ja seotud mõisaga, mul lihtsalt isal läks nagu tervis nässu ja ta tuli töö juures, tulid nagu pahandused. Sest seal pakuti väga head töökohta Kohtla-Järvele miljonit korterit korraliku, nagu see ikka, oli see niisugune ja minul ei olnud ka mitte mingit ettekujutust. Mul emal elasse õde elas nagu Kohtla-Järvel seal lapsena nagu käinud seal Kohtla-Nõmmel, mis on hoopis midagi muud kui Kohtla-Järve tegelikult. Ja see kultuurivahetuse šokk, see oli muidugi karm. Aga jälle selle, Viljandi on minu absoluutne armastus, natuke vanadusepõlve tahaks nagu mul on ka niimoodi, et mul on isa, ema, vanaisa, Viljandi surnuaiale, vanaema, vanaisa, Karksi surnu ei ole üks vanem vennas Mustla surma ajal, et noh, mul on nagu palju juuriga sealt ikka ja ja see Mulgimaa ja Viljandi on jah, mulle kõige armsamad. Kohtla-Järvele vaata, seal oli see, et need inimesed, kes sealt nagu välja tulid, on kõik ka silmapaistvalt nagu tegijad, aga väga palju, kes ka välja ei tulnud, noh ütleme ka väga palju inimesteks, nässu toredad inimesed sellest nagu kahju, see keskkond oli nii karm. Seal neid ahvatlusi. Nov. No võid ju ette kujutatakse, mis, mis seal toimus. Näete, meil oli eesti kooli alguses vene kool olid üle tee kõrvuti. Iga päev oli ikka silm sinine või muhk otsa, selline niuke arutu, arutu kaklemine, igapäevane. Ema töötas sul kokana? Jah, ta oli Viljandis, oli koolis, oli koka ja, ja suvel siis rannakohvikus ja see oli õudselt kihvt, et hommikul läksime alla järve äärde, õhtul hilja nagu tulime, et ma olin terve päev, olin seal selles veearmastus ka ujuda, üldse veer sulle. Juba saate alguses mainisime, et koos Juku-Kalle Raidi paneb praegu kokaraamatut kokku kas siis see armastus pliidi äärest toimetada tuli kodust emalt või tuli kusagilt hiljem. Jälle vaata, nüüd sa küsid, ehk siis hakkad ise ka mõtlema, et vaata, mõnda asja ei mõtlegi mul ema tegi väga hästi süüa, see tõesti tegi väga hästi, tegi süüa. Aga see oli ka kõik selline eestitoit, minul on nagu. Ma hakkasin tegelikult ülikooli ajal, joon kaukaasia reisidel, vot selle, vot sealt tuli mulle kuskil impulsse ja mul siiamaani ausalt öeldes väga väga nagu see väga kaasa köök meeldib, aga meil oli peres, vaata, mul on see, et mul isapoolse suguvõsas mu vanaema oli rahvuselt venelane ja tegelikult noh, vot 10 nimi meenut viitab kohatu vana sakslane. Et meil oli ka seda nagu vene köök, nii et mul vanaema küll isa ema elas Ameerikas. Tema saatis kogu aeg retsepti ja vot need olid mingid niuksed, vanad kirikuretseptid ja mingi impulss sealt ilmselt kuskilt jah, võib-olla. Niisiis, mis toidud on kaante vahel ja millal need ilmuvad? Aga me tegime, seal peaks tulema, märtsis tegime nagu sellise asja, et võib-olla et noh, ütleme ka Eestis niukseid tundma tomatitest toitudest, ütleme erinevatest köökides, mida ka meil nagu teatakse, aga tihtipeale üldse ei teata nende tegelikku sisu või süüakse valesti. No ütleme, kasvõi kuuliasja ja pilaff vot sellised asjad siis seal Läti ja Soome rahvustoite ja selliseid kõige tavalisemaid ja no siis nad Too mõni näide, mida siis tehakse valesti, anna kasvõi raadiokuulajale mingi mingit aimdust. No hakkame sellest pihta, pilaff, venelased, meil räägime blow, pilaff vene keeles, bluff. Toidunimi on ikka nagu pilaff. Ja noh, meil on ju tihtipeale ta mingi tomati müksiga üle valatud riis ja lihatükid sees ja aga noh, ikka õige Usbeki pilaff, see on päev otsa pajas vaaritatav toitja. Või noh, seesama nagu kuli asju, eks ju, noh kui asju on ju esiteks. Ja kui jazzi panud üldse tomat ja seal on omad peensused, kui sa kuli assi paned köömneid, siis ta tegelikult ei ole enam üldse õige Ungari kuli asju, et juba on Viini küljes ja nii edasi. Aga me püüame nagu luu ka igale asjale juurde rääkida ja ja vaata, lätlastel käib tohutu sõda, käib multidega. Et see pekipirukas, et kas see on tegelikult mina tean, seal mulgipirukas pole mingi läti pidukese, lätlased peavad seda oma rahvustoiduks ja siis näiteks meil on seal üks lugu juures, kuidas tuntud läti rahvaluuletaja, kelle vanemad sõja ajal läksid ära Ameerikasse ja pärast sõda oli raske, olukord jahu ei olnud. Ja siis ütlesin, et palun saatke jahu, et teha neid siis nendest. Okei, et aga siis tehke siis neid ikka läti piruka, neid Läti pekipirukaid meie jaoks ka. Aga kui kiri kohale jõudis, oli see Nende sugulane, vana emar, surnud vanaema viimane soov oli, ta tuvastatakse, tema tuhk saadetakse kodumaale. Ja siis dog saadeti kodumaale ja siis rõõmsalt, eks ju, küpsetatakse pirukat, eks. See võis arvata, et seal see jahu, mida nad küsis? No vot, ma elan seal, selliste, meil on hästi palju lugu on ka asjadel juures. See saab kindlasti põnev olema. Mis on veel need teemad või valdkonnad, mis sa tahad elus käsile võtta või ära teha? Plaane on palju, aga nagu ikka, kõik plaanid ju ei lähe täide, et nagu me enne rääkisime. Ta hakkad mingi suure teemaga tegelema, see nässu läheb, siis ei kutsu keegi sind raadiosaatesse. No ei tea, on ikka mõni plaane veel ja eks, eks paistab, aga vaata iga on ka juba selline, ma ka nagu rohkem juba hoian nagu lastele pöialt. Et Jaagupile läks matemaatikaolümpiaadil hästi ja Peeter läheks maailmameistrivõistlustel hästi ja Johannes hästi suusataks ja vaata, vahest mõtled, et võib-olla see on isegi tähtsam. Mitu korda sa mainisid juba, et mõned asjad lähevad nässu, mis nässu läinud? Vaata? Kogu aeg võtta nende päeva mul naine kodus ikka juba natukene naerab mu üle, ta ütleb, visa hing, viis Eesti moodi, et no me kõik teeme paljusid asju, noh oma töövaldkonnas ei tule kõik välja, ei ole kunagi nii, et kõik tuleb välja, et no kes praegu nagu mulje, et nüüd siis kõik, mis ma olen teinud, õnnestub ei õnnestu ega väga palju ajakirjas teemasid, vot mis sa oled nagu lootnud ja on nagu soss, eks vajuvad ära, ei tule midagi välja. Aga noh, see veeb on niuke algusest peale. Kui sul on väga kõva sisemine veendumus, et see asjad on nii, nagu nad on. Aitäh Toomas Kümmel tulemast täna stuudiosse, soovime, et uusi ja huvitavaid teemasid ja väljakutseid tuleks ikka peale. Me jääme lõpetama sinu valikul. Kreek Leic retro spektiiviga orat tutvusta. Kogu seeläbi see on Emerson Lake ja Palmeri lugu, aga see on Lake'i sooloplaadilt ja ja seda on siin sellepärast, et Leic oli kink Simpsoni esimene laulja. Juttu juhtis Arp Müller ja musitseerib Gregleik.