Varasemates saadetes mitmel korral rääkinud sellest, et lõhede taastootmise juures marjad radinkupeerimise järel juhtub looduses, justkui õnnetus enne kuus elu saab kinnistuda. Kui sellest marjaterast veel on kujunemas. Uus lõhe tabab kõike seda, Surv hukkumist on palju. Nähtus nimetati siin aastaid tagasi M 74. Siis arvati, et keskkonna soodustus aastas on siin süüdi, kuid ikkagi jäi lahtisi otsi. Ja nüüd oma kolleegide juures siin Tallinnas on külaline Soomest riigi Kalama Andrus kooli õppejõud. See kool asub Turu lähistel ains Rudolf vôiks ja, ja kuna tema on kokku puutunud viimase aja andmetega uurijate töö tulemustega, siis ma usun, et ka meie kuulajatele huvitav teada. Mis siis ikkagi on selle häda põhjus olnud needus ja oledatineesijate sandama ümberiste mürk, jõgalisi üksinomaansee. Tähen üüdeksin 10. prosentilis Sesti lohi Coleman e pelgas ta. Narva hüpotees oli, et jah, see ei ole ümberiste mürki suvaranaasiasteni küsesse värje aine, puude astaks antiini, see aene joga tege, lohen, lihan Punaiseksi ja on hoomatute lohi, on vale ampicu naegasemi mös, lohien, marjad ovad, vaalemad, kun i kassi. Selgituse esimene pool on ilmselt väga arusaadav sõnad terminid meile kõik tuttavad. Et ja saastus üle räime, mida lõhelised söövad ja surm tabas mitte ainult veeritud marjast arenevaid kalu, vaid ka looduslikke uusi põlvkondi. Aga et nüüd on tähele pandud, et lõhelistel värvaine on justkui vähenenud ja et mari ei ole enam nii punane ja ka see liha ei ole nii punane, kõik on läinud kuidagi valgemaks. Jätkame siit ja Justin nõela emo, lohilla Jollamaalenby liha, maalemad marjad, naiste on kuuele suus, märgitavasti suurendi. Kunila on kun on punased, värised marjad heliga, küsi on siis Jutandesse värja enessa. Jätame värjane lohisa müas silla kasta, jah, Ki loha, helista kuulses koskanema. Galata söövad piania plankton. Hukkumise protsent just on suurem olnud ema lõhelistel ja nendel heledatel, siis on see märgatav. Kust saab lõhe oma värvaine saab üle räime ja kilu ja ka veel plantonist kokku, siis tuleb see värvainelõhes. Ja siin on, oli see hüpoteesida ahhaa Sondama astaks andi väri aene mutta aiman uusid, tuluos ongi, et see on vitamiinipuude säilituseuro. Vala tavala lohis, sega Silaka eta kilo hailia Silaga või on Semonen ensüümi joka Purga, Vidamiinin, sky, lahelisaldade entsime viiele Enem. Ja nüüd on osudetu miinipuude aeglanza lohesa juustnema sümptomi, jotka, naela poega, Sloun enne kukku olevat. Nii siiski see huvitav värvaine puuduse hüpotees on nüüd viimasel ajal kõrvale heidetud ja on tulnud uus, et tegemist on vitamiinivaegusega puudusega. Aga ka vitamiini saab. Me oleme nii nagu ikka röövkala väiksematest kaladest ja, ja. Oma söödaga saab taga ensüüme, mis suruvad vitamiinide teki alla. Nii et ühtpidi kõht täis, aga teistpidi õnnetus majas ja veene Vuasina tosian. Silaka räim on vähendi, nüüd kilohääli on nous suht heliga lohis ühe kilo haljakuna egasemin Luhi saa siis enema syda entsimia ju ka. Purgaa V-vitamiini EMO lohela B-vitamiini, puude tänavee, vitamiini, puude on smariazza sendagi lohi poiga kohale, on tema uusi hüpoteesi ja täna nüüd kogelisestituudistetu. See uuem hüpotees on nüüd ka teadlaste poolt tõestatud, juletakse seda kõva häälega välja öelda, sest toidu koostis on muutunud räime asemel On jälle kilu juurde tekkinud ja seal ta saab seda ensüümi veelgi rohkem, mis surub tagasi siis selle B-vitamiini tekkimise ja vajaduse. Ja sealt need hädad siis arvatakse, tulevadki. Ja siit tehtindama kohe silla lae laed. Parajastan Valdeko Kala opi, laedaksin, õpilad, olivad, püüdistame aura, Yogeeennouseva Lohta aura jõgenud, aivan uusi lohi Kanda, Keino Tegosest, Jon saadu oma kanda. Tänan lüpsudetinema ema lohed, Hedelmeid, eteen, toodin, kool ja kuulu suurise Aldasa tehti Seura valane. 50 protsenti sai diamiini siis mee-vitamiini külje peal, 50 protsenti ei saanud teda. Kelbe Niyodka saivad keeleven. Kehitivad Oigen, hüvin, neela oli perede Sairone noored ja tulivad Aivar terveksi. Nüüd. Selle kalamajanduskooli õpilased võtsid katsetest osa lõhed, mis tulevad aura jõkke kudema aura, jõgi läheb läbi Turu linna saaresto merre ja siis tehti lihtne katse, võeti need marjaterad, plasti neil siis nii-öelda loomulikult areneda ja 50-l protsendile siis lüpsnud marjast tehti B-vitamiinisüst, tähendab manustati vita nii, ja need elujärgud hakkasid arenema, neil olid kõik terved omadused, aga teiste hulgas oli siis hukkumine jälle silmnähtav. Tundub, et tõestus on olemas. Ma ei ole niin ainud laadune koska Ameerikasse on ollut mürs, samalane turma, samalane hüpoteesi etavusi olla Jugu vitamiini, puude, mutta ameerika laised ovat, tehnedsamala tavala vitamiini, Gülbuja kujutigid, eiole, direti, niger, Vidamiinisioon, häälenimede oma löödeti ette, see on tema peeti ja miinivitamiini joga. Nähtavasti on see Intervjuu lõpus nimetas Hans Rudolf Voict veel ka kaheteadlasena, näed üks siis akadeemiast ja teine sellest samast kalamajanduskoolist. Need mehed, kes katsed läbi viisid ja lisas veel, et Ameerikas ka kahtlustati vitamiini puudust kala noorjärkude hukkumisest, kuid seal ei teatud täpselt, milline see vitamiin on. Ühelt poolt on siis nüüd põhjus selge, aga miks siis meie Läänemeres nii ikkagi juhtub, see süü ise on ju püsti, see on alles nii et uurijate jaoks on asi selge. Aga lõhede jaoks ju olukord on endiselt halb. Ja maalidetavasti taimemürki hüpoteesi ei v laule, Kukkonna poessuljetu koskame, Djeleme, nemad võrratud hiili veetud Ovadide meresse medieremeetenema Uuded, vee, Labojemakama Di oksiinid, ovad ide meresse ja mille üle me nääde mös Silagas, kilo ahelisse ja lohessa heliga siis 100 prosotilisel Varmoja emme ole, et eimises müür, küla olisi osutatasse. Ja veel see saastatus ja see mürgisuse mõju. Lõhe noorjärkude hukkumises ei ole kõrvale heidetud, sest nendel on ka oma mõju olemas ja nagu sageli elus on, et kompleks väärnähteid annavadki, siis niisukese resultandi, mis võivad mõjuda hukutavalt, näiteks antud juhul lõhe noorjärkude läheb nii, et uurida edasi, on kindlam, teadmisi on rohkem ja uuritakse ju siis võib-olla leitakse ka vasturohtu või, või kavandatakse abinõuded edaspidi Läänemeres siis vees elu-olu ja tingimusi hakata? See on päris selge, et kõiki keskkonnaministri määrusi laiem avalikkus ei näe ja, ja neil võib-olla pole kõigi nendega kokkupuudet ja saavad ilma hakkama. Kuid ametiasutuste töös on need muudatused ääretult tähtsad. Ja teatud eluvaldkondades peavad neid muudatusi ka kõik teadma. Näiteks muudatused Eesti kalapüügieeskirjades, mis aasta algul tehti ühes punktis panevad mereinspektsioonile kohustuse vaata arvestust maha laaditud kala üle esitama selle kohta andmed kalaametile hiljemalt järgneva kuu kaheksandaks kuupäevaks. Ühelt poolt kontroll teiselt poolt, et info liiguks millesse nüüd tuli, et mereinspektsioon peab säärase asjaga tegelema. Direktor Aado Luksepp. No ühelt poolt võib muidugi mõista, et riigi statistika vajab selliseid andmeid. Selliseid andmeid vajab kalaamet kui ametkond, mis peab seda kujundama Wabariigi kalanduspoliitikat. Selliseid andmeid vajab teadus, et teha prognoose ja, ja nii-öelda normaalselt suhelda oma kolleegidega välismaal. Aga sellel on ka teised eesmärgid. Noh, väga ilmekas on soomlaste kogemus Kes Euroopa Liiduga liitudes peavad ümber korraldama kogu oma senise süsteemi sellise arvestuse pidamiseks ja see on küllalt kulukas teha lühikese ajaga. Arvestades sellega, et Eesti majandus varem või hiljem peab nii-öelda põhiliselt võib-olla orienteeruma Euroopa turule tähendab peame meie juba praegu nii-öelda alustama ettevaatlikult ettevalmistusi. Et me oleksime selliseks koostööks valmis. Ja vot siit tulebki välja selle nii-öelda maaletuleku kontrolli. Teine aspekt, see on tarbija huvide kaitse aspekt. Tähendab tarbijal peaks olema õigus teada, kes selle kala püüdis, millal ta selle kala püüdis, kust see kala püüti? Noh, tänase päeva seisuga tõenäoliselt kas nende suurte kaubahallide või kadaka turulettide juures. Vanajumal ka ei tea, kust see kala on sinna tulnud ja kaua ta on teel olnud, kuni ta jõudis leti peale. Ja majanduselus turumajanduses ja päris turu peal ei tohi ju isetegevust lasta vohada, sellest tulevad ju maksetest möödahiilimise, et igasugused laveerimised keegi saab, saab raha kehva kauba eest võib-olla palju, ise, kes korralikult teeb, saab vähem, kes kõik deklareerib. Ja nüüd ma mõistan, miks kohe kalapüügilaevade kaptenite-le on pandud kohustus täita kalalossimise deklaratsioon koheselt peale mahalaadimist, nii et kapten, see jumal laevas vastutab selle eest kohe ja täpselt ilmselt kaptenite oli see väga, ei meeldi ka võib-olla, sest nemad on nagu laevajuhid. No kahtlemata siin tuleb sisse nisukene inimlik faktor, et igasugune paber, see justkui nagu viitab bürokraatiale ja ja, ja nii-öelda praktilise töö tegijana kapten ei taha ühtegi üleliigset paberit täita. Teinekord laeva surnaaligi, mis seal siis veel muust räägid. Ja meil ei ole teist pääsu. Siin mõned nädalad tagasi oli meil külas Taani analoogilise inspektsiooni direktor ja me käisime meie nii-öelda kalasadamates reaalselt, et seda tööd vaatamas. Ja viisaka mehena ta muidugi imestust ei avaldanud. Kuidas me oma tööd siin oleme organiseerinud, ütles ainult nii palju, et, et noh, Taanis kala läheks küll ainult kalajahuks tähendab, isegi mitte pastele. Noh, kas see asi nüüd nii nii drastiline või hull ka on, aga eks meil natukene piinlik oli oma kasutatud ja, ja võib-olla mitte kõige parema väljanägemisega kala kastide pärast. Ja. Natukene räpane mehed, mitte kõige siledamad. Aga ma arvan, et, See muutub kiiresti. Kas teil aga jätkub jõudu kõike seda kontrollida, neid kohustusi täita, mis nüüd teie peale on enam pandud kui seni? Eks ta probleemiks muidugi ole. Aga, ja ma arvan, et tähendab kõik see süsteem ei rakendu kahtlemata korraga tähendab ühest mingisugusest päevast vaid me viime tema sisse nii-öelda sujuvalt ja, ja meil on veel nii-öelda sisemisi reserve, mida kasutada selleks, et, et teatud nii-öelda aja jooksul süsteem rakenduks nii, nagu ta on mõeldud. Edasi kõneleme metsaameti jahinduse peaspetsialisti Kaarel rohuga ja siis te kuulete, et ega ainult mererannas pole mehed kangemaks muutumas vaid ka metsas ja maal mõeldakse, kuidas ajaga sammu pidada, mis kipub vahel omamoodi eest ära minema. Ehk lühemalt öeldes on ju imelik küll, kui näiteks kahjutasu või trahv on nõnda väikene, et võid julgelt edasi küttida lased luba, pole seadusi, ei täida ja sinuga peaaegu midagi juhtu. Mille üle siis praegu kukalt tuleb kratsida? No praegu peame mõtlema, kuidas me läheneme asjale taimestiku ja loomastiku ebaseaduslikku kahjustamise korral. Need kahjutasud, mis seni vabariigi valitsuse määrusega olid kehtestatud, on inflatsioonist tulenevalt ja muudest teguritest tulenevalt on muutunud nii naeruväärselt väikeseks, et praegu on tõesti nii, et, et lihtsam on lasta ilma loata loom sest kahjutasud on väga väikesed, näiteks praegu põdra puhul on see ainult kõikide koefitsientide, ka kokku on üheksa krooni ja minu andmetel on olemas juba jahimajandit, kus ainuüksi põdraluba maksab tublisti üle 1000 krooni. Nii et luba osta tuleb tüki maad kallim kui ilma loata lasta. Ja praegu me nüüd olemegi mõelnud selle asja üle sügavalt järele ja päevakorral on siis taimestiku ja loomastiku ebaseaduslikku kahjustamise korral sissenõutav kahjutasu määrade karmistamine ja see karmistamine ei ole enam üks või kaks korda, aga see on kümneid kordi peaks praegustest kehtivatest need kahjutasumäärad kõrgemad tulema. Peale selle siis saab tulevikus arvestada ka. Inflatsiooni niinimetatud inflatsioonikoefitsienti viia sisse parandusi kahjutasumäärades, noh näiteks kui praegu, et meest võtta kriminaalvastutusele, siis ta peaks salaja laskma neli põtra maha, siis uute kahjutasu taksidega, mis põdra puhul on, ulatub 9000 kroonini või isegi rohkem, sõltuvalt siis ajast, kuna see põder last ja mis olukorrast oli, kas ta oli tiine või olnud siis saab juba ühe põdra ebaseadusliku laskmise puhul meest vastutusele võtta. Kui mul nüüd mälu ei peta, siis kuskilt tulid andmed läbi, et ühe väiksema looma puhul tuleks neid lasta üle 1000, aga neid isendeid Eestist polegi nii palju, nii et. Praegune seis lihtsalt ei saa enam kesta. Me võime mõne liigi lihtsalt eesti saunast välja viia. Tuleb karmim olla, tuleb eba meeldivam olla jahimeestele, aga ega muidu korda ei saa, kuigk seda ise ikka tegema ei hakka ja vaevalt et salakütt nüüd mõne määruse projekti valmis teeb, ikka peab, kes kasutuse spetsialist, see ebameeldiv spetsialist säärast tööd tegema? Siin on nüüd olnud konsulteerimisega looduskaitse inspektoritega ja teil on siin suur töö tehtud. Tundub, et üle koera on juba vist saadud üle üle koera on saadud ja, ja tahaks nüüd lähemal ajal saada ka üle saba, tähendab esitada valitsusele siis määruse eelnõu ja tahaks loota, et ka see aktsepteeritakse. Ja Eestimaal tõesti, kui loom ebaseaduslikult metsloom mõtlen, ebaseaduslikult lastakse või taimestikku ebaseaduslikult kahjustatakse, siis ka karmimat kahjutasumäärad kehtima hakkavad. Praeguste kahjutasudega võib tõesti olla nii, et mõni haruldasem loom lõpetab oma eksisteerimise Eestimaal, enne kui midagi suudame ette võtta. Jah, need on niuksed, pingestatud dokumendid ja mõtted, mis elust endast tulenevad. Aga kas on viimasel ajal ka midagi nüüd, kus tehakse jahihooajast kokkuvõtteid, midagi meeldivat või ilusat või toredat ka jõudnud näiteks teieni? On nüüd juba tendents, et mehed on hakanud mõtlema oma tulevikule ja mehed on hakanud mõtlema, et jahti saab pidada siis, kui on olemas metsas loov. Ja on esimesed nähud, kus jahimehed on võtnud tõsiselt jahiulukite eest hoolitsemist, on võtnud tõsisemalt kui senini jahi järelevalvet. Ja ma loodan, et, et see asi sedapidi edasi läheb. Muidugi jah, kahjuks negatiivseid nähte veel rohkem kui positiivseid, aga see käib eluga paratamatult kaasas jah, ja et neid ka vältida ja siia karmimad tõkked panna, sellepärast ongi tegemisel see määruse eelnõu ja sellepärast me ka rääkisime selle jutu.