Ja reeglina on meie pooltund kokku pandud mitmest teemast või sündmusest kuid vahel paisub mõni asi nii kuumaks, et nõuab rohkem ruumi äraseletamiseks. Nii on just juhtunud Aruküla kaevude reostusega. On kogunenud hirmu, eelarvamusi, teadmatust ja muudki, mis vajab selgitamist, rahustamist ning tõele näkku vaatamist. Seda kõike mõne minutiga ei tee ja sellepärast ei ole saates täna teisi teemasid ega muusikat. Võtame härjal sarvist kinni, nagu tehti seda laupäevasel rahvakoosolekul Aruküla kultuurimajas kuhu olid kutsutud ka spetsialistid meie tähtsamatest keskkonnakaitse ametkondadest. Lühikese sissejuhatuse täissaali ees tegi vallavanem Toivo Veenre. Kallis rahvas. Tahaks öelda seda et kui midagi katastroofi juhtub, praegust on Aruküla alevikus juhtunut siis selle likvideerimisega on tükk tõsist tegu, et see mehhanism üldse käivituks. See reostus novembris tuli kuidagi nagu äkitselt ja ei osanudki arvata, et ta võtab sellise pöörde. Sest ka varasematel aegadel on olnud, kuid on see reostus kadunud. Muidugi, esimesed veeproovid, mis toodi teadmata põhjusel kadusid ära, kuid järgnevad läksid juba käiku. Kahjuks laiemalt käiku läinud proovide ja avarii alguse vahele jäeti millegipärast kuu pikkune paus. Selle aja jooksul reostus levis takistamatult edasi. Ometi mõned roovitanu elanikele jõudsid juba novembri algul Harjumaa tervisekaitsetalitus, kus kohe ka vastused kodanikule ja maakonna keskkonnakaitseametisse saadeti. Miks talveuni edasi kestis? Raske mõista. Alles siis, kui õliste kaevude arv järsult kasvas ja elanikud ise hakkasid Tallinna vahet jooksma läks liikuma ka vallavalitsus. Põhjaveespetsialist Vladimir Tassa meenutab, millal teave nende osakonda keskkonnaministeeriumisse jõudis. Keskkonnaministeerium, saades teada Sellest avariist, seda küll alles selle aasta jaanuari esimestel päevadel. Võttis kohe kasutusele meetmed ja pakkusime välja võimaluse teha uuringuid, et välja selgitada kogu selle piirkonna reostuse ulatus, tema leviku sügavus ja võimalused, kuidas alustada likvideerimist? Selleks tegime ettepaneku Keila geoloogiakeskusele kes pistsin uuringud tema leviku väljaselgitamiseks ja õlipaksuse väljaselgitamiseks. Teiseks. Pakkusime välja aktsiaselts Maavesele kelle käsutuses on Taani keskkonnaministeeriumi poolt abi korras antud spetsiaalaparatuur õlireostuste likvideerimiseks ja mida me oleme väga edukalt kasutanud Tapa lennuväljal ja laseme aineid selle käiku nüüd ka siin, et välja pumbata seda kõige suuremat õli õlireostust. Need reostunud veed, mis meil siin on, tuleb leida siin kohapeal ikkagi koht, kuhu neid panna need õli püüduritega piirata ja lasta siis nad peale õli püüdurite piiramist ja separeerumist kohaliku puhastusseadmesse. Millegipärast on teie kohalikud inimesed väga, väga vastu sellele asjale, aga ma ei näe teist võimalust teda vedada kuskile kaugemale. Sest need õlisisalduse kogused, mis nüüd praegu vee väljapumpamisel on, ei ole enam nii suured, et nad põhjustaksid tõsisemat ohtu väljaspool reostuspiirkonda. Teine küsimus, mis meil üles kerkis, on see, et mitmed kaevude omanikud, kus on välja selgitatud, et tõesti on reostus nendes kaevudes sees nad ei ole lubanud oma kaeve kasutada selleks, et välja pumbata sealt reostunud vett. Siin ma pean küll teile tõesti inimestele koputama selles mõttes südametunnistusele, et ega meie ei taha mitte tee kaeve enam rikkuda, nad on juba rikutud, vaid me tahame, et need kaevud saaksid rutemeni puhtaks ja selleks oleks vaja kasutada maksimaalselt olemasolevaid puurauke. Et seda tööd odavamalt ja kiiremini lõpetada. Võib mõista, miks inimesed, keda reostus tõsiselt tabanud, ei taha kuuldagi, et nende lähedusse õlisegust vett vedama hakatakse. Ent tuleb ka realistid olla. Kehra prügimägi pole veel arvet esitanud, kuid üksi transport lähedal asuvasse järsi rappa tuleks 10 korda odavam. Ilmade soojenedes suurem osa vete veel jäänud õlist auruks ja teise osa pistaksid bakterid ajapikku nahka. Keskkonnauuringute kesklabori tegevdirektor Enno Otsale ei andnud rahu asjaajamise algusega venitamine ja ta selgitas, miks see väga halb oli. Aga see on tööl vaja lahendada kohapeal, miks ta jõudis poodidesse kuud hiljem, esimene proov meie laboris. Kui me saame pihta hakata kohe, siis meil on olemas selleks oma skeem. Meil läheb paar päeva aega selleks, et selgitada välja süüdlane, kes sulle v laskis. No see on nüüd üks asi või tähendab, kes seal õli raiskas, see on üks asi ja seemneid nii palju ei huvitagi. See on rohkem, ütleme võimu politsei ja nende küsimus. Sest vaja on teada ka, kes selle asja pärast kõik kinni maksab. Aga see on üks küsimus, meie tegelikult teeme kindlaks, kus on reostunud kaevu ja alustame kohe edasi tegutsemist, selleks on keskkonnaministeeriumil head kogemused olemas. Kahjuks küll on kogemused toonud teiste avariidega, mis on olnud Hiiumaal ja mujal Eestimaal, kuid meie see skeem töötab ja meil on olemas ka vajalikud seadmed riistapuud. Nii nagu härra Tassa rääkis. Tähendab, me saame kohe alustada geoloogilisi uurimisi ja saame kohe hakata pumpama. Aga kui selle juures veel tuleb meil paljud aega raisata, selleks et lihtsalt leppida kokku, kas ma sinu hoovis saanud pumbata või sinu vist ei saa pumbata, siis iga päev läheb aega ja aega meile antud kevadeni, sest kevadel lähevad soo selle soojaga vee piikuma. Ja siis ei ole teil muud midagi väita, kui iga mehe kaevus võib olla ükskord reostus. Praegu külmaga veed liiguvad vähe, kuid kui me seda reostuskollet siin keskel praegu ära ei likvideeri ja nendest kaevudes, kus on praegu paksud õlikihid, seda õli välja ei pumpa, ei tekita siin niinimetatud depressioonilehtrid, õli hakkaks tulema kokku poole koos segase veega ja me seda õli segust vett välja ei pumpa. Siis tekib vastupidine protsess, ülevalt tuleb kevadel vett palju peale ja õli koos veega hajub laiali. Siis te leiate seda poole kilomeetri ja 50. Ometi rajadusesse tooma õli. Ja siis te hakkate rääkima. Talvel me käisime koos, rääkisime, arutasime vanad üksi lasknud pumbata, teine lasknud pumbata, me ei saa vägisi puurmasinaga sõita sisse hoovi ja öelda, et me hakkame pumpama, kui lasta erasta, kas tohib, ma tähendab, see on nüüd minu arust esinenud passi teema, momendi, meie instants. Ja meie saame selle raha keskkonnafondist, sellepärast tuleb see infoga kui minu juurde kokku ja mina seda tööd lihtsalt koordineerib keskkonnaministeeriumi korraldusel. Ja sellepärast mul on ülevaade enam-vähem kõikides etappides meis toimuv. Ja kui te tahate minuga minu käest vastust ainult ühele etapile, mis puudutab keemiat, siis ma vastan ainult seda. Kui te tahate ka teiste etappide kohta, siis ma räägin pikemalt nii keemiast, nii palju. Üheksandal detsembril tuli esimene proov sisse ja selle proovi keemiline koostis määrati Ameerikast pärit oleva gaasikromatograafiga. Varjan ja see riistapuu on veel kaks-kolm kuud vana ja ta osteti spetsiaalselt selleks, et teha tapareostusega seoses olevaid proove. Ja sellega me saame väga täpselt ära määrata, mis seal sees on. Ja see olemus ehk analüüs näitas, need tulemused on kõik siin terves selles kaustikus koosina kümned analüüsid, mis on tehtud ja me võime teile ükshaaval öelda, seal sisaldub nii palju seda ainet, nii palju seda ainet, nii palju kolmandat, ainult kokkuvõtteks see teie kaevudes olev kütus on pärit Eestisse toodud Kütuse partiidest, mida nimetatakse majandus kütuseks, seda kütust ostis sisse nööbid, terminal nööbid ja müüs seda Eestis laiali väga mitmetesse kohtadesse. See kütus on kütteõli, on lisatud sinna juurde natukene selliseid agressiivsemaid komponente, mida tavalised Eestis varem kasutatud ei olnud. See kütus on pärit Venemaalt ja arvata on, et sina segatud siis endise vene sõjaväereaktiivkütust. Ta ei ole midagi muud, ta sisaldab natuke rohkem konservantained, nimelt sõjaväel peab seisma see kütus kümneid aastaid väga hästi ja ta peab olema sama koostisega ja ta on lisatud juurde ained, mis teda kontservjueerivad. Või nii, nagu te panete purki omale neid mahlasid ja sinna seda keedetakse ja see on sinna lisatud vaest open, soehapet, vot neid apeedia niukse lisandeid on lisatud ka sellele kütusele ja seda segatud küttema suudile juurde. Ja ta on tõesti natuke agressiivsem, kummiosade raua ja, ja ka ütleme naha suhtes, nii et selles suhtes paluks arvestada, et seda, kellele seda kütustel on temaga isegi käsipidi kallale ei tasuks minna. See on selge, seda vett ei tohi juua. Osa lahustub temast, osa jääb pinna peale kihina. Osa sellest jääb Emorsioonina vette, nii et ta on kolmes kohas laiali, ta on vees, on teda lahustunud kujul ja vees on teda niisuguste väikeste tilgake stena, millest, mis pärast seistes tõusevad pinnale, moodustavad pinnal kile. Vaata kui kaugel Ja ma küsisin, kas võib vastata. Nii ma vastan sellele küsimusele ka, kui kaugele on reostus levinud, on meil kaasa, selle töö on ära teinud Keila geoloogia, nendel on olemas selle kohta andmed, keda täpsemalt huvitab, palun astuge pärast siia, meie liigime, näitame teile, kus on, mis on see Leostuse areaal. Reostuse piirkond muutub iga päevaga. Kui me pumpame, siis on lootust, et ta tuleb kokkupoole. Kui me ei pumpa, siis on selge, et ta läheb laiali poole. Saal läks millegipärast ärevaks. Üks mees hõikas kaugematest ridadest, mis te nalja teete, puuritavaid poolteist meetrit sealt ei annagi midagi pumbata. Panete aga töö kirja ja nõuate raha. Need, madalad puuraugud on sellega vabandan, ärme ärme lähme nüüd teravaks. 20 terava põhimõtteline küsimus. Ma vastan teile veel kord poolteist meetrit sügavad puuraugud ja ka edaspidi kevadel teeme need puurauke käsitsi, küllalt palju, mis on, võib-olla ainult meetreid, on vaja selleks, et selgitada välja, kuskohas on maapind reostunud. See reostus on suur, seal on ainult mitmed tonnid kütust, seda ei peida kuhugile ära kellelegi mehe kapsaaias kellelegi tehase hoovi peal või kuskil on olemas suur kogus reostunud pinnast ja selleks, et see üles leida, ongi meil vaja, piisab isegi võib-olla poolemeetrisest pooleteistmeetrisest august et naa, kus on see suur reostunud maa-ala, taan teil siinsamas olemas, kuskil seda ei peida kuhugile ära, kui me täna lume alt teda üles ei leia, kevadel tuleb ta välja. Edasi päriti, mitut moodi, kaugele reostus on jõudnud. Kas minu kaevu ootab teistega sama saatus? Muret saalis naisjaguvat geoloog Elmar kalal oli ette näidata kaart, kus kõik tänavaid ja maja õuasid puudutavad uurimuste tulemused sees. Ja siin tuli paljudel, kui mitte öelda kõigil alla neelata mõrudaid Pille seniste möödalaskmiste pärast. Mina alustasin seda tööd 15.-st detsembrist, kui vallavanem teatas, et, Tulge vaatama, mis siin asja teha annab. Esialgu oli selge, et kaevudesse Jaama tänav kaheksa Jaama tänav seitse üheksa kaks kaevu esialgu olid paksud oligi sees, meil ei olnud veel riistagi, kuidas seda mõõta. Võtsime primitiivsete purkidega nööri otsas kolm liitrit korraliku kütteõli Jaama seitse, üheksa väljajaama, kaheksa Alulandis pumbata tuli tavaline vesi, siis alles selle järel ilmus nii-öelda kütteõli. Järeldus on selline, et kaevud, väiksed kaevud, mis siin arukülas on puuritud. Need on omal ajal puuritud väga erinevate torudega väga erinevate pikkustega väga erinevatesse sügavustesse. Ja nagu seadus kõik mitteametlikud. Kellelgi ei ole dokumentatsiooni, vot see on kõige suurem möödalaskmine. Kui midagi tahaks vaadata või jälgida või teha, mingisugune järeldus, ei ole võimalus mitte midagi dokumentaalselt üles leida. Milles asi on? Hakkame mõõtma erinevatel aegadel järjest edasi, edasi veepind muutub. Nüüd tuli peale talv külm aeg, kuskilt vett juurde ei tule, veepinnad lähevad allapoole. Aga õlireostus hakkab käituma nüüd kaevudes vastavalt manteltorule. Kui veepind tõuseb, õlipind tõuseb manteltoru taha. See üks ämber vett välja ja kaevus ei ole enam õli. See, kellel on manteltoru väga lühike, kaks, kolm meetrit, neli meetrit. Seal on niiviisi, et õlikiht läheb kaevu sisse, pumpamine kogu aeg, ta võtab seda pealmist, õlikihti. Pumpamine võtab sisse. Nii et sellepärast sellised kaevu konstruktsioonid viivad asjad väga keerulise ja raske on jälgida. Siin. Proua Laumets oli vägatiivne elanik, siin ta tegi praktiliselt 50-st või rohkemast nimekirja nendest elamutest, kus kaevudes oli siis nagu lõhn või õli mingi reostus ilmunud. Aga muidugi see nimekiri ei aita, kuna ma räägin, et kaevude konstruktsioonid mõjustavad seda pilti vastavalt, siis kas siis oli, pääseb sisse või pääseb? Mida võiks öelda alul need mitmemeetrised õlikihid nüüd siin keskuses, keskus ise võis olla kuskil sajameetrise läbimõõduga. Ta tappis lääne poole. Põhimõtteliselt ei anna täna selle kolhoosi või põhja põikpõhjaotsast. Kadaka tänav selline piirkond. Kõige suurem reostus aga. Mul on siin, ma ei tea, kas see näha on kaugemale. Praeguseks õppenaabrid seda järelereostus praegu. Jõudnud tähendab sõit Jaama tänava ütleme jaama kaheksa just jaamale nurgalt alla välja Männiku tänavasse võtame männiku kaks männiku viis, võib ka juba lugeda lepagolm aia üks. Need on ka juba, mis on reostusest haaratud. Siis põhja poole, Segolhoosi põik või põhja põik kolm piiri, 10 piiri, 10 A. Ja siis ida poolt on juba jõudnud siia kõrgema liivaala alla sõstra tänav kaks vaarika üks Tallinna maantee 18, lõuna poolt on siis Männiku põikaks piiri 14, Linnutee seitse. On isegi veel kaugemalt, reostus teada, lõunaosas põllukakskümmend kaks ja suvilaid 10. Sellega on reostus jõudnud ikkagi juba sellise ringi, kus selle läbimõõt on ikkagi juba pool kilomeetrit. Ka rohkemgi juba. Praktika praegu näitab pumpamine, et nendest kaevudest, kus me oleme pumbanud tagajärg on see, et õlikiht kaob ära, sest sest see oli kihti ei ole siiski nii suur. Praeguste arvestuste kohaselt see oli hulk, ega see ei ole siiski ületanud kuskilt kaht või nelja, venis tonni ja pumpamine on juba toimunud Maverson väga korralikult praegu tööd teinud peale selle tapise on pumbanud ja paistab, et praegu on, viies punktis on õlikiht olemas. Teine küsimus on nüüd see osa nendest raskematest komponentidest, mis vees on siiski lahustunud. Ja seda me ei ole saanud ka jälgida. Sest seda on raskem jälgida, seda saaks nagu proovidega. Ja inimestelt on kaebusi ju päris seal peaaegu juba suvila tänav all otsas ja jah, talve tänavat ja kus inimesed ütlevad, et joogi puhul on vetes, on juba tunda nii-öelda kurbus, kibedus siia kibelenud selline siis idapoolsetes Tallinna maanteeäärsetes kaevudes ütlevad, et kui see vesi seisab umbes ööpäev siis peale laseb siiski üksikud sellised õlija kylejat sihuksed laibub. No see räägibki sellest, mida härra otsa rääkis. Et ta on mitmeosaline reostus ja ilmselt on ikkagi tõesti tegemist natuke laiema territooriumi, kui, kui siin kaardil Näha veel üks asi tuleb ilmsiks. Kõik need inimeste naftahoidlad, kütusehoidlad ei ole ju ametlikud, kõik dokumendid selle kohta on puutumata, ainult proua laumetsal on, on tõesti dokumendid olemas. Tähendab, ei ole näha kütuse alla selle hoidla mahuti alla ei ole võimalik ju vaadata, et on maa sees, tihtipeale tähendab seal ei ole alumist vanni, siis kütuseäravoolutoru katlasse, see peab kahekordne, oleme, seda ei ole. Tihtipeale on see kummilõdvikuga, mis ju aegade jooksul läheb läbi ja minul isiklikult on selline arvamus, et antud juhul on rohkem selle põhjus kui mõne teise asepõhimõtteliselt võib-olla kuskil oli tõesti lõdvik, mis lasi selle kütuse minema. Sest ma seda ette ei kujuta, et nüüd tankimisel kuskil kolm, neli tonni läheb maha terve järv kütust maha ja keegi ei näe alevi sees, kus siin on inimesi ikkagi niivõrd palju. Etapis on 60 töötajat, näiteks kui tappis, oleks selline järv olnud, kas 60 töötajat ei näe. Nüüd mulle tundub, et, et kõigepealt tuleks ikkagi vaadata neid kütusehoidlaid teha, nad palun, palun ärge segage, kui teil on korras, aga, aga teistel ei ole korras ja see on tõsine signaal, see on juhtunud mujal ka ma olen ise Keilast ja meil Keilas on sama olukord. Aga viimasel ajal igal pool tehakse nad siiski korda. Kuigi koputati kaevude ehituskunsti ja küttemahutite nigela kaitstuse pärast kohalolijate südamele pakkus info õli vähenemisest kaevudes tuntavad rahuldust. Asi ikkagi paraneb. Säärane ise tekkinud rahulolu ei kestnud kaua. Teave, mida jagas Keemia Instituudi teadur Matti Müürisep, avas silmad hoopis sügavamale kui isenesest osati arvata. Ma sain sellest teada kohalike elanike, härra Matti Reimanni kaudu, et on õli õlireostus. Et keskkonnakaitse kesklabor pidas seda diiselkütus, eks aga siis nendepoolne vastuhoide, see, et, et nagu ei lõhnav diiselkütuse järgi kuna nii-öelda pidi seda ühiskondlikus korras seda analüüsi tegema, siis siis alguses ma ei tahtnud vedu võtta, aga kuna see lõhn paistis tõesti huvitav olema ja siis ma seal mõne mõned proovid ära tegime ja me tegime umbes kuus proovi, kusjuures võtsime siis otse õli siis päris Reostuse tsentrumis need jama 888 10 ja siis täiesti perifeerias, kus kus oli jäänud vaevumärgatav lõhn. Peale selle me oleme teinud viis analüüsi Harju politsei tellimisel ekspertiisi jaoks ja nüüd möödunud nädala lõpul veel kolm analüüsi tapiõlihoidlatest ja õlihoidlate ümbrusest maapinnast betoonist. Kuna need analüüsid olid tellitud Harju politsei poolt, siis nende analüüside kohta võite nende käest küsida, mina ei pea sellest asjast rääkima, kuid ma võin rääkida natukene Nendest viiest analüüsist, mis, mis härra Reimann mulle tõi? Põhimõtteliselt ära enne otsa on juba rääkis enam-vähem kõik ära. Et see on niinimetatud Andrus kütus. Mis puutub nüüd sinna nendesse komponentide kompu komponendi, me tegime enam-vähem kõik kindlaks, koosneb tõesti kahest osast, üks on täiesti tavaline diiselkütus ja teine osa on aromaatsete ja poliaromaatsete süsivesinike segu. Mis asi ta on, seda ei oska keegi öelda, ilmselt on ta mingi Krakkimis tehase jääk või siis mingi tõesti mingi spetsiaalse ülimalt kõrge oktaanarvu nõudva mootorikütus. See võiks olla näiteks mingi bensiin oktaanarvuga 120 või, või taolist, kuid ta on väga mürgine. Ja need, need väikesed lühiajalised analüüsid näitasid et tõesti osa komponente on nendes selles algõlis pallu paremini vees lahustama, et kui, kui, kui mõned teised ja kahjuks peab ütlema, et vees lahustuv omad on mürgisemad ühendid. Nende. Ühendite tervistkahjustav mõju on küllaltki noh, salakaval, tavaliselt ta ei anna kohest mürgitust. Siin inimesed rääkisid tot, on mingid allergianähud? Allergianähud jah, tõesti, mõned inimesed on lihtsalt tundlikumad. Neil avaldub mürgitus allergiana. Kuid põhiline asi, mille pärast mujal maailmas neid asju väga kardetakse, on see, et nad on kantserogeensed ühendid. Nende mõju avaldub kas viie aasta pärast 10 aasta pärast või 20 aasta pärast või hiljem ei tea seda. Need on äärmiselt ebameeldivaid ohtlikud ühendid. Ja peab ütlema, et mida kaugemale see reostus oli levinud tähendab kaugematesse kaevudes puhtamatest kaevudes oligi põhiliselt kõige mürgisemad. Muidugi, üldkontsentratsioon on muidugi väiksem kui nüüd seal päris tapiveerg piirkonnas. Kuid see vähenemisel on, on just mürgisem, sest need tavalised diiselkütusekomponente on seal muidugi ka. Aga neid on noh, mitte eriti pall pähe. Jälle lõi meeleolu saalis vappuma. Küsimusi 100. juba küsinutelt ja uutelt pärijatelt. Koosoleku juhataja Alar Sepper kaotas kannatlikkuse, mis peale palus sõna keskkonnaministeeriumi kantsler Rein Ratas. Mind natukene häirib, söö et koosoleku tõesti juhatades ometi päris mitu korda ma näen, austatud koosoleku juhataja siin, nagu püüab proua laumetsa initsiatiivi alla suruda ja ka viimati. Ja ma ütlen seda, et kui oleks rohkem niisuguseid inimesi nagu proua Laumets siis võib-olla oleks süüdlane ammu juba teada. Ja ma ütlen ka seda, ma ütlen ka seda, et proua Laumets Tükk aega enne minule teadaolevatel andmetel käis ministeeriumis neid asju ajamas, kui noh, ütleme ametliku võimuesindajad, ma seda tahtsin öelda, palun vabandust. Väga õige, see oli väga õigemad. Kõlas esimene aplaus kolme tunni jooksul. Kantsleri väljaastumine meeldis rahvale. Edasi, võttiski Koosolek konstruktiivsema ilm. Asuti selgitama võimalusi, mis Aruküla rahvahädast välja aitaks. Oldi üksmeelsed, et alev vajab veevärki kaitstud joogiveesüsteemi. Volikogu aseesimees Tiit Reeder teatas projekteerimisega on juba alustatud. Kahe kuu pärast selgub summa suurus. Väikeseks see ilmselt ei kujune. Kantslerilt päriti kohe, kust raha hankida. Rein Ratas arvas, et natuke peavad elanikud ise kaasa aitama. Valla kohustus on muidugi suurem ja ilma riigi abita vaevalt veevärgi süsteemi valmis saab. Kuna esimese abipalve on valitsus tagasi lükanud, otsustas rahvakoosolek kuulutada Aruküla katastroofipiirkonnaks ning sellelt põhjalt pöörduda uuesti finantside saamiseks peaministri poole. Üks asi on endiselt lahtine. Kes on süüdlane, kelle kaudu kütteõlikaevudesse jõudis? Ei hakka kordama, mida inimesed asula vahel räägivad, kuigi need jutud üksmeelselt ühes suunas sihivad. Tõsist süüdistust üksi kuulujuttude peale ehitada ei tohi. Üks arvestatavam niidiots kuluaarides siiski lahti läks. Keemia Instituudi teadur, kes politsei palvel mõned proovid ette antud materjalist tegi, niipalju siiski poetas, et tema ei näe advokaati, kes kahtlustatavast küte mahutist võetud proovi ja ligilähedalt võetud proovide kokkulangevuse nulliks räägiks. Analüüsid on tehtud jaapani kromatomass-spektromeetriga, mis kuni 100 ühendit proovis kindlaks määrab. Siinkohal rohkem ei ennustaks. Lõppsõna kuulub uurijatele ja kohtule. Kuid üks vaat et veel olulisem asi tahab arutamist küll. Ehk jäi teile meelde nagu muu jutu sees kõlanud info, et kaevudesse imbunud õli on pärit firmast nööbid, kes selle hankinud Venemaalt. Mille poolest majanduskütteks nimetatud õli, hull ja ohtlik kumme ja rauda sööbiv, see sai selgitatud. Siit tasub esitada mitu olulist küsimust. Kas nööbitis üldse teati, mis seguga tegemist, kui teatud küsiks edasi, kuidas tohib müüa kaupa, millest pole ülevaadetega aimu. Teine variant firmas oldi kõigega kursis, ometi müüdi ilma igasuguse hoiatuseta. Laupäeval eetris olnud lühiloo peale helistas juba üks naiskodanikes, kahtlustab nööbitist hangitud Eli. Ärevaks teeb eriline lõhn. Natuke nimetatud firmast. Tegu on ühisettevõttega, kelle osanikeks on samanimeline Rootsi firma siis neste ja veel Eesti vene mehed. Üks keskkonnakaitseametnik, kes palus oma nime mitte avaldada, tuletas meelde, et tema teada sai nööbid tegevusloa bituumeni kauplemiseks. Ja kuna bituumeni kui Nerzza ja mitte voolama kippuv aine vastu järelevalve erilist huvi ei tunne. Võib-olla et selle varjus tehakse muud ja mustemate äri. See aga, kas see on nii või teisiti, on juba kutsutud ametimeeste ja inspektorite kindlaks teha. Asjaolude kokkulangemisel võib Aruküla reostaja kahjude heastamisel nii-öelda abimehed leida kuni täpsem vastus meieni jõuab. Olgem ettevaatlikud, kes viimasel ajal eespool nimetatud firmast niinimetatud majanduskütet hankinud. Toimetas Toivo Makk Kuulmiseni nädala pärast.