Veeküsimus on tegelikult maailmas täna keskkonnas keskne küsimus sest see arusaamine, mis paljudel inimestel on, et jumalavesi voolab ja voolab ja sellel ei ole lõppu ega äärt, see on ekslik. Selles mõttes, et ta võib voolata, aga ta ei tarvitse juua kõlvata ja, ja teda on tegelikult vähe. Täna on see pidulik päev, kus tänu Taani kuningriigile tänuneff koore tänu Eesti vabariigile tänu nendele kõigile tegijatele Eesti veevärgis Olav eest Taani firmale regempia Laumets on diagnostika, neile ja teistele oleme jõudnud ühes etapi lõpuni, see tähendab, et veehaare võib siin käiku minna ja kuus-seitsesada liitrit vett sekundis. Või võib siin põhimõtteliselt hakata Narva poole minema, see on väga tähtis regionaalpoliitiline objekt. See on väga tähtis poliitiline objekt, väga tähtis rahvalik objekt, sest vesi jõuab tõenäoliselt varsti tubaga uusi torusid mööda. Narva linna 24 miljonit investeering on Eesti oludes suur investeering ja sellele järgneb veel suurem investeering. Umbes 83 miljoniline. Ja Eesti riik asub siin jällegi nii riikliku investeerimisprogrammi kui ka keskkonnafondi peale seda asja edasi ajama. Mul on väga hea meel, et süsteem, teema on käivitunud, et meil on organisatsioonid, kes on võimelised tegema, kes on võimelised koordineerima ja ka see Narva veehaare ainult tõestab seda. Eesti veevärgi jaoks on see ka olnud vast kõige komplitseeritum projekt meie majanduse investeeringute programmis 13 linnaprogrammis nii rahaliselt kui kui tehniliselt kui mitmete muude asjaolude tõttu. Tahaks ühineda kõigi eelkõnelejate heade soovidega Narva linna, Narva vee poole, et seda objekti siin hästi, eks pluateeritakse, ma tahaks öelda, et tegelikult on siin ja teatud investeeringuid veel teha. Kui tehnoloogia ja tehnika ja kõik on ühel pool, siis, siis tänapäeval on kõik see niivõrd keeruline, et Narva veel seisab kindlasti ees veel investeering inimestesse, nende inimeste koolitamine, nii et sooviksin Narva veele siin edaspidi jõudu ja jaksu selle selle kompleksi ekspluateerimisel. Ja suur tänu EMV-le, kes siis selle keerulise asja lõpule viis, aitäh. Ma usun, et võib suure tõenäosusega öelda. Narva linna veevarustus saab täna uue südame. Ta saab uue südame ja peagi saab ta uued veresooned, mille kaudu hakkab jõudma vesi. Loodame uues kvaliteedis Narva linna tarbijateni. Kuna täna on esimese etapi avamine, siis suuri kingitusi tavaliselt ei ole mõtet teha kuid me arvasime, et sümboolselt midagi võiks Narva veedirektorile kinkida. Ja äraolek Sakkovi käes on konn. Tead, mees peab olema konnad ja edasi on puhas vesi ja nii edasi. Nüüd ma tellin selle panna. Aitäh kõigile. Meie saate mitmeti rääkinud sellest, et radioaktiivse kiirguse kaitseks ja teadete edasiandmiseks on Eestis pidevalt süsteem täienenud on seirejaamad, ohusuundades on piiripunktides väga korralikud mõõteriistad, on vajalikud tosimeetrid ka mujal, kus transport liigub ja sõlmkohad on. On kiirguskeskusel väga mobiilne, tipptasemel liikuv labor ja on muudki. Kuid nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et saame rohkem keskenduda lokk reaalsetele muredele. Ja üks suuremaid siin teadupärast Silmeti jäätmehoidla Sillamäel. Ja nüüd oli koos rahvusvaheline ekspertgrupp pidas oma esimese nõupidamise, et ka siin asja edasi viia. Jaan Saar, paar keskkonnaministeeriumi õhutalituse juhataja, mida kokku annab võtta, kuigi tegu oli esimese kokkusaamisega? No probleeme ei ole muidugi uus ja ka enamikule neist inimestest, kes eile nõupidamislaua taga istusid, vaid probleem oli selles, et lahenduste leidmine ja töödega või töödega käivitamine, kuigi võib-olla käivitamine on õige sõna, tööd on käivitunud, on siiski olnud problemaatiline siin mitmetel põhjustel nagu moeks öelda objektiivsetel põhjustel, kuna ei olnud selge omanik ei olnud selgelt riigi omanikusuhted ja palju muud asja. Ja siis nagu leidsime, et Paldiski ekspertgrupp töötab ja töötab siiamaani suurepäraselt, mille abiga me oleme palju probleeme lahendanud ja edasi saanud minna, et ilmselt on analoogiline töögrupp Sillamäe jaoks ja see sai nüüd teoks eile, kus me vaatasime läbi selle töögrupi nii-öelda põhikirja või, või töösuunad ja ja tema nagu eesmärgid on kaasa aidata, siis Sillamäe jäätmehoidla-ga seotud probleemi lahendamisele Kui suurte pagunitega spetsialistid sellesse gruppi kuuluvad Need on need, kes räägivad kaasa ka üksikute riikide raha jaotamisel, kui on vaja näiteks toetust, võtame siis Rootsi kiirguskaitseinstituudi, kes on üks algatajatest sellele mõttele, et peaks olema niisugune grupp Soome kiirguskaitsekeskus, kes on täpselt samuti ja teab probleemi, on ennegi olnud Sillamäe probleemide lahendamise juures korra kelle rahakoti me teame piisavalt hästi ja loodame, et sealt ka midagi kukub. Võib-olla Sillamäe jaoks, noh need on nüüd ennatlikud prognoosida, aga, aga nad on kõik nõus meile kaasa aitama ja analüüsima meie poolt tehtavaid ettepanekuid ja seda, mida me tahame teha, sest minu arvates küsimus ei ole selles, et me ei oska teha või ei tea ja aga need tuleb siiski läbi analüüsida ja leida, kui otstarbekas üks või teine töö on, missuguses järjekorras teha ja kuidas ka minna rahvusvahelisele areenile täiendavat raha küsima? Muidugi siin Eesti raha peab kahtlemata olema ja see oli ka üks niisugune probleem, et me otsisime finantsallikad, mis on teoreetiliselt võimalikud. Ja Silmet on erastatud, kas omanikud on lahkelt ka kätt ulatama? Kõigepealt erastamisprogrammis oli sees keskkonnakaitselised rahad ja nad peavad kahtlemata tulema ka selle hoidla peale, teine osanik selles töös on tõepoolest riik, kes peab oma õla sinna alla panema, sest noh, ega Silmeti uus omanik ausalt öeldes muidugi süüdi, et niisugune jäätmehoidla on tema õlule langenud, aga paratamatus on see, et nad mõlemad peavad toetama ja siis on kolmas pool see, kes tuleb lahkelt kaasa, kui näeb, et meil on initsiatiiv. Meil on olemas tahtmine ja meil on ka raha sinna sisse panna. Vaadata viimaseid aastaid, siis on küll tore tunnetada, et need, kes Kundas kokku tulevad keskkonnakaitsemuredega lähevad iga järgmise kokkusaamisega rõõmsamaks, sest selleks on muidugi põhjust palju. Linnapea ütles, et tänavu sügisel õunad on aias õuna värvi ja muru on roheline ja ta veel lisast. See nüanss, et kui tal oli auto kaks päeva Rakveres suure tee ääres, siis oli see kuidagi võidunum, kui siin nädal aega elamise kõrval, nii et muutused on tõesti palja silmaga märgatavad. Kuid seedeelektrifiltrid nüüd tolmu kinni püüavad, on väga tore asi, aga tolm kui niisugune on ikka olemas. Ja nüüd muretsetakse juba sellepärast, et kuidas selle tolmuga nii ümber käia, et sellest oleks mitmepoolne kasu. Ja on ka eraldi mees kohe ametis. Peeter kuulberg, kes siis seda projekti juhib ja teile siin täna öeldi palju tänusõnu, et te olete väga visalt asja küljes ja haarata kõiki pooli ühte mänginud. Ma olen optimistlik. Ja ega ühtegi projekti ei saa juhtida ilma paraja optimismi annuseta. Ma pean ütlema, et probleem on nüüd laienenud. Talupidajad on saanud parajat koolitust, nad on teadvustanud endale, et oluline on jälgida muldade agrokeemiliste olukorda. Nii et esimesel tasandil nõudlus on tekkinud. Ja teiselt poolt Peab ütlema tänu nii põllumajandusministeeriumile kui ka keskkonnaministeeriumile. Ka meie valitsusasutused on asja tähtsust teadvustanud endale. Ja noh, kuna õnneks meie kinni püütud elektrifiltrite tolm ehk peekri tolm on parim, sobiv materjal põldude lupjamiseks, no siis ei ole midagi muud. Tööst saab ainult rõõmu tunda, oleks nagu säästva arengu säästva ellusuhtumise käega katsutav näide ka. Kahtlemata see on üks otsesemaid näiteid sellest, kuidas ühte head asja kuhjates hunnikusse või ta lõppkokkuvõttes tuua korvamatu kahju, aga kui ta on mõistlikult laotatud õigesse ettenähtud kohta, siis ta annab tulu nii keskkonnale kui ka konkreetsele põllule. Põllukasutajad. Ja samuti ta tähendab Kunda saastekoormust prügi näol. Uudo Järvan riigi taimekaitseametist. Kus on Eestis need põllud, mis kõige rohkem vajavad happesuse neutraliseerimiseks ja säärast väetist, mida endast kujutab Clintoni tolm? Rohkem Eestis vajavad neid Põlva maakonnamullad. Ja siis sellele järgnevad Võru-Tartu-, Valga sõnaga lõuna- ja Kirde-Eesti piirkond. Need vajavad kõige rohkem, kuid leidub ka no Kesk-Eestis ja isegi Põhja-Eestis neid piirkondi, kus on madal Veehaajamis vaja lugemist ja näiteks üllatavalt kaaliumisisaldus, kui võtta niimoodi klimpi, tolm on lisaks lubiväetisele, aga noh, võiks öelda kaali väetis on koguni Hiiumaal ja Harju maakonnas. Ja Saaremaal on ja on niuksed piirkondi, kus tõepoolest on ka seal madala Veehaaga või võihappeline happelise muldi. Ja üllatavalt Pärnu maakonnas on küllalt palju muldi, mis vajavad lugemist. Professor Paul Kuldkepp, teie need kiled suurendatud tegid ikka vahepeal kurvaks küll. Meil on olnud praegu ja 25 aastat, kus põldude lupjamiseks tegeldi, meil on olnud kuulsad eestvedajad ja vahepeal jäi see rong siis täiesti seisma. Aga nüüd tundub vist, et juba natuke liigub. Nojah, rong on läinud igal juhul liikuma, noh nagu me siin juba arutasime see 30 kuni 50000 hektarit aastas lubjata. See on reaalne. Teie teadlase kombel muidugi laotasite kõik need üksik komponendid selle asja juures laiali võimalusi kasutatud ka varem ja eelmisel sajandil nimetatakse neid siis järve kriisideks või kuidas tahes ja põlevkivitolmud klinkri tolmuks või lihtsalt brikett nii tuhaks. Aga teie kinnitasite mitmel korral, et klinkri tolm on kõige mitmekesisema toimega jusid, siis võib teha järeldused kõige parem, k. Ja loomulikult, sest ta on ikkagi mitmekülgne lubiväetis, me saame nagu mitu kärbest ühe hoobiga. Me võime koos selle põllu neutraliseerimisega andasin kaaliumi, väävlit, magneesiumi, isegi fosforit ja eriti aktuaalseks on muutunud tõesti meie muldade kaaliumi kõrval ka Meie muldade väävlidefitsiit. Sest tõesti enam ei kasuta ju seda regulaarselt lihtSuperus vaati, kus väävlit oli tegelikult rohkem fosforit sees ligi 12 protsenti. Samuti oleme keskkonnasõbralikumaks muutnud meie tehased tähendab ka õhu kaudu meil ei tule enam väävlit nii palju alla ja selle tõttu on tal mitu mitu sellist kasulikku külge. Sellel kringli tolmul ja. Kas teie kinnitate üle laua istuva naabri Jäneda konsulendi seda arvu klinkri tolm on 15 korda odavam kui ükskõik milline teine väetis, mis samu elemente, siis võiks mulda viil? Nii ta tuleb sellepärast et kringli tolm on ju neil tööstuse kõrvalsaadus. Kui see, me peaksime selle kringli tolmu tähendab mitte teda kasutama põllumajandusotstarbeks jäätisena ja vedada teda trükk noh, prügimäele siis me peame maksma selle eest isegi saastemaksu ja nagu peale maksma, et ta on meil praktiliselt muidu käes ju põllumehe jaoks ja ainult ongi ainult transpordi ja lahutamise kulud. Väga rõõmustas Lääne-Virumaa taluliidu esimees, kes ütles, et selles maakonnas on põllumaast kõvasti üle 80 protsendi käibes ole see põllumajanduskuhugi vähemalt selles maakonnas kadunud. Kuid aasta-poolteist tagasi küsisid põllumehed, et mis asi see PH on ja kas ilma selleta ei saa. Milline on seis talumeeste hulgas täna? Nüüd on aasta jooksul väga palju juurdunud, ka see tõesti tahetakse saada õpetust, tahetakse teada, kus keegi talunik endale, mis aga on, mis see muld sisaldab, palju peaks juurde andma ja see on kõik toimunud tõesti viimase aasta-pooleteise jooksul ja see lupjamise programm, mida Kunda Nordic tsement on alustanud, on väga palju kaasa aidanud. Ja hoiame pöialt ja kõneteadlased ja praktikud ja põllumehed nagu ühinevad, siis peab see asi minema. Ühenduse hoia Eesti merd, vanematekogu oli koos ja päevakorras oli õige palju punkte. Ja nii palju on tänavu aasta uut, et on tekkinud ka meil huvi sinilipu randade vastu. Ja kui taastamine oli kuus siniripu sadamat, siis juba järgmiseks aastaks pretendeerivad sinilipusadamale kaheksa sadamat ja neli randa. Nendeks randadeks on siis Pärnu Tallinn, Pirita Pühajärv ja karujärv Saaremaalt. Sinilipunõuetest me oleme oma saates rääkinud, et oleks vesi puhas, oleks vaikus, oleks rannas mugav, oleks seal midagi teha ja neid punkte on kümnete kaupa ja kõik tuleks siis üle vaadata, kas lipuõigust tuleb või ei tule. Ja kui kord langeb, siis järgmisel aastal lippu enam ei saa, nii et küllalt paindlik on see võimalus saada ja ka lipust ilma jääda. Üks asi, mis võttis vanematekogus tükke aega, oli meie väikesadamate konkursi tulemuste vaagimine. Ja kui vaadata nüüd tabelit, siis sadamaid on meil ju 37. Pärnu sadamat teatakse, Pirita sadamat teatakse, rohuküla sadamat teatakse, aga näiteks niisugused nagu Tapurlas jaa, jaa. Alana ja Mõntu ei ole kõigile tuttavad, siin on kõik välja toodud, kui palju aluseid nendes sadamates aasta jooksul käis, kui palju oli siis nende jahtide ja mootorpaatide peale inimesi? Pirita sadam juhib siin ja üle 3000 aluse ja ligi 13000 külastajat. Aga näitajad on tublid, lohusalu sadama seal üle 600 nagu Haapsalu jaht, klubilgi ja inimeste arv tuhandetes ja nii edasi ja nii edasi. Ja võitja on välja vaieldud, aga täna me veel sellest ei räägi, sest kõik toimub laupäeval. Jah, laupäeval on meil teine väikesadamate valdajate seminar siin Pirital mis kestab hommikust õhtuni ja siin on väga huvitavate teemade kolm lektorit on meil Soomest ja väga kuulsad mehed, nii et sadamavaldajatel tasub tulla kuulama neid jutte, kuna need kõik viivad neid sadamaid. Asi ja ühteteist jääb ikkagi kõrva taha, mida võiks ikka paremini teha ja paremini, sest sadam on sama nagu maja ehitamine, et see töö ei lõpe mitte kunagi. Toimus iga-aastane, juba tuttav loosimine. See on siis üksikliikmete vahel. Auhinnaks on tore särk, kus on peas vapilind kotkas ja seal aga siis meremehesõlm seotud üheks. Ja huvitav on see, et, et päris mitmes suunas on need, kes siis saavad suveniiri. Tänavas võitjate hügrogeograafia on tõest tõesti väga lai. Kolm auhinda läheb tänavu aasta nagu väljaspool Eestit ja ainuke kollane, kes on Me liige, saab siis tänavu aastaga kohe auhinna. Teine välisriigi auhind läheb Soome ja kolmas läheb Rootsi. Ja see on väga huvitav, see läheb härra peet Koklale, kes on eestlane, on Rootsis olnud puretusele peatoimetaja. Kaks ülejäänud auhinda jäävad siis koduvabariiki ja need saavad Vendo Mikiver kohta järvest ja Aleksander sööbinud Tallinnast.